Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 23.03.2023, Tartu 3-23-205 N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.01.2023. a otsuse nr 166-22/249723 ja Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 p 1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.02.2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Põlva valla määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad (ühispakkujad, vaidlustajad) – N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ, lepingulised esindajad advokaadid Diana Minumets ja Piia Raide Vastustaja (hankija) – Põlva vald, esindaja advokaat Veikko Puolakainen Kaasatud haldusorgan – riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO)
RESOLUTSIOON
Jätta Põlva valla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.02.2023. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva Vallavalitsus avaldas 02.05.2022 riigihangete registris innovatsioonipartnerluse menetlusena läbi viidava riigihanke „Põlva nutiteeˮ (viitenumber 249723) hanketeate. Hanke eesmärgiks on Põlvas Kesk ja Jaama tänavale üles seada nutitee lahendus, et suurendada teelõigu liiklusohutust kaamerapõhise liiklusjärelevalve abil.
2.Põlva Vallavalitsus tunnistas 09.08.2022. a korraldusega nr 2-3/349 vastavaks Thinnect OÜ, ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ pakkumused; tunnistas edukaks ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse; kvalifitseeris ühispakkujad AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ. Vallavalitsus lisas 16.08.2022. a korraldusega nr 2-3/356
eelviidatud korraldusse punkti, mis sisaldas otsust ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ kõrvaldamata jätmise kohta.
3.VAKO rahuldas 15.11.2022. a otsusega nr 120-22/249723 ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Põlva Vallavalitsuse otsused ühispakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks.
4.Põlva Vallavalitsus tunnistas 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 p-ga 1 mittevastavaks ja lükkas tagasi ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitatud pakkumuse, kuna selles esinesid olulised sisulised puudused. Korralduse p-ga 2 tunnistas vald vastavaks pakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning Thinnect OÜ pakkumused.
5.VAKO jättis 18.01.2023. a otsusega nr 166-22/249723 rahuldamata N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse nende pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
6.N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitasid 30.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 18.01.2023. a otsuse ja Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse p 1. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse korras keelata vallal riigihanke hankemenetlusega jätkamine ning mistahes edasiste otsuste ja toimingute tegemine (s.h läbirääkimiste pidamine) kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
7.Tartu Halduskohus jättis 03.02.2023. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 31 järgi on hankijal automaatselt keelatud hankelepingu sõlmimine VAKO otsuse vaidlustamise korral. Vastustajal mistahes toimingute tegemise keelamine hankemenetluses oleks ebaproportsionaalne meede. Seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld on kaebajate eesmärgi saavutamiseks piisav. Selle seisukohaga nõustus ka Tartu Ringkonnakohus, jättes 14.02.2023. a määrusega kaebajate määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.02.2023. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks rahuldamata.
8.Põlva vald esitas 07.02.2023 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja esitas vastuses taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 11 alusel hankelepingu sõlmimise lubamiseks kohtumenetluse kestel, kuna selleks esineb oluline avalik huvi, mis kaalub konkreetsel juhul üles kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. Nutitee projekt on plaanitud ellu viia 50% ulatuses väliste rahaliste vahendite toel. Vastustaja sai Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-lt toetust 90 000 eurot. Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on 31.08.2023. Hankelepingu järgsete tööde lõpetamine hiljemalt 31.08.2023 on tõsise löögi all. EIS-i toetuse äralangemine tähendaks kogu projekti nurjumist, kuna Põlva vallal selliseid (lisa)vahendeid võtta ei ole. Nutitee projekti eesmärk on liiklusohutuse suurendamine. Sellise projekti õnnestumine ja seeläbi liiklusohutuse suurendamine on kahtlemata oluline avalik huvi. Vastustaja möönis, et praeguses asjas ei vaielda hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase otsuse üle, kuid leidis, et hankelepingu sõlmimise loa andmine on siiski menetlusõiguslikult võimalik. Vastustaja arvates on HKMS § 280 lg 11 sõnastatud liiga kitsalt ning seda tuleb koosmõjus HKMS § 249 lg-ga 3 tõlgendada Euroopa Nõukogu 21.12.1989 direktiivi 89/665/EMÜ (muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ) riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta art 2 lg 5 valguses nii, et kohus võib hankijale anda hankelepingu erakorralise sõlmimise loa ka siis, kui kohtuvaidlus ei käi hankelepingu
sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase otsuse üle, vaid mõne muu otsuse üle, mis võetakse vastu mõnes varasemas hankemenetluse etapis. Kui kohus peaks leidma, et eelnimetatud sätteid niimoodi tõlgendada ei saa, siis tagamaks kooskõla EL direktiiviga tuleks kohtul anda direktiivi 89/665 art 2 lg-le 5 vahetu õigusmõju ja otsustada hankijale loa andmine otse direktiivile tuginedes.
9.Tartu Halduskohus jättis 21.02.2023. a määrusega vastustaja taotluse hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
9.1.Käesolevas asjas ei ole vaidluse esemeks hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane otsus. Samas on kaebajatel oma õiguste kaitseks vajalik vaidlustada hankija otsust nende mittevastavaks tunnistamise ja ühispakkumuse tagasilükkamise osas ning kaebajate jaoks on see viimane hankija otsus, mille kehtima jäämisel ei ole kaebajatel võimalik enam hankes osaleda.
9.2.HKMS § 280 lg-t 11 ja direktiiv 89/665 art 2 lg-t 5 tuleb tõlgendada riigihangete üldpõhimõtete valguses. Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima põhimõtet, et hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5). HKMS § 280 lg-s 11 on sätestatud lisatingimused, mida direktiiv 89/665 ette ei näe ning direktiivile saab omistada vahetu õigusmõju, et hankija taotlust sisuliselt läbi vaadata.
9.3.Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks vastustaja hankelepingu sõlmimiseni jõuda ajaliselt oluliselt enne seda, kui kohus vaatab kaebuse sisuliselt läbi ja teeb asjas kohtuotsuse, s.o 16.03.2023, tagades seeläbi kaebajatele õiguskaitse.
9.4.Vastustaja märkis taotluses, et juba 07.02.2023 seisuga on hankelepingu järgsete tööde lõpetamine hiljemalt 31.08.2023 tõsise löögi all ning kui peagi ei õnnestu hankelepingut sõlmida, siis langeb EIS-i toetus (50% projekti eelarvest) ära. Vastustaja ei selgitanud oma taotluses täpsemat ajagraafikut ja hankemenetluse edasist tegevuskava. Kohtule ei ole samas teada asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kui kohus hankelepingu sõlmimiseks luba ei anna, siis oleks hankelepingu sõlmimiseni jõudmine selgelt võimatu.
9.5.Kahtlemata on liiklusohutus oluline avalik huvi, mis võib teatud juhtudel üles kaaluda pakkujate õiguste rikkumise hankemenetluse käigus. Praegusel juhul ei esine hankelepingu koheseks sõlmimiseks tõsist vajadust, mistõttu on täitmata kriteerium, mis lubab kohtul hankelepingu sõlmimiseks loa anda üksnes juhul, kui hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi. Liiklusohutus Põlvas Kesk ja Jaama tänava teelõigu ülekäiguradadel on võimalik tagada muude meetmetega. Avalik huvi hankelepingu kiireks sõlmimiseks ei kaalu hetkel üles kaebajate õigust tõhusale õiguskaitsele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Põlva vald esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 21.02.2023. a määruse tühistada ja anda Põlva vallale luba sõlmida hankeleping kohtumenetluse ajal. Vastustaja leiab, et halduskohus tegi oluliste asjaolude hindamisel vigu, eksis menetlusõiguse vastu ning jõudis seetõttu väära lõppjärelduseni.
10.1.HKMS § 280 lg 11 ja kohtupraktika ei näe ette, et kohus võib hankelepingu sõlmimise loa anda vaid siis, kui luba võimaldaks lepinguni jõuda ajaliselt „oluliselt enneˮ võrreldes sellega, kui kohus teeb teatavaks asja sisuliselt lahendava otsuse. Vastustaja möönab, et hankelepingu sõlmimise erakorralise loa instituudist olemuslikult tuleneb, et sellisel loal on mõtet vaid siis, kui see tõesti aitab või vähemalt võib aidata jõuda lepinguni kiiremini, kui see oleks võimalik ilma loata. Halduskohtu seisukoht, et loast saadav ajaline võit peab olema „olulineˮ, on aga meelevaldne ning ei põhine kehtival õigusel. Teinekord võib määravaks kujuneda ka päevade arvu mõttes mitte nii märkimisväärne ajaline võit.
10.2.Halduskohtu järeldus, et vastustaja ei ole astunud edasisi samme, et hankelepingu sõlmimiseni jõuda, ei vasta tegelikkusele. Vastupidi, vastustaja on alustanud vastavaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi ning plaanib pärast läbirääkimiste lõppu võimalikult hoogsalt hankemenetlusega edasi liikuda.
10.3.Asjas on kaks olulist avalikku huvi: liiklusohutuse suurendamine (tagamine) ja eurorahastuse säilimine. Need kaaluvad üles kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.08.2023 ning hankeleping on igal juhul vaja sõlmida hiljemalt 2023. a märtsi lõpuks. Vastustaja ei pidanud halduskohtule esitama hanke ajagraafikut. Halduskohtu selline etteheide on vastustajale üllatuslik. HKMS § 280 lg-st 11 tulenevalt peab hankija ära näitama, et asjasse puutuv oluline avalik huvi võib saada kahjustatud, kui lepingut ei sõlmita juba kohtumenetluse ajal. Vastustaja on seda teinud. See, et halduskohus sellega ei arvestanud, vaid eeldas tarbetult ajagraafikute esitamist, on menetlusõiguse oluline rikkumine, mis omakorda viis väära lõppjärelduseni.
10.4.Teoreetiliselt võib leiduda mooduseid, kuidas kavandatava nutiteega samaväärselt tagada ja edendada liiklusohutust. Praktikas on aga võimatu üleöö võtta meetmeid, mis annavad nutiteega sama efekti ja tulemuse. Lisaks poliitilistele argumentidele (mistahes lahendus tuleb läbi arutada, leida sellele piisav toetus jne) tuleb meeles pidada, et iga natukenegi suurema projekti jaoks tuleb läbi viia konkurentsile avatud riigihanke menetlus. Halduskohtu väide, et tegelikult on vastustajal võimalik nutitee projekti takerdumine heastada ka muude samaväärsete meetmete võtmise abil, on asjakohatu ning praktikas teostamatu.
10.5.Halduskohus jättis eurorahastuse kaotamise ohu argumendi tähelepanuta. Menetlusosalise ühe põhiväite kõrvale jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine.
11.N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ palusid vastuses määruskaebusele jätta Põlva valla määruskaebus rahuldamata. Praeguses riigihanke menetlusstaadiumis ei ole vastustaja taotluse rahuldamine õiguslikult võimalik. HKMS § 280 lg 11 ei näe ette võimalust taotleda hankelepingu sõlmimiseks loa andmist etteulatuvalt olukorras, kus hankelepingu sõlmimise aluseks olevat viimast otsust pole veel vastu võetud. Määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber tõsiasja, et praeguses asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks nii kaebaja kui ka teiste võimalike tulevaste vaidlustajate õiguste pöördumatut kahjustamist ning hankelepingu sõlmimise võimalusest ilmajäämist. Põlva on väike linn ning usutavad ei ole vastustaja väited, justkui võiks Põlva nutitee projekti 50% rahastusest ilmajäämine seada ohtu kogu projekti teostamise ning seeläbi ka liiklusohutuse linnas. Ka senise kohtupraktika järgi ei tohiks pelgalt rahalise kokkuhoiu ja hankelepingu täitmise probleemide vältimisega seotud huvid võtta pakkujatelt võimalust enda õiguste efektiivseks kaitseks. Abirahadega seotud projektides peab hankija korraldama riigihanked sellise ajavaruga, et ka vaidluste korral oleks võimalik projekt etteantud ajaraamides teostada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
13.Halduskohus leidis lõpptulemusena õigesti, et vastustaja loataotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid eksis HKMS § 280 lg 11 tõlgendamisel ja omistas alusetult direktiivi 89/665 art 2 lg-le 5 vahetu õigusmõju.
14.Direktiivi 89/665 art 2 lg 5 järgi võivad liikmesriigid ette näha, et läbivaatamise eest vastutav asutus võib võtta arvesse ajutiste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja samuti avalikule huvile, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. HKMS § 280 lg 11 näeb ette, et kui kaebus esitatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja
õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Halduskohus leidis, et HKMS § 280 lg-t 11 ja direktiiv 89/665 art 2 lg-t 5 tuleb tõlgendada riigihangete üldpõhimõtete valguses. Riigihankemenetluse eesmärgiks on võimalikult kiirelt ja avalikke ressursse efektiivselt ära kasutades sõlmida parima pakkumuse esitanud pakkujaga hankeleping. Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima põhimõtet, et hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5). Halduskohus järeldas, et seega on HKMS § 280 lg-s 11 sätestatud lisatingimused, mida direktiiv 89/665 ette ei näe ning direktiivile saab omistada vaidluse lahendamisel vahetu õigusmõju, et hankija taotlust sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega riigisisese õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas õiguslikke eeldusi direktiivi otsekohaldamiseks.
15.Halduskohus leidis, et kaebajate ühispakkumuse tagasilükkamise otsus on kaebajate jaoks viimane hankija otsus, mille kehtima jäämisel ei ole kaebajatel võimalik enam hankes osaleda (halduskohtu määruse p 16). Halduskohus viitas seejuures Riigikohtu 26.04.2017. a määrusele asjas nr 3-3-1-92-16, milles Riigikohus selgitas hankemenetluses tehtud õigusvastaste otsuste suhtes tõhusa õiguskaitsega seonduvat. Riigikohus viitas selles lahendis Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-355/15: Bietergemeinschaft Technische Gebäudebetreuung, mille p-s 34 Euroopa Kohus selgitas, et nagu tuleneb direktiivi 89/665 art 1 lg‐st 3 ja art‐st 2a, tagab see direktiiv tõhusad õiguskaitsevahendid hankemenetluses tehtud õigusvastaste otsuste suhtes. Direktiiv võimaldab nimelt kõigil hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkujatel vaidlustada mitte üksnes hankemenetlusest kõrvalejätmise otsust, vaid kuni seda vaidlustust ei ole lahendatud, vaidlustada ka hilisemad otsused, mis võivad teda kahjustada juhul, kui tema kõrvalejätmise otsus kehtetuks tunnistatakse (Riigikohtu määruse p 28). Viidatud seisukohtadega halduskohus aga sisuliselt arvestanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kuni kaebaja kõrvalejäämine ei ole lõplik, on talle tagatud õiguskaitse ka edasiste otsuste suhtes. Seega see, milline hankija otsus on riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane, ei sõltu kaebaja hankest kõrvalejäämisest. Vastustaja möönis taotlust esitades ka ise, et praeguses asjas ei vaielda hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase otsuse üle. Innovatsioonipartnerluse menetluses on viimased otsused, mille hankija enne hankelepingu sõlmimist teeb, eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused (RHS § 104 lg 8). Taotluse esitamise ajal ei olnud vastustaja selliseid otsuseid veel teinud.
16.RHS § 201 lg 31 järgi ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. RHS § 280 lg 11 võimaldab teha erandi RHS § 201 lg-s 31 sätestatud keelust ja sõlmida hankelepingu juba kohtumenetluse ajal, et ära hoida võimalik olulise avaliku huvi kahjustamine. Mõlemad viidatud sätted kehtestati 01.06.2022 jõustunud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Sama seadusega muudeti ka RHS § 193 lg-t 5 (loataotluse esitamine riigihangete vaidlustuskomisjonile) selliselt, et taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks saab vaidlustuskomisjonile teha siis, kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus. Muudatuste ettevalmistamise ajal kehtinud seaduse kohaselt sai taotluse teha siis, kui vaidlustati pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Eelnõu seletuskirjas selgitati, et riigihangetes, kus on kasutusel hankepass, st kõigis väljakuulutatavates hankemenetlustes, ei ole viimaseks menetluses tehtavaks otsuseks mitte pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus (491 SE, kättesaadav Riigikogu veebilehel). Seega on seadusandja nii
varem kui ka alates 01.06.2022 jõustunud muudatuste kehtestamisel silmas pidanud vahetult hankelepingu sõlmimisele eelnevat olukorda ja ette näinud esialgse õiguskaitse korras loataotluse esitamise võimaluse siis, kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus.
17.Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotluse lahendamine seisneb ennekõike huvide väljaselgitamises ja kaalumises. Seejuures võib hinnang kaebuse perspektiivile mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. Kohus otsustab perspektiivi hindamise ulatuse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, mh arvestades, missuguses staadiumis on taotluse lahendamise ajal põhiasja menetlus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022. a määrus asjas nr 3-22-2012, p 16). Hankija ajaliselt viimase otsuse vaidlustamise korral on nii vaidlustuskomisjonil kui ka kohtul võimalik lepingu sõlmimise eelset olukorda hinnata ning olulisi asjaolusid arvesse võttes otsustada, kas loa andmine väidetava olulise avaliku huvi kaitseks on põhjendatud. Hankelepingu sõlmimise ooteaja nõuet (RHS § 120 lg 2, § 201 lg 4) arvestades tagab esialgse õiguskaitse menetlus selles hankemenetluse etapis olulise avaliku huvi piisava kaitse.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja esitas kohtule loataotluse ennatlikult. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud menetlusetappi jõudes on vastustajal võimalik esitada uus taotlus.
19.Praeguses asjas tõi taotluse ennatlik esitamine ja selle sisuline lahendamine halduskohtu poolt kaasa täiendava vaidluse selle üle, kas kohus sai loa andmise üle otsustamisel lähtuda sellest, kas loa andmine võimaldab vastustajal hankelepingu sõlmimiseni jõuda ajaliselt oluliselt enne seda, kui kohus vaatab kaebuse sisuliselt läbi, ning kas vastustajal oleks tulnud hankelepingu sõlmimise kiireloomulisuse tõendamiseks esitada halduskohtule hanke ajagraafik. Kuna vaidlus nende halduskohtu seisukohtade üle tekkis halduskohtu vea tõttu õiguse kohaldamisel, siis puudub vajadus neid lähemalt käsitleda. Kuna HKMS § 280 lg-s 11 sätestatud tingimus ei ole täidetud, siis ei olnud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning sellest lähtuvalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta määruskaebuses esitatud ülejäänud vastuväidete osas.
20.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.02.2023. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega (HKMS § 203 lg 2, § 200 p 4).
21.Kaebajad paluvad määruskaebuses jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud (õigusabikulud) Põlva Vallavalitsuse kanda ning mõista need vastustajalt kaebajate kasuks välja. HKMS § 109 lg 2 ls 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd HKMS § 280 lg 11 eeldab samal ajal kohtumenetluses põhivaidluse lahendamist, siis ei ole esialgse õiguskaitse menetluses esitatud määruskaebuse osas tehtav ringkonnakohtu määrus menetlust lõpetav. Seega puudub ringkonnakohtul alus kaebajate poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.