Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks X OÜ suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood xxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17. mai 2023. a hiljem täiendatud taotlus haldusasjas nr 3-23-1097 ning anda Maksu- ja Tolliametile luba: - aresti seadmiseks X OÜ kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kokku summas 31 269,33 eurot Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu); - aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole (viitenumber 37636638) summas 4155,94 eurot Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu); - taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist X OÜ omandis olevale kinnistule, mille registriosa nr xxxxxx, asukohaga X maakond, summas 33 808 (kolmkümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksa) eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte X OÜle.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17. mail 2023 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud taotluse (taotlust täiendatud 18. ja 19. mail 2023), milles palus kohtul rahuldada MTA taotlus ning anda luba: - aresti seadmiseks X OÜ kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kokku summas 31 269,33 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu); - aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxx) summas 4155,94 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu); - taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist X OÜ omandis olevale kinnistule, mille registriosa nr 128840, asukohaga X maakond, summas 33 808 eurot. Taotlust põhjendati järgmiselt.
1.1.MTA on alustanud 6. aprilli 2022. a korralduse nr 12.2-3/058222-1, 16. jaanuari 2023. a korralduse nr 12.2-3/058222-13 ja 17. märtsi 2023. a korralduse nr 12.2-3/058222-30 alusel X OÜ maksustamisperioodide november 2021 – jaanuar 2022 ning november 2022 käibe-, tuluja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning maksustamisperioodi november 2022 käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete alusel tekkinud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli.
1.2.X OÜ, Y OÜ ja W OÜ kontrollimenetluste käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et X OÜ on jätnud maksustamisperioodidel november 2021 – jaanuar 2022 ja november 2022 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 67 108,07 eurot.
1.3.X OÜ on kontrollitaval perioodil: jätnud 2022 novembri KMD-l kajastamata 20% määraga maksustatava käibe summas 30 038,12 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 6007,62 eurot; kajastanud oma raamatupidamises ja KMD-del sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu Y OÜ ja W OÜ arvete alusel kokku summas 23 110,65 eurot; ühise majandusüksuse tingimustes on X OÜ-l õigus suurendada oma sisendkäibemaksu Y OÜ ja W OÜ KMD-del deklareeritud sisendkäibemaksu võrra; kajastanud sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu erisoodustustelt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 5983,76 eurot; teinud juhatuse liikmele S.J. ja tema abikaasale K.J. erisoodustusi kokku summas 12 685,28 eurot, tasudes oma ja Y OÜ pangakontodelt kõnesolevate isikute laenumakseid summas 7968,51 eurot ning füüsiliste isikute nimel väljastatud arvete alusel summas 4716,77 eurot, millelt on jätnud tulumaksu 3171,32 eurot ja sotsiaalmaksu 5232,68 eurot arvestamata, deklareerimata ja tasumata; teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku summas 21 550,27 eurot, millelt on jätnud tulumaksu 5387,57 eurot arvestamata, deklareerimata ja tasumata; jätnud arvestamata, deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud väljamaksetelt tööjõumakse summas 18 923,98 eurot.
1.4.X OÜ-d, Y OÜ-d ja W OÜ-d tuleb käsitleda ühise majandusüksusena, milles majandav äriühing on X OÜ. Ühise majandusüksuse tingimustes MTA äriühingute omavahelisi tehinguid arvesse ei võta.
1.5.Y OÜ-l ja W OÜ-l puudub iseseisev majandustegevus. Y OÜ ja W OÜ on registreeritud ühel ja samal aadressil X Valga, äriühingud ei ole kontaktandmete kaudu kättesaadavad ning Y OÜ on alates 12. jaanuar 2022 KMKR-ist kustutatud. Mõlema äriühingu käive koosneb ainult X OÜ-le väljastatud arvete summadest ning arvete tasumise tähtaeg on lepingu järgi 90 päeva, mis ei ole reaalselt tegutsevate äriühingute puhul eluliselt usutav. Y OÜ ei ole 2022 KMD-sid esitanud ning W OÜ 2022 detsembri KMD-l ei deklareeri. Raha liikumine Y OÜ ja W OÜ pangakontodel ei ole omane tavapärast majandustegevust omavatele äriühingutele. Mõlema äriühingu pangakontole laekuvad kontrollitaval perioodil summad üksnes X OÜ-lt ning pangakontolt nähtuvad väljamaksed töötajatele, mida äriühingud täies ulatuses deklareerinud ei ole. Mõlema äriühingu põhitegevus on äriregistri andmetel elamute ja mitteeluhoonete ehitus,
kuid kummagi äriühingu pangakontodelt kontrollitaval perioodil ehitustegevusega seotud kulutusi ei nähtu. Mõlemal äriühingul on seisuga 9. mai 2023 tasumata maksuvõlg.
1.6.W OÜ on asutatud eesmärgiga jätkata Y OÜ tegevust. W OÜ asutati 1. septembril 2022 pärast seda, kui Y OÜ lõpetas tegevuse.
1.7.Kõik kolm äriühingut olid sisuliselt ühe ja sama isiku kontrolli all. X OÜ juhatuse liige S.J. oli kuni 21. detsember 2021 ka Y OÜ juhatuse liige. S.J. on ka pärast juhatuse liikmete vahetumist endiselt kehtiv e-maksuameti kasutamise leping ning ta on koostanud dokumente Y OÜ nimel ning teinud kandeid töötamise registris. Kõikidel äriühingutel oli üks ja sama tegevusala ning kasutasid ühtesid ja samu kontaktandmeid.
1.8.Töötajad W OÜ-sse on üle toodud Y OÜ-st ja X OÜ-st, kusjuures Y OÜ ja W OÜ töötajad töötasid X OÜ huvides ja kontrolli all. Lisaks käsitleb X OÜ ka ise kõiki kolme äriühingut ühe äriühinguna.
1.9.Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse. X OÜ ega tema juhatuse liikme maksukäitumine ei ole korrektne ja usaldusväärne, kuna äriühing on korduvalt jätnud maksud õigeaegselt tasumata ja ei ole korrektselt täitnud kaasaaitamiskohustust ning juhatuse liige on varem võlgade tekkimisel jätnud äriühingu maha ja juhatuse liikmeks on vormistatud mõni endine töötaja või tehingupartner. X OÜ 2021 majandusaasta tulemiks oli kahjum summas 2501 eurot. Samuti lõppes kahjumiga 2020. majandusaasta. MTA-l puuduvad andmed X OÜ pangakontol olevate rahaliste vahendite hetkeseisu kohta, kuid seisuga 30. november 2022 oli äriühingu pangakontol 5289,80 eurot.
1.10.X OÜ ei oma väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid.
1.11.Transpordiameti liiklusregistri andmetel omab X OÜ 16 sõidukit. Tegemist on kasutatud ja suhteliselt vanade sõidukitega, mistõttu nende turuväärtus pidevalt väheneb.
1.12.X OÜ omab Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara.
1.13.X OÜ omab SEB Pank AS-s arvelduskontot, kuhu kontrollitaval perioodil laekusid rahalised vahendid müügitegevusest.
1.14.MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivamad meetmed eelaresti seadmine X OÜ ettemaksu- ja arvelduskontole ning kinnistule hüpoteegi seadmine.
1.15.MTA on sunnitud X OÜ november 2022 KMD-l kajastatud tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 4155,94 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist ning sellega lõpeb tagastusnõude põhjendatuse kontroll. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks ühe MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoiminguna sissenõude pööramist rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise X OÜ MTA ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) summas 4155,94 eurot.
1.16.X OÜ-le kuuluva kinnistu kogupindalaga 1104 m2 keskmine maksumus on 47 708 eurot, mis ületab hüpoteegi summa 33 808 euro võrra (47 708–13 900).
1.17.Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata nõuet kinnisasjadele, saab kinnistu müük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Kinnistu väärtus koos kohtutäituri tasuga (2125,20 eurot) on 33 808 eurot, sellest tagatav võlg on 31 682,80 eurot (33 808–2125,20).
1.18.Maksuhalduri hinnangul on vajalik rakendada aresti seadmist X OÜ pangakontodele kõikides krediidiasutustes, kuhu võib laekuda X OÜ müügitehingutest saadav tasu. Maksuhaldur möönab, et arvelduskonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid pangakonto arestimine pärast maksuotsuse väljastamist ja selle jõustumist ei pruugi kanda oma eesmärki. X OÜ varasemat tegevusmustrit arvestades on oht, et pärast maksuotsuse väljastamist viiakse kogu laekumine üle seotud isikute pangakontodele ning äriühing lõpetab tegevuse.
1.19.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.
1.20.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab MTA konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 69 233,27 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 67 108,07 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
3.Seonduvalt MTA poolt kohtule esitatud taotlusega, milles MTA palub muuhulgas, et kohus ei küsiks X OÜ-lt taotluse kohta arvamust ning talle ei avaldataks asja materjale, peab kohus esmalt vajalikuks selgitada, et kuna antud juhul ei näe MKS § 1361 ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta (s.o maksukohustuslaselt arvamust küsimata) ja kohtuistungit pidamata.
4.MTA 17. mai 2023. a taotlusest, mida MTA täiendas 18. ja 19. mail 2023, nähtuvalt mõistab kohus, et MTA on kohtule esitanud MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel taotluse, milles palus luba aresti seadmiseks X OÜ kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kokku summas 31 269,33 eurot ning X OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxx) summas 4155,94 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ja luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist X OÜ omandis olevale kinnistule, mille registriosa nr xxxx, asukohaga X maakond, summas 33 808 eurot.
5.MKS § 1361 lg 1 järgi kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata MKS § 130 lg 1 p 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.
6.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida.
7.Et MTA taotlusest ja 18. mail 2023 esitatud lisadest nähtub, et MTA alustas 6. aprilli 2022. a korralduse nr 12.2-3/058222-1, 16. jaanuari 2023. a korralduse nr 12.2-3/058222-13 ja
17.märtsi 2023. a korralduse nr 12.2-3/058222-30 alusel X OÜ maksustamisperioodide november 2021 – jaanuar 2022 ning november 2022 käibe-, tulu- ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning maksustamisperioodi november 2022 KMD-l deklareeritud andmete alusel tekkinud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli, eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
8.Kohus leiab, et MTA on piisaval määral selgitanud, kuidas on jõutud põhjendatud kahtlusele, et X OÜ-l on tekkinud täiendav maksukohustus, kui jättis maksustamisperioodidel november 2021 – jaanuar 2022 ja november 2022 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 67 108,07 eurot, sellest käibemaksu 34 392,52 eurot, tööjõumaksud 18 923,98 eurot, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 5387,57 eurot ning tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 8404 eurot. Ka on MTA usutavalt põhjendanud, miks on X OÜ, Y OÜ ja W OÜ puhul tegemist ühise majandusüksusega, milles majandav äriühing on X OÜ, ning mis ei võimalda äriühingute vahelisi tehinguid arvesse võtta. Ühise majandusüksust kinnitavad nii Y OÜ-l ja W OÜ-l iseseiseva majandustegevuse puudumine, W OÜ asutamine eesmärgiga jätkata Y OÜ tegevust, kõigi kolme äriühingu ühe ja sama isiku kontrolli all olemine, kõigil kolmel äriühingul tegevusalade ja sisuliselt ka kontaktandmete kattumine ning ka töötajatega seonduv.
9.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi
30.aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
10.Kohtu hinnangul on MTA usutavalt põhistanud, miks võib rahalise nõude või kohustuse määramine või selle sundtäitmine osutuda X OÜ tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse ning X OÜ varasem maksukäitumine ei olnud korrektne ja usaldusväärne, millest tulenevalt ei saa eeldada isiku heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Lisaks tuleb arvestada äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist, kus ta on võlgade tekkimisel jätnud äriühingu maha, X OÜ suutmatust tasuda oma majandustegevuse tulemusena võimalikku maksuotsusega määratavaid makse, X OÜ 2020. ja 2021. a majandusaasta tulemeid, mis lõppesid kahjumiga, ning äriühingu pangakontol olevaid rahalisi vahendeid, mille koosseis võib väga kiiresti muutuda. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud MTA järeldus, et äriühing võib maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduda ning proovida maksuvõla sissenõudmistoiminguid takistada.
11.Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma
hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
12.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Käesolevas asjas leiab maksuhaldur, et põhjendatud on MKS § 130 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud täitetoimingute sooritamine. MKS § 130 lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. MKS § 130 lg 1 p 3 sätestab, et maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
13.Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60).
14.Kohus peab MTA valitud täitmist tagavate toimingute liike proportsionaalseks. X OÜ-le ei kuulu väärtpabereid ning äriühingu omandis olevate sõidukite vanust arvestades väheneb sõidukite väärtus ajas oluliselt. MTA on selgitanud, et vabastab X OÜ november 2022 KMD-l kajastatud tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 4155,94 eurot äriühingu ettemaksukontole ning MTA-l on alust arvata, et äriühingu pangakontole laekub ka tulevikus raha, mida on võimalik arestida tulevikus tekkiva maksukohustuse tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel on MTA arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust, kinnistu turuhinda ja varal lasuvaid koormatisi, samuti täitemenetluse läbiviimise korral lisanduvat eeldatavat kulu.
15.MTA soovib kohtulikku hüpoteeki seada kokku summas 33 808 eurot, millest tagamata nõude suurus on 31 682,80 eurot ning eeldatavad täitekulud kokku summas 2125,20 eurot. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et MTA taotleb rahalise nõude arestimist kokku 35 425,27 euro ulatuses, pole ületagamist taotletud.
16.Kohus märgib täiendavalt, et täitekulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks. Ka on maksuhalduril õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks mitte üksnes maksuvõla, vaid ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluste esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
17.Kohus lisab, et hüpoteegi seadmine ei takista äriühingu majandustegevust, aga ka kinnistu võõrandamist. Seega kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista vara kasutust ega käsutust. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.
18.MTA täiendatud taotlusest tulenevalt võib mõista, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 69 233,27 eurot. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks MTA sõnul 67 108,07 eurot. Seega on X OÜ-l võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
19.Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
20.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.