X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 02.02.2022 pöördumisele, 09.09.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AV
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 määrus osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vastata uuesti kaebaja 02.02.2022 selgitustaotlusele ja Tallinna Vangla 09.09.2022. a vaideotsuse nr 5-15/22/228-2 tühistamiseks. Saata asi selles osas Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks Tallinna Vangla 08.12.2022 vastuse lisa 2 osas.
Keelata kaebajal tutvuda kohtutoimikuga käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 märgitud dokumenti puudutavas osas ning saada sellest dokumendist ärakirju.
Määruse resolutsiooni p-de 1–2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
1.Kinnipeetav X esitas Tallinna Vanglale 02.02.2022 taotluse nr 5-18/22/2825-1, milles soovis välja selgitamist, kes avas tema poolt endisele vangla üksuse juhile KP-le 12.12.2021 saadetud kirja. Tallinna Vangla palus 07.03.2022 vastuses nr 5-18/22/2936-3 vabandust vastuse viibimise pärast ja selgitas, et üksus tegeles asjaolude väljaselgitamisega. X esitas
3-22-2108 Justiitsministeeriumile 19.05.2022 pöördumise seoses Tallinna Vangla tegevusetusega tema 02.02.2022 taotlusele vastamisel ning tõi välja, et sai suuliselt tagasisidet selle kohta, et tema kirja käsitles RT. Justiitsministeerium edastas 30.05.2022 kirjaga X 19.05.2022 pöördumise vastamiseks Tallinna Vanglale. Tallinna Vangla vastas 04.07.2022 vastuses nr 5-18/22/118552, et X pöördumisele on vastatud vangla 07.03.2022 vastusega, ning palus uuesti vabandust vastuse viibimise pärast.
2.X palus 02.08.2022 vaides kohustada vanglat asja uuesti otsustama, kuna vangla ei ole siiani sisuliselt vastanud tema 02.02.2022 pöördumisele. Tallinna Vangla jättis 09.09.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/228-2 vaide rahuldamata. X 02.02.2022 pöördumist tuleb käsitada märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 2 tähenduses (s.o pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks). Märgukirjale vastamine ei ole haldusakt, kuna see ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi. Seega saab vaidemenetluses kontrollida üksnes seda, kas pöördumisele on vastatud selle sisust lähtuvalt. Praegusel juhul vastati X 02.02.2022 pöördumisele 07.03.2022 ja 04.07.2022 vastuses, kuid jäeti tema küsimusele ammendavalt vastamata. Pöördumisega seonduvalt tuleb märkida, et Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.6 kohaselt on kinnipeetaval võimalus esitada kinnises ümbrikus pöördumisi teabe- ja uurimisosakonnale, sisekontrollile ning meditsiiniosakonnale. Üksuse juhile adresseeritud kirja ei tule esitada kinnises ümbrikus ja kinnipeetav pidi seega arvestama, et selliselt edastatud kirjad suunatakse dokumendiringlusesse üldkorras. Olenemata sellest, et vaide esitaja pöördumisele jäeti vastamata, ei ole praegusel juhul otstarbekas teha ettekirjutust uueks vastamiseks, kuna vaideotsuses on esitatud põhjendused, millega on vastatud vaide esitaja küsimusele. Seega on X oma eesmärgi saavutanud.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.10.2022 kaebuse Tallinna Vangla 04.07.2022 vastuse nr 5-18/22/11855-2 ja 09.09.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/228-2 tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks vastata uuesti kaebaja 02.02.2022 pöördumisele ning Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vangla õigusvastane tegevus seisneb kaebaja poolt KP-le kui endisele üksuse juhile 12.12.2021 saadetud kirja avamises. Hiljem liimiti ümbrik uuesti kinni ja tagastati kaebajale. Kaebaja saavutas KP-ga 2021. a märtsis kokkuleppe, et olmeprobleemidega seonduvalt võib ta esitada ka vabas vormis pöördumisi (selle asemel, et esitada pidevalt vanglale ja Justiitsministeeriumile kirjalikke pöördumisi), ning seega esitas kaebaja alates 2021. a aprillist KP-le kirju ja pöördumisi kinnises ümbrikus. Üldjuhul vastati kaebaja kinnises ümbrikus esitatud pöördumistele suuliselt ning ainult mõned neist registreeriti dokumendihaldussüsteemis. Selline suhtlus toimus menetlusökonoomia kaalutlusel ning sellega oli kursis ka kaebaja kontaktisik. Kaebaja saatis KP-le viimati kinnises ümbrikus kirja 12.12.2021, kuid pärast seda, kui kaebaja sai teada KP töölt lahkumisest, esitas ta taotluse 12.12.2021 kirja tagastamiseks. Kirja tagasi saamisel ilmnesid selle ümbrikul selged avamise jäljed. Hiljem avaldati kaebajale suuliselt, et kirja võis avada RT, kuid kirjalikku vastust ta selle kohta ei ole saanud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tema kirja pärast selle avamist ei registreeritud ning miks tagastati kiri talle uuesti kinni liimitud ümbrikus. Seega said vanglaametnikud ikkagi aru, et tegemist oli erakirjaga, mis ei kuulnud registreerimisele. Kokkuvõttes on vangla kaebaja kirja avamisel rikkunud sõnumisaladust ning alates 2022. a jaanuarist on vangla üritanud seda teemat vältida. Kaebaja kaebuse eesmärgiks ongi vastuse saamine, mille andmisel teeks vangla vajalikud toimingud ja selgitaks välja asjaolud. Vangala tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel on preventiivne eesmärk, hoidmaks ära vangla poolt tulevikus sarnaselt tegutsemine.
2(7)
3-22-2108
4.Tallinna Halduskohus tagastas 19.10.2022 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebuse esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Tallinna Vangla 04.07.2022 vastus nr 518/22/11855-2 ei ole haldusakt ja seega ei saa seda tühistada. Kohus saaks tühistada Tallinna Vangla 09.09.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/228-2 ja kohustada vanglat kaebaja pöördumisele uuesti vastama, kui kaebaja 02.02.2022 pöördumine on jäänud sisulise vastuseta. Tallinna Vangla on nimetatud pöördumise osas koostanud 07.03.2022 ja 04.07.2022 vastused ning andnud täiendavalt kirjalikud selgitused 09.09.2022 vaideotsuses. Kohus möönab, et nimetatud vastused ei sisalda vastust selle kohta, kes kirja avas. Esimeses vastuses on palutud vabandust vastuse viibimise eest ja selgitatud, et üksus tegeles asjaolude väljaselgitamisega. Teises vastuses on viidatud, et kaebaja pöördumisele on juba esimese vastusega vastatud. Vaideotsuses selgitatakse, et üksuse juhile ei saa vangla kodukorra järgi suletud ümbrikus kirju saata. Eelnevale vaatamata puudub kaebajal kaebeõigus vastustajalt uue vastuse nõudmiseks, kuna kaebaja on kaebuses välja toonud, et ta on Tallinna Vanglalt saanud suuliselt teavet, et KP-le adresseeritud kirja võis avada RT. See teave oli kaebajal olemas juba 19.05.2022 Justiitsministeeriumi poole pöördudes. Seega ei annaks vangla täiendav vastus KP-le mõeldud kirja avamise asjaolude kohta kaebajale mingit täiendavat infot ning seetõttu puudub tal tegelik vajadus kirjaliku vastuse järele. Eelneva põhjal tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu kaebus Tallinna Vangla 09.09.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vastata uuesti kaebaja pöördumisele. Kaebaja on taotlenud ka kirja avamise õigusvastasuse tuvastamist, viidates preventiivsele huvile, et vangla hoiduks edaspidi õigusvastasest käitumisest. Kohtu hinnangul puudub kaebajal preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (nt Riigikohtu 09.02.2017 otsus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Vaideotsuses on kaebajale selgitatud, et vangla kodukorra p-st 11.1.6 tulenevalt on kinnipeetaval võimalus esitada kinnises ümbrikus pöördumisi teabe- ja uurimisosakonnale, sisekontrollile ja meditsiiniosakonnale. Üksuse juhile adresseeritud kirjad ei tule esitada kinnises ümbrikus ja kinnipeetav pidi sellest tulenevalt arvestama, et selliselt edastatud kirjad suunatakse dokumendiringlusesse üldkorras. Kodukorra seletuskirjas on selgitatud, et p-s 11.1.6 nimetamata osakondadele adresseeritud pöördumiste jaoks vangla ümbrikuid ei taga. Seega ei ole kinnipeetaval kehtiva õiguse järgi õigust saata üksuse juhile kirju suletud ümbrikus. Teistsugune kokkulepe kaebaja ja KP vahel ei ole õiguslikult siduv ja kaebaja ei saanud jääda lootma sellele, et üksuse juhile adresseeritud kirja ei avata. Veelgi enam puudub kaebajal alus eeldada, et KP-ga sõlmitud kokkulepe jääb kehtima ka edaspidi ja et taolised olukorrad enam ei kordu. Seega tuleb ka õigusvastasuse tuvastamise nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
5.X palub 31.10.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus tagasi halduskohtule menetlemiseks nõuetes tühistada Tallinna Vangla 09.09.2022 vaideotsus, kohustada vanglat kaebaja pöördumisele uuesti vastama ning tuvastada vangla poolt kaebaja kirja avamise õigusvastasus. Kaebaja kirja avamine ja selle sisuga tutvumine ilma sellele reageerimata ja kirja registreerimiseta oli õigusvastane, kuna kirja sellisel viisil käitlemisega rikuti sõnumisaladust (põhiseaduse (PS) § 43). Halduskohus on valesti tõlgendanud Tallinna Vangla kodukorra p-i 11.1.6 ja jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust saata üksuse juhile kirju kinnises ümbrikus. Kodukorra p 11.1.6 selgitab, et kinnipeetaval on võimalus esitada kirju sättes nimetatud vangla osakondadele kinnises ümbrikus, millest järelduvalt peab vangla selle võimaluse tagama. Kodukorra p 11.1.6 on seotud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-ga 47, 3(7)
3-22-2108 mille kohaselt on vangla kulul saadetavateks kirjadeks ka vanglale saadetavad kirjad, ning kodukorra p-ga 14.1.5, mille kohaselt antakse kinnipeetavale ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta (sh vanglatele saadetava kirja kohta). Seega, kui kinnipeetav soovib esitada kinnises ümbrikus kirju vangla kodukorra p-s 11.1.6 nimetamata struktuuriüksustele, siis peab ta selleks ümbriku ise muretsema. Vangistusseadus (VangS), VSKE, vangla kodukord ega ka ükski muu õigusakt ei keela saata vangla üksuse juhile kirju kinnises ümbrikus. Halduskohus on põhjendamatult arvestanud vaideotsuses esitatud väitega, et vangla üksuse juhile saadetud kiri läks n-ö dokumentide üldringlusesse, jättes arvestamata, et kirja ei registreeritud. Vangla üksusele pidi olema teda, et kaebaja suhtles KP-ga sellises formaadis ning et seetõttu oli sisuliselt tegemist erakirjaga. Küsitav on ka vangla hilisem käitumine kõnealuse juhtumi eiramisel ja kaebaja pöördumisele (sisuliselt) vastamata jätmisel ning Justiitsministeeriumi eksitamisel. Kaebajale suuliselt antud tagasiside on raskesti jälgitav. Seega on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel kahtlematult preventiivne eesmärk hoida ära edaspidi selline õigusvastane tegutsemine.
6.Tallinna Vangla palub 08.12.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on ekslikult viidanud vangla kodukorra p-le 11.1.6, mis lisati kodukorda 25.02.2022. Selle väite tõendamiseks esitab vangla varasemalt (enne 25.02.2022) kehtinud kodukorra redaktsiooni. Kaebaja võis oma 12.12.2021 kirja adresseerida omaalgatuslikult varasema kokkuleppe alusel endisele üksusejuhile KP-le suletud ümbrikus, kuid see ei tähenda, et vangla ei võinud kirja sisuga tutvuda või et sõnumisaladust on rikutud. Kõnealune kiri oli siiski adresseeritud vangla siseselt KP-le kui vangla IV üksuse juhile, mitte KP-le vanglaväliselt, mistõttu ei saa väita sõnumisaladuse rikkumist. Vangla tutvub kinnipeetavate pöördumistega. Tuleb ka arvestada, et lühidalt pärast kaebaja poolt kirja vanglale üleandmist viibis KP kaugtööl ning hiljem lahkus teenistusest. Asjaajamise järjepidevuse tagamiseks delegeeritakse teenistussuhte muutumisel tööülesanded üle asendajale või vahetule juhile. Kinnipeetav ei saa eeldada, et tema pöördumisega tutvub ainult adresseeritud isik, kuna vangla töökorraldusest tulenevalt võivad isikuliselt adresseeritud (sh kinnises ümbrikus esitatud) kirjadega tutvuda ka teised teenistujad, kes on samades ülesannetes või kelle tööülesandeks on pöördumiste dokumendiringlusesse suunamine. MSVS § 7 lg 1 kohaselt tuleb registreerida märgukiri või selgitustaotlus ja nende vastus ning märgukirja või selgitustaotluse saamise ja vastamise viis hiljemalt märgukirja või selgitustaotluse saamisele või vastuse esitamisele järgneval tööpäeval. Vangla tutvus kaebaja kirjaga, et teha kindlaks pöördumise liik ja selgitada välja rakenduv menetluskord. Täpsemad selgitused on esitatud vastuse lisas 2, mille osas palub vangla kuulutada haldusasja menetlus kinniseks ja piirata selles osas kaebaja õigust toimikuga tutvuda, sest selles osas on vastustaja 13.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/52 p 1.6 alusel kuulutanud teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Kokkuvõttes ei ole tavapäratu, et kinnipeetavad adresseerivad pöördumisi konkreetsele vanglaametnikule (nt vangla direktorile, üksuse juhile), kuid need pöördumised võetakse ikkagi vastu üksuse või kantselei poolt, kes dokumendi ringlusesse suunamisel tutvuvad pöördumise sisuga ja vastavalt teabehalduse korrale registreerivad pöördumise dokumendihaldussüsteemis ning suunavad selle täitmiseks. Kõik kinnipeetavate pöördumised ei kuulu registreerimisele. Kaebaja kirja avamine ei olnud õigusvastane ning tal ei saanud kinnipeetavana tekkida ootust, et vangla tema pöördumise sisuga ei tutvu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustaja 09.09.2022 vaideotsuses esitatud käsitusega kaebaja 02.02.2022 taotlusest, milles kaebaja soovis vanglalt vastust küsimusele, kes avas kaebaja 12.12.2021 vangla IV üksuse juhile KP-le adresseeritud kirja. Kaebaja 02.02.2022 taotlus ei ole märgukiri MSVS § 2 lg 1 p 2 tähenduses, kuna kaebaja ei anna selles 4(7)
3-22-2108 teavet ega tee ettepanekuid, ega ka teabenõue avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 tähenduses, vaid tegemist on selgitustaotlusega MSVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses. Kui teabenõudega saab nõuda üksnes juba dokumenteeritud teavet, siis selgitustaotlusele vastamisega kaasneb teabevaldajale täiendavalt vajadus enne vastamist teavet analüüsida, sünteesida või koguda lisateavet (Riigikohtu 02.12.2021 määrus nr 3-20-992, p 11; 04.03.2009 määrus nr 3-3-1-9808, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et vanglal ei olnud kaebaja 02.02.2022 taotluse saamise hetkel teada (s.o dokumenteeritud), kes vanglaametnikest oli kaebaja kirja avanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vanglas oleks see toiming registreeritud (vrd nt Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3-19-2069, p 15), ning seega pidanuks vangla selgitustaotlusele vastamiseks koguma täiendavat teavet, st uurima eraldi ametnike käest, kes konkreetselt kaebaja kirja avas. Ringkonnakohtu sellist järeldust kinnitab ka vastustaja 08.12.2022 vastusele lisatud kirjavahetus (vastuse lisa 2), mille osas on vangla palunud kuulutada menetlus kinniseks ja piirata selles osas kaebaja juurdepääsu toimikule.
8.Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud PS § 44 lg-s 2, mille kohaselt on muu hulgas kõik riigiasutused kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, samuti PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, ning MSVS-s. PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vastuseid. Isiku õigus pöörduda selgitustaotlusega avaliku võimu kandja poole hõlmab ka isiku õigust saada sisuline vastus. Kui isik pöördub avaliku võimu kandja poole viimase tegevuse kohta selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või see ei võimalda isikul aru saada avaliku võimu kandja tegevusest, siis ei oleks viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav. MSVS § 5 lg 1 paneb selgitustaotlusele vastamise kohustuse selle adressaadile. MSVS § 5 lg 8 ls 3 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p 10). Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Seevastu juhul, kui kaebaja selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes osaliselt, saab kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata (Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus nr 3-21-2053, p 9; 03.08.2021 määrus nr 3-21-1578, p 14; 08.06.2017 määrus nr 3-17-861, p 11; 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 11–12).
9.Olukorras, kus isik on esitanud haldusorganile MSVS § 2 lg 2 p 1 kohase selgitustaotluse ning ta ei ole küsitud teavet saanud, on tal HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus vaidlustada haldusorgani tegevust selgitustaotlusele vastamisel. Praegusel juhul saab kaebaja oma subjektiivsete õiguste kaitse osas tugineda nt PS § 44 lg-st 2 tuleneva põhiõiguse rikkumisele. Kuna selgitustaotlusele vastamine on toiming, on kaebajale kohaseks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõue Tallinna Vangla kohustamiseks vastata uuesti (s.o sisuliselt) tema 02.02.2022 selgitustaotlusele. Praegusel juhul tuleb kaebaja eesmärgiks pidada Tallinna Vanglalt ametliku ja kirjaliku vastuse saamist selgitustaotlusele. Seda eesmärki ei saa pidada saavutatuks väidetavalt suuliselt selgitustaotlusele vastamisega, mis ei ole kohtulikult kontrollitav ja mille osas kaebaja ei ole väljendanud, et see on teda rahuldav. Ka Tallinna Vangla ei ole kohtumenetluses kaebaja kohustamisnõuet sisuliselt õigeks võtnud ega nõustunud selgitustaotlusele sisuliselt vastama.
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 lubab kaebuse tagastada juhul, kui tegemist on kaebaja õiguste väheintensiivse riivega ning kui kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Ringkonnakohtu 5(7)
3-22-2108 hinnangul ei ole HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud, kuna kohustamiskaebust ei saa pidada väheperspektiivikaks. Kuigi kohus ei saa kontrollida selgitustaotluse vastuse sisu õigsust, saab kohus siiski kontrollida, kas vastus selgitustaotlusele vastab MSVS § 5 lg 8 ls-s 3 sätestatule. Seega ei saaks kohus kontrollida seda, kas vastuses esitatud teave või selle avaldamisest keeldumise alus on õige, kuid kohus saab kontrollida, kas vastuses esitatud teave vastab selgitustaotluses esitatud küsimusele või kas vastuses on esitatud selgitus teabe avaldamisest keeldumise kohta. Seda, et Tallinna Vangla ei andnud kaebajale tema soovitud teavet 07.03.2022 ja 04.07.2022 vastuses, on vangla möönnud 09.09.2022 vaideotsuses, kuid ka vaideotsuses ei ole kaebajale avaldatud, kes tema 12.12.2021 kirja avas. Seda teavet ei ole vangla nõustunud kaebajale avaldama ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla põhjendanud ka kaebajale teabe avaldamisest keeldumist, s.o esitanud põhjendusi selle kohta, miks kaebaja soovitud teavet ei ole võimalik koguda või siis kaebajale avaldada. Vaideotsuses esitatud põhjendused vanglas kinnises ümbrikus kirjade esitamise võimaluste kohta ei seondu kaebaja selgitustaotluses esitatud küsimusega. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas puudub alus kaebaja kohustamisnõude tagastamiseks ning seega tuleb see nõue saata halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna kaebajal on õigus vaidlustada vangla tegevust ehk toimingut selgitustaotlusele vastamisel, puudub ka alus kaebuse tagastamiseks 09.09.2022 vaideotsuse tühistamise nõudes, kuna sellisel juhul ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. Seega tuleb ka see tühistamisnõue saata halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Täiendavalt on kaebaja palunud tuvastada vangla poolt tema 12.12.2021 kirja avamise õigusvastasus. Tuvastamisnõue ei ole kaebaja esitatud kohustamisnõudega hõlmatud, kuna kohustamisnõude lahendamine ei eelda hinnangu andmist kaebaja kirja avamise õiguspärasusele. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1). Praegusel juhul on kaebaja tuginenud tuvastamisnõude esitamisel preventiivsele huvile vältida tulevikus Tallinna Vangla poolt tema kinnises ümbrikus esitatud kirjade avamist. Arvestades asjaolu, et KP on vangla teenistusest lahkunud, ei ole kaebuse aluseks olnud olukordade kordumine enam tõenäoline. Seega tagastas halduskohus X kaebuse tuvastamisnõudes õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.Tuvastamisnõue tuleks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada ka juhul, kui kaebajal oleks kaebeõigus olemas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutab kirja avamise toimingu õiguspärasust, ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vangla ja halduskohus on õigesti leidnud, et konkreetsele vanglaametnikule adresseeritud kirja avamine selle sisu kontrollimise ja registreerimise otsustamise eesmärgil ei olnud õigusvastane. Kirja adressaadiks tuleb pidada ametiasutust (vanglat). Seda vaatamata asjaolule, et kaebaja ja vanglaametnik KP olid kokku leppinud, et kaebaja kirju ei registreerita, vaid KP korraldab nendele suulise vastamise. Konkreetne ametnik võib viibida teenistusest eemal ja asutusel on vaja korraldada tema teenistusülesannete täitmine ka ajal, kui ta ei saa oma ülesandeid täita ning ka kaebaja pidi sellise võimalusega arvestama. Kaebaja kiri jäi registreerimata seetõttu, et kaebaja oli seda soovinud ja see tagastati kaebajale tema soovil pärast seda, kui oli selgeks saanud, et ametnik KP lahkub teenistusest. Praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt pole mingit tähtsust sellel, et kinni peetaval isikul on võimalik panna oma vanglateenistujale adresseeritud kiri soovi korral ka ümbrikusse. Kirja ümbrikusse panemine vähendab võimalusi, et sellega kasvõi tahtmatult tutvub kõrvalseisja, kuid see ei võta ametiasutuselt kohustust menetleda asutusele adresseeritud dokumenti kooskõlas kehtivate õigusnormidega ja oma sisemise töökorraldusega. Ka VangS § 29 lg-s 4 sätestatud 6(7)
3-22-2108 institutsioonidele adresseeritud kirjad tuleb adressaadi poolt mõistetavalt avada ning tegemist ei saa olla sõnumi saladuse riivega. Sama kehtib kinnipeetava poolt vanglateenistujale adresseeritud kirja puhul. Kaebajal puudub õigus kirjutada asutusele ette, milliste teenistujate poolt peaks asutus korraldama dokumendihaldusega seotud kohustuste täitmise.
13.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse vastustaja kohustamiseks vastata uuesti kaebaja 02.02.2022 selgitustaotlusele ja vastustaja 09.09.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Selles osas tuleb asi saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
14.Tallinna Vangla on palunud kuulutada menetlus kinniseks vangla 08.12.2022 vastuse lisa 2 osas ja piirata selles osas kaebaja juurdepääsu toimikule, kuna kõnealuse dokumendi puhul on tegemist ametnike vahelise e-kirjavahetusega, milles sisalduv teave on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks Tallinna Vangla 13.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/521 p 1.6 alusel. HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 kohaselt võib haldusasja menetluse kuulutada kinniseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 ja HKMS § 88 lg 2 alusel võib samadel asjaoludel piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda. Kuigi Tallinna Vangla ei ole täpsemalt põhjendanud haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise ja toimikule juurdepääsu piiramise vajadust, on vangla 13.05.2022 käskkirja p-s 2 siiski selgitatud, et käskkirjas nimetatud asutusesiseseks kasutamiseks kuulutatud dokumentide väljastamine kinnipeetavatele ohustab vangla üldist julgeolekut ja võib kaasa tuua julgeolekualased probleemid kinnipeetavate vahel (nt füüsilise vägivalla kasutamine). Ametnike vaheline e-kirjavahetus on teenistujate igapäevane töövahend, mis kiirendab informatsiooni kogumist, mille kaudu arutatakse erinevaid sündmuseid, tööalaseid küsimusi, tööprotsesse, sündmusi, menetlusi jne, mille sisu teadmise vajadus kinnipeetavatel puudub, lisaks ametnike vaheline kirjavahetus võib sisaldada AvTS § 35 lg 2 punktides 2 ja 3 toodud teavet. Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja esitatud e-kirjavahetuse kättesaadavaks tegemine kaebajale võib ohustada vangla julgeolekut ning põhjustada julgeolekualaseid probleeme, mistõttu tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kuulutada haldusasja menetlus kinniseks vastustaja 08.12.2022 vastuse lisa 2 osas ning piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel kaebaja juurdepääsu kõnealusele dokumendile.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://adr.rik.ee/tallinnav/dokument/12663702
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.