Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Sannik Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood XXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige X
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ (registrikood XXXXXX) ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXX) summas 53 755,02 eurot.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus X OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.
MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 punkt 3). MKS §-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, punkt 5). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.
5.Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määruse nr 3-3-1-28-13 punkt 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1); 2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3); 3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2); 4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5);
5) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4).
6.Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused, et toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline. Maksuhaldur viib läbi puudutatud isiku 09.2022–12.2022 KMD-del deklareeritud andmete ja KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli (dtl 70–77) ning sama ajavahemiku osas ka TuMS §-des 48–52 sätestatud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (dtl 413). Võttes aluseks taotluse punktis 2 toodud asjaolud ning puudutatud isikule edastatud kontrolliakti (dtl 14–29) ja taotlusele lisatud tõendid, siis on maksuhaldur põhistanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse suurendamine 53 755,02 eurot. Kohtu hinnangul ei ole taotluse punktis 2 kirjeldatud asjaolude ja puudutatud isikule väljastatud kontrolliakti kohaselt maksuotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas määruses korrata maksuhalduri taotluses ning selle lisaks olevas kontrolliaktis toodud põhjendusi. Need on menetlusosalistele ning samuti kõrgemalseisvatele kohtuastmetele kättesaadavad digitaalsest kohtutoimikust.
7.Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.
7.1.MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunkt c; 28.01.2013 määruse nr 3-3-1-16-12 punkt 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 punkt 22). MKS § 1361 lg 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
7.2.Maksuhalduri kahtlus, miks pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, on välja toodud taotluse punktis 3. Maksuhalduril on kahtlus, et puudutatud isik on pikema aja vältel pannud toime maksupettuse, mis ulatub väljaspoole kontrollitavat perioodi, mis seisneb valeandmetega deklaratsioonide esitamises ning alusetute käibemaksu tagastusnõuete tekitamises. Lisaks tõi maksuhaldur välja, et puudutatud isikul puudub maksuhaldurile teadaolevalt raha võimaliku kohustuse täitmiseks. Samuti nähtub maksuhalduri taotluse põhjendustest ning taotlusele lisatud tõenditest, et puudutatud isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ning puudutatud isiku juhatuse liikme ütlusi ei ole peetud usaldusväärseks. Kohtu hinnangul on maksuhalduri kahtlus võimalikust maksupettuse toimepanemisest selline asjaolu, mis iseenesest põhjendab kahtlust, et puudutatud isik võib hakata maksukohustuse täitmist, sh selle sundtäitmist, vältima. Ka kohtud on leidnud, et maksupettusele viitavad asjaolud võivad viidata maksukohustuse sundtäitmise raskustele või võimatusele tulevikus (vt Riigikohtu 03.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 punkt 22) ning et
maksupettuses osalemine annab piisava põhjuse eeldada, et soovimatus maksukohustust täita jätkub ka tulevikus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2018 määruse nr 3-18-1856 punkt 11). Lisades siis juurde, et puudutatud isik on teinud enda kunagisele töötajale laenulepingu nr 127765 alusel kokku väljamakseid 114 935 eurot, sh detsembris 2022 kokku 26 600 eurot, kuid laenulepingu osas ei ole puudutatud isik selgitusi andnud, ning maksuhaldurile teadaolevalt raha puudumise pangakontodel ja kassas, siis ei nähtu kohtule, et puudutatud isikul oleks vara, mille arvelt maksukohustust vajadusel täita. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud.
8.Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Maksude laekumine on oluline avalik huvi ning praegusel juhul aitab maksuhalduri taotluse rahuldamine avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa, välistades olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Puudutatud isikul puudub kinnisvara, väärtpaberid ja laevad ning ehkki puudutatud isiku nimel on registreeritud viis sõidukit, siis nõustub kohus maksuhalduriga, et tegemist on likviidse varaga ning lisaks on liiklusregistri kanne üksnes informatiivse tähendusega, mistõttu ei saa välistada, et sõidukid on juba võõrandatud või võõrandatakse enne kontrolli lõppemist. Kohtu hinnangul ei koorma ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast liialt. Maksuhaldur pole veel tagastussummat ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Tegemist ei ole ka summaga, mille tagastamiseks ilma maksukontrollita oleks isikul õigustatud ootus. Isik peab arvestama, et summa võib jääda tagastamata või tagastamist tuleb maksukontrolli tõttu oodata. Kohus nõustub maksuhalduriga, et asjaolusid arvestades ei oleks tagasimakset puudutatud isikult võimalik kätte saada, sest maksumenetluse lõppedes ei saa kindel olla, et ettevõttel on vahendeid maksuvõla tasumiseks. Kui maksumenetluses selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest üksnes raha saamise edasi. Enammakse alusetu kättesaadavaks tegemine maksukohustuslasele võiks aga viia olukorrani, et äriühingu maksuvõlg riigi ees aina suureneb. Kohus märgib, et puudutatud isikul endal on võimalik kaasaaitamiskohustust täites oluliselt kiirendada tagastusnõude kontrollimist ning tõendada seeläbi tagastusnõude õigust.
9.Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et maksuhaldur lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb ära või puudutatud isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt ja summas 53 755,02 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks taotluse kohaselt 53 755,02 eurot (taotluse punkt 5).
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa seada MKS § 130 lg 1 punkti 3 kohaselt arest X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXX) summas 53 755,02 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.