Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2474 28. aprill 2023 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot Janor Metsalliku (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi Metsalliku Mesindustalu) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti otsuse osaliseks tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi Kaebaja Janor Metsallik (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi Metsalliku Mesindustalu), esindaja vandeadvokaat Marit Toom Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2023. a määrus Janor Metsalliku (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi Metsalliku Mesindustalu) määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2023. a määrus ja Tartu Halduskohtu
29.detsembri 2022. a määrus ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tunnistas 17. jaanuari 2022. a otsusega nr 12-6/22/64 kehtetuks PRIA 31. märtsi 2020. a otsuse nr 12-6/20/295 Metsalliku Mesindustalu 2019. a taotluse osas, määras Metsalliku Mesindustalule mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt 51 706 eurot 81 senti ning nõudis tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 5120 eurot 51 senti.
2.Metsalliku Mesindustalu esitas 14. oktoobril 2022 selle otsuse vaidlustamiseks vaide, märkides, et PRIA ei ole vaidlusalust otsust talle kätte toimetanud ning ta sai otsusest teada 5. oktoobril 2022, kui selle edastas talle tema esindaja asjas nr 3-20-769. Kaebaja pidas vaiet tähtaegseks, kuid taotles alternatiivselt ka tähtaja ennistamist. PRIA tagastas 21. oktoobri 2022. a otsusega vaide, leides, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning puudub alus tähtaja ennistamiseks. PRIA märkis, et otsuse kohta saadeti kaebaja e-posti aadressile teade 19. jaanuaril 2022 ja isegi kui kaebaja ei saanud teadet kätte, tuleb otsus lugeda kättetoimetatuks, sest 20. mail 2022. a laadis PRIA otsuse üles teise haldusasja e-toimikusse.
3-22-2474
3.Metsalliku Mesindustalu (kaebaja) palus 21. novembril 2022 halduskohtule esitatud kaebuses tühistada PRIA 17. jaanuari 2022. a otsus osaliselt, 21. oktoobri 2022. a otsus täielikult ning kohustada PRIA-t 2019. a taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis, et PRIA tagastas tema vaide õigusvastaselt, mistõttu on kaebuse esitamine lubatud. Kaebaja pole PRIA-lt saanud e-kirja vaidlustatud otsuse kohta ning otsus laaditi PRIA e-teenuse keskkonda üles alles 21. oktoobril 2022. Kaebaja sai otsusest teada 5. oktoobril 2022, kui teise haldusasja materjalidega tutvunud kaebaja esindaja otsuse avastas ja sellest kaebajat teavitas.
4.Tartu Halduskohus tagastas 29. detsembri 2022. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel järgmiste põhjendustega.
4.1.PRIA 21. oktoobri 2022. a otsus pole haldusakt, seda ei saa vaidlustada tühistamisnõudega.
4.2.Kaebaja esitas PRIA-le vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 75 sätestatud tähtaega ületades. On ebausutav, et PRIA 19. jaanuari 2022. a e-kiri 17. jaanuari 2022. a otsuse tegemise kohta kaebajani ei jõudnud, sest ta sai sellelt e-posti aadressilt kätte muud kirjad ning PRIA logifaili väljavõtte kohaselt on kiri PRIA-st hot.ee meiliserverisse saadetud ning kirja saatmine ei ole ebaõnnestunud. PRIA 17. jaanuari 2022. a otsus lisati e-teenuse keskkonda oktoobris 2022. Seega ei saa lugeda vaidlusalust otsust 19. jaanuaril 2022 kättetoimetatuks kaebaja e-posti aadressile teavituse saatmisega, sest otsus ei olnud PRIA e-teenuse keskkonnas kättesaadav (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud redaktsioonis (ELÜPS vana redaktsioon) § 10 lg 3 p 2). Kuna kaebaja pidi teavitusest mõistma, et haldusakt on antud, pidi ta võtma meetmeid otsuse väljanõudmiseks. Otsuse olemasolu ei saanud olla kaebajale üllatuslik. Kaebajal tulnuks vaie esitada hiljemalt kahe kuu jooksul 19. jaanuari 2022. a teavituse saatmisest arvates.
4.3.Kui eeltoodud seisukohast mitte lähtuda, saab vaide esitamise tähtaja kulgemise siduda ajaga, mil kaebaja esindaja asjas nr 3-20-769 sai teada vaidlustatud otsuse olemasolust. Kaebaja esindaja sai otsuse kätte hiljemalt 15. augustil 2022, mil ta vaidlustatud haldusakti asja nr 3-20-769 e-toimikus avas ja materjalid alla laadis. Dokumendi kättesaamist ei mõjuta see, millal selle sisuga tutvuma asuti. Seega on ka sel juhul vaie esitatud tähtaja rikkumisega.
4.4.Kaebaja ei olnud kaebetähtaegade järgimisel piisavalt hoolikas. Kuna kaebajale teatati e-kirjaga otsuse tegemisest, ei õigusta tähtaja ennistamist see, et PRIA haldusakti e-teenuse keskkonda õigel ajal üles ei laadinud. PRIA tagastas vaide õigesti ning kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.
5.Kaebaja esitas määruskaebuse järgmise põhjendusega.
5.1.Kohtule esitatud tekstikujuline väljavõte logifailist ei tõenda, et e-kiri jõudis kaebaja e-postkasti. Sellist järeldust saaks teha hot.ee serveri logifaili põhjal, mida asja juures ei ole. PRIA e-kiri kaebajani ei jõudnud. Seda kinnitab ka kaebaja ja tema esindaja kirjavahetus. Seda, et kaebaja ei hakanud PRIA-lt uurima, kas PRIA kavatseb 2022. a alguses muuta 2019. a otsust, ei saa kaebaja kahjuks tõlgendada. Sellist „hoolsusstandardit“ kaebajalt eeldada on ebamõistlik.
5.2.Kohus asus vääralt seisukohale, et kaebaja esindajale asjas nr 3-20-769 toimetati PRIA vaidlustatud otsus kätte 15. augustil 2022. Kaebaja esindajal ei olnud alust arvata, et varem kätte toimetamata haldusakt võidakse lugeda talle sel kuupäeval kätte toimetatuks. Sellise järelduse sai kaebaja esindaja teha alles menetlusdokumendi ja selle lisadega sisulise tutvumise järel. Esindaja tutvus materjaliga 5. oktoobril 2022, kui hakkas valmistuma 9. novembri 2022. a kohtuistungiks. 2(6)
3-22-2474
5.3.Kui kaebetähtaeg oli mööda lastud, esinesid alused selle ennistamiseks. Olukorras, kus haldusorgan rikkus seadust, ei saa tagajärjeks olla see, et kaebaja jääb ilma võimalusest õigusi kohtus kaitsta. Kaebetähtaja ennistamine ei kahjustaks kolmandate isikute õigusi. Kaebetähtaja ennistamata jätmisel oleks kaebajale märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed.
6.PRIA märkis vastuses, et kuna 17. jaanuari 2022. a otsus oli kaebajale 20. mail 2022 edastatud koos asja nr 3-20-769 vastusega ja dokumendid, s.h otsus, olid avalikus e-toimikus kaebajale ja tema esindajale sel kuupäeval nähtavaks tehtud, siis saab arvestada, et otsus on kaebajale koos kohtuasja materjalidega kätte toimetatud. PRIA logifail kaebajale 19. jaanuari 2022. a teate saatmise kohta kinnitab PRIA IT-toe sõnul, et see teade on hot.ee serverisse saadetud ega ole tagasi lükatud ja hot.ee server on teate vastu võtnud. Teate avamist ei ole PRIA-l võimalik tõendada. Kaebaja jättis tõenäoliselt teate tähelepanuta.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 3. veebruari 2023. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et vaie tulnuks esitada hiljemalt kahe kuu jooksul
19.jaanuari 2022. a teavituse saamisest ning mõjuvaid põhjusi vaide tähtaja ennistamiseks polnud. Ringkonnakohus ei pidanud seetõttu vajalikuks analüüsida kaebaja esindaja poolt asjas nr 3-20-769 vaidlustatud otsusest teadasaamise asjaolusid. PRIA teavitus vastab ELÜPS v.r. § 10 lg 3 p-s 2 sätestatule, mille järgi tuleb isiku e-posti aadressile saata teade tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast. Teavitus sisaldab viidet 2019. a toetuse tagasinõudmisele ning mingit segadust 2018. a toetusega ei saanud tekkida. PRIA kasutajatoe logifail (tl 32-32p, „status=sent“) kinnitab e-kirja saatmist kaebaja e-posti aadressile. Kaebaja pole esile toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaks vaide esitamise tähtaja möödalaskmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Metsalliku Mesindustalu palub määruskaebuses kohtute määrused tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et kohtud on ebaõigesti asunud seisukohale, et vaie on tagastatud õiguspäraselt. Vaie on tähtaegne. Tõendatud pole, et kaebaja sai PRIA 19. jaanuari 2022. a e-kirja kätte. Isegi kui lugeda tõendatuks, et e-kiri saadeti PRIA serverist välja, on mitmeid võimalusi kirja kaotsiminekuks enne, kui kaebaja sellega tutvuda jõudis. Kaebaja esindaja tutvus vaidlustatud otsusega 5. oktoobril 2022, seega ei saanud vaide esitamise tähtaeg hakata kulgema enne 6. oktoobrit 2022 (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-7-15). Igal juhul esinesid alused kaebetähtaja ennistamiseks, sest tähtaja möödalaskmise põhjuseks on PRIA eksimus – otsus jäeti e-PRIA keskkonda üles laadimata. Kaebaja oleks selle otsuse sealt üles leidnud ja tähtaja jooksul vaidlustanud ka ilma teavituseta, nagu ta on vaidlustanud teised vaidlustamist vajavad PRIA otsused.
9.PRIA vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et otsuse olemasolust sai kaebaja teada PRIA
19.jaanuari 2022. a teavitusest ning otsus toimetati kätte teises kohtuasjas e-toimiku kaudu
20.mail 2022. Tähtsust ei ole, millal kaebaja otsusega tutvuma asus, see poleks kooskõlas ELÜPS v.r. § 10 eesmärgiga.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kohtute määrused tuleb materiaalõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja kaebus saata halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 234 ja 230 lg 5 p 3).
11.ELÜPS v.r. § 110 lg 1 näeb ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise enne halduskohtusse pöördumist. Vaie tuleb HMS § 75 kohaselt esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, 3(6)
3-22-2474 millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel, st kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Praegusel juhul on kohtud leidnud, et PRIA tagastas vaide õiguspäraselt, sest vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud ning ennistamiseks alust polnud. Sellisel juhul polnud kaebajal korrakohane vaidemenetlus läbitud ja kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-17-911/161, p 18). Kui PRIA on eksinud vaide esitamise tähtaja arvestamisel, tähtaja ennistamiseks alust andva mõjuva põhjuse sisustamisel või tähtaja ennistamist kaaludes, tuleks lugeda vaidemenetlus korra kohaselt läbituks ning kaebus oleks lubatav. Vaidlus käesolevas asjas käibki selle üle, kas PRIA on õigesti leidnud, et kaebaja pidi vaidlusalusest otsusest teadlik olema enne 5. oktoobrit 2022 (I), ning kui tähtaeg on siiski mööda lastud, kas vaide esitamise tähtaja möödalaskmiseks esines mõjuv põhjus (II). I
12.PRIA tagastas 21. oktoobril 2022 kaebaja 14. oktoobril 2022 esitatud vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, leides, et vaide esitamise tähtaeg 17. jaanuari 2022. a otsuse vaidlustamiseks on möödunud. PRIA leidis, et kaebaja pidi vaidlusalusest otsusest teada saama 19. jaanuaril 2022 tema e-posti aadressile saadetud teavitusest või 20. mail 2022 teises haldusasjas e-toimikusse laaditud PRIA vastusele lisatud otsusega tutvumisel. Kohtud nõustusid, et kaebaja pidi otsusest teada saama PRIA teavitusest, sest kaebaja on selle e-posti aadressi PRIA-le teatanud kontaktaadressina ning on sellelt aadressilt nii varem kui ka hiljem PRIA saadetud dokumendid kätte saanud. Halduskohus pidas eluliselt usutavaks, et teavitus jõudis kaebaja e-posti aadressile, kuid jäi lihtsalt tähelepanuta. Kaebaja kinnitab, et teavitust tema e-posti hulgas ei olnud ja ta ei teadnud otsuse olemasolust enne
5.oktoobrit 2022.
13.ELÜPS v.r. § 10 lg 1 näeb ette, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral tehakse otsus elektrooniliselt. Kui otsusega piiratakse isiku õigusi või talle pannakse täiendavaid kohustusi, tuleb otsus kätte toimetada, isiku nõusolekul võib seda teha elektrooniliselt (sama paragrahvi lõige 2). Otsus loetakse lõike 3 kohaselt isikule kätte toimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on saadetud otsus (p 1) või teade otsuse kohta ja otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu (p 2). Riigikohus on määruse nr 3-20-999/37 p-s 19 selgitanud, et HMS §-s 75 sätestatud alternatiivi – oleks pidanud haldusaktist teada saama – tuleb kohaldada sarnaselt HKMS § 46 lg-ga 7. Haldusaktist teadasaamiseks sätte tähenduses tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Alles sellest hetkest hakkab kulgema 30‐päevane vaide esitamise tähtaeg. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult selle hankimisega.
14.Vaidlust pole, et otsust ei saa praegu lugeda kaebajale kättetoimetatuks ELÜPS v.r. § 10 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt, sest otsust kaebaja e-posti aadressile ei saadetud ning otsus polnud kättesaadav PRIA e-teenuse keskkonnas enne 21. oktoobrit 2022. Iseenesest võiks kaebaja e-posti aadressile saadetud teavitust otsuse kohta lugeda asjaoluks, millest pidi kaebaja teada saama otsuse olemasolust, ja kui ta seda e-PRIA keskkonnast ei leidnud, nõudma PRIA-lt otsuse üleslaadimist või saatmist. Küsimus on selles, kas olukorras, kus kaebaja väitel e-kiri temani ei jõudnud, saab asuda seisukohale, et kaebaja oleks pidanud otsusest siiski teada saama. Nagu eespool selgitatud, näeb HMS § 75 ette, et vaide esitamise tähtaja alguseks tuleb lisaks sellele hetkele, mil isikule haldusakt teatavaks tehti, lugeda ka hetk, mil ta muul viisil otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama. Esmalt on kõne all PRIA e-teenuse keskkonnas otsuse avaldamise teade. Seega tuleb vastata küsimusele, kas kaebajale saadetud teate jõudmine temani on piisavalt usutavalt tõendatud.
4(6)
3-22-2474
15.Kolleegium nõustub kohtutega, et antud juhul jääb otsuse kohta teate kättesaamise risk kaebaja kanda. PRIA serverist teate saatmine ja hot.ee serverisse jõudmine on logifaili väljavõttega piisavalt usaldusväärselt tõendatud. Kaebaja oli PRIA-le teatanud, et soovib saada dokumente e-posti aadressil, ning ta on samalt aadressilt tavaliselt dokumendid kätte saanud. Kaebaja kui toetust saada sooviv isik peab kindlustama, et kontaktaadressiks antud e-posti aadress töötaks piisavalt usaldusväärselt, see on tema kontrollisfääris. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva ELÜPS § 9 kohaselt piisab otsuse elektrooniliselt kättetoimetatuks lugemiseks sellest, et isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas. Seega tuleb toetust taotlenud isikutel muretseda suhtluseks PRIA-ga sellised tehnilised vahendid, mille puhul e-kirja kadumise võimalused on viidud miinimumini. Kui tegemist on tehnilise rikkega, mis tingis kirja kadumise, peab selle olemasolu ja kirja mittejõudmist e-posti aadressile tõendama kaebaja. Piisavalt usaldusväärseks tõendiks ei saa antud juhul pidada kohtule esitatud e-kirja adressaadi elukaaslase kinnitust, et kirja posti hulgas
5.oktoobril 2022 (enam) ei olnud, või loetelu võimalustest, kuidas kiri võis kaduda. Seega tuleb nõustuda kohtutega, et kaebaja oleks pidanud otsusest teada saama 19. jaanuari 2022. a e-kirjast. Kuna kaebaja mõistliku tähtaja jooksul otsust välja ei nõudnud ega vaidlustanud, on PRIA ja kohtud jõudnud õigele järeldusele, et vaide esitamise tähtaeg oli 14. oktoobriks 2022 möödunud.
16.Kuna kaebaja pidi vaidlusalusest otsusest teada saama 19. jaanuari 2022. a e-kirjast, poleks vaja enam analüüsida, kas otsusest teadasaamisena võib kõne alla tulla selle otsuse üleslaadimine PRIA vastuse lisana teise haldusasja e-toimikusse või e-toimikust materjalide allalaadimine. Siiski peab kolleegium vajalikuks selgitada otsuse kättetoimetamise võimalikkust teise kohtuasja materjalide juures, sest halduskohus on materjalide allalaadimist käsitanud alternatiivse teadasaamise võimalusena ning PRIA peab oma selgitustes otsuse üleslaadimist e-toimikusse lausa otsuse kättetoimetamise fiktsiooni täitmiseks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-7-15 tehtud lahendi p-s 16 selgitanud, et sellist olukorda, kus haldusakti saab lugeda isikule kättetoimetatuks mõne teise haldusakti üle peetavas kohtuvaidluses, tuleb pidada erandlikuks. Kättetoimetatuks lugemine eeldab, et kaebaja mõistab ilmselgelt, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt. Arvestades eespool toodud selgitusi ja selles kohtulahendis tehtud viiteid varasematele kohtuasjadele, võib teha järelduse, et konkreetse haldusakti jõudmine kaebajani teises kohtuvaidluses peab olema usaldusväärselt tõendatud. Vastasel korral oleks kaebeõigus ülemäära piiratud. PRIA seisukoht, et e-toimikusse üleslaadimise hetkest on dokument kaebajale kätte toimetatud, on ebaõige. Fiktsioon e-toimiku puhul kehtida ei saa, sest kaebaja ei saanud kuidagi teada, et PRIA kavatseb haldusakti just e-toimiku kaudu teatavaks teha. Samal põhjusel on alusetu eeldada ka seda, et kaebaja esindaja pidi alla laaditud ja välja prinditud dokumendid kohe pärast väljaprintimist üle vaatama ja esindatavale teatavaks tegemata haldusakti avastama. Kaebaja selgitus dokumentidega tutvumisest teises asjas määratud kohtuistungi ettevalmistamise käigus on eluliselt usutav. II
17.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kaebaja esile toodud põhjus vaide esitamisega viivitamiseks on käsitatav mõjuva põhjusena HMS § 34 mõttes ning kas PRIA oleks pidanud vaide tähtaja ennistama. Kaebaja on toonud esile asjaolu, et kui vaidlusalune otsus oleks PRIA e-teenuse keskkonnas nähtav olnud, oleks ta selle sõltumata e-kirja saatmisest üles leidnud ja vaidlustanud. Esmapilgul näib, et kui on juba tuvastatud, et kaebaja pidi saama otsusest teada e-kirjast, ei saa otsusest teavitamise järgmise kanali puudumine enam kuidagi olla põhjuseks, mis takistas otsuse vaidlustamist. Siiski peab kolleegium vajalikuks seda võimalust lähemalt uurida.
18.HMS § 77 näeb ette, et vaide esitamise tähtaja võib ennistada sama seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel 5(6)
3-22-2474 tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu tegemist takistava sündmuse äralangemist ning tähtaega ei ennistata, kui menetlustoimingu teostamiseks ette nähtud tähtajast on möödunud rohkem kui üks aasta. Praegusel juhul esitas kaebaja vaide kahe nädala jooksul arvates päevast, mil ta otsuse e-toimiku materjalidest avastas, ning aastane tähtaeg polnud veel möödunud. Puudusid ka muud tähtaja ennistamist välistavad asjaolud.
19.Nagu määruse eelmises osas selgitatud, tähendab HMS § 75 alternatiiv – oleks pidanud teada saama – seda, et teave haldusakti olemasolu kohta pidi olema jõudnud isiku kontrollisfääri ning ta oleks pidanud astuma samme selle väljanõudmiseks. Seega ei välista see alternatiiv täielikult võimalust, et mingitel asjaoludel kaebaja siiski otsuse sisuga tutvuda ei saanud, ning järelikult puudus tal võimalus selle vaidlustamiseks.
20.Praegusel juhul nägi ELÜPS v.r. § 10 lg 3 haldusakti kättetoimetamisel ette kaks olulist tingimust – e-kiri otsuse kohta pidi olema saadetud isiku e-posti aadressile ning otsus üles laaditud PRIA e-teenuse keskkonda. Seega oli seadusandja kahekordselt kindlustanud, et isik saaks teada tema õigusi riivavast otsusest. Praegu oli PRIA vea tõttu üks teavitamise kanal puudu. Usutav on, et kaebaja oleks selle otsuse e-teenuse keskkonnast leidnud enne vaidlustamise tähtaja lõppu, kui see oleks olnud üles laaditud. Kaebaja avastas oktoobri lõpus üles laaditud otsuse e-teenuse keskkonnast, ilma et PRIA oleks talle sellest hilinenud üleslaadimisest teatanud. Usutav on ka see, et kaebaja oleks otsuse vaidlustanud, kui ta oleks selle e-teenuse keskkonnast leidnud. Ta on sama toetusega seotud tagasinõuded ja vähendamised vaidlustanud. Kaebaja on selgitanud, et seni olid kõik otsused e-teenuse keskkonnas nähtavad ning ta usaldas seda keskkonda. Usaldust suurendas asjaolu, et seadusest tulenevalt oli kaebaja teadlik, et ilma haldusakti olemasoluta PRIA e-teenuse keskkonnas ei saa seda lugeda kättetoimetatuks, ning ta võis eeldada, et enne ei hakka kulgema ka vaide esitamise tähtaeg. Ka vastustaja on kinnitanud, et seni polnud otsuste üleslaadimisel e--teenuse keskkonda probleeme esinenud ning kuna ametnikud kasutavad töös teisi asutusesiseseid andmebaase, ei avastanud nad tehtud viga enne, kui kaebaja vaide esitas.
21.Kolleegium leiab, et vastustaja viga on objektiivseks põhjuseks, mis ilmselt mõjutas vaide tähtaegset esitamist. Tegemist on mõjuva põhjusega tähtaja ennistamiseks HMS § 34 lg 1 mõttes. Siiski näeb HMS § 77 ette, et ka HMS § 34 tingimuste täidetuse korral on PRIA-l kaalutlusõigus, kas tähtaeg ennistada või mitte. Kolleegium leiab, et PRIA kaalutlusõigus oli vähenenud nullini, sest tähtaja möödalaskmise tingis PRIA enda viga. Kui haldusorganile pandud kohustuse rikkumine on piisavalt usutavalt põhjuseks, mis tõi kaasa vaide esitamisega hilinemise, tuleb vaide esitamise tähtaeg ennistada. Seepärast oleks PRIA pidanud vaide tähtaja ennistama ja vaide läbi vaatama. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja läbinud vaidemenetluse korrakohaselt ning kaebus lubatav. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.