Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-885 21. juuni 2024 Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam X, Y ja Q kaebus Lääneranna Vallavolikogu otsuse osaliseks tühistamiseks Kaebajad X, Y ja Q, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Elvi Tuisk Vastustaja Lääneranna vald, esindajad vandeadvokaat Indrek Kukk ja vandeadvokaat Priit Lätt Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2024. a määrus X, Y ja Q määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääneranna Vallavolikogu võttis 24. märtsil 2023 vastu otsuse nr 95 „Lääneranna valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ (otsus nr 95), mille p-ga 1 korraldati Koonga Kooli tegevus ümber järgmiselt: Koonga Kooli koolitustegevus 7.–9. klassides lõpetab tegevuse (otsuse p 1.1), Koonga Kool jätkab tegutsemise vormilt ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja kuueklassilise koolina 1. septembrist 2024 (otsuse p 1.2), Koonga Kooli koolitustegevus 7.–9. klassides lõpetatakse 31. augustil 2024 (otsuse p 1.3).
X, Y ja Q, kelle lapsed õpivad Koonga Koolis, esitasid Tallinna Halduskohtule 21. aprillil 2023 kaebuse, milles palusid tühistada otsuse nr 95 punkti 1 ja selle alapunktid 1.1–1.3. Tallinna Halduskohus jättis 20. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.
3.Kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning 12. märtsil 2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid esiteks, peatada otsuse nr 95 punkti 1 ja selle alapunktide 1.1-1.3 kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning teiseks, keelata Lääneranna vallal igasuguste otsuste, mis lõpetavad Koonga Kooli õigussubjektsuse, tegemine kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebajad põhjendavad esialgse õiguskaitse vajadust järgmiselt.
3.1.Kaebus on perspektiivikas. Otsus nr 95 on oluliste kaalutlusvigade ja põhjendamispuudustega. Vastustaja on rikkunud oluliselt uurimis- ja ärakuulamiskohustust. Kõik valla kaalutlused lähtuvad
3-23-885 üksnes majandusliku kokkuhoiu eesmärgist, kuid selles osas rajaneb otsus üksnes oletustele. Otsusest ega selle seletuskirjast ei selgu kooli sulgemise põhjus, analüüsitud ei ole kooli sulgemise mõju valla eelarvele. Analüüsimata ja korraldamata on jäänud transpordilahendus. Vastustaja on jätnud lapsevanemad menetlusse kaasamata ja ära kuulamata, kuigi tegemist on nende laste elukorraldust väga oluliselt mõjutava otsusega. Vaidlusaluse otsuse õigusvastasust kinnitab mh see, et vastustaja on plaaninud tuua ümberkorraldusest puudutatud lapsed Lihula Gümnaasiumi hoonesse, mis on amortiseerunud ja mille parandamiseks või uue hoone ehitamiseks puudub vastustajal nii rahaline võimekus kui ka tõsiseltvõetav plaan. Esialgse õiguskaitse andmisel tuleb otsustavaks pidada toimunud haldusmenetluse puudulikkust.
3.2.Esialgse õiguskaitse määramata jätmisel on kaebajate õiguste hilisem kaitse oluliselt raskendatud. Kaebajad peavad leidma oma lastele uued koolikohad ning korraldama laste elu täielikult ümber. Juhul kui kohus esialgset õiguskaitset ei määra, kuid kaebus hiljem siiski rahuldatakse, ei ole Koonga Koolis õppeaasta alguseks enam piisavalt õpetajaid ning lapsed on juba mõne muu kooli nimekirjas. Lisaks on kaebajatele teada, et vastustaja soovib võtta vastu otsuse, millega lõpetab kõikide valla koolide tegevuse ja liidab need üheks, Lääneranna kooliks. Nii lõppeb Koonga Kooli õigussubjektsus.
3.3.Puudub ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Vastupidi, avalikes huvides ei ole muuta valla haridusasutuste õiguslikku ja faktilist seisundit kohtuvaidluse ajaks veelgi ebamäärasemaks. Kui kaebus rahuldatakse, on kohtuvaidluse ajal koolist lahkunud õpilaste ja õpetajate naasmine sisuliselt välistatud ning seetõttu ei ole Koonga Kooli kolmas kooliaste pärast kaebuse rahuldamist enam elujõuline. See aga päädib paratamatult kolmanda kooliastme uue sulgemise otsusega, mis muudab käesoleva vaidluse ja sellele kulutatud avaliku ressursi avalike huvidega vastuolus olevaks.
3.4.Avalike huvidega on vastuolus ka Koonga Kooli kolmanda kooliastme õpilaste suunamine Lihula Gümnaasiumi õppehoonesse. Terviseamet on andnud vastustajale soovituse Lihulas asuvas koolimajas õpilaste hulka mitte suurendada, sest koolimaja on vana ja amortiseerunud. Laste suunamine halvemasse õppe- ja kasvukeskkonda on vastuolus laste parimate huvidega. Sellest saavad kannatada ka Lihula Gümnaasiumis juba praegu õppivad lapsed, kelle õppetingimused halvenevad õpilaste arvu suurenedes veelgi. Lihula Gümnaasiumi praegune hoone ei mahuta kõiki valla haridusvõrgu ümberkorraldamisest puudutatud õpilasi.
3.5.Mõlema taotletud esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamine on põhjendatud. Vaja on keelata Koonga Kooli õigussubjektsust puudutavate otsuste tegemine, sest vastasel juhul lakkab Koonga Kool olemast ning käesolev vaidlus muutub sisutuks.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. märtsi 2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse otsuse nr 95 punkti 1 ja selle alapunktide 1.1–1.3 kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Esialgse õiguskaitse taotluse Lääneranna valla keelamiseks teha otsuseid, mis lõpetavad Koonga Kooli õigussubjektsuse, jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).
4.1.Ringkonnakohus on 28. juuni 2023. a määrustes asjades nr 3-23-739 ja 3-23-888 ning 3. juuli 2023. a määruses asjas nr 3-23-909 hinnanud otsuse nr 95 kehtivuse peatamise võimalikkust Virtsu Kooli, Metsküla Algkooli ja Lõpe Kooli puudutavas osas. Nendes haldusasjades väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses.
4.2.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata kaebuse rahuldamise väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu.
2(7)
3-23-885
4.3.Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nende lapsed peaksid kooli sulgemisel asuma uue kooliaasta alguses õppima teise õppeasutusse. Kaebuse rahuldamisel ei ole kindel, et Koonga Kool taasavatakse, mistõttu võivad asjas lõpplahendini jõudmise hetkeks olla asjaolud pöördumatult muutunud. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa jaatada kaebaja Q osas, sest tema laps õpib 2023./2024. õa-l üheksandas klassis ning saab oma haridustee lõpetada Koonga Koolis.
4.4.Kaebajatel ei ole põhiõigust Koonga Kooli säilimisele. Põhiseaduse (PS) § 37 lg-test 1 ja 2 ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil. Eelduslikult jätkuks esialgse õiguskaitse abinõu rakendamata jätmisel kaebajate laste koolitee teises koolis. Seega ei saa pöördumatut tagajärge kaebajate õigusele saada haridust pidada tõenäoliseks.
4.5.Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik korraldada munitsipaalkoolide pidamist vastavalt võimalustele ning kohus ei saa vastustaja asemel otsustada, milline koolivõrk vastab kõige paremini valla arengueesmärkidele. Kohus saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid.
4.6.Kaebajate väited kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumisest ei näi põhjendatud. Kõiki lapsevanemaid ei tulnud eraldi menetlusse kaasata ja ära kuulata. Asjaolu, et vastustaja ei ole kogukondade vastuväidetega nõustunud, ei tähenda, et nende arvamustega ei oleks arvestatud.
4.7.Kuigi vaidlusaluses otsuses ei ole analüüsitud, mil määral pikeneb iga konkreetse õpilase koolitee, ei saa seda pidada puuduseks, sest vastustajale ei esitatud teavet selle kohta, millises koolis lapsed oma haridusteed jätkavad. Vaidlusalusest otsusest ja vastustaja 19. märtsi 2023. a seisukohast ei saa järeldada, et ta poleks võimeline tagama Koonga Kooli sulgemisel koolitranspordi korraldamist, kui olemasolev ühistransport pole selleks piisav.
4.8.Vastustaja on usutavalt selgitanud, et koolivõrgu korrastamiseta ei ole Lihula Gümnaasiumi planeeritava uue hoone ehitamine eelarvekitsikuse tõttu teostatav. Ei ole ka kahtlust, et praegu kasutuses olev Lihula Gümnaasiumi hoone on amortiseerunud ja selle kasutamise lõpetamiseks esineb tungiv vajadus. Välja on kuulutatud riigihange nr 274350 „Lihula kooli uue õppehoone ehitustööd“ ning vastustaja soovib ehituslepinguni jõuda 2024. a juuniks. Seega ei saa väita, et vastustajal puudub tõsiseltvõetav kavatsus uue hoone ehitamiseks. Koolivõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valla õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi õpilastele) turvaline ja toetav õppekeskkond ning õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv töötasu. See avalik huvi on kaalukam võrreldes kaebajate huviga säilitada senine elukorraldus ja nende lastele tuttav õppekeskkond.
4.9.Kaebajate taotluse keelata vastustajal Koonga Kooli õigussubjektsust puudutavate otsuste tegemine jätab kohus läbi vaatamata, kuna see väljub vaidluse esemest.
5.Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2024. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2024. a määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus.
6.1.Ringkonnakohus on ebaõigesti tuginenud varasematele esialgse õiguskaitse taotluste kohta tehtud määrustele, mis puudutasid valla otsust nr 95. Viidatud määrused ei ole lõplikku kontrolli läbinud 3(7)
3-23-885 jõustunud kohtuotsused. Viidatud asjades jättis ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, sest vastustajal oli plaan alustada Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone ehitamisega ja hoone pidi valmima 2024. a lõpuks. Praeguseks on selgunud, et uue koolihoone lähiajal valmimise eeldus on ebaõige.
6.2.Ringkonnakohus on perspektiivikuse kriteeriumit rakendanud vastuolus PS § 15 nõuetega. Esialgse õiguskaitse saab jätta kohaldamata üksnes kaebuse ilmselge perspektiivituse korral. Käesoleval juhul ei saa rääkida kaebuse ilmselgest perspektiivitusest. PS §-ga 15 ei ole kooskõlas see, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise lävend tõsta liiga kõrgele.
6.3.Kohtupraktika tunnistab lapsevanemate õigust vaidlustada avaliku võimu organite otsuseid, mis muudavad oluliselt tingimusi, milles toimub õpilastele hariduse kättesaadavaks tegemine ja koolikohustuse täitmine. Kaebajad ei väidagi, et vastustaja oleks pidanud vastu võtma mingi kindla sisuga otsuse: küsimus on üksnes selles, kas vald on andnud õiguspärase haldusakti. Ebaõige on piirata kaebajate kaebeõigust.
6.4.Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajaid on kaasatud ja ära kuulatud aastate jooksul erinevate haldustoimingute kaudu. Kui kaasamiseks või ärakuulamiseks saaks lugeda kogu avaliku võimu teostamise protsessi aastate jooksul, siis ei oleks avalikkuse kaasamise kohustuse täitmist võimalik kohtulikult enam kontrollida. Ebaõige on lugeda kaebajate kaasamise nõue täidetuks hoolekogu kaasamise kaudu. Hoolekogul polnud võimalik hakata teostama uurimispõhimõtet vastustaja eest ning tuua oma seisukohas välja iga konkreetset last või perekonda puudutavaid argumente. Vastasel juhul oleksid kaebajad hoolekogu liikmetena esitanud hoolekogu arvamusena enda isikliku arvamuse. Lisaks andis vastustaja hoolekogule ettepanekute esitamiseks ebapiisava aja.
6.5.Kõik vastustaja otsuses välja toodud kaalutlused või argumendid on poolikud või ebaõiged. Küsimus on üksnes selles, millised puudused toovad üksi või kogumis kaasa diskretsioonilise otsuse õigusvastasuse ja tühistamise.
6.6.Vastustaja ei ole siiani lahendanud Koongas elavate laste logistikaga seotud probleeme. On kindel, et kõikide kaebajate laste koolitee pikeneb väga olulisel määral.
6.7.Avalik huvi tagada kõigile õpilastele vallas turvaline ja toetav õppekeskkond ei kaalu üles teist avalikku huvi, milleks on õigusriik ja PS §-st 3 tulenev legaliteedipõhimõte.
6.8.Kooli õigussubjektsuse lõpetamine ehk kooli sulgemine on ümberkorraldamise kõige intensiivsem vorm. Taotletaval esialgse õiguskaitse vahendil on otsene ja oluline seos vaidluse esemega. Vastasel juhul ei ole kaebuse rahuldamise korral enam alles seda kooli, mille kolmanda õppeastme tegevusega jätkata. Näiteks metsateatiste registreerimise vaidlustes on kohtud korduvalt keelanud kohtumenetluse ajal kinnisasjal igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse. Seega on haldusakti tühistamist käsitleva menetluse ajal esialgse õiguskaitse korras sarnaste otsuste tegemise keelamine võimalik ja põhjendatud.
7.Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
7.1.Ringkonnakohus on sisuliselt hinnanud, millised on kaebuse eduväljavaated ning kas kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohtul oli võimalik arvestada ka nende asjaoludega, mis olid talle teatavaks saanud haldusasjades nr 3-23-739, 3-23-888 ja 3-23-909 (vt halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 9).
4(7)
3-23-885
7.2.Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgne õiguskaitse on mõeldud kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste esmaseks kindlustamiseks. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda õppimise võimaldamist konkreetses koolis. Esialgse õiguskaitse vajadus esineks siis, kui kaebajate lastel oleks otsuse nr 95 tõttu takistatud hariduse omandamine. Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole, sest lastele on tagatud õppekohad vastustaja teistes koolides.
7.3.Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et Lihula Gümnaasiumi uus hoone valmiks 2024. a lõpuks. Otsuse seletuskirjas on üksnes selgitatud, et projekteerimislepingu ajakava kohaselt valmib uus koolihoone tõenäoliselt 2024. a sügisel või talvel. Vastustaja on astunud reaalseid samme uue hoone rajamiseks ning ehitustegevus on planeeritud selliselt, et õppetegevusega oleks uues hoones võimalik alustada 1. septembril 2025.
7.4.Vastustaja otsuse peale on halduskohtule esitatud ühtekokku neli kaebust (haldusasjad nr 3-23-739, 3-23-885, 3-23-886 ja 3-23-888). Kõik esitatud kaebused on jäänud halduskohtus rahuldamata või on menetlus lõpetatud kaebusest loobumisega. Samuti on jäänud lõppastmes rahuldamata kõik esitatud esialgse õiguskaitse taotlused. Kaebajate põhjendused on olnud kõikides haldusasjades sarnased, kuid kohtud pole rikkumisi tuvastanud. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kaebuse perspektiiv on madal.
7.5.Kui kaebajate eesmärk oleks üksnes välja selgitada, kas vastustaja on teinud õiguspärase haldusakti, siis oleksid kaebajad kohtusse pöördunud tuvastamiskaebusega. Vastustaja hinnangul on ilmselge, et sisuliselt nõuavad kaebajad hariduse osutamist konkreetses haridusasutuses ja õppekohas.
7.6.Vastustaja on lähtunud õigusriigi (PS § 10) ja seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3). Vastustaja on otsuse vastu võtnud kooskõlas põhiseadusega. PS § 37 kaitsealasse ei kuulu lapsevanemate õigus nõuda hariduse osutamist konkreetses haridusasutuses ja õppekohas. Ei vaielda selle üle, et õpilastele tagatakse jätkuvalt koolikoht, nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 seda ette näeb. Esialgse õiguskaitse andmine seaks ootele suurema arvu õpilaste õppetingimuste parendamise võimalused võrreldes osa õpilaste või nende vanemate ootusega, et säiliks senine olukord.
7.7.Avalikes huvides on korraldada vallaelu võimalikult väheste vahenditega. Vastustaja on majanduslikke aspekte põhjalikult analüüsinud ning esitanud sellekohased selgitused ka kohtule. Teisalt, võttes arvesse HKMS § 158 lg-t 3, ei ole kohtul asjakohane anda vastavat hinnangut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel.
7.8.Koonga Kool ei ole mitte kunagi olnud iseseisev õigussubjekt. Tegemist on vastustaja hallatava asutusega. See asjaolu toetab ringkonnakohtu seisukohta, et haridusvõrgu ümberkorraldamist puudutavad haldusaktid on halduse siseaktid.
8.Riigikohus küsis vastustajalt määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel täpsustavaid küsimusi. Kohtu hinnangul oli vaja vastata järgmistele küsimustele: (1) milline on Koonga Kooli kolmanda kooliastme sulgemise tõttu saavutatav kokkuhoid, (2) milline on vastustaja pakutav transpordilahendus, et õpilastel oleks võimalik Koonga ja Lihula vahel mõistliku ajaga liikuda, ning (3) millises järgus on Lihula Gümnaasiumi uue hoone ehitamiseks välja kuulutatud riigihange ja milline on uue koolihoone valmimise ajakava.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Siiski ei kaalu kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus üles olulist avalikku huvi, milleks on kõikidele Lääneranna valla 5(7)
3-23-885 õpilastele turvalise õppekeskkonna loomine ja kvaliteetse hariduse pakkumine. Seetõttu tuleb jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata.
10.Kolleegium võttis määruskaebuse lahendamisel arvesse ka vastustaja 6. mail 2024 Riigikohtule avaldatud asjaolusid (HKMS § 134 ja § 252 lg 2, halduskolleegiumi otsus nr 3-21-2241/11, p 15).
11.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (halduskolleegiumi otsus nr 3-21-2241/11, p 15).
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus, st peab esinema olukord, kus kaebajate õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (halduskolleegiumi otsus nr 3-21-2241/11, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab taotletav abinõu aitama kaebajatel põhivaidluse tulemuse selgumiseni kas oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.
12.1.Kaebajad on esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel hakkab vastustaja ellu viima kolmanda kooliastme sulgemiseks vajalikke muudatusi, sh koondama kooli töötajaid. Lisaks peavad kaebajad leidma oma lastele uued koolikohad ja korraldama sellest lähtuvalt laste elu täielikult ümber. Isegi kui kaebus rahuldatakse, on muudatuste tagasipööramine oluliselt raskendatud.
12.2.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on otsustanud kolmanda kooliastme sulgeda juba 2024. a sügisest, mis tähendab, et kaebajate X ja Y lapsed peavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jätkama 2024. a sügisest oma kooliteed mõnes muus koolis. Eeltoodu ei kohaldu kaebaja Q lapsele, kes lõpetab Koonga Kooli 2024. a suvel. Võib olla kindel, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel läheb vastustaja Koonga Kooli kolmanda kooliastme sulgemisega edasi. Sealjuures ei ole kindel, et kaebuse rahuldamise korral on kaebajate lastel võimalik Koonga Kooli naasta. Kuigi pöördumatute tagajärgede saabumine kaebajatele ei ole kindel, on selliste kahjulike tagajärgede saabumise oht siiski arvestatav, mistõttu võib jaatada ka nende esialgse õiguskaitse vajadust. Otsuse nr 95 p 1 ja alapunktide 1.1–1.3 kehtivuse peatamisel oleks kaebajate lastel võimalik kohtuvaidluse lõpuni Koonga Koolis oma haridusteed jätkata.
13.Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus hindama ka kaebuse perspektiivi. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kaebuse ilmselge perspektiivitus on vaid üheks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-06, p 12).
13.1.Kaebajad on vastustajale peamiselt ette heitnud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse olulist rikkumist ning seda, et vaidlusalune otsus on oluliste põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigadega. Kaebajad on lisaks selgitanud, et vaidlusaluse otsuse tegemisel on lähtutud ebaõigetest majanduslikest kaalutlustest, puudub analüüs koolivõrgu ümberkorraldamisega kaasneva koolitee pikkuse muutuse kohta ning pole arvestatud Lihula Gümnaasiumi koolihoone väga halva seisukorraga.
6(7)
3-23-885
13.2.Hoolimata sellest, et halduskohus ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata ning ka teiste otsuses nr 95 toodud koolide puhul on kohtud jätnud kaebused rahuldamata, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
14.Esialgse õiguskaitse vajaduse ja kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb aga arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi. Ringkonnakohus on pidanud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusest kaalukamaks avalikku huvi tagada kõigile valla õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi õpilastele) turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head töötingimused ning motiveeriv ja konkurentsivõimeline töötasu. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.
14.1.Vastustaja on otsuse nr 95 seletuskirjas selgitanud, et Lääneranna valla munitsipaalkoolide võrgu korrastamine on eelkõige vajalik selleks, et vähendada vastustaja püsikulusid ja seeläbi tõsta valla laenuvõimekust. Laenuvõimekuse tõstmine on aga vältimatult vajalik Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone ehituseks esmase lisarahastuse leidmiseks. Kolleegiumile 6. mail 2024 avaldatud asjaolude kohaselt on uue koolihoone ehituseks välja kuulutatud riigihange nr 274350 „Lihula kooli uue õppehoone ehitustööd“, milles on pakkumuse esitanud kolm ehitusettevõtjat ning mille läbirääkimiste edukuse korral soovitakse jõuda ühega neist hankelepingu sõlmimiseni 2024. a juunis.
14.2.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on paratamatu, et mõningad faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad veel olla ebaselged (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ehkki käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole teada, millal uus koolihoone valmib, on vastustaja juba astunud konkreetseid samme Lihulasse uue koolihoone ehitamiseks. Sealjuures on vastustaja toonitanud, et hankelepingu läbirääkimiste esemeks ei ole hoone lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg, milleks on 67 nädalat hankelepingu sõlmimisest. Praegusel juhul võib esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneda oluline negatiivne mõju avalikule huvile: püsikulude vähendamata jätmine võib kaasa tuua olukorra, kus vastustaja võib krediidivõimekuse puudumise tõttu hätta jääda nii uue koolihoone ehitamiseks laenulepingu sõlmimisega kui ka hiljem selle lepingu alusel laenu tagasimaksete teostamisega. See aga takistaks vastustajal luua turvalisemat ja kvaliteetsemat õppekeskkonda kõikidele Lääneranna valla õpilastele.
14.3.Võttes arvesse võimalikku avalikku kasu, ei saa seetõttu pidada kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ülekaalukaks. Ehkki kolleegium jaatas kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust, ei saa pidada vähem tähtsaks kõigi Lääneranna valla õpilaste õigust turvalisele koolikeskkonnale ja kvaliteetsele haridusele.
15.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kui taotletud abinõud jäävad väljapoole vaidluse eset (HKMS § 41). Taotletud abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1, halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1245/31, p 16). Seega jättis ringkonnakohus õigesti kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles kaebajad palusid keelata vastustajal igasuguste otsuste tegemine, mis lõpetavad Koonga Kooli õigussubjektsuse.
16.Eeltoodu põhjal jätab kolleegium kaebajate määruskaebuse rahuldamata.
17.Kohtumääruse avaldamisel tuleb kaebajate nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.