Keskkonnaõigus › Metsandus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

62 katastriüksuse inventeerimisandmed, millega on rikutud metsakorraldustöödele esitatud nõudeid ja mille kohta on Keskkonnaagentuur teinud andmete parandamiseks tagasi saatmise otsused. See moodustab kuuel kuul esitatud katastriüksustest kõikide kuude vea protsendiks 30 protsenti, s.o rohkem kui 15 protsendipunkti. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Eesti Erametsakorraldus rikkunud metsaseaduse (MS) § 13 punktis 1 sätestatud nõudeid. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde tegevuslubasid omavate ettevõtete tööde kvaliteedi tagamine. Metsakorraldustööde nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevate ettevõtete ja tegevusluba omavate ettevõtete poolt kvaliteetset teenust ning vastavat käitumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

kaebajale kui kohtule. Need takseeritud metsad on suures osas juba majandamisel ehk vastustaja arusaamatu valik on teinud vastustaja enda tegevuse kontrolli sisuliselt võimatuks. Kui kolmekuulises perioodis ongi vigu lubatust rohkem, siis ei tohiks vastustaja menetluse alustamisega viivitada, kuivõrd see teeb võimatuks puudutatud isiku õiguse kaitse. Kaebajal on sageli lihtsam väidetav probleem kujundada vastustaja jaoks sobilikumaks, kui hakata vaide- ja kohtumenetluses tõde taga ajama ja seda piiratud aega, mis Eestis sobib hooajaliselt metsakasutuseks, kulutama (näiteks kui vastustajale ei ole sobinud, et mõni eraldis on märgitud seemnetekkeliseks, siis aja kokkuhoiu huvides on kaebaja esitanud paranduse, olgugi, et kaebaja selles etteheites pole veendunud). Kasvava metsa ülitäpne mõõtmine pole võimalik. Kui ei ole tegu istutatud metsaga, siis selle vanuse, kõrguse, puude jämeduse ning täiuse mõõtmine toimub subjektiivsel valikult tehtud mudelpuude järgi. Samuti sõltub täiuse (s.o mitu puud hektaril kasvab) mõõtmine (ja seejärel ka rinnaspindala summa hektaril arvutamine) bitterlichi mõõtetoimingute lihtrelaskoobi asukoha valikutest kui ka valgustingimustest. Oma tähendus on ka takseerimise ajal. Metsakorraldamise juhend võimaldab ka metsakorraldajal teha oma subjektiivseid valikuid (§ 8 lg-d 5, 9-11; § 12 lg 3). Seega iga vastustaja töötaja etteheidet ka andmete tagastamisel ei saa pidada veaks vaid pigem soovituseks. Kindlasti ei väida kaebaja, et tema töös vigu ei olnud, kuid ilmselgelt on vigade statistikasse läinud etteheiteid, mis ei ole vigadeks metsakorraldamise juhendi kohaselt. Ka ei saa vastustaja nimetada ühtki süsteemset või tüüpviga või juhendi nõude rikkumist, mis oleks tehtud tahtlikult. Need vead, mida kaebaja on lugenud vigadeks, on olnud piiripealsed, hinnangulised kui ka juhuslikud. Kindlasti on selliseid vigu olnud alla 15%. 3) Vastustaja tegevuse õiguspärasus ei ole käesolevas asjas kontrollitav, mistõttu ei saanud vastustaja ka proportsionaalselt kaalutlusõigust kaebaja tegevuse osas teostada. Üsna sageli on otsuses märgitud näiteks, et „Koosseisu määramise täpsus ei vasta metsa korraldamise juhendi § 13 lõige (2) nõuetele“, „Kõrguse määramise täpsus ei vasta metsa korraldamise juhendi § 13 lõige (1) punkt 1) nõuetele“, „Vanuse määramise täpsus ei vasta metsa korraldamise juhendi § 13 lõige (1) punkt 3) nõuetele“ jne. Samas pole kontrollija mitte ühelgi moel esitanud andmeid oma mõõtetulemuse kohta ehk puudub kinnitus, et viga ei olnud metsa korraldamise juhendi (MKJ) §-s 13 sätestatud eksimuse piirides. Samuti on vastustaja töötajad teinud sageli oletusi metsa vanuse kohta vanade ühismajandite takseerandmete, must-valgete olematu teravusega vanade aerofotode alusel ning on oletanud midagi kogemuslikult (nt Sukalaane kinnistu: „55 aastane LV ei ole Mulgimaal diameetriga 18“). Metsa päritolu on hinnatud ilmselt Maa-ameti geoportaali aerofoto järgi (kui mets on korrapärane, siis on arvatud, et tegemist on istutatud metsa, mitte seemnetekkelise ja seejärel hooldatud metsaga). Ilmselt on oletatud sageli kasvukohatüüpi üksnes ebatäpse mullakaardi (või naaberkinnistu takseerandmete) järgi ehk asjaolusid kohapeal kontrollimata. Kuivõrd puuduvad välitööde andmed (võrrelduna kaebaja esitatud andmetega), ei saanud vastustaja ka kaebaja vigu sisuliselt hinnata ehk kaalutlusõigust teostada. Seetõttu pole ka usaldusväärne vaideotsuses esitatud väide, et piiripealseid vigu tagasi ei saadeta. 4) Vaideotsuses on eriliselt analüüsitud Sookandi kinnistu metsaeraldise nr 3 kohta esitatud andmeid. Tegemist on hea näitega, kus mitmel korral on tekkinud vaidlus selles, kui palju ja millist liiki puid 5 aastat enne takseerimist lagedaks raiutud ca 1,84 ha langil on kasvama hakanud ja milline on nende liik. MKJ § 10 lg 5 sätestab, et puude arv määratakse sellisel alal hinnanguliselt ehk see ei eelda puude loetlemist. Samuti sätestab MKJ § 13 lg 7, et lubatud viga puude arvu loendamisel on 50% ja koosseisukordajal MKJ § 13 lg 2 p 2 kohaselt 25 protsendipunkti. Vastustaja töötaja on arvanud, et sellel alal kasvas 8000 taime/ha, mille koosseisust oli 90% kaske ja 10% haaba, metsaregistris registreeriti eraldis 6000 tk/ha ja koosseisuga 60% kaske, 20% sangleppa (LM) ja haaba 20% ehk esialgselt esitatud andmed 3(11)

55KS45HB puude arvuga 4000 tk/ha olid ilmselgelt lubatud vea piirides. Looduslikult taastuval raiesmikul pole täpsel koosseisul ja puude arvul mingit tähendust, kuivõrd kasvamisel muutub metsa koosseis kasvutingimustest tulenevalt oluliselt. Samas on see subjektiivne hinnanguline küsimus loetud veaks ja läinud kaebaja negatiivsesse statistikasse. Vaideotsuses on vastustaja väitnud, et kahjustuse mittemärkimist ja nummerdamisel tehtud vigu ei ole loetud vigadeks ehk tekib küsimus, millised negatiivses otsuses tehtud märkustest vastustaja on üldse vigadeks pidanud.

inventeerimisandmete kandmiseks esitanud taotlusi 204 katastriüksuste kohta, millest puudustega on olnud 62 katastriüksuse inventeerimisandmed. Seega, vastustaja on teinud eelpooltoodud perioodi kohta 62 otsust metsaregistri põhimääruse § 9 lg 3 alusel, mille kohaselt sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega tagastatakse andmete esitajale parandamiseks („ei“ otsused). Kaebajale on edastatud otsused, mille kohaselt sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega tagastatakse andmete esitajale parandamiseks. Kõik nimetatud otsused on kaebajale edastatud, otsused on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kaebaja ei ole esitanud nende otsuste peale mitte ühtegi vaiet. Nende otsuste kaebetähtaeg on möödunud ning kaebaja vaidlus asjaolude üle, kas kaebaja eksimused tema tehtud töös on olnud sellise kaaluga, mis õigustaksid kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist, on perspektiivitu. Vastustaja ei nõustu eeltoodut arvestades kaebaja seisukohtadega, et vastustaja tegevus käesolevas asjas ei ole kontrollitav. 4) Vastustaja ei nõustu, et iga vastustaja töötaja etteheidet ka andmete tagastamisel ei saa pidada veaks vaid pigem soovituseks. Andmete kandmata jätmise otsust ei tehta, kui vead on lubatud vea piirides. Vastustaja kontrollib kõiki esitatud inventeerimisandmeid vastavalt õigusaktide nõutele. Vastustaja arvestab inventeerimisandmete metsaregistrisse andmete kandmise või kandmata jätmise (või tagastamine parandamiseks) otsuste tegemisel mõõdetavate tulemuste korral eksimuste suurust ning piiripealsete vigade korral andmeid parandamiseks tagasi ei saadeta („ei“ otsuseid ei tehta). Seega, kõik otsused, mis on olnud ka aluseks vaidlustatud käskkirja tegemisel, on tehtud õiguspäraselt. 5) Vastustaja metsaosakond teeb vähemalt kaks korda aastas kokkuvõtteid metsakorraldajate töö kvaliteedi kohta. Peale kokkuvõtete tegemist on vastustaja saatnud metsakorraldajatele teateid, kelle töö kvaliteet on vastustaja hinnangul nõrk ning metsakorraldajatel on olnud võimalus enda töö kvaliteeti parandada. Lähtuvalt eelnevast, on edastatud ka kaebajale korduvalt teateid kaebaja töö kvaliteedi kohta. Nii on vastustaja edastanud kaebajale 06.02.2019 teate nr 8-13/19/299 ja 06.09.2021 teate nr 8-13/21/1798. Olenemata korduvatest teadetest ei paranenud kaebaja töö kvaliteet. 6) MS § 13 p 1 annab vastustajale õiguse tunnistada tegevusluba kehtetuks muuhulgas, kui loa omaja on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse kandmiseks. Dokumentidest on võimalik tuvastada (sh vastustaja varasemad teavitused kaebajale puudustest metsainventeerimise kvaliteedis), et kaebaja töö kvaliteedis on olnud pikema aja jooksul puudusi ning olenemata korduvatest teavitustest ei ole kaebaja töö kvaliteet paranenud. Nii perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022, kui ka perioodi 01.04.2022 – 30.06.2022 vigade protsent ületab kahekordselt metsaseaduses lubatut. Seega olukorras, kus kahel järjestikusel perioodil ületab vigade protsent kahekordselt lubatut, on tegevusloa kehtetuks tunnistamine olnud vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde tegevuslubasid omavate ettevõtete tööde kvaliteedi tagamine. Avalikkus ootab, et kõik tegevusluba omavad isikud vastaksid ka vastavatele pädevuse nõuetele. Metsade säästev ja õige majandamine ning metsaregistris olevate andmete õigsuse tagamine on piisav avalik huvi, et kaaluda tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei ole teinud otsust pelgalt matemaatilise tehte alusel. Vastustaja ei saanud teistsugust otsust teha, kuna on üheselt selge, et aastate jooksul ei ole kaebaja tööde kvaliteet paranenud, olenemata korduvatest teadetest. Vastustaja on toonud kaalutlused ka vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses.

5(11)

Vastustaja praktika on näidanud, et keskmiselt on vigade protsent metsakorraldajatel 10% kõigist metsaregistrisse esitatud andmetest, samas kaebaja vigade arv ületab keskmist tunduvalt. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et kaebaja oma tööde kvaliteeti parandaks (korduvad teavitused kaebajale), kuid olenemata sellest ei ole tööde kvaliteet paranenud. Riik peab tagama, et isikud, kes omavad tegevusluba, omavad ka vastavat oskust, teadmist ja pädevust ning ei saa lubada tegutseda isikutel, kelle tööde kvaliteet ei vasta nõuetele. Kaebaja ei eita ka ise, et tema töös on olnud eksimusi. Vaidlustatud käskkiri on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta. See, et kaebajat ei veena käskkirja põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile (Riigikohtu 23.10.2017 lahend asjas nr 3-3-1-37-14). 7) Vastustaja on taganud kaebajale tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluses ja vaidemenetluses ärakuulamisõiguse. Vastustaja on 10.08.2022 kirjaga nr 8-13/22/1369 edastanud kaebajale teate metsakorraldustööde tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest. Teade on edastatud e-posti aadressile [email protected], mis on äriregistri väljavõtte kohaselt kaebaja elektronposti aadress. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p-st 3 loetakse kaebajale 10.08.2022 edastatud dokument seega kättetoimetatuks. Vastustaja on edastanud väljavõtte e-kirja logist ka kaebajale, millest nähtub, et e-kiri on edastatud kaebaja esitaja äriregistri e-posti aadressile. Seega pole eluliselt usutav, et nimetatud e-kiri ei ole kaebajani jõudnud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millisel põhjusel pole ta 10.08.2022 kirja kätte saanud. Vaidemenetluses on vastustaja edastanud kaebajale 05.10.2022 „Järelpärimine vaidemenetluses ja tähtaja pikendamine“ ning kaebaja selgitustele on vastatud vaideotsuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(11)

Edastamine osutab saatjast lähtuvale tegevusele – edasiandmisele või edasitoimetamisele (vt Eesti Keele seletav sõnaraamat, Sõnaveeb) – ega nõua saaja panust ehk vastuvõtmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määrus nr 3-21-2176, p 24). Äriühingu hoolsuskohustust (registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamisel) on selgitanud Riigikohus juba 2004. aastal (vt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). Vastustaja on 06.12.2022 esitanud kohtule tõendid 10.08.2022 kirja nr 8-13/22/1369 kaebajale edastamise kohta. Logiandmetest nähtub, et kõnealune teade on 10.08.2022 kell 14:51 edastatud elektronposti aadressile [email protected] (dtl 57; 72-73). Pooltel ei ole vaidlust, et tegemist on kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressiga. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal oli määratud dokumentide vastuvõtmiseks isik, kellel on erinev elektronposti aadress. Seega on antud juhul tõendatud, et vastustaja on kaebajale 10.08.2022 teate menetluse alustamise kohta registrijärgsele elektronposti aadressile edastanud. Äriühingu enda ülesanne on tagada, et kontaktaadressina esitatud elektronposti aadress toimib, seda vastavalt seadistada ning elektronposti kontrollida. See, et kaebaja teadmata põhjusel vastustaja 10.08.2022 teadet oma elektronposti aadressilt ei leidnud, ei tähenda eeltoodu valguses, et kättetoimetamist HMS § 27 lg 2 p 3 mõistes ei toimunud. Seega pole alust asuda ka seisukohale, et vastustaja on jätnud kaebaja õigusvastaselt enne haldusakti andmist ära kuulamata ning vastustajal tulnuks juba vaidemenetluses haldusakt kehtetuks tunnistada. Kaebajale oli tagatud ärakuulamise võimalus.

10.1 Esmalt märgib kohus, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ei mõjuta antud juhul see, et vastustaja on käskkirja tegemisel lähtunud kaebaja kuue kuu (s.o kahe järjestikuse kolme kuu pikkuse perioodi) inventeerimisandmetest. Vastustaja on selgitanud, et nii perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 kui ka perioodi 01.04.2022 – 30.06.2022 vigade protsent ületab kahekordselt metsaseaduses lubatut. Seega pole tegemist olukorraga, kus vastustaja oleks meelevaldselt arvutanud kaebaja vigade protsendi kolme kuu asemel välja kuue kuu pikkust perioodi aluseks võttes (st kaebaja vigade protsent ületanuks seaduses lubatud määra üksnes kuue pikkuse perioodi peale kokku, aga jäänuks lubatu piiresse vaid kolme kuu pikkust perioodi arvestades). Vastustaja võinuks kaaluda kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist MS § 13 p 1 alusel ka ainuüksi kolme kuu pikkuse perioodi andmete alusel. Vastustaja poolt 6 kuu pikkuse perioodi aluseks võtmine pole kaebaja huve kahjustav, vaid vastupidi, vastustaja soovis anda kaebajale veel võimaluse oma tegevust parandada. Kaebajal oli võimalus tõestada, et kuigi ta perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 oli teinud lubatust enam vigu, on ta võimeline järgneva kolme kuu jooksul olema hoolsam ja järgima vigade protsendi osas lubatud määra. Pooltel puudub seejuures vaidlus, et mingi väike veamäär käib inventeerimisega kaasas. Seadusandja on selle lubatava veamäära teatud ajaperioodi lõikes ette näinud MS § 13 p-s 1. Puudused andmetes, mille osas kaebajal oli korrigeerimise võimalus, esitati haldusaktis, mida kaebajal oli võimalik vaidlustada. Seega ka oma õigusi kaitsta, mitte korrigeerida andmeid ja asuda seda siis tagantjärele vaidlustama. Antud juhul kohtumenetluses poleks ligi aasta hiljem faktilise olukorra muutumise tõttu võimalik etteheidetud vigu üle kontrollida. Vastustajale ei saa ette heita, et ta kaebaja tegevusluba ei tunnistanud kehtetuks 3 kuu andmete põhjal, vaid soovis enne veenduda, kas kaebaja on suuteline oma töö kvaliteeti parandama ja kas sellest tingitult võiks tegevusloa kehtetuks tunnistamine olla ennatlik. Eelnevat arvestades ei ole kaebaja etteheide vastustaja poolt käskkirja tegemisel 3 kuu asemel 6 kuu pikkuse perioodi aluseks võtmisele põhjendatud. Asjakohatud on ka kaebaja etteheited, mille kohaselt on menetluse alustamise teates ja vaideotsuses hinnatud hoopis perioodi september 2021 kuni juuni 2022 andmeid. Käskkirjast nähtub selgelt, et aluseks on võetud periood 01.01.2022 – 30.06.2022. Vastustajal ei olnud seejuures keelatud menetluse alustamisel ja vaide lahendamisel muu hulgas tugineda asjaolule, et kaebaja töödes tuvastati lubatust rohkem vigu juba alates perioodist september 2021. Ehk viidatakse sellele, et vaatamata vigade väljatoomisele vastustaja poolt, pole kaebaja töö kvaliteet paranenud pika aja jooksul. Tegemist oli sisuliselt ühe kaalutlusega (lubatava) kogumist, mis vastustaja hinnangul õigustas tegevusloa kehtetuks tunnistamist. 10.2 Metsaregistri põhimääruse kuni 16.09.2022 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 3 kohaselt Keskkonnaagentuur kontrollib esitatud inventeerimisandmete sisulist vastavust metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega tagastatakse andmete esitajale parandamiseks. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022 metsaregistrisse inventeerimisandmete kandmiseks esitanud taotlusi 204 katastriüksuste kohta, millest puudustega on olnud 62 (s.o 30 protsendi) katastriüksuse inventeerimisandmed. Keskkonnaagentuur on teinud eelnimetatud perioodi osas 62 otsust metsaregistri põhimääruse § 9 lg 3 alusel (andmete parandamiseks tagastamise otsused; nn „ei“ otsused). Vaidlust ei ole, et selliseid otsuseid on andmete esitajal võimalik vaidlustada, kui ta neis väljatoodud rikkumistega ei nõustu. Vastustaja on nimetatud perioodi osas kaebajale tehtud andmete parandamiseks tagastamise otsused esitanud ka kohtule (vt vastustaja vastuse lisa 2-1) ning neis sisaldub korrektselt

8(11)

vaidlustamisviide, mis suunas vajadusel otsust vaidlustama vaidemenetluses või halduskohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et ta pole neid otsuseid kätte saanud ning vaidlust ei ole, et kaebaja pole ühtegi eelnimetatud otsust ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa neid otsuseid vaidlustada käesoleva asja raames. Need otsused pole kaebuse esemeks ning vastustaja sai neid käsitleda HMS § 60 alusel kehtivate haldusaktidena, millest lähtumine oli siduv. Kui kaebaja ei nõustunud neis otsustes väljatoodud rikkumiste/sisuliste vigadega, tulnuks tal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul konkreetsed otsused vaidlustada, mitte vead parandada ning asuda neid vaidlustama alles siis kui vastustaja kasutas talle seaduses ettenähtud volitusi (tunnistas tegevusloa kehtetuks). Kuna kaebaja seda ei teinud, siis pole põhjendatud asuda alles tegevusloa kehtetuks tunnistamise vaidluses esitama sisulisi vastuväiteid metsaregistrisse kandmiseks esitatud andmetes tuvastatud ja varasemates otsustes fikseeritud vigadele. Eeltoodut ei väära asjaolu, et kaebajal polnud aega vaielda ja ta pidas äriliselt kasulikumaks teha andmetes parandused. Kui andmete esitaja otsustab etteheidetud vead (nende vaidlustamise asemel) parandada, siis võib eeldada, et ta on vigu tunnistanud. Haldusakti kehtivus pole seotud kaebaja arusaamisega sellest, kas tegemist on õiguspärase haldusaktiga (vt HMS § 61 lg 2 kehtivuse eeldused). Kohus märgib eeltoodule vaatamata, et praegusel juhul ei ole millegagi tõendatud kaebaja väited, et vigade statistikasse on läinud etteheiteid, mis ei ole vigadeks metsa korraldamise juhendi kohaselt, vead on olnud piiripealsed ja vigu on olnud alla 15%. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et andmete kandmata jätmise otsust ei tehta, kui vead on lubatud vea piirides; samuti arvestab vastustaja inventeerimisandmete metsaregistrisse andmete kandmise või kandmata jätmise otsuste tegemisel mõõdetavate tulemuste korral eksimuste suurust ning piiripealsete vigade korral andmeid parandamiseks tagasi ei saadeta (nn „ei“ otsuseid ei tehta). Vaideotsuses on vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu samuti sellele, et vigadeks loetakse ainult konkreetseid õigusaktide nõuetele mittevastavaid inventeerimisandmeid ning kaebajale tehtud andmete parandamiseks tagastamise otsustes on ära näidatud, millistele õigusakti nõuetele metsakorraldaja esitatud inventeerimisandmed ei vasta (vaideotsuse punkt 3 alapunkt 1, lk 4). Vastuses kaebusele (punkt 2.2) on vastustaja muu hulgas selgitanud, kuidas täpsemalt toimub inventeerimisandmete kontroll ning millistel juhtudel teostatakse välitöid (sh on kohtule esitatud otsuste aluseks olevad olemasolevad väliaktid). Eelnevat arvestades on alusetu ka kaebaja seisukoht, et vastustaja tegevus pole kontrollitav. Kohus märgib veelkord, et kui kaebaja ei nõustunud konkreetsete andmete parandamiseks tagastamise otsustega (sh põhjusel, et vastustaja ei kasutanud kaebaja hinnangul kohast hindamismeetodit), tuli tal need õigeaegselt vaidlustada, mitte asuda vigu „ümber lükkama“ alles tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Pealegi, pole kaebaja ka kohtumenetluses põhistanud, et vastustaja on inventeerimisandmete kontrollimisel nii perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 kui ka perioodil 01.04.2022 – 30.04.2022 ilmselgelt ekslikult tuvastanud õigusakti nõuete rikkumisi enamal kui 15%-l metsaregistrisse kantud katastriüksusel. 10.3 Vastustaja võis piirduda vaidlustatud käskkirjas kaebajale andmete parandamiseks tagastamise otsustele viitamisega ega pidanud selles hakkama kaebajale tehtud üle kuuekümnes kehtivas otsuses väljatoodud vigu ükshaaval uuesti analüüsima. Vastustajal ei tule tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel lähtuda ka sellest, kas kaebaja töödes tuvastatud vead olid tehtud tahtlikult või hooletusest ning kas tegemist oli n-ö tüüpvigadega. Kehtiv õigus selliseid eeldusi ei sätesta. Vastustaja selgitas istungil, et tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asemel on halduspraktikas seni püütud kasutada leebemaid meetmeid, kuid need pole aidanud. Seadus annab vastustajale pädevuse andmete parandamist nõuda ja astuda vajadusel kohaseid samme

9(11)

(sh tunnistada tegevusluba kehtetuks) selleks, et tagada metsakorraldustööde kvaliteet kui oluline avalik huvi, mis laiema avaliku huvina tagab metsade säästlikku ja õiget majandamist.

10(11)

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.