lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-205/10

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-205/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 14.02.2023, Tartu 3-23-205 N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.01.2023. a otsuse nr 166-22/249723 ja Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 punkti 1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.02.2023. a määrus N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad (ühispakkujad, vaidlustajad) / määruskaebuse esitajad N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ, Lepingulised esindajad v.adv. Diana Minumets ja v.adv. Piia Raide Vastustaja (hankija) Põlva vald Lepinguline esindaja v.adv. Veikko Puolakainen Kaasatud haldusorgan Riigihangete vaidlustuskomisjon

(VAKO)

RESOLUTSIOON

Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.2023. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.02.05.2022 avaldas Põlva Vallavalitsus riigihangete registris innovatsioonipartnerluse menetlusena läbi viidava riigihanke „Põlva nutitee“ (viitenumber 249723) hanketeate.
2.Põlva Vallavalitsus tunnistas 09.08.2022. a korraldusega nr 2-3/349 vastavaks Thinnect OÜ, ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ pakkumused; tunnistas edukaks ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse; kvalifitseeris ühispakkujad AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ. Vallavalitsus lisas 16.08.2022. a korraldusega nr 2-3/356 eelviidatud korraldusse punkti, mis sisaldas otsust ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ kõrvaldamata jätmise kohta.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.VAKO rahuldas 15.11.2022. a otsusega nr 120-22/249723 ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Põlva Vallavalitsuse otsused ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks.
4.Põlva Vallavalitsus tunnistas 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 p-ga 1 mittevastavaks ja lükkas tagasi ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitatud pakkumuse, kuna selles esinevad olulised sisulised puudused. Korralduse p-ga 2 tunnistas vald vastavaks pakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning Thinnect OÜ pakkumused.
5.VAKO jättis 18.01.2023. a otsusega nr 166-22/249723 rahuldamata ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse nende pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
6.N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitasid 30.01.2023 ühiselt Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid tühistada VAKO 18.01.2023. a otsuse ja Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse p 1. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse korras keelata vallal riigihanke hankemenetlusega jätkamine ning mistahes edasiste otsuste ja toimingute tegemine (s.h läbirääkimiste pidamine) kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad leidsid, et kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, saab hankija jätkata hankemenetluse läbiviimisega, s.t alustada teiste pakkujatega läbirääkimiste pidamist, lõplike pakkumuste esitamise ettepanekute esitamist, lõplike pakkumuste vastuvõtmist ja nendega seotud otsuste tegemist. Sel juhul ei saa kaebuse rahuldamisel vaidlustaja hiljem enam teistega võrdsetel alustel hankemenetluses osaleda. Kohtuotsus muutuks sisutühjaks. Vaidlustaja õigused saaksid hankemenetluse jätkumisel pöördumatult kahjustatud.
7.Tartu Halduskohus jättis 03.02.2023. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 31 järgi on hankijal automaatselt keelatud hankelepingu sõlmimine VAKO otsuse vaidlustamise korral. Seega puudub vajadus selles osas täiendavalt esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse abinõu peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste jaoks. Vastustajale mistahes toimingute tegemise keelamine hankemenetluses oleks ebaproportsionaalne meede. Seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld on kaebajate eesmärgi saavutamiseks piisav. Kohus märkis, et peab esialgse õiguskaitse rakendamisel lähtuma vaidluse esemest ega saa kohaldada abinõud, mis ületaks nõude piire.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitasid 05.02.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 03.02.2023. a määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Veel palusid kaebajad tagada määruskaebus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus ei arvestanud, et hankemenetlusega jätkamine, mitte ainult hankelepingu sõlmimine, rikub kaebajate õiguspärast ootust hankemenetluses osalemiseks. Vajalik on keelata hankijal vähemalt hankemenetlusega jätkamine (s.h läbirääkimiste pidamine). Kui kohus leidis, et kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse meede mistahes toimingute tegemise keelamiseks (s.t lause teine osa) on ebaproportsionaalne, saanuks kohus rahuldada taotluse esimese osa ulatuses ehk keelata hankemenetlusega jätkamine. Kohus ei põhjendanud, miks hankemenetlusega

jätkamise keelamine oleks ebaproportsionaalne meede. Hankemenetluse peatamine on lubatav esialgse õiguskaitse abinõu lähtuvalt HKMS § 251 lg 1 p-st 2. 2) Asjaolu, et Põlva nutitee projekti abikõlblikkuse tähtaeg lõpeb 31.08.2023, ei ole ülekaalukas avalik huvi, mis ületaks pakkuja huvi õiguspäraselt hankemenetluses osaleda.

9.Tartu Ringkonnakohus jättis 06.02.2023. a määrusega rahuldamata kaebajate taotluse määruskaebuse tagamiseks.
10.Põlva vald esitas 10.02.2023 seisukoha, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Valla põhjendused: 1) Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse meede ei ole HKMS-i järgi võimalik. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu on ka ebaproportsionaalne. Hankemenetluse täiemahuline seiskamine oleks tarbetu ja liialduslik. 2) Eksisteerib avalik huvi, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kui vald ei saa hankelepingut sõlmitud käesoleva aasta märtsikuuks, siis projekt nurjub ja eurorahastus kaob. Asjakohane ei ole kaebajate viide, et riigihanke alusdokumentide järgi on hankelepingu tähtaeg 12 kuud. Hankelepingut on võimalik täita ka 5 kuuga, millest vald on lähtunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Tartu Halduskohus jättis 02.03.2023. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus, vastustajale mistahes toimingute tegemise keelamine hankemenetluses oleks ebaproportsionaalne meede ning seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld on kaebajate eesmärgi saavutamiseks piisav. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Halduskohtu põhjendus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta (määruse põhjenduste p 12) hõlmab kogu esitatud taotlust, mitte ainult taotlust toimingute tegemise keelamiseks, nagu märgivad kaebajad. Ka kaebajate määruskaebuse väited ei põhista kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust. Vastavalt kohtupraktikas sedastatule on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve kandub edasi kohtumenetlusse (TlnHKo 14.02.2012, 3-11-2947, kohtu põhjenduste p 1). RHS § 201 lg 31 keelab hankijal hankelepingu sõlmimise, kui VAKO otsus on kohtusse edasi kaevatud ning seda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad on käesolevas haldusasjas muuhulgas vaidlustanud VAKO 18.01.2023. a otsuse. Seega tuleneb RHS-st keeld hankeleping sõlmida. Eeltoodut silmas pidades ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld on kaebajate eesmärgi saavutamiseks piisav.
13.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus jätab kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
14.Kaebajad paluvad määruskaebuses jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Põlva Vallavalitsuse kanda. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on

määruskaebus riigilõivuvaba. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebajad ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Ringkonnakohtul ei ole määruskaebemenetluses kohustust anda tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb üldjuhul esitada koos määruskaebusega (RKHKm 16.01.2018, 3-17-1206, p 7). Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ning kuna kaebajate määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub ringkonnakohtul alus kaebajate poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja