Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 01.06.2023, Tartu 3-23-205 N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ kaebus Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 punkti 1 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.01.2023. a otsuse nr 166-22/249723 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.03.2023. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad (ühispakkujad, vaidlustajad) – N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Vastustaja (hankija) – Põlva vald, esindajad vandeadvokaat Veikko Puolakainen ja advokaat Mart Parind Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2023. a otsus muutmata.
2.Mõista N.W.T Solutions OÜ-lt ja Superhands OÜ-lt solidaarselt Põlva valla kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 1782 eurot (koos käibemaksuga).
3.Jätta kaebajate menetluskulud apellatsioonimenetluses nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 01.06.2023, arvates (HKMS § 278 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Põlva Vallavalitsus avaldas 02.05.2022 riigihangete registris innovatsioonipartnerluse menetlusena läbi viidava riigihanke „Põlva nutiteeˮ (viitenumber 249723) hanketeate. Hanke eesmärgiks on Põlvas Kesk ja Jaama tänavale üles seada nutitee lahendus, et suurendada teelõigu liiklusohutust kaamerapõhise liiklusjärelevalve abil.
2.Põlva Vallavalitsus tunnistas 09.08.2022. a korraldusega nr 2-3/349 vastavaks Thinnect OÜ, ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ pakkumused; tunnistas edukaks ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse; kvalifitseeris ühispakkujad AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ. Vallavalitsus lisas 16.08.2022. a korraldusega nr 2-3/356 eelviidatud korraldusse punkti, mis sisaldas otsust ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ kõrvaldamata jätmise kohta.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjon
(VAKO)
rahuldas 15.11.2022. a otsusega nr 120-22/249723 ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks vallavalitsuse otsused ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks.
4.Põlva Vallavalitsus tunnistas 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 p-ga 1 mittevastavaks ja lükkas tagasi ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitatud pakkumuse, kuna selles esinesid olulised sisulised puudused. Korralduse p-ga 2 tunnistas vallavalitsus vastavaks pakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning Thinnect OÜ pakkumused.
5.VAKO jättis 18.01.2023. a otsusega nr 166-22/249723 rahuldamata N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse nende pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
6.N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ (kaebajad) esitasid 30.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 18.01.2023. a otsuse ja Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse p 1. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Kuna hankija oli riigihanke alusdokumendis (RHAD) miinimumnõuded pakkumuse vastavusnõuetest eristanud, pidi hankija enne läbirääkimistega alustamist esialgsete pakkumuste puhul kontrollima üksnes vastavust RHAD p-s 3.3 toodud miinimumnõuetele. Alles lõplike pakkumuste vastavuse kontrollimisel peab hankija hindama pakkumuste vastavust kõigile RHAD-s kehtestatud vastavustingimustele. Ka riigihangete seaduse (RHS) § 61 lg 2 kohaselt kontrollib hankija lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.
6.2.Mistahes kulude arvestamine maksumuse sisse ei muuda pakkumust mittevastavaks. Kaebajad esitasid nutitee lahenduse kogumaksumuse RHAD vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning pakkumuse maksumuseks on 179 645 eurot. Asjaolu, et ühispakkujate maksumusvormil märgitud märkuse kohaselt sisaldab see maksumus ka nutitee lahenduse hoolduskulu, ei tähenda, et pakkumuse maksumust ei ole esitatud.
6.3.Pakkumust ei muuda mittevastavaks ka RHAD p 8.4. Nimetatud sättega soovib hankija lihtsalt teada pakkumuse osana hoolduskulude suurust, kuid vastav kulu ei mõjuta mingilgi viisil riigihankes ostetavate teenuste sisu ega pakkumuste paremuse väljaselgitamist. Liiati ei saa siis tegemist olla pakkumuse sisulise puudusega, kuna pakutud hoolduskulu maksumuse väärtuse võrdumine 0-ga ei mõjuta riigihankes läbiviidavat hindamist ega selle tulemusi.
6.4.Seega, isegi kui hankija pidanuks kontrollima esialgsete pakkumuste vastavust RHAD ptk-s 8 ette nähtud vastavustingimustele, ei saa hoolduskulude nutitee lahenduse maksumuse sisse arvestamine tuua kaasa hinna mittevastavust.
6.5.RHAD p-s 13.3 sätestatud osakaalude alusel on võimalik määrata ka etappide maksumused, mistõttu ei ole etappide maksumuse esitamata jätmise näol tegemist pakkumuse sisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõistes.
7.Tartu Halduskohus jättis 16.03.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt.
7.1.VAKO tuvastas vaidlustust lahendades õigesti, millistele RHAD tingimustele pidi esialgne pakkumus vastama ning millistele tingimustele vastavust pidi hankija esialgsete pakkumuste puhul kontrollima. Vastustaja juhindus vaidlustatud korraldust andes asjakohaselt alusdokumendi p-des 10.2.–10.4. sätestatust ja kontrollis pakkumuste vastavust kõigile hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. RHS § 60 lg-s 1 sätestatu kohaselt hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud. Seega pidi vastustaja kontrollima nii esialgsete kui ka lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
7.2.VAKO leidis õigesti, et esialgsete pakkumuste vastavust pidi hankija kontrollima RHAD p 8 alusel. RHAD-s ega ülejäänud tingimustes pole ettenähtud, et osad pakkumusele RHAD-s esitatud tingimused peavad olema täidetud alles lõplikes pakkumustes ega ka seda, et esialgne pakkumus peab vastama üksnes RHAD p-le 3.3. RHAD p 9.3. sätestab läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme, kusjuures läbi ei räägita hindamiskriteeriumite ja riigihanke alusdokumendi p-s 3.3. toodud miinimumnõuete ja -tingimuste üle. Samas tuleneb sätete koosmõjust, et RHAD-s toodud hindamiskriteeriumid ei tohi läbirääkimiste käigus muutuda, kusjuures alusdokumendi p 3.3. kohased miinimumnõuded peavad olema täidetud ka lõplikes pakkumustes.
7.3.VAKO tegi õigesti kindlaks, et kaebajate pakkumuses pole eraldi esitatud nõutud lahenduse hooldamise ja tarkvara uuendamisega seotud kulusid. Samuti ei ole seetõttu kogumaksumust kaebajate pakkumuse alusel võimalik kindlaks teha. Õige on järeldus, et pakkumuse maksumuses muude kulude arvestamine pole ebaselgus, vaid tegemist on pakkumuse sisulise puudusega, mida ei saa kõrvaldada selgituste küsimise teel.
7.4.RHAD-s on ette nähtud kolm etappi ja iga etapi puhul on sätestatud protsent kogumaksumusest, mille ulatuses teostatakse väljamakse. Etappide maksumused tuli esitada esialgses pakkumuses. Kui kogumaksumus on teada, siis on põhimõtteliselt võimalik kindlaks teha igas etapis välja makstav maksimum summa. Kuna kogumaksumus vaidlustajate esialgses pakkumuses puudub, ei ole võimalik parandada teist puudust ja kindlaks teha etappide võimalikke maksumusi. Vallavalitsuse otsus on seetõttu kooskõlas alusdokumendi p-ga 8.6, sest tõendatud on pakkumuse mittevastamine riigihanke vastavustingimustele.
7.5.Samuti leidis VAKO õigesti, et nõutud kogumaksumuse esitamine pärast esialgsete pakkumuste esitamise tähtaega tähendaks esialgse pakkumuse lubamatut muutmist. Seda põhjusel, et võimalikel läbirääkimistel vaidlustajatega pole hankijale teada vaidlustajate esitatud kogumaksumus, mille üle läbi rääkida. Samas on aga vaidlustajatel teada teiste pakkujate esialgsetes pakkumustes esitatud kogumaksumused. Kohus nõustub vastustaja ja VAKO-ga, et pakkujate võrdset kohtlemist ei tule tagada mitte üksnes hankemenetluse lõpuks, vaid pakkujate võrdne kohtlemine tuleb tagada kogu menetluse kestel, mistõttu ei saa ühele pakkujale anda võimalust algse pakkumuse muutmiseks.
7.6.Halduskohus mõistis kaebajatelt solidaarselt vastustaja kasuks välja kõik viimase poolt taotletud menetluskulud summas 6912 eurot (koos käibemaksuga).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palusid halduskohtu 16.03.2023. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kui ringkonnakohus selles osas kaebust ei rahulda, siis paluvad kaebajad vähendada halduskohtu otsusega neilt väljamõistetud menetluskulude suurust 1216,80 euro võrra (summani 5695,20 eurot).
8.1.Kuna nii VAKO, halduskohus kui ka vastustaja on menetluses nõustunud kaebaja hinnanguga, et kui pakkumuse kogumaksumus on teada, siis RHAD p-s 13.3 sätestatud osakaalude alusel on võimalik etappide maksumused välja arvestada, ei ole etappide maksumuse esitamata jätmise näol tegemist pakkumuse sisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõistes, mis õigustaks kaebajate pakkumuse tagasilükkamist.
8.2.Ekslik on järeldus, justkui ei vastaks kaebajate poolt maksumusvormil esitatud pakkumuse maksumus – 179 645 eurot – RHAD p-s 8.4 sätestatud tingimusele. Kuna RHAD-s on eristatud hankelepingu eseme miinimumnõuded (RHAD p-d 3.3 ja 9.3) ning pakkumuse vastavustingimused („Vastavustingimusedˮ ja RHAD ptk 8), siis pidi hankija kontrollima RHS § 60 lg 1 alusel esialgsete pakkumuste vastavust üksnes RHAD-s sätestatud miinimumnõuetele. Seega puudus hankijal alus lükata kaebajate esialgne pakkumus tagasi lõplikele pakkumustele kohalduvate RHAD p-de 8.3 ja 8.4 mittevastavuse tõttu.
8.3.Isegi, kui kaebajate esialgne pakkumus pidanuks vastama RHAD ptk 8 nõuetele, on ebaõige halduskohtu järeldus, et kaebajad on vastuolus RHAD p-s 8.4 sätestatud keeluga pakkunud nutitee hoolduse ja uuendamise kulud pakkumuse kogumaksumuse sisse, mistõttu ei ole kaebajate esialgses pakkumuses nutitee lahenduse kogumaksumust võimalik tuvastada. Isegi, kui hoolduskulu pakkumine pakkumuse kogumaksumuse sees rikuks RHAD p-st 8.4 tulenevat väidetavat keeldu, ei saaks informatiivse sätte vastu eksimine tuua kaasa pakkumuse sisulist puudust RHS § 114 lg 2 mõistes.
8.4.Halduskohus ei vastanud kõigile kaebuses esitatud väidetele, rikkudes sellega HKMS § 157 lg-s 1 ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamiskohustust.
8.5.RHAD 8. ptk reguleerib pakkumuste vastavuse kontrolli riigihankes üldisemalt. RHAD vastavaid sätteid tuleb tõlgendada ja kohaldada vastavalt RHS-s sätestatud innovatsioonipartnerluse menetlusreeglitele, mille kohaselt tuleb enne läbirääkimisi läbiviidava RHS § 60 lg-s 1 sätestatud esialgsete pakkumuste kontrolli puhul veenduda üksnes kõigile pakkumustele kohalduvate miinimumnõuete täitmises ning lõplike pakkumuste suhtes RHS § 61 lg 2 alusel läbiviidava kontrolli puhul kontrollida vastavust kõigile RHAD vastavusnõuetele.
8.6.Kaebajate pakutud esialgne nutitee lahenduse maksumus on 179 645 eurot ning see on selliselt võrreldav kõigi teiste pakkujate poolt esitatud nutitee maksumustega. Kohtu etteheited esialgsete pakkumuste võrreldamatusest on ainetud, kuna RHS § 61 lg 2 kohaselt kuuluvad innovatsioonipartnerluse menetluses hindamisele alles läbirääkimiste tulemusena esitatud lõplikud pakkumised.
8.7.Kaebajad ei nõustu kaebajatelt vastustaja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurusega 6912 eurot, kuna kaebajad on kulude suurusele 16.02.2023 vastu vaielnud ning nende väljamõistmiseks puudus osaliselt HKMS § 109 lg 6 tulenev alus. Kui ringkonnakohus ei peaks sisulises osas kaebajate seisukohtadega nõustuma, siis paluvad kaebajad vähendada halduskohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude suurust 1216.80 euro võrra.
9.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole RHS-i ega riigihanke alusdokumente valesti kohaldanud, ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega eksinud menetluskulude väljamõistmisel.
9.1.Kaebajate pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane. Vastustaja võis ja pidi kontrollima ka selle vastavust RHAD p-dele 8.3 ja 8.4. Vastustaja ei saa jätta enda kehtestatud hanketingimusi mõne pakkuja meeleheaks kohaldamata.
9.2.RHAD p-d 8.3 ja 8.4 muutuksid mõttetuks, kui tõlgendada neid viisil, et tegelikult ei peagi pakkuja neid järgima. Samamoodi kaotaksid sellise tõlgenduse korral igasuguse mõtte need hanketingimused, mis näevad ette, et pakkumus peab vastama kõigile hanketingimustele ning et hankija kontrollib pakkumuste vastavust kõigile hanketingimustele.
9.3.Vajadus tagada, et ka algsed pakkumused oleksid kõikidele nõuetele vastavad, tuleneb täiendavalt sellest, et innovatsioonipartnerluses ei ole pakkumuste üle läbirääkimine kohustuslik, mistõttu võib olla, et algsed pakkumused kujunevad ühtlasi lõplikeks. Hankelepingu võib sõlmida üksnes kõigile nõuetele vastava pakkumuse esitanud pakkujaga (RHS § 114 lg 1, § 117 lg 1 ja § 120 lg 1).
9.4.Kaebajate käsitlus, et innovatsioonipartnerluses eksisteerib pakkumuse vastavustingimusi, mis omandavad praktilise toime alles pärast läbirääkimiste lõppu lõplike pakkumuste puhul, on otsitud. RHS § 60 lg 1 sätestab otsesõnu, et hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud.
9.5.Vastustaja ei ole hankedokumentides teinud eristust, et teatud nõuded pakkumusele on „miinimumtingimusedˮ, mis peavad olema täidetud algsete pakkumuste puhul ning ülejäänud nõuded pakkumusele on „vastavustingimusedˮ, mis kohalduvad alles pärast läbirääkimisi esitatavatele lõplikele pakkumustele. RHAD p 3.3 on sisuliselt käsitatav hankelepingu tingimusena, kuna see on tulevikku suunatud regulatsioon, mida ettevõtja peab täitma siis, kui ta sõlmib hankelepingu, mitte aga juba hankemenetluse ajal.
9.6.Vastustaja ei nõustu kaebajatega selles, et isegi kui vastustaja tohtis neid vigu arvesse võtta, siis on tegu nii tähtsusetute puudustega, et alus pakkumuse tagasilükkamiseks puudub. Kaebajate pakkumuses on sisulised puudused. Kaebajad hinnastasid oma pakkumuse etteantud nõudeid eirates ja seetõttu on pakkumus võrreldamatu teiste pakkujate pakkumustega, mille puhul peeti hinnastamisreeglitest kinni. Tõsikindlalt ei ole võimalik tuvastada, kui suur on see hind, mida vastustaja tegelikult küsis (täpsemalt nutitee arenduse, programmeerimise ja paigalduse hind), sest kaebajad ei ole pakkumuses välja toonud, kui suured on eraldivõetuna instruktsioonide vastaselt juurde arvestatud 36 kuu hoolduskulud.
9.7.Ekslik on kaebajate arusaam, et pakkumuse maksumuse koostamise aluseks olev kuluarvestus saab tähendust omada üksnes RHS §-s 115 reguleeritud nn alapakkumuse kontrollimenetluses. Vastustaja kehtestatud reeglid selle kohta, millistest põhimõtetest juhinduvalt pakkumus hinnastada, on käsitatavad pakkumuse vastavustingimusena. RHAD p 8.3 koosmõjus hankedokumendiga „Vastavustingimused“ nõuab sõnaselgelt, et pakkuja tooks töö kirjelduses muu hulgas välja etappide maksumused.
9.8.See, et kaebajate pakkumus on vastuolus RHAD p-ga 8.4, toob automaatselt kaasa ka mittevastavuse p-ga 8.3. Sealjuures on ka p 8.3 puhul tegemist sisulise ja kõrvaldamatu puudusega. Kaebajad ei saa hakata tagantjärele tööetappide maksumusi täpsustama ilma, et seeläbi ei hakataks lubamatult muutma ka pakkumuse kogumaksumust. Vastuolu RHAD p-ga 8.3 on täiendav põhjus, miks vastustaja pidi kaebajate pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama.
9.9.Halduskohus ei teinud hankija menetluskulusid kaebajatelt täies mahus välja mõistes põhimõttelist viga. Vastustaja esindajakulud halduskohtus ei olnud ilmselgelt ülepaisutatud, need vastasid igati asja sisule, keerukusele ja mahule. Arvestada tuleb, et vastustaja kaasas advokaadi alles halduskohtus, mis tähendab, et advokaat ei saanud halduskohtus tugineda VAKO menetluses juba tehtud tööle. Halduskohus ei hinnanud menetluskulude väljamõistmisel igati mõistuspäraselt vastustaja iga üksikut toimingut menetluses, vaid andis üldise hinnangu vastustaja menetluskuludele tervikuna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 16.03.2023. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel.
11.Mis puudutab apellatsioonkaebuses toodud väidet, et halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-s 1 ja § 165 lg-s 1 p-s 4 sätestatud põhjendamiskohustust, kuna ei vastanud kõigile kaebuses esitatud väidetele, siis leiab ringkonnakohus, et halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus on seega põhjendatud ja vastab HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud. HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Sellisel juhul saab kohus viidata väite korduvusele ning sellele, et ta nõustub selle väite osas haldusmenetluses juba võetud seisukohaga. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kaebuses toodud põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud vaidlustuses ning VAKO on neile oma 18.01.2023. a otsuses vastanud. Otsuse põhjendava osa p-s 68 viitas halduskohus sellele, et ta nõustub VAKO seisukohtadega ning järgib neid põhjendusi. Seega ei olnud halduskohus kohustatud vastama veelkord igale üksikule kaebaja väitele.
12.Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtu seisukohaga, mille järgi hankija pidi juba algsete pakkumuste puhul kontrollima nende vastavust kõigile hanketingimustele, s.h RHAD p-des 8.3 ja 8.4 sätestatud tingimustele, ja sellest tulenevalt pidid ka algsed pakkumused vastama kõigile tingimustele, mitte ainult RHAD p 3.3 nõuetele.
12.1.Vaidlust ei ole selles, et dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ on toodud nõue, et „pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, sh nutika ülekäiguraja lahenduse miinimumnõuetele, mis on esitatud punktis 3.3. Pakkuja esitab pakutava lahenduse kirjelduse ja töö teostamise kirjelduse koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega.“ RHAD p 8.2 kohaselt hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust riigihanke registri jaotise „Hankedokumendid“ alajaotises „Vastavustingimused“ ja muudes hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises menetluses. RHAD p 10.2–10.4 sätestavad, et pakkumuste hindamise aluseks on majandusliku soodsuse kriteerium, kusjuures 40% hindest määrab „nutitee lahenduse kogumaksumus“, mis hõlmab „valmis nutitee arendust, programmeerimist ja lahendust koos paigaldusega“. Seega näevad hanketingimused ette nii seda, et pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele (st kõigile tingimustele), kui ka seda, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust kõigile hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
12.2.Vaidlust ei ole ka selles, et kohtupraktika järgi on hanketingimused, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud, eelhaldusaktina kehtivad ja siduvad kõigile asjaosalistele, sh hankijale ja pakkujatele (RKHKo asjas nr 3-3-1-24-13, p 25 ja asjas nr 3-3-1-50-15, p 14.2).
12.3.Samuti kinnitab seda, et hankija pidi ka algsete pakkumuste puhul kontrollima nende vastavust kõigile hanketingimustele, asjaolu, et RHAD p 8.2, mis näeb ette hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrollimise, asub RHAD 8. peatükis, mis laiemalt reguleerib taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist ja viimaste poolt algsete pakkumuste esitamist. Ka asub RHAD p 8.2 kohe p 8.1 järel, mis samuti räägib kvalifitseeritud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest. Sellise ettepaneku tegemisele järgneb algse pakkumuse esitamine.
12.4.Vajadus tagada, et juba algsed pakkumused oleksid kõikidele RHAD nõuetele vastavad, tuleneb täiendavalt ka sellest, et innovatsioonipartnerluses ei ole pakkumuste üle läbirääkimine kohustuslik. RHS § 60 lg 2 sätestab nimelt, et hankija võib vastavaks tunnistatud pakkumuste ja etapi viisi peetavate läbirääkimiste puhul kõikide edasiste pakkumuste üle läbirääkimisi pidada, et valida välja edukas pakkumus. Läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme üle. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud sättest tulenevalt ei ole hankija kohustatud pakkumuste üle läbirääkimisi pidama, ning ka RHAD p-s 9.3 sätestatud analoogne tingimus, mille kohaselt läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ja RHAD p-s 3.3. toodud miinimumnõuete ja – tingimuste üle, tähendab eelkõige seda, et RHAD-is toodud hindamiskriteeriumid ei tohi läbirääkimiste käigus muutuda ning seda, et RHAD p-s 3.3. toodud miinimumnõuded peavad olema täidetud ka lõplikes pakkumustes. Eeltoodust tulenevalt võivad ka algsed pakkumused kujuneda lõplikeks. Hankelepingu võib aga sõlmida üksnes nõuetele vastava pakkumuse esitanud pakkujaga (RHS § 114 lg 1, § 117 lg 1 ja § 120 lg 1 nende koosmõjus). Seepärast peavad juba algsed pakkumused olema esitatud eesmärgiga täita kõik RHAD tingimused.
12.5.RHS § 60 lg 1 sätestab samuti, et hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud. Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebajate viidatud RHS § 61 lg 2, mis puudutab pakkumuste vastavuse kontrolli läbirääkimiste järel või direktiivi 2014/24 art 31 lg 3, mis puudutab seda, mille üle on lubatud üldse läbi rääkida. Samuti väärib märkimist see, et isegi kui läbirääkimisi peetaks, ei saa kaebajatele olla esialgse pakkumuse esitamise ajal teada, mille üle võidakse tulevikus läbirääkimisi pidada. Seega pidid pakkujad esitama juba esialgse pakkumuse võimalikult täpselt ja kõigile RHAD tingimustele vastavana, sest vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus pakkuja viib alles läbirääkimiste tulemusel pakkumuse nõuetele vastavaks. RHAD p 8.2 selgitab aga üheselt, et esitatud pakkumusi kontrollitakse ja vastavalt p-le 8.6 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke vastavustingimustele.
12.6.Vastupidiselt kaebajate väidetele ei ole vastustaja RHAD-is eristanud, et teatud nõuded pakkumusele on „miinimumtingimused“, mis peavad olema täidetud algsete pakkumuste puhul ning ülejäänud nõuded pakkumusele on „vastavustingimused“, mis kohalduvad alles pärast läbirääkimisi esitatavatele lõplikele pakkumustele ja mida vastustaja ei tohtinud kõnealusel juhul veel kontrollida. Isegi kaebajate poolt viidatud konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kohta toodud RHS-i kommentaarides märgitakse, et „kui hankija on [riigihanke alusdokumentides] sätestanud vaid pakkumuse vastavustingimused, siis tuleb vastavustingimusi käsitada ühtlasi minimaalsete kohustuslike tingimustena, millele vastavust kontrollitakse juba esialgsete pakkumuste puhul.“1 Kaebajate viidatud RHAD p 3.3 ei saa oma olemuselt olla pakkumuse vastavustingimus ega ka nn pakkumuse „miinimumnõue“. Sisuliselt on see punkt käsitatav hankelepingu tingimusena, 1 K. Laarmaa. RHS § 70 komm 4. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
kuna tegemist on tulevikku suunatud regulatsiooniga, mida ettevõtja peab täitma siis, kui ta sõlmib hankelepingu. Ükski pakkuja ei saa hankemenetluse ajal oma pakkumusega neid nõudeid täita. See, et RHAD p-s 3.3 toodud sissejuhatav lause nõuab nutiteelt „minimaalselt järgmisi funktsionaalsusi“, ei tähenda seda, et tegemist oleks pakkumuse miinimumnõuetega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et p 3.3 sisust järeldub, et silmas peetakse rajatava nutitee ehk hankelepingu eseme omadusi, mitte pakkumuse miinimumnõudeid.
12.7.Eeltoodust tulenevalt pidi vastustaja kaebajate algse pakkumuse puhul kontrollima selle vastavust kõikidele hanketingimustele, s.h RHAD p-des 8.3 ja 8.4 toodud tingimustele, mitte üksnes kaebaja viidatud p-s 3.3 toodud nõuetele.
13.Põhjendatud ei ole ka kaebajate väide, mille kohaselt leidsid VAKO ja halduskohus alusetult, et kaebajate pakkumuses ei ole RHAD p 8.4 nõuetele vastavalt märgitud pakkumuse maksumust. Pakkumuses on maksumusena kirjas 179 645 eurot.
13.1.Vaidlust ei ole selle üle, et pakkumuse koosseisus tuleb pakkujal esitada pakutava lahenduse kirjeldus ja töö teostamise kirjeldus koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega (RHAD p 8.3) ning kirjeldusele lisatakse nutitee lahenduse hooldamisele ja tarkvara uuendamisega seotud kulud 1 aastas. Need kulud ei ole hanke hindamiskriteeriumiks (RHAD p 8.4). Eeltoodud säte nõuab koosmõjus RHAD p-dega 10.2–10.4 seega selgelt, et pakkuja hinnastaks oma pakkumuse nii, et selle maksumus sisaldaks vaid nutitee arendust, programmeerimist ja lahendust koos paigaldusega, mitte aga nutitee lahenduse hooldamise ja tarkvara uuendamisega seotud kulusid.
13.2.Vastuolus selle nõudega on kaebajad oma pakkumuses märkinud, et „pakkumine sisaldab 36 kuud hooldus ja teenustasusid“. Samuti ei ole esitatud pakkumusest võimalik tuvastada, kui suur on see maksumus, mida vastustaja tegelikult küsis, ehk nutitee arenduse, programmeerimise ja paigalduse hind, sest kaebajad ei ole kusagil oma pakkumuses välja toonud, kui suured on siis nõutud maksumusele juurde arvestatud 36 kuu hoolduskulud. Sellise vea näol on tegemist pakkumuse sisulise puudusega, mille puhul RHS § 114 lg 2 ls 1 näeb hankijale kaalutlusruumi andmata ette pakkumuse kohustusliku tagasilükkamise ja mille korral hankija ei tohi anda pakkujale võimalust pakkumust tagantjärele parandada või täpsustada. Antud juhul muutunuks kaebajate pakkumus sisuliselt, kui anda neile võimalus selle maksumust korrigeerida (s.o hinnastada see õigetel alustel ümber) ja seda isegi siis, kui kaebajad oleks jätnud lõppmaksumuse samaks. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et sellisel juhul kataks varem esitatud hind 179 645 eurot üksnes vastustaja küsitud teenuseid ja mitte enam nn. järelkulusid – ehk vastustaja küsitud teenuste hind tõuseb. Eeltoodu kontekstis on põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et pakkujate võrdne kohtlemine tuleb tagada kogu menetluse kestel, mitte ainult hankemenetluse lõpus. Seega ei saa tagantjärele anda ühele pakkujale võimalust muuta oma nõuetele mittevastav algne pakkumine hankemenetluse käigus vastavaks olukorras, kus teised pakkujad esitasid oma algsed pakkumused RHAD nõuetele vastavatena.
13.3.Põhjendatud ei ole kaebajate väide, justkui tähendaks nende poolt hinnavormil esitatud info seda, et lisatud hoolduskulu on vastustaja jaoks null eurot. Vastustajal ei olnud võimalik selles asjaolus tõsikindlalt veenduda, kuna kaebajad ei ole esitatud pakkumuses iga üksikut kuluartiklit eraldi hinnastanud.
13.4.Ka see, et varem tunnistas vastustaja kaebajate pakkumuse vastavaks, ei too kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist. Ükski õigusnorm ei keela hankijal oma viga tunnistada ja see parandada. Vastustaja võis seega oma varasema otsuse pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistada ning võtta vastu uue otsuse, millega lükkas sama pakkumuse tagasi. Pakkujal, eriti RHAD nõuetele mittevastava pakkumuse esitajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et iga tema suhtes hankemenetluses vastuvõetud otsus jääb ka lõpuks kehtima.
13.5.Mis puudutab RHAD p 8.3, siis nõuab see säte koosmõjus hankedokumendiga „Vastavustingimused“ sõnaselgelt, et pakkuja tooks töö kirjelduses mh välja „etappide maksumused“. Kaebajad ei ole oma pakkumuses tööetappide maksumusi eraldi esitanud. Kuna kaebajate pakkumus on vastuolus RHAD p-ga 8.4, on see mittevastav ka RHAD p-ga 8.3 ja ka p 8.3 puhul on tegemist sisulise puudusega, kuna kaebajad ei saa hakata tagantjärele etappide maksumusi täpsustama, ilma et seeläbi ei hakataks lubamatult muutma ka pakkumuse kogumaksumust.
14.Seega ei saa nõustuda ka kaebajate väitega, et kuna VAKO, halduskohus ja vastustaja nõustusid kaebajate hinnanguga, et kui pakkumuse kogumaksumus on teada, siis RHAD p-s 13.3 sätestatud osakaalude alusel on võimalik etappide maksumused välja arvestada, mistõttu ei ole etappide maksumuse esitamata jätmise näol tegemist pakkumuse sisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõistes, mis õigustaks kaebajate pakkumuse tagasilükkamist. VAKO on oma otsuse p-s 12, halduskohus otsuse p-s 89 ja vastustaja oma 07.02.2023. a vastuses kaebajale küll sisuliselt märkinud seda, et kuna vastustaja on alusdokumendi p 13.3 ja hankelepingu projekti p 6.1.5 koosmõjus ise paika pannud, kui suure protsendi moodustab ühe või teise etapi tasu lepingu kogumaksumusest (I etapp – 20%; II etapp – 30%; III etapp – 50%), siis üldiselt ei saaks etappide maksumuste esitamata jätmist lugeda pakkumuse sisuliseks puuduseks. Samas on viidatud otsustes ja vastuses siiski välja toodud ka see, et eelnimetatu kehtiks üksnes juhul, kui ka kõik muu oleks olnud ühispakkujate poolt õigesti tehtud, s.o nende pakkumusest selguks pakkumuse kogumaksumus. Kaebajate pakkumusest aga nende pakkumuse kogumaksumus ei selgu (alusdokumendi p 8.4 rikkumine), mistõttu ei ole ka pakkumuses etappide maksumuse esitamata jätmise näol tegemist kõrvaldatava puudusega, kuna pakkumuse kogumaksumuse puudumise tõttu ei saa sellest näiteks protsentarvutustega tuletada etappide maksumust.
15.Ringkonnakohtul puudub alus rahuldada ka kaebajate taotlust vähendada halduskohtu vaidlustatud otsusega neilt väljamõistetud menetluskulude suurust põhjusel, et halduskohtu poolt arvesse võetud vastustaja kulutusi esialgse õiguskaitse menetluses ja hankelepingu sõlmimiseks loa taotlemise menetluses ei saanud pidada vajalikeks ja põhjendatud kuludeks HKMS § 109 lg 6 mõttes. Halduskohtu 16.03.2023. a otsuse põhjendava osa p-dest 104-106 nähtub, et halduskohus arvestas menetluskuludega seonduva otsustuse tegemisel ka kaebajate 16.02.2023. a vastuväiteid vastustaja menetluskulude taotluse osas, hinnates siiski vastustaja tehtud kulutused seoses kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega ja seoses halduskohtule taotluse esitamisega, anda vallale luba sõlmida kohtumenetluse ajal hankeleping, vastustaja jaoks vajalikeks ja põhjendatud kuludeks. Halduskohus märkis igati õigustatult, et vastustaja pidi täiendavaid menetluskulusid kandma mh seetõttu, et kaebajad ise esitasid halduskohtule taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras vallal hankemenetlusega jätkamine. Seega pidas halduskohus vastustaja kulutusi õigusabile seoses vastuse koostamisega kaebajate EÕK-taotlusele, halduskohtu määrusega ja kaebajate määruskaebusega tutvumisega ning vastuse koostamisega määruskaebusele õigesti vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes. Kuna vastustajal on HKMS § 280 lg-st 11 tulenevalt õigus esitada halduskohtule taotlus anda talle kui hankijale luba sõlmida kohtumenetluse ajal hankeleping, siis saab ka selle taotluse koostamisega seoses tehtud kulutusi õigusabile pidada vastustaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks. Ringkonnakohtu hinnangul on viimati nimetatud taotlusega seoses kantud menetluskulud põhjendatud, arvestades nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust ja tegemist ei ole ilmselgelt ülepaisutatud õigusabikuludega, arvestades mh asjaolu, et vastustaja kasutas advokaadi abi alles kohtumenetluses, mistõttu ei saanud esindaja halduskohtumenetluses tugineda juba haldusmenetluses tehtud tööle. Seega ei ole halduskohus teinud vastustaja menetluskulude
hindamisel ilmselget ja põhimõttelist viga, mida ringkonnakohus peaks oma otsusega parandama.
16.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1782 eurot (koos käibemaksuga). Esitatud taotluse ja arvete kohaselt osutati vastustajale apellatsioonimenetluses õigusabi 8 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta kokku 1485 eurot). Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mõistlikuks ja põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista koos käibemaksuga, kuna vastustaja esindaja kinnitas, et advokaadibüroo ei ole käibemaksukohustuslane.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.