Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Tanel Saar 29. juuni 2023, Tartu 3-23-1097 Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks XXX suhtes Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus XXX määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja XXX esindaja vandeadvokaat Kristi Haas Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta XXX määruskaebuse ning Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2023. a vastuse lisadena esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde.
2.Jätta XXX määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Tagastada XXX määruskaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ja kanda see A.A. arveldusarvele nr EE531010010157353017 AS-s SEB Pank.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis XXX nimi, registrikood, osaühingu juhatuse liikme nimi ning osaühingule kuuluvate kinnistute asukoht ja registriosa numbrid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17. mail 2023. a maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 2, 3 alusel Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud taotluse loa saamiseks XXX ettemaksukontole summas 4155,94 eurot aresti seadmiseks, XXX kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kokku summas 31 269,33 eurot aresti seadmiseks ning XXX omandis olevale kinnistule, registriosa nr xxx, asukohaga Xxx, Valga linn, Valga vald, Valgamaa summas 33 808 eurot kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
2.Taotluse kohaselt alustas MTA 6. aprilli 2022. a korralduse nr 12.2-3/058222-1,
16.jaanuari 2023. a korralduse nr 12.2-3/058222-13 ja 17. märtsi 2023. a korralduse nr 12.23/058222-30 alusel XXX maksustamisperioodide november 2021 – jaanuar 2022 ning november 2022 käibe-, tulu- ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse
ning maksustamisperioodi november 2022 käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete alusel tekkinud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli. XXX, YYY ja ZZZ kontrollimenetluste käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et XXX on jätnud maksustamisperioodidel november 2021 – jaanuar 2022 ja november 2022 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 67 108,07 eurot. XXX-d, YYY-d ja ZZZ-d tuleb käsitleda ühise majandusüksusena, milles majandav äriühing on XXX. Ühise majandusüksuse tingimustes MTA äriühingute omavahelisi tehinguid arvesse ei võta. Kõik kolm äriühingut olid sisuliselt ühe ja sama isiku kontrolli all ning kõikidel äriühingutel oli üks ja sama tegevusala ning kasutati ühtesid ja samu kontaktandmeid. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlust, et XXX on pannud toime maksupettuse. XXX ega tema juhatuse liikme maksukäitumine ei ole korrektne ja usaldusväärne, kuna äriühing on korduvalt jätnud maksud õigeaegselt tasumata ja ei ole korrektselt täitnud kaasaaitamiskohustust ning juhatuse liige on varem võlgade tekkimisel jätnud äriühingu maha ja juhatuse liikmeks on vormistatud mõni endine töötaja või tehingupartner. XXX 2021. a majandusaasta tulemiks oli kahjum summas 2501 eurot. Samuti lõppes kahjumiga 2020. majandusaasta. XXX omab SEB Pank AS-s arvelduskontot, kuhu kontrollitaval perioodil laekusid rahalised vahendid müügitegevusest. Seisuga 30. november 2022 oli äriühingu pangakontol 5 289,80 eurot. XXX ei oma väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid, kuid omab kinnisvara. Osaühing omab 16 kasutatud ja suhteliselt vana sõidukit, mistõttu nende turuväärtus pidevalt väheneb. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivamad meetmed eelaresti seadmine XXX ettemaksu- ja arvelduskontole ning kinnistule hüpoteegi seadmine. MTA on sunnitud ühe tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 4 155,94 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist ning sellega lõppeb tagastusnõude põhjendatuse kontroll, mistõttu taotleb MTA aresti seadmist XXX ettemaksukontole summas 4 155,94 eurot. XXX-le kuuluva kinnistu kogupindalaga 1104 m2 keskmine maksumus on 47 708 eurot, mis ületab hüpoteegi summa 33 808 euro võrra (47 708 – 13 900). Kinnistu väärtus koos kohtutäituri tasuga on 33 808 eurot, sellest tagatav võlg on 31 682,80 eurot (33 808-2 125,20). Maksuhalduri hinnangul on vajalik rakendada aresti seadmist XXX pangakontodele kõikides krediidiasutustes, kuhu võib laekuda XXX müügitehingutest saadav tasu. Maksuhaldur möönab, et arvelduskonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid pangakonto arestimine pärast maksuotsuse väljastamist ja selle jõustumist ei pruugi kanda oma eesmärki. XXX varasemat tegevusmustrit arvestades on oht, et pärast maksuotsuse väljastamist viiakse kogu laekumine üle seotud isikute pangakontodele ning äriühing lõpetab tegevuse. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui XXX on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 69 233,27 eurot. Tagatissumma deposiiti kandmiseks on deposiidi väärtuseks 67 108,07 eurot.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 19. mai 2023. a määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa aresti seadmiseks XXX kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kokku summas 31 269,33 eurot ja ettemaksukontole summas 4 155, 94 eurot, taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist XXX omandis olevale kinnistule (registriosa nr xxx), asukohaga Xxx Valga linn Valga vald Valga maakond, summas 33 808 eurot. Halduskohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA on piisaval määral selgitanud, kuidas on jõutud põhjendatud kahtlusele, et XXX-l on tekkinud täiendav maksukohustus, kui jättis maksustamisperioodidel november 2021 – jaanuar 2022 ja november 2022 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 67 108,07 eurot, sellest käibemaksu
34 392,52 eurot, tööjõumaksud 18 923,98 eurot; tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 5 387,57 eurot ning tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 8 404 eurot. Ka on MTA usutavalt põhjendanud, miks on XXX, YYY ja ZZZ puhul tegemist ühise majandusüksusega, milles majandav äriühing on XXX ning mis ei võimalda äriühingute vahelisi tehinguid arvesse võtta. Ühist majandusüksust kinnitavad nii YYY-l ja ZZZ-l iseseisva majandustegevuse puudumine, ZZZ asutamine eesmärgiga jätkata YYY tegevust, kõigi kolme äriühingu ühe ja sama isiku kontrolli all olemine, kõigil kolmel äriühingul tegevusalade ja sisuliselt ka kontaktandmete kattumine ning ka töötajatega seonduv. MTA põhistas usutavalt, miks võib rahalise nõude või kohustuse määramine või selle sundtäitmine osutuda XXX tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XXX on pannud toime maksupettuse ning XXX varasem maksukäitumine ei olnud korrektne ja usaldusväärne, millest tulenevalt ei saa eeldada isiku heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Lisaks tuleb arvestada äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist, kus ta on võlgade tekkimisel jätnud äriühingu maha; XXX suutmatust tasuda oma majandustegevuse tulemusena võimalikku maksuotsusega määratavaid makse; XXX 2020. ja 2021. a majandusaasta tulemeid, mis lõppesid kahjumiga; ning äriühingu pangakontol olevaid rahalisi vahendeid, mille koosseis võib väga kiiresti muutuda. Seega on põhjendatud MTA järeldus, et äriühing võib maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduda ning proovida maksuvõla sissenõudmistoiminguid takistada. MTA valitud täitmist tagavate toimingute liigid on proportsionaalsed. XXX-le ei kuulu väärtpabereid ning äriühingu omandis olevate sõidukite vanust arvestades väheneb sõidukite väärtus ajas oluliselt. MTA on selgitanud, et vabastab XXX november 2022 KMD-l kajastatud tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 4 155,94 eurot äriühingu ettemaksukontole ning MTA-l on alust arvata, et äriühingu pangakontole laekub ka tulevikus raha, mida on võimalik arestida tulevikus tekkiva maksukohustuse tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel on MTA arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust, kinnistu turuhinda ja varal lasuvaid koormatisi, samuti täitemenetluse läbiviimise korral lisanduvat eeldatavat kulu. MTA soovib kohtulikku hüpoteeki seada kokku summas 33 808 eurot, millest tagamata nõude suurus on 31 682,80 eurot ning eeldatavad täitekulud kokku summas 2 125,20 eurot. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et MTA taotleb rahalise nõude arestimist kokku 35 425,27 euro ulatuses, pole ületagamist taotletud. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista vara kasutust ega käsutust. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. XXX-l on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.XXX esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse tühistamiseks osas, milles halduskohus pidas põhjendatuks seada arest XXX kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kogusummas 31 269,33 eurot. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis halduskohus MTA taotlust rahuldades kaalumata XXX huvid ning rahuldas taotluse, millise tulemus on ettevõtja õigusi ebaproportsionaalselt piirav. Tsiviilkohtumenetluses üldtuntud põhimõtte kohaselt on rahalise nõudega hagi tagamiseks eelistatav tagamisabinõu kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna sellega koormatakse kostjat
kõige vähem. Kõige enampiiravamaks abinõuks ettevõtjale peetakse arveldusarve arestimist, kuivõrd ettevõtja arveldusarve arestimine toob kaasa ettevõtja igapäevase majandustegevuse piiramise. XXX huviks on maksumenetluse ajal oma igapäevase äritegevuse jätkamine, millise üheks olulisimaks tingimuseks on võimalus kasutada arveldusarvel olevat raha majandustegevuses vajalike tehingute tegemiseks. Olukorras, kus tegutseval äriühingul puudub võimalus tasuda võetud kohustusi või kasutada raha igapäevasteks vajalikeks teenusteks, on tulemuseks äriühingu maksevõime vähenemine, võlgnevuste tekkimine ning lõpuks tegevuse lõpetamine maksejõuetusmenetluses. Igapäevaselt tegutseva äriühingu arveldusarve arestimine on ettevõtja õigusi kõige intensiivsemalt riivav meede, kuna see takistab edasise majandustegevuse jätkamist. Arveldusarvete arest saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui oleks välistatud tulevikus tekkiva nõude tagamine muude abinõudega. Halduskohus jättis tähelepanuta, et sellist olukorda käesoleval juhul ei eksisteeri. Põhjendamata on halduskohtu seisukoht, et MTA peab sõidukeid pigem vanadeks ja põhjendatud ei ole nende arvestamine võimaliku tagamise meetmena. MTA väide, et XXX-le kuuluvad sõidukid on vanad, on tõendamata ja hinnanguline. MTA ei ole menetluses tõendanud, et sõidukid on vanad. Arusaamatuks jääb, kuidas on asjas oluline, kas sõidukid on vanad või uued. Oluline on registervara väärtus ning sõidukil kui vallasvaral ei ole väärtus vaid uuena või uueväärsena. Määruskaebuse esitamise hetkeks kuulub XXX-le 22 sõidukit, mille koguväärtus on kokku mitte vähem kui 95 000 eurot. Kohus ei kaalunud, kas esineb XXX huve vähem piiravaid abinõusid kui arveldusarve arestimine. Arveldusarve arsti kohaldamine ei ole mõõdukas, vajalik ega proportsionaalne meede. MTA ei märkinud taotluses, et XXX-le kuulub lisaks hüpoteegiga koormatud Xxx kinnisasjale ka seitse korteriomandit aadressil Valga maakond Valga linn Xxx. Kohus ei saanud kaaluda, et kaebaja kinnisasjade olemasolu võiks välistada enim piirava abinõu kasutamise. Kui ettevõtjale kuulub nõude rahuldamiseks piisavas väärtuses registrisse kantud kinnis- ja vallasvara, ei saa esineda kaalukaid aluseid selleks, et rahuldada täitmise tagamise taotlus ettevõtte igapäevase arveldusarve arestimise abinõuna. Kohus rikkus abinõu kohaldamise tingimust, mille kohaselt peab abinõu olema mõõdukas ja vajalik. Väidetavat kohustust on võimalik tagada kohaldades aresti vallasvarale või hüpoteeki kinnisasjadele. Lisaks tagas kohus MTA nõude üle. Kaebaja ei vaidlusta MTA hinnangut Xxx kinnisasja väärtuse 47 708 eurot osas, kuid märgib, et Xxx kinnisasja kinnistusraamatu 1. järjekoha hüpoteek OÜ Greenpoint kasuks on tühi, s.t hüpoteegi aluseks olev võlgnevus on OÜ-le Greenpoint täies ulatuses tasutud. Kaebaja esitab selle kohta tõendi.
5.MTA palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. MTA selgitas, et XXX-le kuuluvate sõidukite väljalaskeaastad jäävad valdavas osas vahemikku 1968-2014, mistõttu ei saa vaidlust olla selles, et tegemist on kasutatud ja suhteliselt vanade sõidukitega. Üldteada on, et sõidukite väärtus väheneb ajas kiiresti. Tegemist on likviidse vallasvaraga, mida äriühingul on võimalik igal ajal enne maksuotsuse väljastamist realiseerida. Äriühingul on võimalik sõidukid kiiresti võõrandada ja sellega maksukohustuse täitmist vältida. Sõidukite turuväärtus on ka ülehinnatud, näiteks traktor MTZ väljalaskeaastaga 1998 väärtus on kaebaja arvates 18 000, samas kui müügiportaalis auto24 on sellise hinnaga müügis traktor väljalaskeaastaga 2006. Õige ei ole väide, et MTA taotluses ei ole märget XXX-le kuuluva seitsme korteriomandi kohta aadressil Valga linn Xxx. Taotluses on XXX-le kuuluva kinnisvara nimekiri. Korteriomandid on koormatud ühishüpoteegiga summas 142 500 eurot, mis ületab korteriomandite võimaliku turuväärtuse kahekordselt. Üks korteriomanditest (korter 8) ei ole ühishüpoteegiga hõlmatud, kuid A.A. 19. mai 2023. a vastulausest kontrollaktile nähtub, et see korter on
lammutamisjärgus. Sellises seisukorras korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemine oleks äärmiselt keeruline ning sellele hüpoteegi seadmine põhjendamatu. Väide, et kohus tagas nõude üle, ei ole õige. Maksuhaldur ei teadnud, et 1. järjekoha hüpoteek on sisuliselt tühi, kuid see ei ole asjasse puutuv, sest hüpoteek ja muud tagatised on seatud kindlas summas, mis vastab maksukohustusele, mille täitmist soovitakse tagada. Kuigi pangakontode arestimine riivab intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab äriühingu majandustegevust, on sellise meetme rakendamine siiski proportsionaalne ja põhjendatud. Äriühingu muu vara ei võimalda maksude laekumist tõhusalt ja täielikult tagada. Äriühingu ja selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et pangakontode arestimiseta jääks maksusumma riigile osaliselt laekumata. Pangakontode arestimine ei tähenda äriühingu majandustegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab maksuhalduri loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, siis tuleb XXX määruskaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 5 p 1, § 104 lg 8 ja riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1, § 22 lg 1 p 9 alusel maksjale tagastada.
7.Ringkonnakohus asub seisukohale, et XXX määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus muutmata. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
8.Halduskohus jõudis maksuhaldurile loa andmisel arvelduskontode ja ettemaksukonto aresti seadmiseks ja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks põhjendatult järeldusele, et täitetoiminguks loa taotluse rahuldamise eeldused on täidetud, maksuhalduri taotlus seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimuseks on, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (Riigikohtu 5. aprilli 2017. a määrus nr 3-3-1-68-16 p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on MTA taotluses piisavalt põhjendanud, miks on maksuhalduri hinnangul XXX-le 67 108,07 euro suuruse maksusumma määramine tõenäoline. Kuna MKS § 1361 alusel tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud.
10.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri poolt seni kogutud tõendid, et XXXle maksuotsuse koostamise läbi maksusumma määramine ei ole välistatud ning esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine XXX juhatuse liikme A.A. tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. XXX-le on tekkinud maksuvõlg 67 108,07 eurot, mis on senini tasumata. XXX 2020. ja 2021. a majandusaasta tulemid lõppesid kahjumiga. XXX-le ei kuulu väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid. Osaühingu pangakontol, kuhu laekusid summad müügitegevusest, oli 30. novembri 2022.a seisuga 5 289,80 eurot. XXX-le kuulub nende endi sõnul 22 sõidukit, mis on valmistatud aastatel 1968-2014. Osaühingule kuulub kinnisvarana Xxx maja Valga linnas, mille väärtus on maksuhalduri hinnangul 47 708 eurot ja seitse korteriomandit Xxx majas Valga linnas, mille
väärtus on 77 840,75 eurot ja mis on koormatud ühishüpoteegiga summas 142 500 eurot. Maksumenetluse võimaliku tulemusena nõuab maksuhaldur XXX-lt kokku 67 108,07 eurot.
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja etteheide, mille kohaselt halduskohus ei kaalunud XXX huve ja andis loa kohaldada ettevõtja õigusi kõige intensiivsemalt riivavat meedet, ei ole õigustatud. MTA taotlus oli põhjalik ja sealt nähtusid kõik vajalikud andmed, et loa taotlemise menetluses otsustus langetada. Halduskohus leidis, et MTA taotlus on põhjendatud ja rahuldas taotluse. Halduskohtu 19. mai 2023. a määruses esitatud kohtu põhjenduste pinnalt ei saa järeldada nagu halduskohus ei oleks kaalunud osaühingu huve. MTA taotluse põhjendatuse tunnistamine näitab, et halduskohus nõustus asjaolusid arvestades MTA järeldustega ja esitatud taotluse vajalikkusega.
13.Määruskaebuses leitakse, et halduskohus jättis tähelepanuta võimaluse tulevikus tekkiva nõude tagamiseks muude abinõudega. XXX on arvamusel, et arvelduskontode arestimise asemel oleks sobilikum seada arest sõidukitele või kohtulik hüpoteek kinnisasjadele. Ringkonnakohus ei saa nõustuda antud järeldusega. XXX-le kuulub 22 sõidukit, mis kuuluvad erinevatesse kategooriatesse (sõiduauto, traktor, kastihaagis). Sõidukite väljalaskeaastad jäävad vahemikku 1968-2017, üks haagis on aastast 2021. Kaebaja leiab, et oluline ei ole sõidukite vanus, vaid pigem väärtus ja kõigi sõidukite väärtus on kokku üle 95 000 euro. Halduskohus andis MTA-le loa XXX arvelduskontode arestimiseks summas 31 269,33 eurot. Kuna kaebajale kuuluvad mitmed erinevatesse kategooriatesse kuuluvad sõidukid, eeldab ringkonnakohus, et osaühing vajab neid igapäevase äritegevuse käigus. Samas ei ole kaebaja kohtule selgitanud, millises seisukorras kõik kaebajale kuuluvad sõidukid on ja millises ulatuses ta neid kasutab või isegi seda, millistele sõidukitele ja mis summa ulatuses võiks kaebaja arvates aresti seada. Sõidukite puhul on tegemist masinatega, mille töökindluse tagamine eeldab nende hooldust ja vajadusel varuosade vahetust, mistõttu mittetöötava masina väärtus on kindlasti madalam. Sõiduautode ja haagiste puhul on tegemist transpordivahenditega, mis kasutamisel kuluvad ja aja jooksul amortiseeruvad ning seega saab nõustuda halduskohtu tõdemusega, et sõidukite väärtus võib ajas oluliselt muutuda. Tähele tuleb panna, et sõiduki suhtes registrisse arestimise märke tegemine ei taga sõiduki säilimist ja korrashoidu. MTA poolt sõidukite oma valdusesse võtmine takistaks aga nende kasutamist kaebaja poolt ja tooks kaasa täiendavad kulud nende hoiustamisele. Need takistused oleks mõistlikult ületatavad juhul, kui sõidukite arv oleks väike, kuid 22 sõiduki korrasoleku ja turuväärtuse jälgimine oleks MTA-le ilmselt ülemäärane halduskoormus. Sama kehtib sellise arvu sõidukite hoiustamise ja valvamise kohta. MTA vastusele lisatud tõendi, osaühingu sõidukite kohta, alusel tuleb arvestada ka asjaoluga, et sõidukid on likviidne vallasvara, mida äriühingul on võimalik kiiresti enne maksuotsuse vormistamist võõrandada. Eelneva alusel ei ole põhjendatud võimaliku maksuvõla tasumise tagamiseks seada arest XXX-le kuuluvatele sõidukitele.
14.Ringkonnakohtule ei ole äratuntavad ka põhjused, miks peaks arvelduskontode arestimise asemel tulevase maksuvõla täitmist tagava toiminguna seadma kohtuliku hüpoteegi kaebaja korteriomanditele aadressil Xxx Valga linn. Õigeks ei saa pidada kaebaja arvamust, et halduskohus ei saanud kaaluda kohtuliku hüpoteegi seadmist kaebaja korteriomanditele, kuna kohus ei teadnud nende kuuluvusest kaebajale. MTA tõi taotluses (tabeli kujul, lk 12-13) selgelt välja, millist kinnisvara kaebaja Kinnistusraamatu andmetel omab ja viidatud tabelis on kirjas ka seitse korteriomandit aadressil xxx Valga linn. Halduskohtule ei saanud eelnev teave jääda märkamata. Kuna halduskohus nõustus täies ulatuses MTA taotlusega, ei olnud vajalik kaaluda, kas kohtuliku hüpoteegi seadmist tuleks kohaldada MTA taotletud kinnisasja asemel mõne teise kinnisasja suhtes. Liiatigi on seitse korteriomandit koormatud ühishüpoteegiga summas 142 500 eurot, mis on oluliselt suurem kui MTA poolt määratud korteriomandite koguväärtus 77 840,75 eurot. MTA taotles kohtuliku
hüpoteegi seadmist kaebaja kinnistule Xxx Valga linn summas 33 808 eurot, mis oli eelnevaid asjaolusid teades, maksuvõla tasumise tagamiseks, mõistlik rahuldada. Kuigi MTA andmetel oli Valga linnas Xxx kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 13 900 eurot, oli kinnistu väärtust arvestades MTA-l võimalik taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist ligi poole summa ulatuses võimalikust maksuvõlast. Kaebaja edastas ringkonnakohtule teatise selle kohta, et Xxx kinnistut koormav hüpoteek on kustutaud. Kohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde, kuid kaebaja esitatud täiendav tõend ei anna alust asuda kohtuliku hüpoteegi seadmise osas halduskohtust erinevale seisukohale.
15.Ringkonnakohtule on mõistetav, et sõidukite arestimine ja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine piirab oluliselt vähem äriühingu igapäevast majandustegevust kui arvelduskontode arestimine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole väidetavat kohustust võimalik tagada kohaldades aresti vallasvarale või hüpoteeki kinnisasjadele. Hüpoteegi seadmine kinnisasjadele ja aresti seadmine sõidukitele ei anna piisavat veendumust, et kaebaja asub tasuma osaühingule tekkinud maksuvõlga ning ei tekita olukorda, kus ettevõte sooviks oma vabade rahaliste vahendite arvelt esmalt hakata tekkinud maksuvõlga kustutama. Kuna MTA sai loa arestida arvelduskontod summa 31 269,33 euro ulatuses, mis on vähem kui pool kogu võimaliku maksuvõla summast, siis on arvelduskontode arestimine lubatud ulatuses proportsionaalne meede tagamaks maksuvõla kustutamist. Tõdeda saab ka seda, et halduskohus ei taganud nõuet üle nagu kaebaja väidab. Kohus jagab MTA selgitust, et kuna nii kohtulik hüpoteek kui ka arvelduskonto arestid on seatud kindlas summas, siis ei oma määravat tähendust Xxx Valga linn oleval kinnistul hüpoteegi olemasolu või selle summa suurus. MTA kasuks seatud kohtulik hüpoteek kinnistu Xxx Valga linn osas kohaldub ikka summa 33 808 euro ulatuses. Kui puudutatud isiku sooviks on suurendada Xxx kinnistut MTA kasuks koormava hüpoteegi summat ja vastavalt vähendada summat, mille ulatuses on arestitud äriühingu arvelduskontod, siis on äriühingul õigus pöörduda vastava taotlusega MTA poole. Maksumenetluse võimaliku tulemusena määratava maksukohustuse täitmise tagamise meetmete muutmist ja asendamist on äriühingul õigus taotleda maksumenetluse igas etapis.
16.MTA-l lasub kohustus maksuvõla vabatahtlikult tasumata jätmise korral leida lahendusi, mille arvelt saaks riigile seadusega ettenähtud maksud tasutud. MKS § 130 annab selleks mitmeid võimalusi. MTA saab lähtuvalt võlgniku tegevusest otsustada, millist täitmist tagavat toimingut kohtu loal läbi viia ja milline võimalikest tegevustest oleks efektiivne ja edukas maksuvõla kustutamiseks. MTA-l ei ole kohustust taotleda ainult kohtuliku hüpoteegi seadmist või ainult arvelduskonto arestimist, vaid valida tuleb kõige tulemuslikum vahend, mille kasutamise tulemusel maksuvõlg kustutatakse.
17.Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et pangakontode arestimine ei tähenda äriühingu majandustegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab maksuhalduri loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt. Seega on maksumenetluse ajaks loodud kaebajale võimalus jätkata igapäevast äritegevust ja teha vajalikke tehinguid. Lisaks on kaebajal võimalus tagatise esitamise kaudu luua olukord, kus MTA-l tuleb täitetoimingud lõpetada.
18.Tartu Ringkonnakohus ei rahulda XXX määruskaebust ning jätab Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
19.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 asendada avaldatavas kohtumääruses XXX nimi, registrikood, osaühingu juhatuse liikme nimi ning osaühingule kuuluvate kinnistute asukoht ja registriosa numbrid tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.