Kaebaja X, esindaja MK Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-le 14.04.2023 esitatud Kaitsepolitseiameti 05.04.2023 otsus nr R00019/23, Politsei- ja Piirivalveameti 12.04.2023 käskkiri nr 1.9-2.10/32p, Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2023 e-kiri ning 21.04.2023 esitatud lapse sünnitunnistus.
2.Võtta asja materjalide juurde X 14.04.2023 esitatud teatis sõjaaja ametikohale nimetamise kohta, 04.04.2023 ärakuulamise protokoll, Maksu- ja Tolliameti 31.03.2023 käskkiri nr R200-3.1-2.1/114, X 13.04.2023 e-kiri ning Politsei- ja Piirivalveameti 20.04.2023 vastusele lisatud tõend.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) nimetas X (kaebaja) 09.04.2019 käskkirjaga alates 09.04.2019 keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitse ametniku ametikohale, mis hiljem muudeti jälitusametniku ametikohaks. Ametikoht eeldas riigisaladusele juurdepääsu õigust. Kaebaja oli 15.04.2019–30.04.2019 rotatsiooni korras üle viidud Kaitseväe luurekeskusesse ning 01.05.2020–15.04.2023 Maksu- ja Tolliametisse (MTA). Kaebaja pidi minema Euroopa Liidu eksperdina Ukrainasse missioonile alates 10.05.2023.
2.Kaitsepolitseiamet (KAPO) esitas kaebajale 21.03.2023 kahtlustuse karistusseadustiku § 209 lg 1 järgi kelmuse toimepanemises. KAPO keeldus 05.04.2023 otsusega nr R-00019/23 kaebajale täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest ning tunnistas kehtetuks kaebaja juurdepääsuloa salajase tasemega riigisaladusele, põhjendades seda esitatud kahtlustuse ja sellest tuleneva kahtlusega, et kaebaja ei järgi juurdepääsuõigusega kaasnevaid
3-23-804 kohustusi. Otsuse õigusliku alusena on viidatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 32 lg 2 p-le 3.
3.PPA ametnik küsis kaebajalt 06.04.2023 e-kirjas, kuidas ta soovib teenistust jätkata, sest Siseministeerium on võtnud Ukraina missioonil osalemise kooskõlastuse tagasi. Kaebaja vastas, et soovib PPA-sse naasta ja teha piirivalve tööd Ida prefektuuris.
4.PPA keskkriminaalpolitsei juht vabastas 12.04.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.10/32p kaebaja alates 16.04.2023 politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel. Kaebaja ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele, sest tal ei ole kehtivat riigisaladusele juurdepääsu luba. Kaebajat ei ole võimalik viia üle Ida prefektuuri piirivalvuri ametikohale, sest kriminaalmenetluses kahtlustatavana ei vasta ta ametikohale nimetamise nõuetele. Samuti on Ida prefektuuri piirivalvuritele kehtestatud riigisaladusele juurdepääsu loa nõue.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 13.04.2023 kaebuse PPA 12.04.2023 käskkirja tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pakkuda kaebajale tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse ajaks teist ametikohta või tema teenistusest kõrvaldamiseks vastavalt politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 581 lg-le 1. Teenistusest vabastamine on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. Seepärast on PPVS § 581 lg-s 1 nähtud ette võimalus politseiametniku teisele ametikohale üleviimiseks või teenistusest kõrvaldamiseks, kuid PPA jättis selle võimaluse õigusvastaselt kasutamata (vt ka Riigikohtu 12.4.2021 otsus nr 5-21-1). Kuna kaebaja on olnud politseiametniku ametikohal alates 15.04.2019, on tema teisele ametikohale üleviimine võimalik. Arvestades, et teistele samas kriminaalasjas kahtlustuse saanud ametnikele on kohaldatud PPVS §-i 581 alusel ametist kõrvaldamist, on kaebajat ebavõrdselt koheldud. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamiseks. Kaebaja soovib vältida teenistussuhte katkemist, sest ametikohale ennistamine ei ole hiljem enam võimalik, isegi kui teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 13.04.2023 määrusega menetlusse, määrates kaebajale tähtaja nõuete täpsustamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 3), ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Tühistamis- ja kohustamisnõuded ei ole esitatud kujul lubatavad. Kaebajal on võimalik esitada ATS §-s 105 sätestatud nõudeid. Muude HKMS-s sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine on lubatud, kui ametnikku ei ole teenistusest vabastatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241). Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul saabuvad kohtumenetluse ajal tagajärjed, mida ei ole võimalik kaebaja kasuks tehtud kohtuotsusega hiljem kõrvaldada. Vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamise järele peab olema kaalukam avalikust huvist haldusakti täitmise vastu ning kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Kui kaebaja kuulub ATS § 105 lg-s 4 nimetatud isikute hulka, võib ta nõuda teenistusse ennistamist. Ennistamisel on tal võimalik saada sunnitult puudutud aja eest hüvitist. Käskkirja kehtivuse peatamine ei tooks seega kaebaja jaoks kaasa pöördumatut tagajärge, sest töötasu on tagantjärele hüvitatav. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse põhjendamisel toetunud toimetuleku halvenemisele, kuid võib eeldada, et ta peab toimetulekuks tegema elukorralduses muudatusi, mille hilisem heastamine on keeruline. Samas võib töö- ja teenistussuhete loogikast järeldada, et vaidluse ajal ei pea vaidlusaluse suhte pooled suhtest tulenevaid kohustusi täitma. See on ka arusaadav, sest töö- või teenistussuhe eeldab pooltevahelist usaldust ja austust, mida ei ole võimalik ette kujutada töö- või teenistussuhte lõpetamise õiguspärasuse või selle jätkamise üle toimuva vaidluse puhul. Sarnane regulatsioon kehtis ka enne praeguse ATS-i jõustumist. Küll saab õigusvastase teenistusest vabastamise tagajärgi arvestada hüvitise suuruse 2(6)
3-23-804 kindlaksmääramisel. Üksiti ei ole teenistusest vabastatud ametnikul keelatud leida vahepeal muu sissetulek. Seadusandja on töö- ja teenistussuhete lõpetamisel eelistanud asutuse huvisid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks seepärast vastuolus PPA seadusega kaitstud huvidega, samas kui selle kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale pöördumatut tagajärge. Pooltel oleks mõistlik pidada kompromissiläbirääkimisi. Kaebaja vabastati teenistusest, sest tal ei olnud riigisaladusele juurdepääsu luba. Arvestades, et kaebaja juurdepääsuluba on tunnistatud kehtetuks esitatud kahtlustuse tõttu, on vähemalt kaudselt teenistusest vabastamise põhjuseks olnud kaebaja osalemine kriminaalmenetluses kahtlustavana. Sellisteks olukordadeks on aga ette nähtud PPVS §-s 581 sätestatud võimalus viia kahtlustuse saanud politseiametnik üle teisele ametikohale või kui ta sellega ei nõustu, siis ta teenistusest kõrvaldada. Kaebaja puhul ei ole seda võimalust kasutatud. Seadusandja mõttega ei pruugi olla kooskõlas see, kui politseiametnik vabastatakse teenistusest ATS § 95 lg 1 alusel, kui ta on kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuse tõttu jäänud ilma riigisaladusele juurdepääsu loast. ATS § 95 lg 1 räägib isiku teenistusest vabastamisest, kui ilmnevad või tekivad „asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise“ tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15. Käskkirjast ei nähtu, missugune ATS § 15 p-s 5 nimetatud „muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu“ kaebaja puhul esines. Ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu luba on kehtestatud PPA käskkirjaga. On küsitav, kas ametikohal nõutavat riigisaladusele juurdepääsu luba saab käsitada seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaoluna. ATS § 95 lg-t 1 ja §-i 15 on võimalik tõlgendada ka nii, et teenistusest tuleb vabastada isik, kelle puhul esineb põhimõtteliselt avalikku teenistusse või politseiteenistusse võtmist välistav asjaolu, mitte aga isik, kes teatava loa, kvalifikatsiooninõude vms tõttu ei vasta enam konkreetsel ametikohal esitatavatele nõuetele. PPVS §-d 38 ja 40 ei sätesta riigisaladusele juurdepääsu loa puudumist üldise politseiteenistusse võtmist välistava asjaoluna. Seega on küsimus, kas kirjeldatud asjaoludel on võimalik politseiametniku teenistusest vabastamine või näeb seadus ette mingi muu aluse, mille korral tuleb ametnikule enne teenistusest vabastamist pakkuda muud tööd (vrd ATS § 92). Isegi kui riigisaladusele juurdepääsu loa puudumise tõttu on teenistusest vabastamine ATS § 95 lg 1 järgi võimalik, siis tekib küsimus, miks ei tule ametnikule pakkuda enne teist tööd. Kaheldav on PPA väide, et üleviimine ei ole võimalik põhjusel, et kaebaja ei vasta enam politseiametniku teenistusse nimetamise nõuetele, sest sellisteks olukordades ongi ette nähtud PPVS § 581. Üksiti ei pruugi olla tagatud süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine. Neil põhjustel võib kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuses kahelda.
7.Halduskohus lubas 24.04.2023 määrusega kaebajal kaebust muuta ja täiendada kaebust alternatiivsete nõuetega PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks ning käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja ebaseadusliku teenistusest vabastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 14.04.2023 määruskaebuse (täiendatud 21.04.2023), milles taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA 12.04.2023 käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamist ning tema suhtes sarnaste regulatsioonide, eelkõige PPVS §-i 581, kohaldamist kriminaalmenetluse ajal nagu teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavate puhul. Rotatsiooni õiguspärasust võib järeldada erinevate riigiasutuste (KAPO, PPA, Kaitseväe luurekeskus, MTA, Sotsiaalkindlustusamet (SKA)) tegevusest. KAPO andis kaebajale 2020. a-l salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa kuni 15.04.2023, kuigi juba siis vaieldi rotatsiooni õiguspärasuse üle. Kaitseväe luurekeskus viis kaebaja üle sõjaaja ametikohale, et tagada kaebaja jätkamine reservväelasena, vaatamata riigisaladusele juurdepääsu loa puudumisele. SKA jätkab kaebajale väljateenitud aastate pensioni maksmist. Teenistussuhte 3(6)
3-23-804 katkestamisel kaob kaebajal õigus saada 25-aastase staažiga politseiametnikule ette nähtud hüvesid. Usutav ei ole, et PPA-l ei ole kaebajale pakkuda ühtegi ametikohta, sest on üldteada, et PPA-l on raske ametikohti täita. Kaebajal on väga mitmekülgne väljaõpe (iseseisva pädevusega abipolitseinik, relvaalane väljaõpe, alarmsõidukijuhi koolitus) ning ta on nõus iga ametikohaga. Kaebaja kasvatas teenistusest vabastamise ajal alla seitsme aastast last. Käskkiri ei saa olla jõustunud, sest vastasel juhul ei ole vaidlustamisel sisulist mõtet. Käskkiri on ka õigusvastane, sest selle andmisel ei ole kaalutud PPVS § 581 kohaldamist. Kuna kaebaja juba on politseiteenistuses, ei saa teisele ametikohale üleviimisel või ametist kõrvaldamisel arvestada politseiametniku ametikohale nimetamisel arvestatavaid nõudeid. Esialgne õiguskaitse on vajalik väljateenitud aastate pensioni saamiseks, Ukraina missioonil osalemiseks ning alaealiste laste ülalpidamise tagamiseks.
9.Tallinna Ringkonnakohus võttis 14.04.2023 määrusega X määruskaebuse menetlusse ja tagas määruskaebuse, peatades PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p kehtivuse kuni 28.04.2023 (kaasa arvatud).
10.PPA leidis 20.04.2023 vastuses, et tühistamis- ja kohustamisnõuded ei ole perspektiivikad. Kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, ei ole kaebaja enam alla seitsme aastast last kasvatava lapse vanem ning tal on õigus kasutada vaid ATS § 105 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kohustamisnõude esitamiseks praegusel kujul puudub kaebajal kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saavutaks kaebaja soodsama tagajärje kui põhinõude rahuldamisel. PPA märkis täiendavalt, et kõrvaldas 14.04.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.1/26p kaebaja teenistusest ning peatas tema avaliku võimu teostamise õiguse alates 16.04.2023 kuni kriminaalmenetluse lõpetamise või politseiteenistusest vabastamiseni, arvestades ringkonnakohtu 14.04.2023 määrust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
11.Kaebaja on määruskaebusele ja selle 21.04.2023 täiendusele lisanud teatise sõjaaja ametikohale nimetamise kohta, KAPO 05.04.2023 otsuse nr R-00019/23, 04.04.2023 ärakuulamise protokolli, PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p, MTA 31.03.2023 käskkirja nr R200-3.1-2.1/114 teenistusest vabastamise kohta seoses tähtaja lõppemisega, PPA 06.04.2023 teenistuses jätkamise teemalise e-kirja, kaebaja 13.04.2023 e-kirja PPA-le seoses teenistusest vabastamisega ning koopia poja sünnitunnistusest. PPA on lisanud määruskaebuse vastusele 14.04.2023 käskkirja kaebaja teenistusest kõrvaldamise kohta. Ringkonnakohus järeldab sellest, et pooled soovivad esitatud tõendite asja juurde võtmist.
12.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde teatise sõjaaja ametikohale nimetamise kohta, 04.04.2023 ärakuulamise protokolli, MTA 31.03.2023 käskkirja ja kaebaja 13.04.2023 e-kirja. Ülejäänud kaebaja esitatud dokumendid on juba toimikus. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel arvesse kõiki juba esitatud tõendeid, mistõttu puudub vajadus nende korduvaks esitamiseks. Korduvad dokumendid tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg-d 2 ja 3). Asja juurde tuleb võtta ka PPA käskkiri kaebaja teenistusest kõrvaldamise kohta. Vastu võetud tõenditel võib olla tähtsus määruskaebuse lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). II
13.Halduskohus leidis õigesti, et teenistusest vabastamise korral on isikul võimalik kasutada ATS §-s 105 nimetatud õiguskaitsevahendeid. HKMS-s nimetatud õiguskaitsevahendeid on peetud lubatavaks vaid enne teenistusest vabastamist (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 12). Kuna kaebaja on PPA 12.04.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.10/32p teenistusest vabastatud ja see haldusakt on kehtiv (vt haldusmenetluse seaduse § 61), saab ta kehtiva õiguse ja senise kohtupraktika kohaselt kasutada ATS §-s 105 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Ka 4(6)
3-23-804 vaidlusaluse käskkirja kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei annaks kaebajale õigust esitada muid nõudeid peale nende, mis on sätestatud ATS §-s 105. Esialgne õiguskaitse tagab esitatud kaebust. Halduskohus lähtus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel õigesti kaebuse eesmärgist. Määruskaebuse lahendamise ajaks on halduskohus lubanud kaebajal kaebust muuta ja esitada alternatiivsed nõuded (vt 24.04.2023 määrus).
14.Ringkonnakohus jääb 14.04.2023 määruses väljendatud seisukohale, et kaebajal on põhimõtteliselt võimalik esialgse õiguskaitse abinõuna taotleda PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p kehtivuse peatamist. Kaebajal oli käskkirja andmise ajal alla seitsme aastane laps, mistõttu tal on võimalik kasutada ATS § 105 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda käskkirja tühistamist ja teenistusse ennistamist koos tasuga teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja on sellise nõude ka esitanud ja halduskohus on selle 24.04.2023 määrusega menetlusse võtnud. Sellise kaebuse tagamiseks on võimalik kohaldada HKMS § 251 lg 1 p-s 1 nimetatud abinõusid.
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse kstegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse kahjustab ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.
16.Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset tema politseiteenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasuse, politseiametniku väljateenitud aastate pensioni maksmise lõppemise ja missioonil osalemise võimatuse tõttu, samuti vajaduse tõttu tagada alaealiste laste ülalpidamine.
17.Asja materjalidest võib järeldada, et Siseministeerium on võtnud tagasi kooskõlastuse kaebaja missioonile lähetamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis puudub põhjus selles asjaolus kahelda. Seepärast ei tagaks käskkirja kehtivuse peatamine, et kaebaja saab missioonile minna. Kohtule ei ole esitatud piisavalt asjaolusid ja tõendeid, et hinnata sisuliselt väljateenitud aastate pensioniga seotud väiteid. Tuleb siiski eeldada, et kui kaebaja politseiteenistusest vabastamine osutub õigusvastaseks, on võimalik alusetult saamata jäänud pensioni summa kaebajale hiljem hüvitada. On siiski usutav, et teenistusest vabastamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed kaebaja elukorraldusele ja toimetulekule, mida on hiljem tagantjärele ka kaebajale soodsa kohtuotsusega keeruline kõrvaldada. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
18.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks saab olla eelkõige kaebuse ilmselge perspektiivitus, s.o olukord, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga väike. Esialgse õiguskaitse menetluse eripärast tulenevalt ei saa kaebuse perspektiivi hindamine olla kuigi põhjalik, sest kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud ei pruugi olla selged ning kogutud ei ole veel kõiki tõendeid. Halduskohus on andnud esialgse hinnangu kaebuse perspektiivile 13.04.2023 määruse põhjendava osa p-s 15, milles tegi pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on tõstatanud kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse kohta asjakohaseid küsimusi, mille tõttu ei saa kaebust praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
19.Praegusel juhul võib avalikku huvi haldusakti täitmise vastu pidada siiski kaebaja õigustest kaalukamaks. Halduskohus märkis õigesti, et teenistussuhteid reguleerivate õigusaktide üldise loogika järgi ei eeldata pooltelt vastastikuste kohustuste täitmist, kui vaieldakse teenistussuhte jätkumise üle. Teenistussuhte jätkumine vaidluse ajal ei teeni 5(6)
3-23-804 avalikke huve, sest eelduslikult puudub poolte vahel usaldus, sh selles osas, et teenistusülesandeid täidetakse nõuetekohaselt, ning tagatud ei ole sujuv koostöö. Arvestada tuleb sedagi, et kaebajat kahtlustatakse kelmuse toimepanemises varalise kasu saamise eesmärgil. Kaebaja teenistuses jätkamine võib vähendada avalikkuse usaldust PPA vastu ning kahjustada avaliku teenistuse (ja ka konkreetsemalt politseiteenistuse) mainet. Kaebaja ei ole sarnases olukorras nagu teised kahtlustuse saanud isikud, sest praeguse asja materjalide põhjal osutasid teised isikud kaebajale üksnes kaasabi süüteo toimepanemisel. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, et tal on võimatu leida menetluse ajal uus töö ja tagada niiviisi laste ülalpidamine. Seetõttu peab ringkonnakohus piisavaks kaebaja teenistusest vabastamisega kaasneva võimaliku ebaõiguse heastamist asjas tehtava kohtulahendiga.
20.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja ei saa enam kasutada ATS § 105 lg-s 4 sätestatud võimalust taotleda teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu sunnitult puudutud aja eest. Lapse vanust tuleb hinnata teenistusest vabastamise käskkirja andmise aja seisuga (vt ka K. Lang jt, Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, Tallinn 20131, lk 309). Vaidlus puudub, et kaebajal oli käskkirja andmise ajal alla seitsme aastane laps.
21.Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.