Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-477 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale kaudse vaktsineerimiskohustuse kehtestamisel ja teenistusest vabastamisel Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Jaanika ReilikBakhoff Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esinda AN
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata X kaebuse tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.11/117 p-de 1–7 õigusvastasus ning jättis selle haldusakti vaidlustamisega seotud menetluskulud kaebaja enda kanda. Saata asi tühistatud osas samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Ülejäänud osas jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2022. a otsus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jäänud osas menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-477 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalvebüroo teenistuja.
2.PPA tegi X-le 22. detsembri 2020. a kirjaga nr 1.9-3/2668-1 ettepaneku üleviimiseks. Kirjas märgiti, et Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti töö korraldatakse ümber. Ametikohtade vähendamise tõttu paluti nõustuda üleviimisega Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti piirikontrolligrupi II vanempiirivalvuri ametikohale alates
15.jaanuarist 2021, kuni on peatatud teise ametniku avaliku võimu teostamine.
3.X andis 11. jaanuaril 2021 dokumendihaldussüsteemis Delta 22. detsembri 2020. a kirjas tehtud ettepanekule kooskõlastuse.
4.Põhja prefektuuri prefekt viis 14. jaanuari 2021. a käskkirja nr 1.9-2.5/15p p-ga 1 X vanempiirivalvuri ametikohale määratud ajaks kuni asendatava ametniku avaliku võimu volituste teostamise õiguse peatumise lõppemiseni või ametikohalt vabastamiseni (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 23 lg 2 p 1). Sama käskkirja p-ga 1 vabastati X seniselt ametikohalt.
5.PPA peadirektor kehtestas 3. novembri 2021. a käskkirjaga nr 1.1-1/117 „COVID-19 riskianalüüsi rakendamine“ (käskkiri nr 117) muu hulgas tulenevalt PPA 6. oktoobri 2021. a COVID-19 riskianalüüsist kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu (p 1). Käskkirja p 2 järgi tõendas nimetatud nõudele vastavust COVID-19 vastu immuniseerimist tõendav dokument (viimasest vaktsineerimisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta) või COVID-19 läbipõdemist tõendav dokument (diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva). Kõikidel PPA teenistujatel tuli hiljemalt 12. novembriks 2021 esitada oma vahetule juhile kontrollimiseks eelnimetatud tõend või alustada vaktsineerimisega ja esitada selle kohta vastav tõend (p 3). Käskkirja p 7 nägi ette, et teenistujaga, kes eelnimetatud nõudeid ei täida, lõpetatakse teenistus- või töösuhe. Käskkiri nr 117 saadeti kõikidele PPA teenistujatele nende teenistusliku e-posti vahendusel teadmiseks ja juhindumiseks.
6.PPA andis 18. jaanuaril 2022 X-le teada, et ametnik, keda ta oli määratud asendama, naaseb teenistusse.
7.PPA vabastas 21. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1.9-2.5/36p p-ga 1 X ATS § 88 lg 1 alusel politseiteenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu. Teenistussuhte viimaseks päevaks märgiti 24. jaanuar 2022.
8.X esitas halduskohtule 10. novembril 2021 kaebuse, milles nõudis PPA 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 p-de 1–7 tühistamist ja teenistusest vabastamisest keelamist (haldusasi nr 3-21-2583). X taotles 18. märtsi 2022. a avalduses kaebuse nõude muutmist PPA
3.novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kaebaja esitas halduskohtule 23. veebruaril 2022 kaebuse, milles nõudis PPA 21. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1.9-2.5/36p õigusvastasuse tuvastamist osas, milles vastustaja märkis teenistusest vabastamise aluseks ATS § 88 lg 1. Kaebaja taotles teenistusest vabastamise aluse muutmist 2(8)
3-22-477 selliselt, et uus alus oleks ATS § 90 lg 1 p 2. Kaebaja taotles PPA-lt hüvitise 36 070,15 euro väljamõistmist. Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-21-2583 ja 3-22-477 ühte menetlusse. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal oleks 8. mail 2023 tekkinud õigus politseiametniku eripensionile; 2) PPA 14. jaanuari 2021. a käskkirja alusel ei muutunud kaebaja teenistus tähtajaliseks. Tegemist oli jätkuvalt tähtajatu teenistussuhtega. Kaebaja jätkas sama töö tegemist samas asukohas; 3) kaebajat oleks olnud võimalik viia teisele ametikohale, kuna asutuses olid vabad kohad olemas. Äärmisel juhul oleks tulnud kaebaja koondada; 4) ATS § 16 ja § 88 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, kuna normid ei näe ette võimalust pakkuda asendajale pärast asendatava teenistusse naasmist teist vaba ametikohta; 5) kaebaja ei soovi ennast vaktsineerida, kuna vaktsiinil on kõrvaltoimed. Kaebaja ei kuulu riskirühma. PPA on riskianalüüsis eksinud. Tegemist on ebaproportsionaalse kohustusega; 6) PPA 3. novembri 2021. a käskkiri on õigusvastane.
9.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebuse nõue tuvastada 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasus ei seondu teenistusvaidlusega. Pärast teenistussuhte lõppemist on muutunud 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ainetuks; 2) kaebaja ei olnud koondamisolukorras. Kaebaja andis nõusoleku viia ta üle tähtajalisele ametikohale. Kaebaja üleviimise käskkirja ei vaidlustanud. Kaebaja pidi aru saama, et ta vabastati üleviimisel endiselt ametikohalt (ATS § 33 lg 5). PPA-l ei olnud kohustust pakkuda kaebajale teist ametikohta. Kuna asendatav ametnik tuli teenistusse tagasi 25. jaanuaril 2022, tuli kaebaja teenistusest vabastada ATS § 88 lg 1 alusel.
10.Tallinna Halduskohus jättis 31. augusti 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja väited selle kohta, et üleviimisel jätkas kaebaja samas kohas samade tööülesannete täitmist, oleks tulnud esitada PPA 14. jaanuari 2021. a käskkirja nr 1.9-2.5/15p vaidlustamisel. Kaebajal oli võimalus jätta enda nõusolek tähtajalisele ametikohale üleviimiseks andmata; 2) kaebaja vabastati teenistusest tema enda nõusolekul. Seega ei saanud tegemist olla ajutiselt kolleegi asendamisega. Nõusoleku andmisega võttis kaebaja riski, et tema teenistus võidakse asendatava ametniku naasmisel lõpetada; 3) kuivõrd teenistustähtaja möödumisel vabastatakse ametnik teenistusest ATS § 88 lg 1 alusel, ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et esines koondamisolukord; 4) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus. ATS § 88 lg 1 kaotaks oma mõtte, kui pärast teenistustähtaja möödumist ei tohiks ametnikku vabastada. Kaebaja pidi teadma neid riske, mis kaasnevad, kui ta andis nõusoleku asuda tähtajalisele ametikohale; 5) kuivõrd kaebaja teenistusest vabastamine ei ole seotud PPA riskianalüüsiga kehtestatud vaktsineerimiskohustusega, vaid teenistustähtaja saabumisega, tuleb jätta tähelepanuta ja arvestamata ka kaebaja riskianalüüsile esitatud vastuväited.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule tagasi saatmist või alternatiivselt kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rikkus põhjendamiskohustust 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisel või jättis selle nõude lahendamata. Kaebajal on tarvis, et kohus 3(8)
3-22-477 tuvastaks selle käskkirja õigusvastasuse, sest siis on tal võimalus naasta teenistusse. Samuti sõltuvad sellest väljamõistetavad menetluskulud; 2) halduskohus jättis käskkirja nr 1.9-2.5/36p õigusvastasuse hindamisel analüüsimata asjassepuutuvad normid; 3) üleviimise ettepanekus pole märgitud, et teenistussuhe muutub tähtajaliseks. Ametnik tulnuks esmalt koondada ja seejärel määrata teenistusse tähtajaliselt. Ametniku tähtajalise üleviimisega ei saa muuta teenistustähtaega. Kaebaja andis nõusoleku üksnes selleks, et ta tähtajaliselt viidaks üle. Ametniku võib tähtajaliselt üle viia, kui ta on andnud selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku (ATS § 33 lg 3). Sellist nõusolekut pole antud. Kaebajal oli õigus naasta endisele ametikohale. Seega oli kaebaja ATS § 88 lg 1 alusel teenistuses vabastamine õigusvastane; 4) halduskohus ei selgitanud seda, miks ta kaebaja väidetega ei nõustu; 5) tähtsust ei oma see, kas 14. jaanuari 2021. a käskkirja vaidlustamistähtaeg on möödunud. Samu asjaolusid tuli hinnata ka teenistusest vabastamisel; 6) selgusetuks jääb, milliste tõendite alusel halduskohus leidis, et kaebaja teenistuses muudeti tähtajaliseks; 7) halduskohus ei arvestanud sellega, et kaebaja jäi samasse töökohta samu tööülesandeid täitma; 8) halduskohus ei täitnud selgitamis- ja uurimiskohustust. Kaebajale ei olnud teada, et kohtu jaoks ei ole kaebaja viide põhiseadusvastasusele arusaadav; 9) kaebajal on õigus saada hüvitist selle tõttu, et ta vabastati teenistusest valel alusel.
12.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebaja nõuded on vastuolulised. Koondamise nõudmine tähendab, et kaebaja soovib teenistussuhte lõpetamist. Kaebaja vaidlustab 3. novembri 2021. a käskkirja selleks, et naasta PPA teenistusse; 3) PPA peadirektor tunnistas 12. detsembri 2022. a käskkirja nr 1.1-1/118 p-ga 5 3. novembri 2021. a käskkirja kehtetuks. Seega ei kohalda PPA-s vaktsineerimisnõuet ja isikutel on võimalik PPA-sse tööle naasta; 4) halduskohus kaalus vabastamise käskkirja hindamisel õigeid asjaolusid. Enne kaebaja asenduskohale määramist koondati passikontrolöri ametikoht, kuna lennujaama lisati elektroonilised väravad. Koondamissituatsioon esines 2021. a alguses, mitte siis, kui kaebaja vabastati teenistusest aasta aega hiljem; 5) kaebajale pakuti tähtajalist ametikohta, kuna vastasel korral oleks kaebaja tulnud koondada. Kaebaja andis tähtajalisele ametikohale üleviimiseks nõusoleku. Kaebaja pidi aru saama, et tähtaja möödumisel ta vabastatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
13.Kaebaja nõuab ATS § 105 lg 1 alusel vastustajalt hüvitist selle eest, et ta vabastati õigusvastaselt teenistusest.
13.1.Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (ATS § 105 lg 1). 4(8)
3-22-477
13.2.ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav lihtsustatud kahjuhüvitisena. Kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
13.3.Kaebajal on seega õigus nõuda ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitist, kui tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Pärast teenistussuhte õigusvastasuse kindlaks tegemist saaks analüüsida, kas kaebajale tuleks maksta kolme kuu või sellest suuremat hüvitist.
14.Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli sisuliselt ka koondamisolukorraga ja seetõttu on tal õigus tulenevalt PPVS § 97 lg 1 p-st 4 kümne kuu ametipalga suurusele hüvitisele.
15.Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest ATS § 88 lg 1 alusel põhjusel, et kaebaja teenistustähtaeg möödus 24. jaanuaril 2022. ATS § 88 lg 1 sätestab, et ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks, vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu.
16.Vaidluse all on esmalt küsimus, kas kaebaja oli alates 15. jaanuarist 2021 teenistuses tähtajalisel ametikohal või oli ta ATS § 33 lg 1 mõttes viidud tähtajaliselt üle ühelt ametikohalt teisele ning seetõttu oli ta jätkuvalt teenistuses tähtajatult. Kui tegemist oli ATS § 33 lg-s 1 sätestatud juhtumiga, siis ei saanud kaebajat õiguspäraselt ATS 88 lg 1 alusel teenistusest pärast
24.jaanuari 2022 vabastada.
16.1.Ametniku üleviimist reguleerivad nii ATS § 33 kui ka ATS § 98. Esimesel juhtumil on tegemist tähtajalise üleviimisega ning sellisel üleviimisel puudub ametniku teenistussuhte jaoks pöördumatu tagajärg ja ta saab naasta ametikohale, millelt ta üle viidi. Seevastu ATS § 98 alusel ametniku üleviimisel on tegemist olukorraga, kus ametnik viiakse lõplikult ehk tähtajatult ühelt ametikohalt teisele ametikohale üle, mille õiguslikuks tagajärjeks on see, et ta ei saa pärast üleviimist enam naasta endisele ametikohale, millelt ta üle viidi.
16.2.ATS § 33 lg 1 kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale, muu hulgas ühe ametiasutuse sees olevale ametikohale, eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. ATS § 33 lg 5 kohaselt peatub ametniku tähtajalisel üleviimisel ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
16.3.ATS § 98 lg 1 p 4 reguleerib olukorda, kus tegemist on ametniku tähtajatu, mitte aga tähtajalise (s.o ATS §-s 33 sätestatud) üleviimisega. Ametniku tähtajatu üleviimine tähendab, et tegemist on ametniku jaoks pöördumatu tagajärjega, mille tulemusena isiku ametikoht muutub jäädavalt ja tal puudub õigus nõuda enda tagasinimetamist varasemale ametikohale, erinevalt ATS §-s 33 sätestatud tähtajalisest üleviimisest (selle kohta vt ka nt Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Seisuga 3. mai 2013. Koostaja K. Lang jt. Justiitsministeerium, 2013, lk 288). ATS § 98 ei nõua, et ametnikku peab saama üle viia üksnes ametikohale määramata ajaks ATS § 23 lg 1 tähenduses. ATS § 98 alusel on õigus viia ametnik tema nõusolekul üle nii määratud kui ka määramata ajaks. ATS § 98 mõtteks pole keelata ametniku üleviimist ametikohale määratud ajaks ATS § 23 lg 2 tähenduses ega võimaldada teenistussuhet lõpetamata ühte ametikohta vahetada teise ametikoha vastu. 5(8)
3-22-477
16.4.Vastustaja märkis 14. jaanuari 2021. a käskkirja p-s 1 järgmist: „Viin üle ja nimetan komissar X [---] Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piirikontrolligrupp II vanempiirivalvuri ametikohale [---] määratud ajaks kuni Y avaliku võimu teostamise õiguse peatumise lõppemiseni või ametikohalt vabastamiseni, vabastades ta sama büroo Tallinna piiripunkti piirikontrolligrupi III piirivalvuri ametikohalt.“
16.5.Vastustaja 14. jaanuari 2021. a käskkirja p-st 1 nähtub seega, et kaebaja viidi ühelt ametikohalt üle teisele ametikohale ning ta vabastati varasemalt ametikohalt. Vastustaja pole
14.jaanuari 2021. a käskkirja andmisel viidanud ATS §-le 33. Kui ATS § 98 lg 1 p 4 alusel viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, vabastatakse ametnik seniselt ametikohalt päeval, mis vahetult eelnes teisele ametikohale asumiseks määratud päevale (ATS § 98 lg 9). ATS § 98 näeb ette, et selle sätte alusel ametniku üleviimise korral tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses (ATS § 98 lg 8). Vastustaja tegevus võimaldab järeldada, et kaebaja viidi tema nõusolekul tähtajatult ametikohtalt üle tähtajalisele ametikohale ATS § 98 lg 1 p 4 alusel ning seetõttu ta vabastati eelmiselt ametikohalt. Sellega säilis ametniku teenistussuhe ning puhkuse eest hüvitist ei makstud ja puhkuse arvestus jätkus.
16.6.Kuigi 14. jaanuari 2021. a käskkirja p-s 1 kasutatud fraas „Viin üle“ võib viidata sellele, et tegemist võis olla üleviimisega ka ATS § 33 lg 1 mõttes, välistab ATS § 33 lg-s 1 sätestatud üleviimise asjaolu, et sama resolutsiooni punkti viimase lauseosaga vabastati kaebaja sama büroo Tallinna piiripunkti piirikontrolligrupi III piirivalvuri ametikohalt. Tähtajalise üleviimise korral (s.o ATS § 33 kohaldamisel) ametnikku üleviidavalt ametikohalt ei vabastata, vaid tema teenistussuhe selle ametikoha raames peatatakse. Vastustaja 14. jaanuari 2021. a käskkirjas puudub viide selle kohta, et kaebaja teenistussuhe ametikohal, millelt ta üle viidi, oleks peatatud. Küll aga sisaldab käskkirja p 1 sõnaselget märget eelmisest ametist vabastamise kohta.
16.7.Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus PPA oleks kaebaja viinud ühelt ametikohalt üle teisele ametikohale ATS § 33 lg 1 alusel selliselt, et kaebaja esialgne ametikoht oleks säilinud ja tema teenistussuhe selle ametikoha raames oleks peatatud. Tegemist oli kaebaja üleviimisega ATS § 98 mõttes.
17.Kuna lennujaama lisati elektroonilised väravad, siis puudus vajadus passikontrolöri ametikoha järele ning seetõttu esines PPA-s koondamisolukord. Koondamisolukorras pakuti kaebajale ametikohta, millel oli teise ametniku võimu volitused peatatud. Tegemist oli ametikohale nimetamisega määratud ajaks ATS § 23 lg 2 p 1 mõttes. Viimati märgitu lubab samuti järeldada, et kaebajat ei saanud üle viia ATS § 33 alusel, mis oleks andnud kaebajale õiguse naasta ametikohale, mida enam polnud.
18.Praegusel juhul on tähtajatu üleviimine ja eelmiselt ametikohalt vabastamine toimunud kaebaja enda nõusoleku alusel. Toimikus olevad dokumendid ei võimalda järeldada, et PPA oleks kaebajat nõusoleku andmisel eksitanud või loonud ebaõige ettekujutuse sellest, et ta saab pärast teise ametniku teenistusse naasmist naasta ametikohale, millelt ta viidi üle. Juhul, kui kaebaja ei saanud varem aru, et pärast üleviimist pole ta ametikohal enam määratud ajaks ja ta ei saa naasta ametikohale, millelt ta üle viidi, siis pidi ta seda mõistma hiljemalt 14. jaanuari 2021. a käskkirjaga tutvudes. Viidatud käskkirja p-s 1 on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on määratud ajaks üleviimisega ning et kaebaja vabastati ametikohalt, millelt ta üle viidi. Kui kaebaja võis nõusoleku andmisel olla eksituses, siis oleks tal tulnud pärast 14. jaanuari 2021. a käskkirjaga tutvumist viimati nimetatud käskkirja vaidlustada. Kaebaja enda mõjusfääri kuulus 6(8)
3-22-477 nende riskide hindamine, millest sõltus see, kas ta on PPA pakutud lahendusega nõus või mitte. Samuti kuulus kaebaja mõjusfääri 14. jaanuari 2021. a käskkirja vaidlustamine, kui see kajastas kaebaja tahet valesti. Kui kaebaja tahteks oli teenistuses olemise asemel valida koondamine, oleks tulnud omal ajal keelduda nõusoleku andmisest.
19.Kuna kaebaja oli uuel ametikohal teenistusse määratud senikauaks, kuni tuleb tagasi asendatav ametnik (s.o 25. jaanuar 2022), vabastas PPA kaebaja õigesti 24. jaanuaril 2022. Seetõttu on kaebaja õigesti teenistusest vabastatud ATS § 88 lg 1 alusel ning kaebajal ei ole õigust nõuda hüvitist ATS § 105 lg 1 ega PPVS § 97 lg 1 p 4 alusel.
20.Ringkonnakohtu hinnangul puudub praeguses asjas alus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuses, kas ATS § 16 ja § 88 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas. Asjaolust, et koondamisolukorras pakutakse võimaluse esinemisel teist ametikohta (ATS § 90 lg 7), ei järeldu, et samamoodi tuleb talitada olukorras, kus ametnik on määratud teenistusse määratud ajaks. Tegemist on erinevate olukordadega. Kui isik oli teenistusse nimetatud määratud ajaks, toimus see tema teadmisel ja nõusolekul.
21.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud kaebuse õiguspäraselt rahuldamata teenistusest vabastamise osas. Selles osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Teenistusest vabastamisega kantud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). PPA menetluskulude väljamõistmist ei taotle. II
22.Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud kaebaja tuvastamisnõude lahendamata või põhjendamata. Kaebaja leiab, et tuvastamisnõude lahendamine on vajalik muu hulgas menetluskulude väljamõistmise eesmärgil.
23.HKMS § 165 p-de 4–6 järgi tuleb kohtul kohtuotsuse põhjendavas osas esitada kohtu järeldused, tuues mh põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega ning samuti õigus, mida kohus kohaldas. Kohtuotsuse põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (HKMS §-d 162 ja 165; Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 20). Vaidlustatud halduskohtu otsus nendele nõuetele PPA 3. novembri 2021. a käskkirja õiguspärasuse analüüsi osas ei vasta.
24.Halduskohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist PPA 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise osas sellega, et kuivõrd kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud seotud PPA riskianalüüsiga kehtestatud kaudse vaktsineerimiskohustusega, vaid teenistustähtaja saabumisega, tuli jätta tähelepanuta ja arvestamata kaebaja vastuväited riskianalüüsi kohta. Eespoolt esitatud halduskohtu põhjendustest ei järeldu see, et puudub vajadus sisuliselt hinnata PPA 3. novembri 2021. a otsuse õiguspärasust. Asjaolu, et PPA
3.novembri 2021. a käskkiri polnud seotud PPA 21. jaanuari 2022. a käskkirjaga, ei tähenda, et PPA 3. novembri 2021. a käskkirja õiguspärasust ei tule kontrollida. Kaebajal oli selle siseakti peale tühistamiskaebuse esitamise ajal kaebeõigus ja asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal ei võta kaebeõigust tagasiulatuvalt ära. Halduskohtu otsus on PPA 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jäänud sisuliselt analüüsimata ja sellekohased põhjendused esitamata.
7(8)
3-22-477
25.Kaebaja nõudis algses kaebuses (s.o ajal, kui ta oli teenistuses) haldusasjas nr 3-21-2583 PPA 3. novembri 2021. a käskkirja tühistamist ja teenistusest vabastamisest keelamist. Kaebaja taotles 18. märtsi 2022. a menetlusdokumendis menetluskulude väljamõistmise eesmärgil PPA
3.novembri 2021. a käskkirja tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus liitis 11. mai 2022. a määrusega haldusajad nr 3-21-2583 ja 3-22-477 ning võttis menetlusse kaebaja kaebuse PPA 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Halduskohus pole seda nõuet tagastanud ega selle nõude osas menetlust lõpetanud.
26.Praegusel juhul on halduskohus lubanud tühistamisnõuet muuta tuvastamisnõudeks. Tegemist on jätkutuvastuskaebusega HKMS § 152 lg 2 mõttes. Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Muu hulgas on peetud nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku aktsepteeritavaks põhjuseks taotleda menetletavas asjas kantud menetluskulude hüvitamist (nt Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2022. a määrus asjas nr 3-19-2392, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2022. a määrus asjas nr 3-21-1639, p 15; 6. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-21-1066, p 17; 8. juuli 2022. a otsus asjas nr 3-22-619, p 15). Praegusel juhul taotlebki kaebaja kantud menetluskulude hüvitamise eesmärgil PPA 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist.
27.Ekslikule seisukohale asumise tõttu ei ole halduskohus sisuliselt kontrollinud vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks ise asjas sisulist otsust teha. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata PPA 3. novembri 2021. a käskkirja tühistamise osas ning saadab asja tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 200 p 2).
28.Kuna asja läbivaatamine esimese astme kohtus jätkub, ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jagamise osas, mis puudutavad 3. novembri 2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.