2.Trahvida X. X.i rahatrahviga 500 (viissada) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 sisalduva määruse jõustumisest arvates vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfo dokumendile.
3.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
1.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.06.2023.
Otsuse punktis 2 sisalduva määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 3, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa (Töötukassa/vastustaja) tegi 29.08.2022 otsuse nr TA22-012195, millega võeti X. X. (kaebaja) töötuna arvele. 1(7)
2.Töötukassa tegi 04.11.2022 otsuse nr TA22-0163592, millega otsustas vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg-le 1 lõpetada töötuna arvelolek. Otsuse põhjenduste kohaselt pidi kaebaja tegevuskava kohaselt pöörduma Töötukassa Lilleküla büroosse vastuvõtule 19.10.2022 kell 14:00. Tegevuskavas määratud ajal kaebaja Töötukassa esindusse ei ilmunud. Töötukassa nõustaja helistas kaebajale 19.10.2022, et selgitada välja ilmumata jätmise põhjus. Kaebaja teavitas nõustajat, et ei saanud määratud ajal tulla, kuna unustas ära. Uue kokkuleppe kohaselt pidi kaebaja minema nõustamisele 26.10.2022 kell 15:30, kuid ei ilmunud vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjust. Töötukassa nõustaja saatis 28.10.2022 kaebajale e-kirja eesmärgiga välja selgitada pöördumata jätmise põhjus. Kaebaja teavitas e-kirja teel 28.10.2022 nõustajat, et ta ei pöördu Töötukassasse kohapeale nõustamisele ja soovib nõustamist ainult telefoni teel. Töötukassa leiab, et kaebaja tööotsinguid toetab enim töökeskne nõustamine Töötukassa esinduses koha peal, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja soov viia läbi töökeskne nõustamine telefoni teel. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja Töötukassasse pöördumata jätmine põhjendatud. Töötukassa leidis kokkuvõtvalt, et kuna kaebaja ei tulnud talle määratud ajal Töötukassasse vastuvõtule ja pole teatanud pöördumata jätmise põhjust ega tõendanud pöördumata jätmise mõjuvat põhjust ja tema viimasest pöördumisest on möödas enam kui 30 päeva, tuleb tema töötuna arvelolek lõpetada 23.10.2022.
3.Kaebaja esitas 14.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Töötukassalt tema alandamise eest, inimese arstiabita jätmise eest, jne 10 000 eurot, Töötukassa 04.11.2022 otsuse nr TA22-0163592 tühistamist ja kõigi töötajate vastutusele võtmist seoses selle asjaga.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 17.01.2023 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 10 000 eurot ja võttis menetlusse kaebuse nõudes Eesti Töötukassa 04.11.2022 otsuse nr TA22-0163592 tühistamiseks.
5.Kaebaja esitas 25.03.2023 kohtule avalduse, milles teatas, et soovib lisada mittevaralise kahju taotluse summas 2000 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1 Töötukassa on juba mitu korda lõpetanud kaebaja arveloleku ilma põhjuseta. Töötukassal on kolm võimalust töötuga suhtlemiseks: 1) tööotsimispäeviku täitmine e-maili teel; 2) telefoni teel pöördumine; 3) koha peal käimine. 6.2 Kaebaja on soovinud mitte koha peal käimist, vaid teisi kahte varianti. Kaebajal ei ole põhjust kohal käia, kui need toimingud saab teha ka teiste kanalite kaudu. Töötukassa mõnitab kaebajat ja lisaks ei ole kaebajal ka Haigekassa kindlustust. Blokeeritud on etöötukassa. Ei saa osaleda tööpakkumistele kandideerimisel ja muid toiminguid teha. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Kaebajale on 23.09.2022 Töötukassas kohapeal toiminud nõustamiskohtumise raames koostatud tegevuskava (dtl 27). Tegevuskava saadeti kaebaja enda poolt näidatud eposti aadressile [email protected]. Tegevuskava kohaselt pidi kaebajal toimuma 2(7)
järgmine töötukassasse pöördumine 19.10.2022 kell 14:00 Töötukassa esinduses. Pöördumise meeldetuletused saadeti kaebaja e- posti aadressil 23.09.2022; 13.10.2022 ja 17.10.2022. Nõustaja võttis kaebajaga kokkulepitud nõustamise kuupäeval 19.10.2022 ühendust eesmärgiga selgitada välja mittepöördumise asjaolud. Kaebaja sõnade kohaselt unustas ta 19.10.2022 vastuvõtule pöörduda. Samal päeval määrati kaebajale uus pöördumise aeg 26.10.2022 kell 15:30 Töötukassa esinduses. Koostatud tegevuskava saadeti 19.10.2022 kaebaja enda poolt antud e- posti aadressile. Pöördumise meeldetuletus saadeti kaebajale 19.10.2022, 20.10.2022 ja 24.10.2022, milles sisaldus pöördumise aega ja viisi sisaldav informatsioon. Määratud ajal, st 26.10.2022 kaebaja vastuvõtule ei pöördunud. Töötukassa nõustaja saatis 28.10.2022 kaebajale e-kirja eesmärgiga välja selgitada pöördumata jätmise põhjus. Kaebaja teavitas e-kirja teel 28.10.202 nõustajat, et ta ei pöördu Töötukassasse kohapeale nõustamisele ja soovib nõustamist ainult telefoni teel. 7.2 Seega soovis Töötukassa anda kaebajale võimalust esitada enda põhjendusi. Kuna kaebaja ei pöördunud Töötukassasse ettenähtud ajal ja tal puudus mittepöördumiseks mõjuv põhjus, siis lõpetati kaebaja töötuna arvelolek 04.11.2022 otsusega seisuga 23.10.2022, so 30 päeva möödumisel viimasest pöördumisest. 7.3 Kaebaja ei ole vastustaja hinnangul esitanud selliseid põhjendusi, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks talle määratud ajal Töötukassasse mittepöördumisel ja kord 30 päeva jooksul. Asjaolu, et kaebaja ei soovi isiklikult pöörduda Töötukassa esindusse, vaid soovib pöörduda e-Töötukassa kaudu ei ole mõjuvaks põhjuseks talle määratud ajal pöördumata jätmiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole nõustamisviis asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult Töötukassa esinduses (TTTS § 31 lg 1 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud juhtudel leppida kokku nõustamise telefoni teel või e-Töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4-5). Eelkõige on tegemist juhtudega, mil võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on takistatud erivajaduse tõttu. Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu (viimane pikem töösuhe lõppes CV kohaselt 2010 aastal) ja kuulub seetõttu tööturul riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada tööle rakendamise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja selgituste paikapidavust ja tööle asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Eelnevat arvestades ei saa nõustamisviisi valikut pidada õigusvastaseks. 7.4 Kaebaja pidi olema teadlik kohustusest pöörduda kord 30 päeva jooksul ja kohustusest olla Töötukassale kättesaadav. Lisaks kajastub pöördumise kohustus ka töötuna arvelevõtmise 29.08.2022 otsuse punktis 2.2. Kaebaja on ka varem olnud korduvalt töötuna arvel, mil talle on samuti tutvustatud töötu kohustusi, sh kohustust pöörduda kord 30 päeva jooksul ja olla Töötukassale kättesaadav. Seega pidi kaebaja olema oma kohustustest teadlik. Eeltoodust tulenevalt ei esine sellised objektiivseid asjaolusid, mis õigustaksid Töötukassasse mittepöördumist. Kaebaja pöördumata jätmine oli tingitud temast endast. 7.5 Ravikindlustuse olemasolu ei saa olla kaebuse eesmärk omaette. Ravikindlustus kaasneb töötuna arvelolekuga. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud juurdepääsu eTöötukassale ei rikkunud tema õigusi. Ka ei vasta tõele, et kaebaja ei saanud kandideerida 3(7)
tööle, kuna juurdepääs ETöötukassale oli piiratud. Esitatud meeldetuletuste logidest nähtub, et kaebajale on edastatud mitmeid sobivaid tööpakkumisi. 7.6 Tallinna Ringkonnakohus tegi 21.02.2023 määruse, millega jättis rahuldamata kaebaja määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.01.2023 määrusele osas, milles kaebaja nõudis Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Seega on kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse tagastanud osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Asjaolu, et kaebaja otsustas summat vähendada ei muuda asjaolu, et tema mittevaralise kahju nõue on tagastatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks
8.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
9.Kaebaja esitas 25.03.2023 Tallinna Halduskohtule avalduse, milles taotleb kaebuse muutmist selle täiendamise teel täiendava nõudega mõista vastustajalt välja 2000 eurot mittevaralise kahjuna. Kohus jätab kaebaja avalduse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
10.Kohus tagastas 17.01.2023 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja poolt esitatud kaebuse osas, milles kaebaja nõudis vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Kaebusse tagastamise aluseks oli asjaolu, et kaebaja ei tasunud nõudelt riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.02.2023 määrusega halduskohtu määruse muutmata.
11.Esmalt märgib kohus vastusena vastustaja seisukohale, et HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Nimetatust tulenevalt ei saa keelduda kaebuse muutmisest üksnes põhjusel, et kaebaja on varem sama nõudega kohtu poole pöördunud ja kohus on kaebuse tagastanud.
12.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. 13. Käesoleva kaebuse eesmärgiks on kontrollida Töötukassa 04.11.2022 otsuse õiguspärasust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik menetleda kaebaja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja poolt vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane, on kaebajal õigus esitada kolme aasta jooksul vastustaja vastu mittevaralise kahju nõue ja tõendada mittevaralise kahju olemasolu. Kuivõrd kaebuse eesmärgiks on haldusakti tühistamine, siis ei anna kohus kaebajale luba kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel täiendava mittevaralise kahju hüvitamise nõudega.
14.Kohus märgib täiendavalt, et kohus jättis juba oma 19.12.2023 määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus leidis, et isegi kui menetlusabi andmine on kaebaja majandusliku seisundi alusel võimalik, ei ole see põhjendatud menetluses osalemise edukust silmas pidades. Kaebuse eduväljavaated on mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas vähesed, mistõttu on menetluses osalemine HKMS § 111 lg 3 tähenduses ebamõistlik. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal. Seega ei ole kaebuse muutmise lubamine ka menetluslikult otstarbekas, kuivõrd venitaks põhinõude lahendamisele kuuluvat aega põhjendamatult. 4(7)
Trahvimine
15.Kohus peab vajalikuks kaebajat trahvida. 15.1 Kohus tegi 16.03.2023 määruse, millega määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning määras menetlustähtajad. Kohus üritas määrust kaebajale e-posti teel kätte toimetada 22.03.2023, 27.03.2023 ja 02.05.2023. 15.2 Vastuseks kohtu 02.05.2023 kirjale saatis kaebaja järgmise sisuga e-kirja: „Kui mul munni spermast tühjaks imed ja alla neelad ca 1 liiter puhast spermat, siis kinnitan“. 03.05.2023 saatis kaebaja kohtule foto oma suguelundist koos järgmise kaaskirjaga: „Tahad seda kapja endas tunda? Anna teada, võin oodata kui valmis oled. On sul ikka tihke tussu?“. Kohus leiab, et eelpool toodud pöördumistega on kaebaja suhtunud kohtu suhtes äärmisel lugupidamatult ning solvavalt. Nimetatud põhjusel peab kohus vajalikuks kaebajat trahvida. 15.3 HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Tulenevalt HKMS § 28 lg-st 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. HKMS § 77 lg 2 kohaselt lähtutakse halduskohtumenetluse tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 43–47. TsMS § 46 lg 1 sätestab, et kui kohtul on TsMS-is sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. 15.4 Kaebaja poolt kohtule esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on kaebaja majanduslik seisund halb. Lisaks arvestab kohus kaebaja isikuga. Nimelt nähtub esitatud kaebusest ja vastustaja poolt esitatud materjalidest (ja ka haldusasjade nr 3-22-212 ja 3-21-2189 materjalidest), et kaebaja vaimne intelligents ei ole just eriti kõrge. Kohus võtab arvesse, et kaebaja poolt kohtule 02.05.2023 ja 03.05.2023 edastatud e-kirjad on äärmiselt lugupidamatu ning sündusetu sisuga. Eeltoodust tulenevalt trahvib kohus kaebajat kohtu solvamise eest 500 euroga. Trahv tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehele ja kaebajal tuleb olla hoolikas viitenumbri märkimisel. Kohus hoiatab, et trahvi tasumata jätmisel saadetakse määrus kohtutäiturile täitmiseks. Kohus selgitab, et kohustuse rikkumise eest määratud trahv ei vabasta isikut kohustuse täitmisest ja kohus võib kaebajale määrata uue trahvi (TsMS § 46 lg 3). 15.5 TsMS § 46 lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Kohus ei ole kaebajat käesolevas haldusasjas hoiatanud. Samas, arvestades kaebaja isikut, tema suhtluslaadi kohtuga varasemates kohtuasjades (3-21-2189 ja 3-22-212), tema vulgaarse sisuga pöördumisi Töötukassa poole on tõenäoline, et ta jätkab lugupidamatu sisuga kirjade saatmist. Kaebajat on juba trahvitud haldusasjades 3-21-2189 ning 3-22-212, mistõttu pidi talle olema teada asjaolu, et taolise käitumise jätkamisel kohaldab kohus trahvi. Kohus leiab, et arvestades kaebaja kirjade laadi ja käitumist kohtuga varasemates kohtumenetlustes ei ole kaebaja hoiatamine mõistlik. Kaebajale pidi tulenevalt varasematest trahvi kohaldamise määrustest haldusasjades 3-21-2189 ja 3-22-212 olema teada, et lugupidamatu, sündsusetu ja selgelt solvava väljendusviisi kasutamine on üldtunnustatud tsiviliseeritud 5(7)
käitumisreeglite kohaselt lubamatu lahendamine
ja võib tuua kaasa trahvi kohaldamise.
Kaebuse
16.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja pidi tegevuskava kohaselt pöörduma Töötukassa Lilleküla büroosse vastuvõtule 19.10.2022 kell 14:00. Tegevuskavas määratud ajal kaebaja Töötukassa esindusse ei ilmunud. Töötukassa nõustaja helistas kaebajale 19.10.2022, et selgitada välja ilmumata jätmise põhjus. Kaebaja teavitas nõustajat, et ei saanud määratud ajal tulla, kuna unustas ära. Uue kokkuleppe kohaselt pidi kaebaja minema nõustamisele 26.10.2022 kell 15:30, kuid ei ilmunud vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjust. Töötukassa nõustaja saatis 28.10.2022 kaebajale e-kirja eesmärgiga välja selgitada pöördumata jätmise põhjus. Kaebaja teavitas e-kirja teel 28.10.2022 nõustajat, et ta ei pöördu Töötukassasse kohapeale nõustamisele ja soovib nõustamist ainult telefoni teel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja on jätnud mõjuva põhjuseta pöördumata nõustamisele Töötukassa esindusse. Kaebaja leiab, et Töötukassa esindusse pöördumise nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd vajalikke toiminguid saab teha ka e-posti ja telefoni teel. 18. TTTS § 31 lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 7 lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu. 19. TTTS § 31 lg 1 alusel on töötu kohustatud eelkõige: 1) osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma; 2) tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule; 3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; 4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama Eesti Töötukassat tööotsimise protsessist.
20.Kaebaja ei ilmunud 19.10.2022 nõustamiskohtumisele ega ka 26.10.2022 nõustamiskohtumisele. 19.10.2023 nõustamisele ilmumata jätmist põhjendas kaebaja asjaoluga, et ta unustas kohtumise aja ja 26.10.2022 ilmumata jätmist sellega, et ei soovi koha peale tulla, vaid soovib täita e-päevikut või arutada küsimusi telefoni teel (dtl 16). Kaebaja lugupidamatutest pöördumistest Töötukassa poole 21.10.2022 (dtl 19), 20.10.2022 (dtl 18) ja 23.09.2022 (dtl 17) nähtub, et Töötukassa nõue ilmuda nõustamisele Töötukassa esindusse koha peale oli kaebajale aru saadav ja teada ning nõustamisele ilmumata jätmine oli kaebaja teadlik valik. Kuivõrd kaebaja nõustamisele ei ilmunud, rikkus ta TTTS § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassasse vastuvõtule.
21.TTTS § 31 lg 4 kohaselt võib Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel põhjendatud juhul individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa isik ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleda soovib. Samuti ei tulene sättest, et nõustamisviis on asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Sätte sõnastusest tuleneb, et otsuse nõustamisviisi osas teeb Töötukassa ning reeglina on selleks Töötukassa esinduses koha peal toimuv nõustamine. Küsimuse sellest, kas kasutada mõnda teist nõustamise viisi teeb Töötukassa, mitte töötuna arvel olev isik.
22.Kohus nõustub vastustajaga, et nõue ilmuda Töötukassa esindusse koha peale nõustamisele oli põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja töötu olnud pikema aja vältel (CV kohaselt lõppes viimane pikem töösuhe 2010. aastal (dtl 13)) ning ei osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes. Seega kuulub kaebaja riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7), kelle puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, 6(7)
küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldaks see paremini hinnata kaebaja ootusi ja tööle asumise valmisoleku ja tööle asumise reaalseid võimalusi. Seega on nõustamisviisi valik kohtu hinnangul põhjendatud.
23.Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ja ei anna vastustajale võimalust TTTS § 7 lg 1 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. Töötukassa tuli juba korra kaebajale vastu ning pikendas Töötukassasse vastuvõtule ilmumise tähtaega. Kaebajale oli teada Töötukassa poolt soovitud nõustamise viis ning Töötukassa esindusse nõustamisele ilmumata jätmine oli kaebaja teadlik valik. Kaebajal puudusid mõjuvad põhjused nõustamisele ilmumata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt lõpetas Töötukassa põhjendatult kaebaja töötuna arveloleku, kuivõrd kaebaja jättis vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassasse vastuvõtule ilmumata.
24.Kohus selgitab kaebajale, et ravikindlustuse olemasolu kaasneb töötuna arvelolekuga. Seega olukorras, kus kaebaja töötuna arvelolek lõpetati, lõppes ka arvelolekuga seotud ravikindlustus.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Töötukassa 04.11.2022 otsus nr TA22-0163592 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebajal on õigus pöörduda uuesti Töötukassasse töötuna arvele võtmiseks, mistõttu kaebaja õigused ei saanud pöördumatult kahjustatud.
MENETLUSKULUD
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.