Reyktal Services Estonia OÜ kaebus Tööinspektsiooni 14.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3513-1-1 ja 25.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/27-1 tühistamiseks Reyktal Aktsiaseltsi kaebus Tööinspektsiooni 19.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3361-2-1 ja 27.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/28-1 tühistamiseks Reyktal Services Estonia OÜ kaebus keelata rakendatud sunniraha sissenõudmine ning täiendavate sunnivahendite rakendamine ja sissenõudmine seonduvalt 14.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/22/3513-1-1 kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni Reyktal Aktsiaseltsi kaebus keelata rakendatud sunniraha sissenõudmine ning täiendavate sunnivahendite rakendamine ja sissenõudmine seonduvalt 19.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/22/3361-2-1 kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni
Menetlusosalised
Kaebajad – Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaselts, esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Vastustaja – Tööinspektsioon, esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.04.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.04.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-354 resolutsiooni punkti 8 peale.
2.Jätta Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.04.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-354 resolutsiooni punkt 8 muutmata.
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tööinspektsioon tegi 14.12.2022 Reyktal Services Estonia OÜ-le ettekirjutuse nr 31/22/3513-1-1 täitmise tähtajaga 27.01.2023 ja 19.12.2022 Reyktal Aktsiaseltsile ettekirjutuse nr 3-1/22/3361-2-1 täitmise tähtajaga 03.02.2023. Ettekirjutuste kohaselt tuleb tööandjal tagada, et laevapere liikmete tööaeg ei ületaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul või koos ületundidega ei ületaks tööaeg keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Kui tööandja lepib töötajaga kokku pikemas tööajas kui 48 tundi keskmiselt seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tuleb tagada, et laevapere liikme tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaselts esitasid ettekirjutuste peale vaided, mille Tööinspektsioon jättis 25.01.2023 vaideotsusega nr 1.4-1/271 ja 27.01.2023 vaideotsusega nr 1.4-1/28-1 rahuldamata.
2.Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaselts esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tööinspektsiooni ettekirjutuste ja vaideotsuste tühistamiseks. Kaebustele olid lisatud esialgse õiguskaitse taotlused Tööinspektsiooni ettekirjutuste kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
3.Tallinna Halduskohus võttis kaebused menetlusse ja jättis 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-ga 7 Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.
4.Tööinspektsioon edastas 28.02.2023 kaebajatele 600 euro suuruse sunniraha hoiatused.
5.Tööinspektsioon väljastas 06.04.2023 kaebajatele teated nr 3-1/22/3513-1-3 ja nr 31/22/3361-2-3 sunniraha rakendamisest ja sunniraha hoiatusest. Teadete kohaselt on kaebajatel 14.12.2022 ettekirjutus nr 3-1/22/3513-1-1 ja 19.12.2022 ettekirjutus nr 31/22/3361-2-1 tähtajaks 04.04.2023 täitmata ja mõlemad kaebajad on sellest tulenevalt kohustatud maksma 600 eurot sunniraha hiljemalt 18.04.2023. Teadetes on esitatud ka uued sunniraha hoiatused, mille kohaselt on kaebajad kohustatud maksma sunniraha 800 eurot, kui nad ei täida ettekirjutusi hiljemalt 26.05.2023.
6.Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaselts esitasid 12.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebused keelata rakendatud sunniraha sissenõudmine, 06.04.2023 hoiatuses märgitud sunniraha rakendamine ja sissenõudmine ning täiendavate sunnivahendite rakendamine ja sissenõudmine seoses 14.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/22/3513-1-1 ja 19.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/22/3361-2-1 kuni haldusasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
7.Kaebustele olid lisatud esialgse õiguskaitse taotlused keelata vastustajal rakendatud sunniraha sissenõudmine, 06.04.2023 hoiatuses märgitud sunniraha rakendamine ja sissenõudmine ning täiendavate sunnivahendite rakendamine ja sissenõudmine seonduvalt 14.12.2022 ja 19.12.2022 ettekirjutustega kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamisega on võimalik tagada kaebajate õigus õiglasele ning efektiivsele kohtumenetlusele, vältida kohtu koormamist uute kaebustega ning kaebajatele ebamõistlike kulude ja kahju tekkimist. Vastustaja ei ole enne sunniraha rakendamist teinud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg ja ATSS § 10 lg 1 kohast hoiatust. Sunniraha hoiatus puudutas alaealist töötajat, kuid vaidlustatud ettekirjutused sellega ei seondu ja kaebajate juures ka ei tööta alaealisi töötajaid. Sunniraha rakendamine ja uue sunniraha määramise hoiatuse tegemise eesmärk ei ole kooskõlas ATSS §-ga 3 lg-ga 3. Halduskohtus on 2(5)
3-23-354 pooleli menetlus, kus kaebajad on vaidlustanud sunniraha määramise aluseks olevad ettekirjutused. Transpordiamet on kaebajate opereeritavatele kalalaevadele väljastanud kalandustöötunnistused ja nende väljastamise käigus on kontrollitud mh töö- ja puhkeaja nõuete järgimist. Seega kinnitavad nimetatud tunnistused, et kaebajad on järginud asjakohaseid töö- ja puhkeaja norme. Rakendatud ja 06.04.2023 hoiatuses toodud sunniraha määrad on ebamõistlikult kõrged, eriti kui vastustaja kavatseb iga kuu uut sunniraha rakendada. Kui vastustaja jätkab sunnivahendite rakendamist ka edaspidi, muutub kaebajate jaoks enda õiguste kaitsmise hind sedavõrd kõrgeks, et nad on sunnitud põhivaidlusest loobuma ja senisel kujul tegevuse lõpetama.
8.Kaebajad täiendasid halduskohtu nõudel 13.04.2023 esialgse õiguskaitse taotlust, selgitades, et sunniraha tasumisel satuvad nad majanduslikult raskesse olukorda. Nt tuleb laevapere liikmetele töötasuks või minimaalselt vajalike tegevuskulude katmiseks arvestatud ressursid suunata sunniraha tasumiseks. Sunniraha tasumisel võib olla tegelikkuses palju kõrgem hind, sest kaebajad peavad oma tegevuse selliselt ümber planeerima, et midagi jääb tegemata. Sellel võivad olla laevapere liikmetele ohtlikud tagajärjed. Haldusaktid rikuvad eriti suurel määral kaebajate õiglustunnet, sest menetlusosaliste vahel on pooleli vaidlus ettekirjutuste õiguspärasuse üle ja Transpordiamet on kinnitanud kaebajate tegevuse õiguspärasust.
9.Tallinna Halduskohus võttis 17.04.2023 määrusega mh kaebused menetlusse (resolutsiooni p 1) ja liitis need haldusasjaga nr 3-23-354 (resolutsiooni p 7) ning jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 8). Kaebajatel ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks sunniraha tasumine tooks neile kaasa eriliselt rasked või pöördumatud tagajärjed (nt majandustegevuse jätkamise olulise raskendatuse või selle lõpetamise). Kaebajad ei ole tõendanud, et 600 euro või täiendava 800 euro tasumine oleks nende majanduslikku seisu arvestades olulise tähtsusega summa, kuigi kohus palus kaebajatel seda teha. Sunniraha 600 ja 800 eurot ei ole kaebajatele kui juriidilistele isikutele ilmselgelt ebaproportsionaalne. Juhul kui kohus tühistab sunniraha aluseks olevad ja vaidlustatud ettekirjutused, on kaebajatel võimalik õigusvastaselt sisse nõutud sunniraha koos tekitatud kahjuga vastustajalt välja nõuda. Ei nähtu, et see oleks kaebajatele ebaproportsionaalselt keeruline või kulukas. Kuna kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei hinda kohus teiste esialgse õiguskatse kohaldamise eelduste olemasolu või puudumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebajad paluvad 18.04.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.04.2023 määruse resolutsiooni p 8 ja teha uus määrus, millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlused. Halduskohus on alusetult jätnud hindamata HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 toodud asjaolud. Halduskohus on jätnud arvesse võtmata, et täidetud ei ole eeldused sunniraha rakendamiseks, sest vastustaja ei ole teinud nõuetekohast hoiatust. Samuti ei ole sunniraha määramise hoiatuse tegemise eesmärk kooskõlas ATSS § 3 lg-ga 3. Sunniraha rakendamise ilmselgeks eesmärgiks on sundida kaebajaid loobuma oma õiguste kaitsest ettekirjutuste vaidlustamisel, kuid sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Sunnivahendit ei ole võimalik õiguspäraselt rakendada ka olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita. Kui kaebajad asuksid ettekirjutusi täitma, rikuksid nad meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ja meretöö seaduse (MTööS) sätteid. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad satuksid 600 ja 800 euro suuruse sunniraha tasumisel majanduslikult raskesse olukorda. Laevapereliikmete töötasuks või vajalike tegevuskulude katmiseks arvestatud ressursid tuleb suunata sunniraha tasumiseks, s.t kaebajad peavad leidma täiendavaid ressursse, mis 3(5)
3-23-354 majanduslanguse tingimustes on väga keeruline või lausa võimatu. Vastustaja edaspidi rakendatava sunniraha kogusumma võib juba praeguse aasta lõpuks olla kümnete tuhandete eurode suurune. Koos kohtutäituri kuludega mõjutaks see kaebajate majandustegevust negatiivselt. Isegi kui see ei tooks kohe kaasa kaebajate pankrotistumist, ei tähenda see, et kaebajad ei võiks sattuda rahalistesse raskustesse. Ainuüksi rahalise hüvitamise võimalus ei ole veel esialgsest õiguskaitsest keeldumise alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajad ei ole ära näidanud, et 600 ja 800 euro suuruse sunniraha tasumine tooks neile kaasa pöördumatud tagajärjed. Halduskohus palus 13.04.2023 kohtunõudes seda põhjendada ja esitada ka väiteid kinnitavad tõendid. Kaebajad ei esitanud halduskohtule mingeid andmeid oma majandusliku seisundi kohta ega ole esitanud neid ka määruskaebuses. Seega on kaebajate väited selle kohta, et sunniraha tasumise korral satuksid nad majanduslikult raskesse olukorda, paljasõnalised. Ainuüksi sunniraha rakendamisega kaasneda võivad ebamugavused ei raskenda kaebajate õiguste hilisemat kaitset kohtuotsusega (Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016 määrus nr 3-16-1408, p 7). Halduskohus märkis õigesti, et kui hiljem peaks selguma, et sunniraha on rakendatud õigusvastaselt, on kaebajatel võimalik nõuda sunniraha tagastamist (nt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-131-15, p 12).
14.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebajate kaitsmine ettekirjutuse nõude täitmata jätmise eest. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse kohaldamine olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane (Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 määrus nr 3-22-240, p 12; 15.10.2020 määrus nr 3-20-1613, p 9). Ringkonnakohus märkis 19.04.2023 määruses (p 18) praeguses asjas, et vaidlustatud ettekirjutusi ei saa ilmselgelt õigusvastaseks pidada. Seda ei saa järeldada üksnes asjaolust, et Transpordiamet on kaebajate laevadele väljastanud ohutu mehitatuse ja kalandustöö tunnistused. Tööinspektsioonil on töösuhete ning töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalve tegemise pädevus (TLS § 115, MTööS § 73) ja Transpordiameti varem väljastatud tunnistused ei tähenda seda, et kaebajatel ei või praegu esineda rikkumisi töö- ja puhkeaja nõuete järgimisel. Ka ei ole praeguses menetlusetapis võimalik järeldada, et laevapere liikmetele ei kohaldu mingil juhul TLS 3. peatüki 3. jaos sätestatud tööaja piirangud ja et need oleks selges vastuolus 4(5)
3-23-354 MTööS-s sätestatuga. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajaid 600 euro suurusest sunniraha rakendamisest ka 28.02.2023 hoiatatud (vt dtl 199, 203, 213, 218). Praeguses asjas 10.03.2023 esitatud määruskaebuse põhjal võib järeldada, et kaebajad on ka mõistnud, et nimetatud sunniraha hoiatus on tehtud seoses vaidlustatud ettekirjutustega (vt dtl 170). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et 600 ja 800 euro suurust sunniraha ei saa kaebajate jaoks ka ülemääraseks pidada. Kuigi on tõenäoline, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vastustaja korduvalt sunniraha rakendada, ei ole praegu alust eeldada, et see võiks ulatuda kümnete tuhandete eurodeni. Haldusorganil on õigus ja kohustus kaaluda konkreetsel juhul tegelikult rakendatava sunniraha proportsionaalsust, arvestades mh ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise ulatust ja põhjuseid ning adressaadi majanduslikku olukorda. Kohustuse täitmise tagamiseks on lubatud kasutada üksnes leebeimat tõhusat sunnivahendit ja -määra ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustust (ATSS § 3 lg 3; korrakaitseseaduse § 7; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p-d 14, p 27; Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-1613, p 10). Asjaolude muutumise korral (nt rakendatud sunniraha toob kaebajatele kaasa reaalse pöördumatute tagajärgede tekkimise ohu) on kaebajatel siiski võimalik esitada kohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2023 määruse resolutsiooni punkt 8 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.