Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 27. aprill 2023, Tartu 3-20-1862
Haldusasi
N.R. Energy OÜ kaebus Tapa Vallavalitsuse 31. augusti 2020. a projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2022. a otsus N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – N.R. Energy OÜ Vastustaja – Tapa vald
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tuvastada Tapa Vallavalitsuse 31. augusti 2020. a projekteerimistingimuste väljastamise taotluse nr 2011002/03720 läbi vaatamata jätmise otsuse õigusvastasus.
4.Mõista Tapa vallalt N.R. Energy OÜ kasuks välja menetluskulu 3417 eurot.
5.Tagastada N.R. Energy OÜ-le apellatsioonimenetluses enam tasutud riigilõiv 97,95 eurot.
6.Võtta N.R. Energy OÜ poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid asja materjalide juurde.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. mai 2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.R. Energy OÜ on Tapa linna kaugkütte võrgus soojatootja ning võrguettevõtja. Ta kasutas rendilepingu alusel Tapa Vesi OÜ-le kuuluvaid küttetorustiku osasid. Rendilepingu kehtivuse
lõpptähtaeg oli 31. juuli 2020. N.R. Energy OÜ esitas 27. märtsil 2020 taotluse Tapa Vallavalitsusele projekteerimistingimuste väljastamiseks Tapa vallas Põllu tn 6 asuva Tapa erihoolduskogu liitumiseks Tapa linna kaugküttesüsteemiga. Tapa linn tagastas 31. augusti 2020. a otsusega taotluse läbivaatamatult, viidates sellele, et Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020. a otsusega on antud OÜ-le Tapa Vesi ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks.
2.N.R. Energy esitas kaebuse, milles palus vallavalitsuse 31. augusti 2020. a otsus tühistada ja kohustada vallavalitsust taotlust uuesti lahendama. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada vastustajat lihtsalt taotlust uuesti lahendama, kui kohus ei pea otsust haldusaktiks. Ehitusseadustiku (EhS) § 30 järgi saab projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätta ning selle tagastada vaid juhul, kui projekteerimistingimuste väljastamine on ilmselgelt võimatu. Sellise olukorraga tegemist pole.
3.Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kuna projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, on sellise otsustuse näol tegemist haldusaktiga.
3.2.Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, et projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmise tingib vastustaja 22. juuni 2020. a otsus, millega anti OÜ-le Tapa Vesi ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrgu haldamiseks. EhS § 30 sätestab, et pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel selle nõuetele vastavust; kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.
3.3.Kohus nõustus vastustajaga, et projekteerimistingimuste väljastamine oli ilmselgelt võimatu. Projekteerimistingimusi taotleti selleks, et kaebaja kui Tapa linna kaugküttepiirkonna võrguettevõtja saaks projekteerida liitumistorustiku Tapa linnas Põllu 6 asuva erihooldekodu liitumiseks kaugküttesüsteemiga. Projekteerimistingimuste taotlemise ajal oli kaebaja tõepoolest Tapa linnas võrguettevõtja. Ajaks, kui vastustaja taotluse kohta seisukoha võttis, oli vastustaja vastu võtnud 22. juuni 2020. a otsuse, mille kohaselt oli alates 1. augustist 2020 Tapa linna kaugküttepiirkonnas võrguettevõtjana tegutsemise ning kaugküttevõrgu arendamise, laiendamise ja uute tarbijate liitmise õigus üksnes OÜ-l Tapa Vesi. Kohus nõustus, et 22. juuni 2020. a otsusest tulenevalt ei olnud kaebajal enam õiguslikku alust tegeleda uute tarbijate liitmisega Tapa linna kaugküttevõrku, sh taotleda selleks projekteerimistingimusi.
3.4.Kuna rendilepingu järgi oli kaebajal õigus OÜ-le Tapa Vesi kuuluvat kaugküttetorustikku kasutada kuni 31. juulini 2020, ei vasta tõele kaebaja väide, et ta valdas vaidlustatud otsuse tegemise ajal kaugküttetorustikku õiguspäraselt. Kaebaja ei saa OÜ-le Tapa Vesi kuuluva kaugküttetorustiku õigusvastase valdamise põhjal nõuda tema jätkuvat tunnustamist võrguettevõtjana ja talle projekteerimistingimuste väljastamist uute tarbijate liitmiseks kaugküttevõrguga.
3.5.Projekteerimistingimuste väljastamise taotluse lahendamiseks ei ole ette nähtud tähtaega ja vastavalt ei saa vastustajale ette heita taotluse lahendamisega viivitamist kuni 27. maini 2020, st päevani, milleni pikendas vastustaja haldusmenetluse läbiviimise tähtaega, põhjendades seda sellega, et vajalik on välja selgitada, kuidas kaugküttetorustiku ehitamist rahastatakse ning kellele see kuuluma hakkab. Alates 28. maist 2020 viivitas vastustaja küll taotluse lahendamisega õigusvastaselt, kuid kohus leidis, et isegi kui vastustaja oleks teinud otsuse enne seda, kui anti 20. juuni 2020. a otsus, mis oli projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks, ei oleks kaebaja taotlust teistmoodi lahendatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.N.R. Energy OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kuna kaebajale on pärast halduskohtu otsuse tegemist 6. aprillil 2022 vallavalitsuse poolt projekteerimistingimused väljastatud, siis soovib kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 alusel kaebuse nõuet muuta ja taotleb kohtumenetluses kantud menetluskulude 3 765 eurot hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel kui vastustaja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju.
4.2.Vaidlustatud haldusaktis pole viidatud õiguslikule alusele.
4.3.Kohus lähtus vastustaja paljasõnalisest hinnangust, et pärast vallavalitsuse 22. juuni 2020. a otsuse andmist vahetus Tapa linnas soojusenergia võrguettevõtja.
4.4.Kuna vastustaja oli asunud kaebaja esitatud projekteerimistingimuste väljastamise taotlust läbi vaatama, st sisuliselt menetlema, ei saanud ta seda hiljem läbi vaatamata jätta.
4.5.Taotluse menetlemisel viivitas vastustaja õigusvastaselt. Arvestades seda, et taotlust ei lahendatud sisuliselt, ei saa pidada mõistlikuks viiekuulist tähtaega, mil taotlust menetleti. Mõistlikuks ei saa pidada ka kahekuulist tähtaega, mida hindas mõistlikuks kohus.
4.6.Menetlusega viivitamise tõttu jõudis vallavalitsus anda 22. juuni 2020. a otsuse võrguettevõtja vahetamise kohta ning arvestas seda taotluse läbi vaatamata jätmisel.
4.7.Kaebajat ei kuulatud menetluses ära. See, et vastustaja jäi menetluses kindlaks seisukohale, et taotlus tuli läbi vaatamata jätta, ei tähenda, et ära kuulamata jätmine ei tingi otsuse tühistamist.
5.Tapa valla vastuses leitakse, et nõude muutmise lubamine pole põhjendatud, kuna kaebaja on oma eesmärgi projekteerimistingimuste väljastamise näol saavutanud ning nõude muutmise lubamise korral tekiks uus vaidlus, mis ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kaebuse muutmise lubamisel palutakse see jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebuse muutmine on lubatav ning apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Käesoleva vaidlusega sisuliselt identset vaidlust on ringkonnakohus lahendanud juba haldusasjas nr 3-20-1864. Vaidlevad pooled olid samad ning samad olid ka vaidluse põhilised asjaolud. Ainus märkimisväärne erinevus asjade vahel on see, et asjas 3-20-1864 oli kaebaja soovinud projekteerimistingimuste väljastamist Tapa vallas Pikk 18 asuva hoone liitumiseks kaugküttesüsteemiga, kuid käesolevas asjas projekteerimistingimusi Põllu tn 6 asuva hoone liitumiseks. Mõlemas asjas jäeti taotlus läbi vaatamata vallavalitsuse 31. augusti 2020. a otsustega ning mõlemas asjas viidati põhjendusena sellele, et vallavolikogu 22. juuni 2020. a otsusega oli OÜ-le Tapa Vesi antud ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks. Samamoodi on mõlemas asjas kaebaja lõpuks projekteerimistingimused saanud ning soovinud apellatsiooniastmes üle minna tuvastamiskaebusele.
8.Asjas 3-20-1864 olid ringkonnakohtu põhilised seisukohad järgmised.
8.1.Tuvastamiskaebusele üleminek on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 järgi lubatav, kuna annab kaebajale õiguse kantud menetluskulude hüvitamiseks vastustaja poolt. Kahju hüvitamise nõue menetluskulude saamiseks ei ole HKMS § 109 lg 7 järgi lubatav.
8.2.EhS § 30 ls 2 sätestab, et kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. EhS ei sätesta piiranguid isikute ringile, kes võivad taotleda projekteerimistingimuste väljastamist. Selliseid piiranguid ei näe ette ka kaugkütteseadus. Ringkonnakohus ei näinud põhjust tõlgendada kaugküttevõrguga liitumiseks vajalike rajatiste projekti koostamiseks projekteerimistingimuste
taotlemise regulatsiooni selliselt, et projekteerimistingimusi saab taotleda ja neid võib anda üksnes konkreetse piirkonna võrguettevõtjale. Vastustaja saanuks kaasata võrguettevõtja projekteerimistingimuste menetlusse ning arvestada tema seisukohaga taotluse sisulisel lahendamisel.
8.3.Seadus ei keela väljastada projekteerimistingimusi isikule, kes ei ole kohaliku omavalitsusüksuse poolt määratud võrguettevõtjaks konkreetses võrgupiirkonnas. Vastupidine tõlgendus kahjustaks oluliselt isikute huve, kes soovivad liita kaugküttevõrguga oma tarbijapaigaldise. Kindlasti ei saa nn valest taotlejast lähtuvat takistust projekteerimistingimuste väljastamisel pidada ilmselgeks EhS § 30 ls 2 mõttes.
8.4.Seda, et puuduv võrguettevõtja staatus ei takista projekteerimistingimuste väljastamist kaebajale, kinnitab asjaolu, et vastustaja väljastas hiljem kaebajale projekteerimistingimused nii Pikk 18 kui Põllu 6 hoonete jaoks.
8.5.Menetluskulude väljamõistmisel arvestas ringkonnakohus seda, et poolte vahel on toimumas ka teine analoogne vaidlus (st käesolev asi) ja et vaidlus pole tavapärasest keerukam ning mõistis kaebaja kasuks vastustajalt välja 50% halduskohtus katnud õigusabikuludest ja 80% apellatsioonimenetluses kantud õigusabikuludest ning mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivu.
9.Ringkonnakohus juhindub eeltoodud seisukohtadest ka käesolevas asjas ning ei korda asjas 3-20-1864 esitatud põhjendusi pikemalt. Mõlemad menetlusosalised on samad ning eelduslikult on neil varasemas kohtuasjas esitad põhjendused täies ulatuses teada.
10.Seega tuleb taotlus kaebuse täiendamiseks kahju hüvitamise nõudega jätta rahuldamata, kuid taotlus tuvastamiskaebusele üleminekuks tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tuvastab Tapa Vallavalitsuse 31. augusti 2020. a otsuse, millega tagastati kaebaja projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/03720 läbivaatamatult, õigusvastasus. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, mis seonduvad talle hilisemalt projekteerimistingimuste väljastamisega, võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.
11.Kaebaja õigusabikuludest halduskohtus (3 750 eurot) kuulub väljamõistmisele 50% ehk 1875 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikuludest 1890 eurot kuulub väljamõistmisele 80% ehk 1512 eurot. Riigilõivu tasus kaebaja halduskohtus 15 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kaebaja aga riigilõivu 112,95, arvestades seda taotletud hüvitise (menetluskulude) suuruselt vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2. Kuna kahju hüvitamise nõude lisamine kaebusele ei ole lubatav, on sellises mahus riigilõivu makstud alusetult. Maksmisele kuulunuks riigilõivuseaduse § 60 lg-st 7 tulenevalt riigilõiv 15 eurot. Seega on alusetult makstud riigilõiv 97,95 eurot. HKMS 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seetõttu tuleb kaebajale tagastada apellatsioonimenetluses enam tasutud riigilõiv 97,95 eurot ning ülejäänud riigilõiv, mis tasuti kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel, kokku 30 eurot, tuleb vastustajalt koos õigusabikuludega kaebaja kasuks välja mõista. Menetluskuludena kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele seega menetluskulu 3417 eurot (1875+1512+30).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.