Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiit Lõhmus, Maili Lokk 29.06.2023, Tartu 3-23-309 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.02.2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Xu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Puudutatud isik – X Loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.02.2023. a määrus muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.02.2023 Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1, MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 alusel taotluse, milles palus anda luba Xle kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimiseks summas 195 555 eurot. MTA põhjendas taotlust järgmiselt.
MTA tegeleb Osaluseta OÜ (registrikood 10849630; kuni 02.05.2022 ärinimi Eestivili OÜ) maksuvõla sissenõudmisega. Osaluseta OÜ-l on seisuga 14.02.2023 deklareeritud, kuid tasumata tulumaks summas 845,27 eurot (maksustamisperioodid 10.202103.2022); erijuhtude tulumaks summas 47,07 eurot (12.2021, 02.-03.2022); sotsiaalmaks summas 2090,19 eurot (10.2021-04.2022); kogumispensionimaksed summas 46,24 eurot (10.2021-04.2022); töötuskindlustusmaksed summas 152,04 eurot (10.2021-04.2022); käibemaks summas 200 357,68 eurot (03., 07.2021-02.2022); samuti õigeaegselt tasumata jäetud maksukohustuste summadelt arvestatud intress kogusummas 28 915 eurot (23.08.2022 intressinõue nr 13-3/97043 summas 28 915 eurot).
1.2.Tartu Maakohtu 08.09.2022. a määrusega tsiviilasjas nr xxx lõpetati Osaluseta OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumäärus jõustus 24.09.2022. Osaluseta OÜ ei ole tegutsev äriühing, tal puudub vara maksunõudeid rahuldada ning lähtuvalt MKS § 96 lg 5 teisest lausest on olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
1.3.Osaluseta OÜ-l on deklareeritud, kuid õigeaegselt tasumata jäetud maksukohustused (maksuvõlg), mille sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg-d 1 ja 3). Osaluseta OÜ õigusvõime ei ole lõppenud (äriühing ei ole äriregistrist kustutatud).
1.4.Äriregistri andmebaasi kohaselt oli Osaluseta OÜ juhatuse ainuliikmeks ajavahemikul 10.10.2019-11.03.2022 X. Xu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal tekkis osaühingul kehtiva maksuvõla põhiosa summas 202 967,80 eurot.
1.5.MTA algatas Xu suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse 05.09.2022. a korraldusega nr 13-7/01239-1. MTA väljastas 09.02.2023 Xule vastutusotsuse projekti nr 13-7/01239-10. Läbiviidava maksumenetluse eesmärgiks on Xule vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. X võib vastutada solidaarselt Osaluseta OÜ tasumata maksukohustuste eest summas 199 555 eurot.
1.6.Vastutusmenetluses tuvastas MTA, et Osaluseta OÜ-l oli Xu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal kaks pangakontot (arvelduskonto ja krediidikonto). Osaluseta OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub sularaha süstemaatilisi väljavõtmisi ajavahemikul 29.05.2020-11.01.2022 (Xu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal) kokku summas 157 155 eurot. Osaluseta OÜ krediidikonto väljavõttest nähtub sularaha süstemaatilisi väljavõtmisi ajavahemikul 15.05.2020-18.11.2021 (Xu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal) kokku summas 42 400 eurot.
1.7.Rahalised vahendid viidi Osaluseta OÜ pangakontolt ja krediidikontolt sularahas välja ajal, kui osaühingu maksuvõla tasumine oli ajatatud, mistõttu puudus võimalus arestida osaühingu pangakontod. Ajatamise otsus tunnistati kehtetuks 31.01.2022, kuivõrd Osaluseta OÜ ei suutnud ajatamise tingimustest kinni pidada. Osaühingu maksuvõlg oli ajakava perioodil oluliselt kasvanud, tasumata olid ka jooksvad maksukohustused. Osaluseta OÜ pangakontod arestiti esimest korda 08.02.2022.
1.8.Xu kirjalike seletuste järgi ei olnud tema valduses äriühingu pangakaarte ja ta ei võtnud pangakaartidega äriühingu kontolt kunagi sularaha välja. Tema valduses ei ole ja ei ole kunagi olnud äriühingu raamatupidamise dokumente. Seetõttu ei olnud tal võimalik täita MTA 05.09.2022. a korralduse nr 13-7/01239-1 lisades 1.1. ja 1.2. toodud tabeleid, samuti esitada nõutud alusdokumente, kuna ta pole neid koostanud, samuti ei tea sellistest dokumentidest ega nende asukohast midagi. X andis nõusoleku olla juhatuse (ainu)liige, kuid aktiivselt ta äriühingu juhtimise korraldamise ega esindamisega ei tegelenud. Tegelikke juhatuse liikme ülesandeid täitis Y. X oli vormistatud juhatuse liikmeks formaalselt. Ta usaldas Yi tegevust äriühingu juhtimisel. Ta ei tundnud huvi Yi ja äriühingu tegevuse vastu ning Y ei kandnud Xule kunagi ette oma äritegevusest.
1.9.X edastas 10.11.2022 MTA-le lihtkirjaliku täisvolituse, mille kohaselt volitas ta 25.10.2019 Yi esindama Osaluseta OÜ-d täieõiguslikult kõikides tehingutes.
1.10.Kuigi X väitis, et oli Osaluseta OÜ passiivne juhatuse ainuliige ning osaühingu tegelikuks juhiks või (täisvolitusega) volitatud esindajaks oli Y, oli tal kui juhatuse ainuliikmel kohustus kontrollida äriühingu töötajate, sh volitatud esindajate ja tegeliku juhi tegevust. X oli Osaluseta OÜ juhatuse ainuliikmena vastutav MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuõiguslike rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe. Kuigi MKS § 8 lg 1 ei kohusta seaduslikku esindajat täitma kõiki kohustusi vahetult ise, eeldavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused siiski, et juhatuse liige hoiab end toimuvaga kursis ning tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud ning vajaduse korral sekkuda äriühingu majandustegevusse või volitatud esindaja(te), tegeliku juhi, kaasatud kolmanda(te) isiku(te),
töötaja(te) tegevusse. Juhatuse liikme kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline, mitte pelgalt formaalne. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses (s.t rasket hooletust MKS § 40 lg 1 mõttes). Vastutust ja süüd raske hooletuse vormis ei välista ka see, et Xu väitel korraldas Osaluseta OÜ tegevust Y. Tegelik juht ja juhatuse liige võivad sellisel juhul vastutada solidaarselt vastavalt MKS § 40 lg-le 3.
1.11.Kuna X ei esitanud MTA korraldusele vastates sularahas väljavõetud rahaliste vahendite majandustegevuses kasutamise kohta raamatupidamise alusdokumente, pöördus MTA vastavasisuliste korraldustega Osaluseta OÜ ajutise pankrotihalduri ja Yi poole. Y küsitud dokumente (pearaamatu väljavõte ja kassa dokumendid alates 21.06.2017) pankrotihaldurile ei esitanud. Y esitas MTA-le seletuse vilja kokkuostutehingute kohta. Osaluseta OÜ ostis vilja kokku ja tasus sularahas ning dokumenti ei nõudnud.
1.12.Yi vastusele lisatud tabelis toodu võib (kuid ei pruugi) kogumis teiste asjaolude ja dokumentidega kinnitada tehingute tegemist (vilja müük), kuid mitte sularahas väljavõetud rahaliste vahendite kasutamist Osaluseta OÜ majandustegevuse tarbeks, mistõttu ei oma lisatud tabel vastutusmenetluses tähendust. Kuivõrd puuduvad raamatupidamise algdokumendid ja muud tõendid, mis tõendaksid pangakontodelt sularahas väljavõetud vahendite kasutamist osaühingu majandustegevuses, asub MTA seisukohale, et Xu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal osaühingu pangakontodelt (sh krediidikontolt) väljavõetud rahalisi vahendeid ei kasutatud ettevõtluse tarbeks.
1.13.Xu tegevusetuse ja maksuvõla vahel esineb põhjuslik seos. Käimasoleva vastutusmenetluse tulemuseks on Xu solidaarne vastutus Osaluseta OÜ maksuvõla tasumise eest summas 199 555 eurot.
1.14.X omab kogemust äritegevuses (vähemalt juhatuse liikmeks, sh juhatuse ainuliikmeks olemise kogemus) alates 2007. aastast, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et talle ei ole teada ja tal puudub arusaam, millised on juhatuse liikmel kohustused ja vastutus äriühingu tegevuse või tegevusetuse eest. Rahaliste vahendite väljaviimine ning väljavõetud rahaliste vahendite äriühingu tarbeks kasutamist kinnitavate raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine väljendab pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada või koormata oma vara.
1.15.Xu ametlik aastane brutotulu 2022. aastal oli 2 437,63 eurot. Xul on kolm alaealist last, mistõttu kohaldub tema pangakontode arestimisel MKS § 131 lg-s 3 sätestatu. X oli kuni 06.01.2021 kinnistu registriosa numbriga xxx ainuomanik. Nimetatud kinnistu praeguseks ainuomanikuks on Tartu Villad OÜ (registrikood 14882788). Tartu Villad OÜ ainuosanikuks ja juhatuse ainuliikmeks on X. Kinnistu anti 04.01.2021 üle Tartu Villad OÜ-le mitterahalise sissemaksena. Xule kuuluv ainuosa Tartu Villad OÜ-s on koormatud pandiõigusega Banker OÜ (registrikood 14778996) kasuks. Seega ei pruugi kinnistu võõrandamise asjaõiguslepingu tagasivõitmine edukas olla. Tõenäoliselt esineb tulevikus vajadus kavandatava vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne täitmist tagavate toimingute sooritamine Xu suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib Xu tegevuse tõttu vastutusotsuse täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
1.16.Varaseim kavandatava vastutusotsusega sissenõutav maksukohustus pärineb perioodist 03.2021 (KMD) ning varaseima maksusumma määramise tähtaeg saabub 22.04.2024. Seega ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud.
1.17.Kinnistusraamatu andmete järgi Xu nimel kinnistuid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri kohaselt Xu omandis mootorsõidukeid ja väikelaevasid ei ole. Samuti ei ole isikul väärtpabereid. X on Agrikultuur OÜ osanik (osa nimiväärtusega 2 000 eurot), äriühingul on
maksuvõlg summas 39 799,75 eurot; Seveni Firmad OÜ osanik, äriühing on pankrotis; Tartu Villad OÜ osanik, osa on panditud Banker OÜ kasuks. Arvestades registervara puudumist on pangakontode arestimine praeguses asjas põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne abinõu. Üksnes pangakontode arestimine ei ole piisav, et tagada võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust. Sellest tulenevalt on põhjendatud seada arest ka isiku võimalikele hoiustele.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 15.02.2023. a määrusega Maksu- ja Tolliameti taotluse ja andis MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks puudutatud isikule kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimiseks kokku kuni 199 555 euro ulatuses. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
2.1.MKS § 96 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on täidetud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Osaluseta OÜ ei ole tegutsev äriühing ja maksuvõlga pole olnud võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Seega on põhjendatud maksumenetluse algatamine äriühingu endise juhatuse liikme suhtes.
2.2.Puudutatud isiku varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel iseloomustab isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning seega esineb tõenäosus, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ja sellest hoidumiseks asuda vara võõrandama. Puudutatud isikul puuduvad sissetulekud, mille arvelt oleks võimalik planeeritav vastutusotsusega määratav maksukohustus täies ulatuses täita. Need asjaolud on piisavad tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
2.3.Praegusel juhul ei ole võimalik tagada maksusumma sundtäitmist vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega, kuna puudutatud isikul puudub registervara või muu sissetulek, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Seetõttu on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne.
2.4.MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. MTA kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine vähemalt summas 199 555 eurot. Põhjendatud on aresti seadmine isiku nimel olevatele panga- ja hoiukontodele 199 555 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Puudutatud isik esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu 15.02.2023. a määruse tühistada ja jätta MTA taotlus rahuldamata.
3.1.Halduskohus ei kaalunud igakülgselt eelaresti seadmise mõju ja avaliku huvi vahekorda. Kohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks eelaresti kohaldamata jätmine võiks oluliselt raskendada või muuta võimatuks vastutusotsusega määratud maksusummade sissenõudmise.
3.2.Pangakontode arestimine riivab äärmiselt intensiivselt puudutatud isiku põhiõigusi ja loa andmine peab olema üheselt selgelt põhjendatud. Kuna esitatud taotlusest ja vaidlusalusest määrusest ei nähtu põhjendusi, miks peetakse vajalikuks arestida kontosid just 199 555 euro ulatuses, ei saa halduskohtu määrust lugeda põhjendatuks.
3.3.Sularaha summas 199 555 eurot ettevõtlusest välja viimist või ettevõtlusega mitte seotud eesmärkidel kasutamist ei ole tuvastatud. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et sularaha väljavõtmist pangakontodelt ei ole tulumaksuga maksustatud. Seega ei ole vaidlust selles, et pangakontodelt välja võetud sularaha on kasutatud Osaluseta OÜ ettevõtluse tarbeks.
3.4.Puudutatud isik ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, liiati veel tahtlikult või raskest hooletusest. Puudutatud isik usaldas tegevjuhti, äriühingu raamatupidajat ja audiitorit. Osaühingu 2020. a majandusaasta aruandele lisatud vandeaudiitori aruandest nähtuvalt ei
tuvastanud audiitor midagi, mis oleks andnud alust kahelda äriühingu raamatupidamise õigsuses. Vastustaja ja halduskohus jätsid arvestamata, et MKS 8 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget täitma juriidilise isiku maksualastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi vahetult ise. Juhatuse liikmel lasus kehtiva seaduse järgi äriühingu tegevuse korraldamise kohustus. Raamatupidamine, maksude arvestamine ja deklareerimine, äriühingu esindamine ja tehingute tegemine, pangakonto kasutamine jne oli osaühingus korraldatud kolmandate isikute (tegevjuhi ja töötajate) kaudu.
3.5.Vastustaja pidanuks taotluse esitamisel veenvalt põhjendama, kas äriühingu majanduslikku seisundit arvestades olid äriühingul rahalised vahendid deklareeritud maksukohustuse täitmiseks, kas sellises olukorras vastu võetud otsus kasutada vahendeid muul viisil äriühingu tegevuse jätkamiseks/päästmiseks oleks üldse otsuse tegijale etteheidetav, ja kohus oleks pidanud neid põhjendusi hindama. Lisaks oleks kohus pidanud põhjendama, miks kohus leidis, et tekkinud olukorras deklareeritud maksukohustuse tasumata jätmist tegevjuhi poolt saab ette heita puudutatud isikule kui toonasele juhatuse liikmele. Vastustaja taotlusest ja kohtumäärusest ei nähtu, et puudutatud isiku tegevusetuse tulemusena on raisatud osaühingu vara, seda omastatud, alusetult äriühingust välja viidud või tekitatud äriühingule tahtlikult maksejõuetus, mille tulemusena on jäänud maksuvõlg tasumata.
3.6.MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel arestimisele kontol olev ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Puudutatud isikul on kolm alaealist ülalpeetavat. Seega ei tohi kalendrikuus arestimisele kuuluda tema konto(d) 2900 euro ulatuses. Kuna kohus andis loa konto arestimiseks täies ulatuses, jättes eeltoodu arvesse võtmata, siis kohaldas kohus vääralt MKS § 131 lg-t 3.
4.MTA palus vastuses määruskaebusele puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Sularahana väljavõetud summa (199 555 eurot) kujunemise põhjendused on toodud MTA taotluse p-s 2. MTA taotluse lisadest 9 ja 10 (tabelid) on selgelt jälgitav, millistel kuupäevadel sularahana välja võetud summasid MTA silmas pidas.
4.2.Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et vaidlust ei ole selles, et pangakontodelt välja võetud sularaha on kasutatud osaühingu ettevõtluse tarbeks. Kuivõrd puuduvad raamatupidamise algdokumendid ja muud tõendid, mis tõendaksid sularahas väljavõetud vahendite kasutamist Osaluseta OÜ majandustegevuses, asus MTA seisukohale, et puudutatud isiku juhatuse ainuliikmeks oleku ajal osaühingu pangakontodelt (sh krediidikontolt) väljavõetud rahalised vahendeid ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Määruskaebuses ei ole esitatud peale paljasõnaliste väidete ühtegi tõendit, mis veenaks vastupidises.
4.3.Määruskaebuse esitaja etteheited, mis seonduvad kohtumääruse ebapiisava põhjendamisega, on alusetud. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja vastutus oleks ilmselgelt välistatud. Äriühingu juhatuse liige kui majandusaasta aruande õigsuse eest vastutav isik ei saa enda vastutust välistada väitega, et usaldas audiitori arvamust.
4.4.Määruskaebuse esitajale heidetakse ette tegevusetust, mille tagajärjel viidi Osaluseta OÜst välja rahalisi vahendeid summas 199 555 eurot, mitte äriühingu maksejõuetuse põhjustamist. Puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mille pinnalt asuda seisukohale, et Osaluseta OÜ kontodelt sularahana välja võetud summasid oleks kasutatud äriühingu majandustegevuses, ammugi siis äriühingu tegevuse jätkamiseks/päästmiseks.
4.5.Kohus määrab, millise summa ulatuses kokku MTA täitetoiminguid teha tohib. MKS § 131 lg-s 3 sätestatu ei mõjuta seda, millises ulatuses kohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa annab, vaid reguleerib üksnes seda, kui palju peab isikule pärast arestimist igakuiselt kontole rahalisi vahendeid alles jääma. Kuna see nõue tuleneb otse seadusest, siis puudub vajadus seda eraldi kohtumääruse resolutsioonis käsitleda. Määruskaebuse esitaja on
MTA-ga ka juba ühendust võtnud ning MKS § 131 lg 3 ette nähtud arestimisele mittekuuluvad summad on vastavalt määruskaebuse esitaja soovile tema kontode vahel ära määratud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule isikuandmete päringu vastuse väljavõtte riigiportaalist, millega soovib tõendada enda väiteid selle kohta, et tal on kolm alaealist ülalpeetavat. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisa selle esitajale, kuivõrd nimetatud asjaolu tõendamiseks puudub vajadus. MTA esitas koos vastusega määruskaebusele MTA 07.03.2023. a vastutusotsuse nr 13-7/01239-16 ja Osaluseta OÜ 2020. aasta majandusaasta aruande. Ringkonnakohus tagastab vastutusotsuse MTA-le, kuna kohus hindab loa andmise õiguspärasust loaotsuse tegemise seisuga. Praeguses haldusasjas puudub vajadus tõendada, et loataotluses märgitud maksukohustuse suurus jäi vastutusotsuse andmisel samaks. Samuti tagastab ringkonnakohus Osaluseta OÜ 2020. aasta majandusaasta aruande, millega MTA soovib ümber lükata puudutatud isiku väidet ja tõendada, et toimus lihtsustatud audit, mille käigus üksnes kinnitati, et ülevaatuse käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et aruanne ei kajasta finantsseisundit õiglaselt, mitte ei kinnitatud, et aruanne kajastaks finantsseisundit õiglaselt. Loamenetluses ei ole sellel tõendil määravat tähtsust.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohus leidis õigesti, et maksuhalduril oli põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ning et praegusel juhul ei ole võimalik tagada maksusumma sundtäitmist vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt peab täitetoimingu lubamiseks maksuhalduril esinema põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Loa andmisel on tegemist prognoosotsusega olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (Riigikohtu 30.04.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksuhaldur peab ma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu 30.04.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
9.Puudutatud isiku arvates ei ole halduskohus sisuliselt põhjendanud, miks eelaresti kohaldamata jätmine võiks vastutusotsusega määratud maksusumma sissenõudmist oluliselt raskendada või muuta selle võimatuks. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab
täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus hindas põhjendatud kahtluse olemasolu määruse punktis 10. Järeldus, et puudutatud isiku käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel iseloomustab isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning seega esineb tõenäosus, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ja selle täitmisest hoiduda, ning samuti asjaolu, et puudutatud isikul puudub piisav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik planeeritav vastutusotsusega määratav maksukohustus täies ulatuses täita, on põhjendatud kahtluse alusena asjakohased. Kuigi praeguse loamenetluse aluseks olevat olukorda käsitlevad halduskohtu põhjendused on napid, on halduskohus maksuhalduri esitatud teabe põhjal õigesti leidnud, et maksuhalduril esines MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud põhjendatud kahtlus. Ka ringkonnakohtu hinnangul saab praeguses asjas täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks pidada.
10.Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja taotlusest ja vaidlusalusest määrusest ei nähtu ühest põhjendust, kuidas on kujunenud võimaliku vastutusotsusega nõutav maksusumma 199 555 eurot ja miks on põhjendatud just sellises summas kontode arestimiseks loa andmine. Puudutatud isiku etteheide ei ole põhjendatud. MKS § 1361 lg 2 p 2 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus. MTA põhjendas summa kujunemist taotluse p-s 2. MTA taotluse lisadest 9 ja 10 (tabelid) on selgelt jälgitav, millistel kuupäevadel sularahana välja võetud summasid MTA silmas pidas. MTA märkis taotluses, et puudutatud isiku juhatuse ainuliikmeks oleku ajal Osaluseta OÜ-l tekkinud kehtiva maksuvõla põhiosa suurus on 202 967,80 eurot ning et väljaviidud sularaha summas 199 555 eurot oleks olnud võimalik kasutada maksukohustuste täitmiseks, mille tagajärjel oleks Osaluseta OÜ maksuvõlg olnud väiksem või koguni puuduks. Asjaolu, et kavandatava vastutusotsusega nõutav maksusumma koosnes sularahana väljavõetud summadest, mille ettevõtluses kasutamine on tõendamata, nähtub ka halduskohtu määrusest.
11.Puudutatud isik leiab, et praeguses asjas ei ole sularaha ettevõtlusest välja viimist või ettevõtlusega mitte seotud eesmärkidel kasutamist tuvastatud ning järeldab, et seega ei ole vaidlust selles, et pangakontodelt välja võetud sularaha on kasutatud Osaluseta OÜ ettevõtluse tarbeks. Puudutatud isik rõhutab, et talle teadaolevalt ei ole maksuhaldur leidnud, et äriühingu kontodelt välja võetud sularaha ei oleks kasutatud Osaluseta OÜ ettevõtluse tarbeks. Maksuhaldur ei ole sularaha väljavõtmist lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks ega seda tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 alusel maksustanud. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku arusaam on ekslik ja määruskaebuse põhjendused ei kinnita vaidluse puudumist sularaha väljaviimise küsimuses. MTA taotluse p-s 2 on selgesõnaliselt öeldud, et kuivõrd puuduvad raamatupidamise algdokumendid ja muud tõendid, mis tõendaksid sularahas väljavõetud vahendite kasutamist Osaluseta OÜ majandustegevuses, asub MTA seisukohale, et Xu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal osaühingu pangakontodelt (sh krediidikontolt) väljavõetud rahalised vahendeid ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. MTA selgitas, et maksuhaldur küsis tõendeid nii määruskaebuse esitajalt, Osaluseta OÜ pankrotihaldurilt kui ka Osaluseta OÜ praeguselt juhatuse liikmelt Yilt, kes on ühtlasi määruskaebuse esitaja elukaaslane. Välja võetud sularaha ettevõtluse tarbeks kasutamise tõendatuse hindamisel ei ole määrav see, et sularaha osas ei ole Osaluseta OÜ-le tulumaksu määratud. Kuna loamenetluses hindab kohus üksnes rahalise kohustuse määramise tõenäosust, siis ei võta kohus seisukohta määruskaebuse esitaja väidete osas pangakontodelt välja võetud sularaha
Osaluseta OÜ ettevõtluses kasutamise kohta. Hinnangu sularaha väljaviimist puudutavatele asjaoludele saab kohus anda vastutusotsust puudutavas kohtuvaidluses.
12.Määruskaebuse esitaja leiab, et ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, liiati veel tahtlikult või raskest hooletusest. Vastustaja ja halduskohus jätsid arvestamata, et MKS 8 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget täitma juriidilise isiku maksualastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi vahetult ise. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et juhatuse liikmel lasus kehtiva seaduse järgi äriühingu tegevuse korraldamise, mitte kõigi ülesannete vahetu täitmise kohustus. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriseadustiku § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ringkonnakohus selgitab, et kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei vabasta juhatuse liiget MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise tagamise kohustusest. Nii on juhatuse liige jätnud tagamiskohustuse süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest ega võtnud meetmeid selle vältimiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-2235, p 9). Riigikohus on rõhutanud, et juhatuse liige peab pidevalt jälgima äriühingu majanduslikku olukorda ning on MKS § 8 lg 1 järgi kohustatud korraldama majandustegevuse viisil, mis peab silmas äriühingul lasuvat avalik‐õiguslikku kohustust deklareerida ning täita täielikult ja tähtaegselt maksukohustus (nt Riigikohtu 28.12.2022. a otsus asjas nr 3-20-2325, p 24). Seega ka olukorras, kus raamatupidamine, maksude arvestamine ja deklareerimine, äriühingu esindamine ja tehingute tegemine, pangakonto kasutamine jne oli osaühingus korraldatud kolmandate isikute (tegevjuhi ja töötajate) kaudu, vastutas puudutatud isik juhatuse liikme kohustuste täitmise eest.
13.Määruskaebuse kohaselt oli Y sisuliselt Osaluseta OÜ tegevjuht, kellele täisvolituse andmine oli tingitud paljuski asjaolust, et puudutatud isik läks alates 09.11.2019 sünnituseelsele ja hiljem edasi lapsehoolduspuhkusele. Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal ei olnud puudutatud isikul kolme alaealise lapse kõrvalt võimalik sisuliselt juhatuse liikme kohustusi täita. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei vabastanud puudutatud isikut juhatuse liikme kohustustest ja vastutusest. Kui puudutatud isikul oli selge, et tal ei ole juhatuse liikme kohustusi võimalik täita, oli tal võimalik leida olukorra lahendamiseks muu viis (sh juhatuse liikme kohalt tagasi astuda).
14.Ringkonnakohus selgitab, et see, kas äriühingu juhatuse liige vastustab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Loamenetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsust välistavad asjaolud. Ka see, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (Riigikohtu 12.02.2020. a määrus nr 3-19-1672, p-d 18 ja 21).
15.Halduskohus märkis määruse p-s 12, et pangakontode arestimine võib riivata intensiivselt isiku õigusi ja mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Riigikohtu praktikas on leitud, et riive
intensiivsust aitab maandada esiteks nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (Riigikohtu 12.02.2020. a määrus asjas nr 3-19-1672, p 28). Praegusel juhul ei ole võimalik tagada maksusumma sundtäitmist vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega, kuna puudutatud isikul puudub registervara või muu sissetulek, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Seetõttu on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne.
16.Määruskaebuse esitaja arvates ei kaalunud halduskohus igakülgselt eelaresti seadmise mõju ja avaliku huvi vahekorda. Määruskaebuse esitaja ei täpsustanud, mida ta sellega täpsemalt silmas peab. Ringkonnakohus selgitab, et konto arestimisel on tegemist maksumenetluse tulemusena määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks tehtava toiminguga. Täitetoimingu tegemise eesmärk on ennetada olukordi, kus maksud jäävad laekumata. Ringkonnakohus nõustub, et kontode arest võib riivata intensiivselt puudutatud isiku õigusi. Samas on selge, et maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb maksuvõla tekkimise eest vastutaval isikul seadusega lubatud piiranguid taluda. Ka Riigikohus on täitetoimingute sooritamisega seonduvalt selgitanud, et kui esineb põhjendatud kahtlus, et tulevikus ületavad isiku avalik-õiguslikud kohustused tema tulusid, siis puudub põhjus võimaldada tal piiranguteta kasutada kogu sissetulekut. Maksukohustuste korrektse täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada piiranguteta oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020. a määrus asjas nr 3-19-1672, p 29). Praeguses asjas on MTA piisavalt põhjendanud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Sellises olukorras kaalub avalik huvi võimaliku maksukohustuse hilisema täitmise tagamise vastu üles puudutatud isiku huvi tema pangakontol olevate ja sinna laekuvate vahendite käsutamiseks. Praegusel juhul ei ole määruskaebuse esitaja välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kaaluks tema erahuvi üles avaliku huvi maksude tasumiseks. Samuti puudub puudutatud isiku puhul võimalus vähem riivava meetme kohaldamiseks (sh puudub isikul registervara). Seega ei ole praegusel juhul alust pidada kontode arestimist ebaproportsionaalseks.
17.Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus kohaldas ebaõigesti MKS § 131, rahuldades vastustaja taotluse täies ulatuses (199 555 eurot), jättes arvesse võtmata, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei tohiks anda maksuhaldurile luba kontode arestimiseks 2900 euro ulatuses kalendrikuus. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel arestimisele kontol olev ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Puudutatud isikul on kolm alaealist ülalpeetavat. MTA märkis vastuses määruskaebusele õigesti, et loa andmise taotlust lahendades määrab kohus üldiselt, millise täitmist tagava toimingu sooritamiseks MTA-le loa annab, sh määrab, mis summa ulatuses kokku MTA täitetoiminguid teha tohib. MKS § 131 lg 3 reguleerib aga seda, kui palju peab isikule pärast arestimist igakuiselt kontole rahalisi vahendeid alles jääma. MTA vastusest määruskaebusele nähtub, et eeltoodut on puudutatud isikule ka juba selgitatud. Seega puudub määruskaebuses esitatud eksliku etteheite täiendavaks käsitlemiseks vajadus.
18.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.