N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ kaebus Põlva Vallavalitsuse 13. detsembri 2022. a korralduse nr 2-3/585 punkti 1 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18. jaanuari 2023. a otsuse nr 166-22/249723 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (ühispakkujad, vaidlustajad) – N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ, esindajad vandeadvokaat Diana Minumets ja vandeadvokaat Piia Raide Vastustaja (hankija) – Põlva vald, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kaasatud haldusorgan – Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ kaebus haldusasjas nr 3-23-205 rahuldamata.
2.Mõista N.W.T Solutions OÜ-lt ja Superhands OÜ-lt solidaarselt Põlva valla kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 6 912 eurot (sh käibemaks). Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. märts 2023. a).
Põlva Vallavalitsus avaldas 02.05.2022. a riigihangete registris innovatsioonipartnerluse menetlusena läbi viidava riigihanke „Põlva nutitee“ (viitenumber 249723) hanketeate.
2.Põlva Vallavalitsuse 09.08.2022. a korraldusega nr 2-3/349 tunnistati vastavaks Thinnect OÜ, ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ pakkumused.
Samuti tunnistas hankija edukaks ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse; kvalifitseeris ühispakkujad AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ. Põlva Vallavalitsuse 16.08.2022. a korraldusega nr 2-3/356 lisati eelnimetatud korraldusse punkt, mis sisaldas otsust ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ kõrvaldamata jätmise kohta.
3.Ühispakkujad N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitasid vaidlustuse Põlva Vallavalitsuse 09.08.2022. a korraldusele nr 2-3/349 ja 16.08.2022. a korraldusele nr 2-3/356.
4.Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 15.11.2022. a otsusega nr 120-22/249723 rahuldati ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Põlva Vallavalitsuse otsused ühispakkujate AS-i Bercman Technologies ja Krakul OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks.
5.Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 punktiga 1 tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi riigihankel „Põlva nutitee“ ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitatud pakkumus. Korralduse punktiga 2 tunnistas vallavalitsus vastavaks pakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning Thinnect OÜ pakkumused.
6.Ühispakkujad N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitasid 20.12.2022. a vaidlustuse pakkumuse tagasilükkamise otsusele.
7.Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 18.01.2023. a otsusega nr 166-22/249723 jäeti ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustus rahuldamata.
8.N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ esitasid 30.01.2023. a Tartu Halduskohtule ühiselt kaebuse, milles taotlevad Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 18.01.2023. a otsuse ja Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse p 1 tühistamist. Ühtlasi taotlesid kaebajad esialgse õiguskaitse korras keelata vallal riigihanke hankemenetlusega jätkamine ning mistahes edasiste otsuste ja toimingute tegemine (s.h läbirääkimiste pidamine) kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
9.Tartu Halduskohus jättis 03.02.2023. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 31 järgi on hankijal automaatselt keelatud hankelepingu sõlmimine vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise korral. Seega puudub vajadus selles osas täiendavalt esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse abinõu peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste jaoks. Vastustajale mistahes toimingute tegemise keelamine hankemenetluses oleks ebaproportsionaalne meede. Seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld on kaebajate eesmärgi saavutamiseks piisav. Kohus märkis, et peab esialgse õiguskaitse rakendamisel lähtuma vaidluse esemest ega saa kohaldada abinõud, mis ületaks nõude piire.
10.Kaebajad esitasid 05.02.2023. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.02.2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 14.02.2023. a määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja 03.02.2023. a kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
Ringkonnakohus selgitas, et vastavalt kohtupraktikale on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve kandub edasi kohtumenetlusse (TlnHKo 14.02.2012, 3-11-2947, p 1). RHS § 201 lg 31 keelab hankijal hankelepingu sõlmimise, kui VAKO otsus on kohtusse edasi kaevatud ning seda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad on käesolevas haldusasjas muuhulgas vaidlustanud VAKO 18.01.2023. a otsuse. Seega tuleneb RHS-st keeld hankeleping sõlmida. Eeltoodut silmas pidades ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld on kaebajate eesmärgi saavutamiseks piisav.
12.Põlva vald esitas 07.02.2023. a vastuse kaebusele, taotledes kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist ja anda Põlva vallale luba sõlmida kohtumenetluse ajal hankeleping riigihankes „Põlva nutitee“ ning jätta kõik menetluskulud kaebajate kanda. Hankija esitas vastuses kaebusele taotluse HKMS § 280 lg 11 alusel hankelepingu sõlmimise lubamiseks kohtumenetluse kestel, kuna selleks esineb oluline avalik huvi, mis kaalub konkreetsel juhul üles kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. Hankija esitas täiendavad seisukohad oma taotluse kohta 13.02.2023. a ning kaebuse osas täiendavad vastuväited 17.02.2023. a.
13.Kaebajad esitasid 10.02.2023. a vastuväited hankija taotlusele hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks, leides, et vastava taotluse rahuldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata. Kaebajad taotlesid taotluse rahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Kaebajad esitasid 16.02.2023. a täiendavad vastuväited vastustaja menetluskulude taotluse osas.
14.Tartu Halduskohus jättis 21.02.2023. a määrusega hankija taotluse hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks rahuldamata.
15.Hankija esitas 27.02.2023. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.02.2023. a määrusele, taotledes määruse tühistamist ja Põlva vallale loa andmist sõlmida kohtumenetluse ajal hankeleping. Poolte seisukohad
16.Kaebajate väitel on hankija kontrollinud esialgsete pakkumuste vastavust lõplike pakkumustele kohalduvate nõuete järgi.
17.Vaidlustuskomisjon on ebaõigesti ning vastuolus seadusega tõlgendanud riigihanke läbiviimist reguleerivat RHAD dokumenti ning jõudnud selle alusel ebaõigele järeldusele, justkui pidi hankija kontrollima riigihankes esitatud esialgsete pakkumuste vastavust kõigile RHAD ptk-s 8 sätestatud tingimustele enne läbirääkimiste alustamist.
18.Kuna seaduse kohaselt on innovatsioonipartnerluse menetluses kohustuslik kontrollida pakkumuste vastavust kõigile RHAD tingimustele ning teha vastavusotsus üksnes lõpliku pakkumuse suhtes ning enne pakkumuste hindamisele asumist (RHS § 61 lg 2), siis ilmselgelt
ei olnud ega ka saanud olla RHAD-s sätestatud peatükkide (8-10) esitamise järjekorra mõtteks muuta seaduses sätestatud kohustuslikku menetlusetappide järjekorda (kontrollides pakkumuste vastavust üksnes enne läbirääkimisi ning see kohustuslik vastavuskontroll enne hindamist ära jätta).
19.Nimelt seaduse sätete (RHS § 60 lg 1 ja § 70 lg 1) sõnastuste kattumisest nähtuvalt ning õiguskirjanduses esitatu kohaselt toimub RHS § 60 lg-s 1 viidatud esialgsete pakkumuste vastavuse kontroll analoogselt RHS § 70 lg-s 1 konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele sätestatud reeglitega.
20.RHS kommenteeritud väljaande kohaselt on konkurentsipõhises läbirääkimistega menetluses nii RHS § 71 lg 2 kui selle aluseks olnud direktiivide sätte kohaselt kohustuslik kontrollida pakkumuste vastavust kõigile RHAD nõuetele ning teha ka asjakohane vastavusotsus üksnes lõplike pakkumuste kohta, enne hindama asumist. Esialgsete pakkumuste puhul peab hankija üksnes veenduma, et need vastaksid RHAD-s kehtestatud miinimumnõuetele, mille üle läbirääkimisi pidada ei saa. Väärib tähelepanu, et direktiivi 2014/24/EL art 29 lg 3 ei sätesta sõnaselgelt, et läbirääkimistele peaks vältimatult eelnema esialgsete pakkumuste vastavuse kontroll, samas kui art 29 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et lõplike pakkumuste suhtes kontrollitakse nende vastavust hanketingimustele ja neid hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumidele. Direktiivi kohaselt ei ole küll lubatud läbi rääkida minimaalsete kohustuslike tingimuste üle, ent sellest ei järeldu paratamatult, et esialgsete pakkumuste suhtes tuleks läbi viia vastavuse kontroll; vastavuse kontroll direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 tähenduses tehakse art 29 lg 7 sõnastuse kohaselt vaid lõplikele pakkumustele. Samas kasutatakse direktiivi 2014/24/EL art 29 lg 1 teises lõigus sõnastust, mille kohaselt peavad minimaalsetele tingimustele vastama kõik pakkumused, mis omakorda viitab sellele, et ka esialgsed pakkumused peavad vastama hankija määratud minimaalsetele tingimustele. Järelikult on võimalik eristada minimaalseid tingimusi, millele direktiivi 2014/24/EL art 29 lg 1 teise lõigu kohaselt peavad vastama kõik pakkumused, sh esialgne pakkumus, ning mis vastavalt art 29 lg-le 3 ei tohi olla läbirääkimiste esemeks, ning teisalt pakkumuste vastavustingimusi, millele vastavust kontrollitakse lõplike pakkumuste etapis.
21.Eelnevast nähtub, et kui hankija on eristanud ja kehtestanud RHAD-s eraldi läbiräägitavate tingimuste miinimumtasemed (st kohustuslikud tingimused, mille üle läbi rääkida lubatud ei ole), siis peab hankija konkurentsipõhises menetluses esitatud esialgsete pakkumuste puhul veendumagi üksnes nende esialgsete pakkumuste vastavuses RHAD seatud miinimumnõuetele. Pakkumuste vastavuse kontroll RHAD-s sätestatud „Vastavusnõuetele“ toimub alles lõplike pakkumuste puhul enne pakkumuste hindamist vastavalt RHS § 71 lg 2 sätestatule. Kuna innovatsioonipartnerluse sellekohased sätted ühtivad RHS § 70 lg 1 ja § 71 sätete sõnastustega, siis on vastavad seisukohad üheselt kohaldatavad ka innovatsioonipartnerluse menetluses.
22.Et esialgsed pakkumused peavad vastama üksnes läbirääkimiste objektiks mitteolevatele miinimumnõuetele, on ka igati loogiline, kuna puudub igasugune mõte ja sisuline tähendus kontrollida neid esialgse pakkumuse aspekte, mida saab ju läbirääkimiste tulemusena lõplikes pakkumustes muuta ja parandada. Ka Euroopa Kohtu lahend asjas C-561/12 konkurentsipõhist läbirääkimistega menetluse läbiviimist puudutab lahend kinnitab üheselt, et esialgne pakkumus peab vastama üksnes kohustuslikele miinimumnõuetele, mida läbirääkimiste tulemusena muuta ei saa.
23.Ka innovatsioonipartnerlust reguleeriva RHS sätete aluseks oleva EL direktiivi 2024/14/el artikkel 31 lg 3 kohaselt peab avaliku sektori hankija innovatsioonipartnerluse menetluses pakkujatega läbirääkimisi talle esitatud esialgsete ja kõigi järgnevate pakkumuste, välja arvatud lõplike pakkumuste üle, et parandada nende sisu. Sama sätte teise lause kohaselt ei peeta läbirääkimisi vaid miinimumnõuete ning pakkumuste hindamise kriteeriumite üle.
24.Praegusel juhul on hankija RHAD p 9.3 sätestanud ja eristanud sõnaselgelt läbiräägitavate tingimuste miinimumtasemed vastavas hankes, mille kohaselt ei räägita riigihankes läbi hindamiskriteeriumite ja riigihanke alusdokumendi punktis 3.3 toodud miinimumnõuete ja tingimuste üle.
25.Kuna hankija oli RHAD-s miinimumnõuded pakkumuse vastavusnõuetest selgelt eristanud, pidi hankija veenduma enne läbirääkimistega alustamist esialgsete pakkumust puhul üksnes nende vastavust RHAD punktis 3.3 toodud miinimumnõuetele. Kõik pakkumuste aspektid peale RHAD p 3.3 miinimumtingimuste ja hindamiskriteeriumite on läbirääkimiste objektiks ja võivad seetõttu lõplikes pakkumustes muutuda.
26.Ka RHAD p 9.7 kohaselt annab pakkuja pärast läbirääkimiste lõppemist piisavalt aega uute pakkumuste esitamiseks. Alles lõplike pakkumuste vastavuse kontrollimisel peab hankija hindama pakkumuste vastavust kõigile RHAD-s kehtestatud ja läbirääkimiste käigus täpsustatud Vastavustingimustele. Ka RHS § 61 lg 2 kohaselt kontrollib hankija lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.
27.Seega on VAKO jõudnud RHAD-s sätestatud peatükkide esitamise järjekorrast eksliku järelduse tegemise teel ebaõigele järeldusele, justkui pidi hankija kontrollima käesolevas riigihankes esialgsete pakkumuste vastavust lõplikele pakkumustele kohalduvatele Vastavustingimustele ning neid vastavusnõudeid kordava RHAD ptk-i 8 tingimustele. Kuna pakkumuste vastavuse kontrolli reguleeris RHAD-s üksnes ptk 8, siis saigi see reguleerida üksnes lõplike pakkumustele kohalduvat kohustuslikku vastavuskontrolli.
28.Seega on hankija otsus, mis tugineb väidetavale RHAD ptk-s 8 sätestatud tingimuste rikkumisele, ainuüksi juba sel põhjusel õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtestuks.
29.Mistahes kulude arvestamine maksumuse sisse ei muuda pakkumust mittevastavaks.
30.Isegi, kui vaidlustaja esialgne pakkumus pidanuks vastama RHAD ptk 8 nõuetele, on VAKO otsus fundamentaalselt ebaõige ning ebaloogiline p-s 11 esitatud järelduses, et vaidlustaja on jätnud pakkumuses esitamata nõutud nutitee lahenduse kogumaksumuse. Vaidlustaja on esitanud nutitee lahenduse kogumaksumuse RHAD vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning sellel vormil esitatu kohaselt on pakkumuse maksumuseks 179 645 eurot.
31.Asjaolu, et vaidlustaja maksumusvormil märgitud märkuse kohaselt sisaldab see maksumus ka nutitee lahenduse hoolduskulu (st hoolduskulu hankija jaoks on 0 eurot), ei tähenda, et pakkumuse maksumust ei oleks esitatud või et see maksumus oleks mingi muu numbriline suurus kui must-valgel maksumuse vormil („Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“) kirjas.
32.Ka hankija jaoks ei ole vastav maksumus kunagi mistahes segadust tekitanud ega arusaamatusi põhjustanud. Nimelt hankija tunnistas oma varasema otsusega vaidlustaja esialgse
pakkumuse vastavaks ning hindas ka vaidlustaja pakkumust just eelnimetatud kogumaksumuse alusel.
33.Üldse on fundamentaalselt väär hankija ja VAKO arvamus, justkui saaks pakkumuste vastavuse kontrollimisel ning ka pakkumuste maksumuste hindamisel omada mistahes tähendust see, milliseid kulusid pakutud maksumus sisaldab. Maksumuse koostamise aluseks olev kuluarvestus omab õiguslikku tähendust üksnes RHS § 115 tuleneva maksumuse põhjendatuse kontrolli läbiviimisel, kuna nimetatud kontrolli üheks eesmärgiks on veenduda, et pakutud ebaharilikul madala hinnaga on ikka võimalik kõik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajaminevad kulud katta.
34.Pakkumust ei muuda mittevastavaks ka RHAD p 8.4 sätestatud regulatsioon, mille kohaselt soovib hankija, et kirjelduses esitataks ka nutitee lahenduse hooldamisele ja tarkvara uuendamisega seotud kulud 1 aastas, kuid need kulud ei ole hanke hindamiskriteeriumiks. Nimetatud sättega soovib hankija lihtsalt teada pakkumuse osana hoolduskulude suurust, kuid vastav kulu ei mõjuta mingilgi viisil riigihankes ostetavate teenuste sisu ega pakkumuste paremuse väljaselgitamist.
35.Ka VAKO on ise otsuse p-s 11 leidnud, et hoolduskulu suurus ei oma hankelepingu seisukohalt mingit tähendust ning et selle kulu suuruse küsimise näol on tegemist“ informatsiooni andmisega Hankijale“. Seega eelnevast järeldub, et hoolduskulu suurus ei oma pakkumuste võistlevuse seisukohalt mistahes tähendust, st pakkumus on vastav ja kuulub hindamisele nii siis, kui hoolduskulu suuruseks on 1 miljon eurot, kui ka siis, kui hoolduskulu on hankijale tasuta ehk 0 eurot.
36.Kuna hoolduskulu maksumus ei oma eduka pakkuja väljavalimisel ning riigihanke otsuste tegemisel mistahes tähendust, siis ei saa ju asjaolu, et vaidlustaja on pakkunud esialgses pakkumuses hankijale soodsamat lahendust ning hõlmanud esialgse pakkumuse maksumuse sisse ka hoolduskulud (st et hooldustööde maksumus on hankija jaoks 0 eurot), muuta pakkumust kuidagi mittevastavaks.
37.Liiatigi ei saa siis tegemist olla pakkumuse sisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõttes, kuna pakutud hoolduskulu maksumuse väärtuse võrdumine 0-ga ei mõjuta mingilgi viisil riigihankes läbiviidavat hindamist ega selle tulemusi. Eelneva kontekstis tuleb veel arvestada sellega, et pakkumuste üle alles asutakse läbi rääkima ning pakutud hinda ja kõike selle osi saab lõplikes pakkumustes muuta. RHS § 61 lg 2 kohaselt kuuluvad innovatsioonipartnerluse menetluses hindamisele alles läbirääkimiste tulemusena esitatud lõplikud pakkumused.
38.Seega, isegi kui hankija pidanuks kontrollima esialgsete pakkumuste vastavust RHAD ptk 8 „vastavustingimustele“, ei saa hoolduskulude arvestamine pakutud nutitee lahenduse maksumuse sisse tuua kaasa pakutud hinna „mittevastavust“ või selle tuvastamatust. Seega on ebaloogiline ning väär VAKO otsuses esitatud arvamus, justkui oleks vaidlustajad jätnud esialgses pakkumuses küsitud nutitee lahenduse kogumaksumuse esitamata või et see numbriline suurus oleks kuidagi tuvastamatu.
39.Isegi kui vastav pakkumuse kogumaksumus oleks olnud kuidagi hankijale ebaselge, olnuks hankijal RHS § 46 lg-s 4 sätestatud diskretsiooniõigusest tulenevalt kohustus vaidlustaja poole pöörduda ning võimaldada vaidlustajal see väidetav ebaselgus kõrvaldada.
40.Osamaksumused on pakkumuse pinnalt kergesti tuvastatavad, mistõttu pole tegemist sisulise puudusega.
41.VAKO on otsuse p-s 12 õigesti leidnud, et pakkumuse kogumaksumuse alusel on põhimõtteliselt võimalik kindlaks teha igas etapis välja makstav maksimum summa. Nimelt hankija on ise määranud RHAD p-s 13.3 vaheetappide maksumused: Hankija teostab vahemakseid vastavalt esitatud tööde etappidele etapi üleandmise vastuvõtmise akti mõlemapoolse allkirjastamise järgselt:
13.3.1.I etapp kuni 20% lepingu kogumaksumusest; 13.3.2 II etapp kuni 30% lepingu kogumaksumusest; 13.3.3 III etapp kuni 50% lepingu kogumaksumusest. Vaidlustaja märgib, et sõnal „kuni“ pole siinkohal sisulist tähendust. Pakkuja ei saaks pakkuda väiksemaid etappide maksumuste osakaale, kuna vastasel juhul ei tuleks kokku 100% lepingu kogumaksumusest.
42.Seega on õige VAKO järeldus, et RHAD-s p 13.3 sätestatud osakaalude alusel on võimalik üheselt määrata ka etappide maksumused, mistõttu ei ole etappide maksumuse esitamata jätmise näol tegemist pakkumuse sisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõistes. Küll aga eksis VAKO järelduses, et vaidlustaja esialgse pakkumuse puhul see võimalik pole, kuna kogumaksumus on teadmata. Nagu vaidlustaja eespool selgitas, on vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus esitatud RHAD vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning sellel vormil esitatu kohaselt on pakkumuse maksumuseks 179 645 eurot, sh on hankija selle maksumuse alusel ka vaidlustaja pakkumust varem hinnanud.
43.Seega sõltumata asjaolust, et hankija poolt toimepandud innovatsioonipartnerluse menetluse korra rikkumine on juba iseenesest otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks, on ka korralduses esitatud sisulised põhjendused vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse ning tagasilükkamise kohta otsitud ning selgelt alusetud.
44.Vastustaja vastuväidete kohaselt tuleb kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
45.Hanketingimused näevad ette nii seda, et pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele (st kõigile tingimustele), kui ka seda, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust kõigile hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Juurdunud kohtupraktika järgi on hanketingimused, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud, eelhaldusaktina kehtivad ja siduvad kõigile asjast puudutatuile, sh hankijale ja pakkujatele. Õigusvastane oleks see, kui hankija jätaks enda kehtestatud ja kehtivad hanketingimused mõne pakkuja suhtes kohaldamata.
46.Hanke alusdokumentide järgi pidid algsed pakkumused vastama kõigile hanketingimustele ja hankija pidi algsete pakkumuste vastavust kõigile hanketingimustele ka kontrollima.
47.Hankija pidi juba algsete pakkumuste puhul kontrollima nende vastavust kõigile hanketingimustele ja sellest tulenevalt pidid algsed pakkumused ka vastama kõigile tingimustele, mida kinnitab süstemaatilise tõlgendamise argument. Nimelt asub AD p 8.2, mis näeb ette hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrollimise, AD 8. peatükis, mis laiemalt reguleerib taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist ja viimaste poolt algsete pakkumuste esitamist. Ka asub AD p 8.2 kohe p 8.1 järel, mis samuti räägib kvalifitseeritud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest. Sellise ettepaneku tegemisele järgnebki loogiliselt algse pakkumuse esitamine (menetluses ei ole pakkumusi veel esitatud, eelnevalt oli hankes ettevõtjate selekteerimise faas).
48.Vältida tuleb riigihanke alusdokumentide tõlgendust, mis muudab tõlgendatava sätte mõttetuks. AD p-d 8.3 ja 8.4, aga ka muud pakkumusele erinevaid nõudeid sätestavad hanketingimused muutuksid mõttetuks, kui tõlgendada neid viisil, et tegelikult ei peagi pakkuja neid järgima ning pakkuja võib oma pakkumuse esitada neid tingimusi täielikult eirates.
49.Ka algsed pakkumused peavad olema kõikidele nõuetele vastavad, täiendavalt sellest, et innovatsioonipartnerluses ei ole pakkumuste üle läbirääkimine kohustuslik, mistõttu võib olla, et algsed pakkumused kujunevad ühtlasi lõplikeks. Hankelepingu võib sõlmida üksnes vastava pakkumuse esitanud pakkujaga. Hankijal peab olema võimalik ka parima algse pakkumuse alusel hankeleping sõlmida, seetõttu peavad juba algsed pakkumused olema esitatud eesmärgiga täita kõik tingimused.
50.Innovatsioonipartnerluses võivad algsed pakkumused ühtlasi jääda lõplikeks pakkumusteks, kui hankijal puudub reaalne vajadus läbirääkimisi pidada. RHS § 60 lg 1 kohaselt, hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud. Selle sätte on kaebajad üldse kõrvale jätnud.
51.RHS-i kommentaaride kohaselt, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kohta, „kui hankija on [riigihanke alusdokumentides] sätestanud vaid pakkumuse vastavustingimused, siis tuleb vastavustingimusi käsitada ühtlasi minimaalsete kohustuslike tingimustena, millele vastavust kontrollitakse juba esialgsete pakkumuste puhul.“ Sellele õiguskäsitlusele ei ole kaebajad viidanud, refereerides selle asemel asjas tähtsust mitteomavaid kohti RHS-i kommentaaridest.
52.Vastustaja ei ole mitte kusagil hankedokumendis teinud eristust, et teatud nõuded pakkumusele on „miinimumtingimused“, mis peavad olema täidetud algsete pakkumuste puhul ning ülejäänud nõuded pakkumusele on „vastavustingimused“, mis kohalduvad alles pärast läbirääkimisi esitatavatele lõplikele pakkumustele.
53.Nii hankedokumentidest kui RHS-ist tuleneb selgesti, et vastustaja pidi kaebajate, aga ka teiste pakkujate algseid pakkumusi kontrollima kõigi hankedokumentidesse kirja pandud nõuete, sh AD p 8.3 ja 8.4 suhtes. Kaebajate vastupidised väited on otseselt vastuolus nii hankedokumentidega kui ka seadusega.
54.Kaebajate pakkumuses on sisulised puudused. AD p 8.4 nõuab koosmõjus AD p-dega 10.2–10.4 selgelt, et pakkuja hinnastaks oma pakkumuse nii, et maksumus sisaldaks vaid nutitee arendust, programmeerimist ja lahendust koos paigaldusega, aga ei hõlmaks nutitee lahenduse hooldamisele ja tarkvara uuendamisega seotud kulusid. Otseses vastuolus selle nõudega – mida ei ole vaidlustatud ja mis on seetõttu kehtiv (vt kohtupraktika eespool) – on kaebajad oma pakkumuses sedastanud, et „pakkumine sisaldab 36 kuud hooldus ja teenustasusid“.
55.Kaebajad hinnastasid oma pakkumuse etteantud nõudeid eirates. Ei ole võimalik tuvastada, õieti kui suur on see hind, mida vastustaja tegelikult küsis, sest kaebajad ei ole mitte kusagil oma pakkumuses välja toonud, täpselt kui suured on instruktsioonide vastaselt juurde arvestatud 36 kuu hoolduskulud. Viimasel juhul saaks need kulud maha arvutada.
56.Kaebajate pakkumus on vastuolus AD p-ga 8.4, mis toob kaasa mittevastavuse p-ga 8.3. Kaebajad ei saa hakata tagantjärele etappide maksumusi täpsustama, ilma et seeläbi ei hakataks lubamatult muutma ka pakkumuse kogumaksumust.
57.Riigihangete vaidlustuskomisjon on arvamuses seisukohal, et otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks alus puudub. Vastustaja pidi kontrollima nii esialgsete kui ka lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Kohtu seisukoht
58.Kaebajad on kaebuse põhistamiseks kaebusega tõenditena esitanud Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse, Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 18.01.2023. a otsuse, riigihanke alusdokumendi, vaidlustaja maksumusvormi ja Põlva Vallavalitsuse 09.08.2022. a korralduse. Kaebaja 10.02.2023. a menetlusdokumendiga esitas kaebaja tõendina Riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.11.2022. a otsuse.
59.Vastustaja ei ole kaebusele esitatud vastuväidete põhistamiseks haldusmenetluses kogututele täiendavalt tõendeid kohtule esitanud.
60.Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas 02.02.2023. a kohtu nõudel vaidlustusmenetluse toimikusse nr 249723 kogutud materjalid.
61.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
62.Halduskohus lähtub poolte vahelise vaidluse lahendamisel kohtupraktikas kinnistunud seisukohast, mille kohaselt on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega (vt käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu 14.02.2023. a määruse punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Tartu Ringkonnakohus on viidatud määruses samuti sedastanud, et vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve kandub edasi kohtumenetlusse.
63.Kaebaja ja riigihangete vaidlustuskomisjon on halduskohtule vaidluse lahendamiseks tõenditena esitanud riigihankes nr 249723 vaidlustusmenetluse toimikusse kogutud materjalid.
64.Halduskohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et käesolevas asjas ei ole rikutud kaebajate subjektiivset õigust õiguspäraselt hankelepingu sõlmimisele vastustaja toimetatud hankemenetluses. Teisisõnu, on kaebaja jäetud sellest õigusest ilma õiguspäraselt, mistõttu ei riku kaebajate vaidlustuse tagasilükkamine vastustaja haldusaktiga ja kaebajate vaidlustuse kohta langetatud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus kaebajate subjektiivseid õigusi.
65.Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022. a korralduse nr 2-3/585 kohaselt tunnistati mittevastavaks ja lükata tagasi riigihankel "Põlva nutitee" ühispakkujate N.W.T. Solutions ja Superhands OÜ esitatud pakkumus. Sealhulgas välistati pakkuja edasine osalemine hankemenetluses (korralduse resolutsiooni punkt 1). Sama korraldusega tunnistati vastavaks pakkujate AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ ning Thinnect OÜ esitatud pakkumused (korralduse resolutsiooni punkt 2).
66.Kaebajad peavad subjektiivseid õigusi rikkuvaks ja õigusvastaseks korralduse resolutsiooni punkti 1.
67.Vastustaja põhjendas kaebajate pakkumuse tagasilükkamist Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 15.11.2022. a otsuses tuvastatud asjaoludega ja jätkas menetlusega pakkumuste vastavuse hindamise staadiumis. Vastustaja tuvastas, et N.W.T. Solutions ja Superhands OÜ pakkumuses töö kirjelduses puuduvad etappide maksumused ja asus seisukohale, et vallavalitsus ei saa vastavaks tunnistada pakkumust, mis oma sisuliste puuduste tõttu ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetel. Riigihanke "Põlva nutitee" alusdokumendi punktis 8.3 on nõue, et pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakutava lahenduse kirjeldus ja töö teostamise kirjeldus koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega. Punktis 8.4 on sõnaselgelt kirjas, et hooldamise kulud ei ole hindamiskriteeriumiks. N.W.T. Solutions ja Superhands OÜ pakkumuses tööde teostamise etappide maksumused puuduvad ning hoolduskulu on lisatud hindamiskriteeriumi maksumuse koosseisus. Vastustaja asus seisukohale, et kuna N.W.T. Solutions ja Superhands OÜ pakkumuses esinevad olulised sisulised puudused, tuleb pakkumus tunnistada mittevastavaks ja see tagasi lükata.
68.Riigihangete vaidlustuskomisjon on 18.01.2023. a otsusega jätnud ühispakkujate N.W.T Solutions OÜ ja Superhands OÜ vaidlustuse rahuldamata. Vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt on hankija õiguspäraselt tunnistanud vaidlustajate pakkumuse mittevastavaks ja lükanud selle tagasi. Käesolevas kohtuasjas esitatud kaebajate väidetega mittenõustumist on vaidlustuskomisjoni otsuses (vaideotsuses) juba põhjendatud, kohus järgib seda põhjendust ning nõustub vaidlustuskomisjoni põhjendustega (HKMS § 165 lõige 2).
69.Nagu kohus eelmenetluses on sedastanud, on kaebeõigus hankeasjas isikul, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS 8. peatükk, HKMS § 268 lg 1). Isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks (HKMS § 268 lg 4). Kohustusliku kohtueelse menetlusega asjades saab isik hankija otsuse kohtus vaidlustada seega ainult neil asjaoludel, mil otsus vaidlustati vaidlustuskomisjonis. Kaebust hankija otsusele ei saa laiendada asjaoludega, mida vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses ei esitatud.
70.Kohtule ei ole kaebusest ja kaebajate menetlusdokumentidest äratuntav, et kaebajate õigusi oleks rikutud vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustuskomisjonis läbivaadatud hankija otsusest sõltumatult.
71.Kohus selgitab vastuseks kaebusele ja kaebaja menetlusdokumentides esitatud väidetele kaebuse rahuldamata jätmist järgnevate asjaoludega.
72.Kohtu hinnangul on vaidlustuskomisjon vaidlustuste lahendamisel objektiivset õigust, sh 2022. aasta juunist jõustunud seadusesätteid kohaldanud õigesti.
73.Hankija vaidlustatud otsusega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi kaebajate pakkumus põhjusel, et pakkumuses esinevad sisulised puudused. Nimelt sisaldab alusdokument punktis
8.3.nõuet, mille kohaselt tuleb pakkumuse koosseisus esitada pakutava lahenduse kirjeldus ja töö teostamise kirjeldus koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega. Alusdokumendi punkti 8.4. kohaselt ei ole hoolduskulud hindamiskriteeriumiks. Kohus
nõustub hankija järeldusega, et kaebajate pakkumuses tööde teostamise etappide maksumused puuduvad ja samuti on hoolduskulu lisatud hindamiskriteeriumi maksumuse koosseisus.
74.Neil asjaoludel tuvastas hankija õigesti kaebajate pakkumuses kaks puudust, s.o et vastuoluliselt punktiga 8.3. ei ole esitatud etappide maksumusi ja vastuoluliselt punktiga 8.4. on lisatud hoolduskulu hindamiskriteeriumi maksumuse koosseisus.
75.Halduskohus kaebajate etteheidetega Põlva Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusele ei nõustu.
76.Vaidlustuskomisjon on vaidlustust lahendades õigesti tuvastanud, millistele RHAD tingimustele pidi esialgne pakkumus vastama ning millistele tingimustele vastavust pidi hankija esialgsete pakkumuste puhul kontrollima. Vastustaja on vaidlustatud korraldust andes asjakohaselt juhindunud ka alusdokumendi punktides 10.2.–10.4. sätestatust ja kontrollinud pakkumuste vastavust kõigile hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et haldusmenetluse seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud haldusakti kehtivuse maksiimi kohaselt pidi vastustaja hankijana enda kehtestatud ja kehtivaid hanketingimusi ka ise järgima ja kohaldama korralduses kõigi pakkujate suhtes.
77.Seetõttu ei jaga kohus kaebajate käsitlust menetlusdokumentides viidatud RHS sätetega.
korralduse
vastuolust
kaebajate
78.Halduskohtu hinnangul on nõuded pakkumusele sätestatud alusdokumendi alajaotises „Vastavustingimused“ ja dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Alusdokumendi punkt 3 defineerib innovatsiooni eesmärgi ja punkt 3.3. esitab üheteistkümne punktilise loetelu pakutava nutitee minimaalsetest funktsionaalsustest. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ defineerib omakorda pakkumuste hindamise kriteeriumid ja metoodika. „Vastavustingimused“ sätestavad, et pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt. Samuti tuleneb „Vastavustingimused“, et pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, sh nutika ülekäiguraja lahenduse miinimumnõuetele (punkt 3.3). Kusjuures pakkuja peab esitama pakutava lahenduse kirjelduse ja töö teostamise kirjelduse koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega.
79.Neil asjaoludel peab halduskohtu hinnangul alusdokumendi kohaselt esialgses pakkumuses muuhulgas olema esiteks täidetud „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ja teiseks esitatud pakutava lahenduse kirjeldus ja töö teostamise kirjelduse koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega.
80.Neil asjaoludel ei nõustu halduskohus kaebajatega, et esialgsete pakkumuste vastavuse kontrollimisel pidi hankija kontrollima ainult pakutava nutitee minimaalsete funktsionaalsuste täitmist. Seda põhjusel, et tegemist on pakutava lahenduse miinimumnõuetega. Pakutava lahenduse miinimumnõuete kehtestamisest ei saa järeldada, et esialgne pakkumus alusdokumentides esitatud teistele nõuetele vastama ei pidanud.
81.Samuti nõustub halduskohus kaasatud isikuga, et esialgsete pakkumuste vastavust pidi hankija kontrollima alusdokumendi punkti 8 alusel. Seda põhjusel, et alusdokumendis ega ülejäänud tingimustes pole ettenähtud, et osad pakkumusele RHAD-s esitatud tingimused peavad olema täidetud alles lõplikes pakkumustes ega ka seda, et esialgne pakkumus peab vastama üksnes alusdokumendi punktile 3.3. Nimelt, alusdokumendi punkt 9.3. sätestab läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme, kusjuures läbi ei räägita hindamiskriteeriumite ja riigihanke alusdokumendi punktis 3.3. toodud miinimumnõuete ja -tingimuste üle. Samas
tuleneb sätete koosmõjust, et RHAD-s toodud hindamiskriteeriumid ei tohi läbirääkimiste käigus muutuda, kusjuures alusdokumendi punkti 3.3. kohased miinimumnõuded peavad olema täidetud ka lõplikes pakkumustes.
82.Neil asjaoludel ei saa kohtu hinnangul järeldada, et RHAD-s on esialgsele pakkumusele esitatud miinimumnõuded ja ainult neile vastavust tohtis hankija enne läbirääkimisi kontrollida.
83.Alusdokumentide punktis 8.2. sätestatu kohaselt kontrollib hankija esitatud pakkumuste vastavust riigihanke registri jaotise „Hankedokumendid“ alajaotises „Vastavustingimused“ ja muudes hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises menetluses. Alusdokumendi punkt 8.3. sätestab sarnaselt, pakkumuse koosseisus tuleb pakkujal esitada pakutava lahenduse kirjeldus ja töö teostamise kirjeldus koos töö valmimise tähtaegadega ja etappide maksumusega. Alusdokumendi punkti
8.4.kohaselt lisatakse kirjeldusele nutitee lahenduse hooldamisele ja tarkvara uuendamisega seotud kulud ühes aastas. Kusjuures kulud ei ole hanke hindamiskriteeriumiks.
84.Neil asjaoludel pidid esialgses pakkumuses olema etappide maksumused ja dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud nutitee lahenduse kogumaksumuses ei tohtinud olla nutitee lahenduse hooldamise ja tarkvara uuendamisega seotud kulud. Need pidid olema küll pakkumuses, kuid lisatud eraldi.
85.Asja materjalide kohaselt on kaebajad esialgses pakkumuses esitanud „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kus on toodud kogumaksumus 179 645 € ja lisatud üksnes selgitav märkus.
86.Halduskohtu hinnangul on vaidlustuskomisjon neil asjaoludel õigesti kaebajate esialgse pakkumuse alusel kindlaks teinud, et seal pole eraldi esitatud nõutud lahenduse hooldamise ja tarkvara uuendamisega seotud kulusid üheks aastaks.
87.Seetõttu nõustub kohus vaidlustuskomisjoni järeldusega, et kaebajad on esialgses pakkumuses dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ jätnud esitamata nõutud nutitee lahenduse kogumaksumuse, mis ei tohtinud sisaldada hoolduse ja uuendamise kulusid. Samuti ei ole kogumaksumust kaebajate pakkumuse alusel võimalik kindlaks teha.
88.Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni järeldusega, et RHAD järgi ei ole lahenduse hooldamise ja tarkvara uuendamise seotud kulud sõlmitava hankelepinguga seotud. Kusjuures kulusid ei hüvitata pakkujale, kellega vaidlusaluse riigihanke tulemusena hankeleping sõlmitakse. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoniga, et tegemist ei ole õigust tekitava sätte, vaid hankijat informeeriva sättega.
89.Kohus nõustub vaidlustuskoomisjoni hinnanguga, et kaebajate pakkumuses esitatud „Põlva Nutitee lahenduse kirjeldus“ punktis 6 on toodud ajakava (kuudes), kusjuures puuduvad RHAD-s nõutud etappide maksumused. Alusdokumendi punkti 13.2. kohaselt on hankija jaganud tööd kolme etappi: eskiislahenduse väljatöötamine ja kooskõlastamine hankijaga; põhiprojekti koostamine, kooskõlastamine kõigi seadustest tulenevate ametite, ettevõtete ja isikutega; nutitee lahenduse rajamine, häälestamine ja seadistamine. Alusdokumendi punkti 13.3. kohaselt teostab hankija vahemakseid vastavalt esitatud tööde etappidele etapi üleandmisevastuvõtmise akti mõlemapoolse allkirjastamise järgselt: I etapp kuni 20 % lepingu kogumaksumusest; II etapp kuni 30 % lepingu kogumaksumusest; III etapp kuni 50 % lepingu kogumaksumusest.
„Hankelepingu projekti“ punkti 6.1.5. kohaselt tasutakse töövõtjale etappide kaupa vastavalt töövõtja poolt esitatud aktile ja saavutatud tulemusele, mitte sagedamini kui üks korda kuus: 20% lepingu kogumaksumusest – peale eskiislahenduse väljatöötamine ja kooskõlastamine hankijaga. 30% lepingu kogumaksumusest – peale põhiprojekti koostamist ja kooskõlastamist kõigi seadustest tulenevate ametite, ettevõtete ja isikutega ; 50% lepingu kogumaksumusest – peale nutitee lahenduse rajamise, häälestamise ja seadistamise teostamist; (võib tasuda ositi vastavalt punktile 6.1.5. arvestusega, et viimane osamakse ei tohi olla väiksem kui 20 % lepingu kogumaksumusest).
90.Neil asjaoludel jagab kohus vaidlustuskomisjoni seisukohta hankija tahte RHAD-s väljendumise kohta. Nimelt, ette on nähtud kolm etappi ja iga etapi puhul on sätestatud protsent kogumaksumusest, mille ulatuses teostatakse väljamakse.
91.Kohtu hinnangul ei ole hankija näinud ette etappide maksumusi. Need tuli esitada esialgses pakkumuses. Kui kogumaksumus on teada, siis on põhimõtteliselt võimalik kindlaks teha igas etapis välja makstav maksimum summa. Kohus nõustub, et kaebajate esialgsest pakkumusest see võimalik ei ole, sest kogumaksumus on teadmata.
92.Neil asjaoludel on halduskohtu hinnangul Põlva Vallavalitsus vaidlustatud haldusaktis õigesti tuvastanud kaks puudust kaebajate pakkumuses. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni järeldusega, et need puudused on sisulised ja et pakkumus tuli lähtuvalt neist puudustest mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata, sest mõlemad puudused pakkumuses ei ole kõrvaldatavad ja on seetõttu sisulised.
93.Kohtu hinnangul on vaidlustuskomisjon asja materjalide alusel õigesti tuvastanud, et esitades „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ maksumuse 179 645 €, kus on ka lahenduse hoolduse ja tarkvara uuendamise kulud, on kaebajad sellega jätnud esialgses pakkumuses esitamata nõutud kogumaksumuse. Samuti on vaidlustuskomisjon õigesti sedastanud, et nõutud kogumaksumuse esitamine pärast esialgsete pakkumuste esitamise tähtaega tähendaks esialgse pakkumuse lubamatut muutmist. Seda põhjusel, et võimalikel läbirääkimistel vaidlustajatega pole hankijal teada vaidlustajate esitatud kogumaksumus, mille üle läbi rääkida. Samas on aga vaidlustajatel teada teiste pakkujate esialgsetes pakkumuses esitatud kogumaksumused. Põhjusel, et kogumaksumus vaidlustajate esialgses pakkumuses puudub, ei ole võimalik parandada teist puudust ja kindlaks teha etappide võimalikke maksumusi.
94.Põlva Vallavalitsuse vaidlustatud otsus on seetõttu kooskõlas alusdokumendi punktiga 8.6, sest tõendatud on pakkumuse mittevastamine riigihanke vastavustingimustele.
95.Kohus nõustub vaidlustuskomisjoniga, et olukorras, kus peetakse läbirääkimisi maksumuse üle, peab läbiräägitav maksumus olema teada. Kaebajate esialgses pakkumuses aga läbiräägitav maksumus puudub. Õige on järeldus, et pakkumuse maksumuses muude kulude arvestamine pole ebaselgus, vaid tegemist on pakkumuse sisulise puudusega, mida ei saa kõrvaldada selgituste küsimise teel. Kaebaja on jätnud tarviliku tähelepanuta RHS § 60 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud. Seega pidi vastustaja kontrollima nii esialgsete kui ka lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
96.Kaebajad taotlevad sisuliselt vastustaja koormava haldusakti õigusjõu murdmist. Nagu eelnevalt käsitletud on kaebusega riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve
õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega.
97.Kohus nõustub vastustaja ja vastustaja poolel kaasatud haldusorganiga, et pakkujate võrdset kohtlemist ei tule tagada mitte üksnes hankemenetluse lõpuks, vaid pakkujate võrdne kohtlemine tuleb tagada kogu menetluse kestel, mistõttu ei saa ühele pakkujale anda võimalust algse pakkumuse muutmiseks.
98.Vastustaja on vaidlustatud haldusakti andnud avalikes huvides, et Euroopa Liidu struktuurifondide kaasrahastusel tagada vallas liiklusohutus õiguspärase hankemenetluse tulemusel.
99.Kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku avalikud huvid prevaleerivad käesoleval juhul kaebajatest eraõiguslike juriidiliste isikute ettevõtlusest võrsuva erahuvi ees.
100.Halduskohtu hinnangul on kaebajatele korduvas vaidlustusmenetluses ja käesolevas kohtumenetluses tagatud kohane ja õiguspärane võimalus enda õiguste efektiivseks kaitseks. Asjaolu, et riigihangete vaidlustuskomisjon kaebajate väidetega ei nõustunud, ei tähenda õiguste kaitse ebaefektiivsust.
101.Vastustaja on neil asjaoludel RHS § 114 lõike 2 alusel kaebajate pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud ja kaasatud haldusorgan jätnud RHS § 197 lõike 1 punkti 4 alusel ühispakkujatest kaebajate vaidlustuse rahuldamata.
102.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
103.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peavad menetluskulud kandma kaebajad (HKMS § 108 lg 1).
104.Vastustaja taotleb kaebajatelt 6 912 euro (sh käibemaks) välja mõistmist, millele kaebajad vaidlevad vastu.
105.Vastustaja taotlus kuulub rahuldamisele. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6).
106.Kohus märgib vastuseks kaebajatele, et vastustaja on pidanud menetluskulu mh kandma kaebajate endi algatatud edutus määruskaebe menetluses. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-16, p 35).
107.Hankeasjas on haldusorgani esindajakulud väljamõistetavad (RKHKo 3-3-1-68-14, p 33; 3-20-1198, p 30–31).
108.Vastustaja taotlus vastab kohtupraktikas kinnistunud kriteeriumidele.
109.Vastustaja esindaja on kinnitanud, et advokaadibüroo ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb vastustaja põhjendatult menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.