MTÜ Rannarootslane kaebus Keskkonnaameti tegevusele Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste lahendamisel Kaebaja – MTÜ Rannarootslane, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kolmas isik – Vormsi Jahiselts, seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Veitmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja lõpetada halduskohtu 30.05.2023 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kohaldamine viivitamatult.
2.Tagastada MTÜ Rannarootslane kaebus.
3.Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Teistel menetlusosalistel on õigus esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks kuni 13.06.2023 (k.a) ning esitada seisukoht teise menetlusosalise taotlusele kuni 15.06.2023 (k.a).
4.Tähtaegselt menetluskulude väljamõistmiseks taotluse esitamata jätmisel jäävad menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
5.Eemaldada digitaalsest kohtutoimikust kolmanda isiku 05.06.2023 korduvalt esitatud seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (dtl 134–147). Selgitused ja edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Keskkonnaamet viis läbi Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetlust, mille eesmärgiks oli jahipiirkonna kasutusõiguse andmine ajavahemikuks 01.06.2023–31.05.2033. Vormsi jahipiirkonna kasutusõigust soovis kuni 31.05.2023 kasutusõiguse omanik Vormsi Jahiselts ning uutena MTÜ Rannarootslane ning Kulnor OÜ. Keskkonnaamet edastas kasutusõigust soovinud isikutele 23.05.2023 kasutusõiguse andmise korralduse eelnõu, mille kohaselt sooviti kasutusluba anda senisele jahipiirkonna kasutajale, ehk Vormsi Jahiseltsile (dtl 63–66).
2.MTÜ Rannarootslane (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.05.2023 Tallinna Halduskohtule keelamiskaebuse, mille eesmärgiks on välistada kasutusõiguse loa andmine Vormi Jahiseltsile ning selle eesmärgi saavutamiseks taotles kaebaja keelata Keskkonnaametil arvestada Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste lahendamisel Vormsi Jahiseltsi ja Maa-ameti vahel 10.11.2022 sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise lepingut nr 7-27/22/43 ja 20.02.2023 sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise lepingut nr 7-27/23/2 ning Vormsi Jahiseltsi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vahel 02.10.2017 sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise lepingut nr 3-1.38/12. Samuti taotleb kaebaja, et kohus kohustaks Keskkonnaametit arvestama tema ja RMK vahel 24.05.2023 sõlmitud kokkulepet nr 3-1.38/20253/19. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus keelaks kohtumenetluse lõpuni Vormsi jahipiikonna kasutusõiguse loa väljastamise. Kaebaja põhjendas enda esialgse õiguskaitse vajadust järgmiselt:
2.1.Kaebus on perspektiivikas, kuna Vormsi Jahiseltsile jahipiirkonna kasutusõiguse andmine oleks vastuolus jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 14 lg 6 sisu ja eesmärgiga ning võrdsuspõhiõiguse ja ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu. Kuna selline haldusakt riivaks oluliselt kaebaja õigusi ning selle andmine on tõenäoline, on kaebus perspektiivikas.
2.2.Kaebaja hilisem õiguste kaitse oleks raskendatud, kuna Keskkonnaameti 23.05.2023 eelnõule vastava õigusvastase otsuse tegemise korral kaotavad kehtivuse kaebaja ja RMK vahel sõlmitud eellepingud jahindustegevuse korraldamiseks riigimaal ning sellega ei saa hiljem arvestada. Esialgse õiguskaitseta minetab kaebaja mõistliku võimaluse saada haldusakti andmise seisuga õiguspärast ehk JahiS § 14 lg 6 sisulistele nõuetele vastavat haldusakti. Keelamiskaebuse rahuldamise hetkeks jõuab vastustaja vastavasisulise otsuse juba ära teha ning kohustamiskaebuse rahuldamise hetkeks kaotab kehtivuse kaebaja ja RMK eelleping, mille arvestamine pidi JahiS § 14 lg 6 alusel tagama kaebajale jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamise.
2.3.Esialgse õiguskaitse andmine on avalikes huvides. Ebaõigetel alustel jahipiirkonna kasutamise õiguste väljastamine ja sellega segaduse põhjustamine ei ole avalikes huvides. Jahipiirkondade kasutusse andmisel eelistatakse eraõiguslikel alustel toimivaid jahindusorganisatsioone, mis tagavad jahipidamisvõimalused võimalikult paljudele Eesti Vabariigi kodanikele. See tähendab, et JahiS § 14 lg 6 eesmärgiks on tagada jahipiirkonna kasutusõiguse omaja tegelik suutlikkus korraldada jahipiirkonnas jahti. Avalikkuse huviks on see, et tagatud oleks JahiS § 14 lg 6 sisule ja eesmärgile tegelikult vastava jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine. Vastustaja poolt 23.05.2023 eelnõule vastav pindala arvestus viib selleni, et näilikult on pindala ulatus suurim Vormsi Jahiseltsi puhul, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Nõuetekohase pindala arvestamise puhul on selge, et maaomanikega kokkulepete ulatus on suurim justnimelt kaebaja puhul, mis tähendab, et faktiline suutlikkus tagada kõige efektiivsem jahipidamise korraldus Vormsi jahipiirkonnas on kaebajal.
3.Kohus kohaldas kiireloomuliselt esialgset õiguskaitset 30.05.2023 ning keelas ajutiselt kasutusõiguse loa andmise. Sama määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna Vormsi Jahiseltsi (edaspidi kolmas isik) ning andis Keskkonnaametile ja kolmandale isikule võimaluse esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks.
4.Keskkonnaamet vastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele 05.06.2023 ning palus jätta selle järgmistel põhjendustel rahuldamata:
4.1.Esialgne õiguskaitse ei ole kaebuse väheseid eduväljavaateid arvestades põhjendatud. Kaebaja esitas jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks taotluse 07.04.2023 ning sellele oli lisatud nõusolekuid 2968,563 ha ulatuses (sh Maa-ametiga sõlmitud eellepinguga nr 7-27/23/4 kaetud jahimaad). Kolmas isik esitas taotluse 08.04.2023 ning nõusolekuid oli antud 4674,510 ha ulatuses. Lisaks esitas 09.03.2023 taotluse ka OÜ Kulnor, kelle taotlusele oli lisatud maaomanike kokkuleppeid 0,941 ha ulatuses. Kuna taotluse esitanud ühise jahipiirkonna kasutusõigusega ei nõustunud, siis tuleb kasutusõigus anda taotlejale, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel. Halduskohus ei saa asuda Keskkonnaameti eest kaalutlusõigust teostama ning praeguses haldusmenetluse staadiumis ei saa kuidagi välistada ka olukorda, kus peale ettepanekute ja vastuväidete esitamist, oleks Keskkonnaamet jõudnud eelnõus toodule vastupidisele järeldusele.
4.2.Kaebaja sõlmis RMK-ga eellepingu pärast taotluse esitamist ning haldusakti eelnõu saamist 24.05.2023. Seega ei olnud Keskkonnaametil võimalik sellega ka eelnõu koostamisel arvestada. Samas on 24.05.2023 eelleping sõlmitud pärast JahiS § 15 lg 3 nimetatud tähtaega, st Keskkonnaamet ei saa sellega arvestada. Keskkonnaamet arvestas nii kaebaja kui ka kolmanda isiku taotluste esitamisel sõlmitud kokkulepete ja lepingutega kaetud jahimaade pindalaga. Keskkonnaametil ei ole alust jätta kolmanda isiku ja Maa-ameti või RMK vahel sõlmitud lepinguid arvesse võtmata, kuna need on kehtivad ning sõlmitud kooskõlas jahiseadusega. Kui kaebaja oleks koos 07.04.2023 taotlusega esitanud Keskkonnaametile RMK-ga 24.05.2023 sõlmitud kokkuleppe, oleks Keskkonnaamet saanud seda arvestada. Seda ei muuda ka asjaolu, et RMK hiljem seisukohta muutis ja lepingu sõlmis.
5.Vormsi Jahiselts vastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele 05.06.2023 ning palus jätta selle alljärgnevatel põhjustel rahuldamata:
5.1.Kaebaja ei ole välja toonud, miks ei saa ta oma õigusi kaitsta jahipiirkonna kasutusloa andmise otsust vaidlustades. Seejuures on kaebaja väidetav menetlusõiguste rikkumine tingitud tema enda eksimusest. Kolmandale isikule jahipiirkonna kasutusõiguse andmine ei tekita kaebajale pöördumatut kahju ega välista tal oma õiguste kaitsmist. Kuna kuni 31.05.2023 antud Vormsi jahipiirkonna kasutusõigus lõppes, siis korraldab täna jahipiirkonnas jahipidamist Keskkonnaamet (JahiS § 23 lg 4 punkt 6). Lisaks, kui kaebajal peaks vaatamata vastustaja otsusele olema suurem maaomanike toetus, kui kolmandal isikul, saab ta alati läbi JahiS § 20 lg 2 algatada jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamise ja uue menetluse loa enda nimele saamiseks. Seega ei vasta tõele kaebaja väited sellest, et kaebajal ei oleks vastustaja otsuse järgselt võimalik luba enam tagasi pöörata või seda endale saada.
5.2.Esialgse õiguskaitse taotlusel ja kaebusel puudub perspektiiv. Taotlus jahipiirkonnas kasutusõiguse loa saamiseks tuli esitada hiljemalt 08.04.2023 ning kõigil oli võrdne võimalus konkursil osaleda. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja võis saada RMK-lt ekslikku teavet.
Teadmatuse riski kannab ainult kaebaja ise, kuigi kolmas isik peab ebatõenäoliseks, et kaebaja, kuhu kuuluvad jahindusteadlikud isikud, sellest tegelikkuses ei teadnud.
5.3.Kolmanda isiku ja Maa-ameti vahel sõlmitud lepingute arvestamine on lubatav, kuna lepingute kohaselt on need sõlmitud tähtajatult tingimusel, et kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba. Antud vaidluse tõttu lükkub vastustaja otsuse tähtaeg edasi ja seega on tõesti selge, et ka kaebaja poolt välja toodud lepingud Maa-ametiga vajavad nüüd juba pikendamist, kuid menetluse keskel polnud põhjust ega ole ka praegu jätta neid lepingud arvestamata.
5.4.Kaebaja seisukoht võrdsest kohtlemisest on õige, kuid seda ongi praegusel juhul tehtud. Isegi kui kaebaja ei olnud mis iganes põhjusel taotluste esitamise tähtajaks teadlik, et riigimaadega sõlmitud lepingud lähevad võrdväärselt arvesse, ei ole see asjaoluks, mis õigustaks kaebaja soovi esitada need lepingud tagantjärgi pärast konkursi tähtaja möödumist ja teadete avaldamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et pärast vastustaja ja kolmanda isiku esialgse õiguskaitse vastuste saamist tuleb kaebus nii keelamis- kui ka kohustamisnõudes tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkt 1). Keelamisnõude tagastamine
7.Kui halduskohtumenetlus on eeskätt suunatud tagantjärele haldusorgani tegevuse õiguspärasuse kontrollile, siis keelamiskaebus irdub sellest põhimõttest ning sekkub haldusorgani läbiviidavasse haldusmenetlusse, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse (HKMS § 45 lg 1). Sel põhjusel on ka keelamiskaebuse esitamine piiratud. Kohtupraktikas on kooskõlas HKMS § 45 lg-ga 1 leitud, et keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, on järgmised: antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, punkt 12).
8.Ehkki kohus ei välistanud kaebaja kaebeõigust kaebuse saamisel ega ka tema esialgse õiguskaitse ajutist vajadust, siis pärast vastustaja ja menetlusse kaasatud kolmanda isiku seisukohtade saamist on kohus veendunud, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kohus nõustub nii vastustaja kui ka kolmanda isikuga, et kaebajal on võimalik pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist seda vaidlustada, taotleda selle tühistamist ning kaebaja õiguste kaitse ei ole selles menetluses ega ka pärast seda kuidagi välistatud. Seejuures märgib kohus, et ka pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist oleks kaebajal võimalik taotleda nt esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist ning kui kohus peaks selle taotluse rahuldama, siis tekiks uuesti sama olukord nagu täna, kus jahipiirkonnas korraldab jahipidamist Keskkonnaamet. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine ei ole samastatav nt riigihangete menetlustega, kus pärast hankelepingu sõlmimist ei ole menetluses teisele kohale jäänud pakkuja õiguste kaitsmine hankelepingu sõlmimiseks enam võimalik.
9.Seega ei ole kaebaja keelamiskaebus, keelata Keskkonnaametil Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetluses arvestada kolmanda isiku ja Maa-ameti ning RMK vahel sõlmitud lepinguid, lubatav ning see nõue tuleb kooskõlas HKMS § 121 lg 2 punktiga 1 kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kohustamisnõude tagastamine
10.Lubatav ei ole ka kaebaja nõue kohustada Keskkonnaametit arvestama tema ja RMK vahel 24.05.2023 sõlmitud kokkulepet. Esiteks märgib kohus, et kohustamisnõude võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2). Seega kannab kohustamisnõue endas haldusorgani tegevuse õiguspärasuse tagantjärele kontrollimise funktsiooni ning kohtu roll on kontrollida, kas haldusorgan keeldus haldusakti andmisest või toimingu tegemisest õiguspäraselt. Kohustamisnõude eesmärk ei ole sekkuda haldusorgani läbiviidavasse haldusmenetlusse, et sundida teda viima haldusmenetlust läbi kaebajale meelepärasel viisil.
11.Vaidlust ei ole, et kaebaja sõlmis RMK-ga lepingu 24.05.2023, st pärast 08.04.2023 taotluse esitamist. Samuti nähtub kohtule esitatud seisukohtadest, et kaebaja esitas selle lepingu Keskkonnaametile 29.05.2023. Seega ei ole Keskkonnaamet haldusmenetluses isegi saanud sisuliselt selle eellepingu osas seisukohta kujundada. Kaebaja ei saa nõuda, et kohus kohustaks Keskkonnaametit arvestama kaebaja esitatud haldusakti eelnõu ettepanekute ja vastuväidetega ning uute tõenditega. Need asjaolud on üksnes vastustaja hinnata ning kohus ei saa sellesse kohustamisnõude kaudu ennatlikult sekkuda.
12.Lisaks märgib kohus, et kohustamisnõude puhul on oluline ka see, et kohus ei saa kohustada haldusorganit andma haldusakti või sooritama toimingut, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Kehtivast jahiseadusest ei tulene vastustajale kohustust arvestada pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse esitamist sõlmitud kokkuleppeid. Jahiseadusest tulenevalt tuleb kokkulepete olemasolu ja ulatust hinnata taotluse esitamise hetke seisuga, kuivõrd taotleja saab vastutada taotluse andmete õigsuse eest selle esitamise hetke seisuga. Haldusmenetluse seaduse § 14 sätestab taotlusele esitatavad nõuded ning sellest nähtuvalt peab kirjalik taotlus sisaldama muu hulgas muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Kuna JahiS § 15 lg 2 kohustab taotlusele lisama kirjalikud kokkulepped, siis on ilmne, et jahipiirkonna kasutusloa taotleja saab kokkulepped esitada taotluse esitamise seisuga.
13.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel ka kohustamisnõude osas. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole sel eduväljavaateid ning seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3). Asjaolu, et vastustaja viib läbi Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetlust ning selle raames võib loa saada kolmas isik, ei muuda kaebaja eesmärgi saavutamist kuidagi võimatuks. Kaebaja ei saa esialgset õiguskaitset taotleda haldusmenetluse takistamiseks. Menetluskulude jaotamine ja muud menetluslikud küsimused
15.HKMS § 108 lg 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 punkt 2).
16.Vastustajale ja kolmandale isikule peab kohus põhjendatuks anda menetluskuludega seoses täiendava tähtaja, kuna kohus saab need taotlused lahendada hiljem täiendava määrusega (HKMS § 170 lg 1 punkt 3 ja § 178 lg 3).
17.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.