Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood Y)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.1.taotleda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmist Xi ja Wi kaasomandis olevale kinnistule registriosa numbriga V, asukohaga Q selliselt, et keelatud on Xile kuuluva kaasomandiosa käsutamine;
2.2.seada Transpordiameti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge Xi omandis olevale haagisele BRENTEX-TRAILER BREN-325 (numbrimärgiga B), väikelaevale (mootorpaat registreerimisnumbriga F) ja väikelaevale FISK UTTERN 465 (mootorpaat registreerimisnumbriga G).
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed, isikukood, kinnisomandi asukoht ja registriosa number ning liiklusvahendite numbrimärgi andmed tähemärkidega.
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xile toimetada määrus kätte pärast teate saamist täietoimingute sooritamise kohta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 204 lg 1).
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
3-23-900
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur) esitas 25. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-st 1 ja MKS § 130 lg 1 p-st 1 lähtudes luba käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmiseks Xi ja Wi kaasomandis olevale kinnistule selliselt, et keelumärkega oleks keelatud üksnes Xile kuuluva kaasomandiosa käsutamine. Samuti taotleb MTA luba Transpordiameti liiklusregistris käsutamiskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks Xi omandis olevale haagisele ning kahele väikelaevale (mootorpaadid). MTA põhjendab taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt:
1.1.Maksuhaldur tegeleb B.A.C. GROUP maksuvõlgade sissenõudmisega. Osaühingu B.A.C. GROUP maksuvõlg on 25. aprilli 2023. a seisuga 183 758,62 eurot (sh intressinõue 40 749 eurot)1. Nõudele lisandub arvestuslik intress 16 903,74 eurot. Osaühingu B.A.C. GROUP maksuvõlg põhivõla osas koosneb erijuhtude tulumaksust ja käibemaksust kokku summas 143 141,66 eurot maksustamisperioodide juuli 2020 – märts 2021 eest. Äriregistri andmetel oli B.A.C. GROUP ainukeseks juhatuse liikmeks alates 20. juulist 2020 kuni 17. veebruarini 2021 X.
1.2.MTA alustab kohtule esitatud taotlusega osaühingu B.A.C. GROUP endise juhatuse liikme Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Menetluse tulemuseks võib olla Xi solidaarne vastutus koos osaühinguga B.A.C. GROUP maksustamisperioodidel juuli 2020 – märts 2021 tasumata jäetud maksukohustuste, mis on kindlaks määratud 15. augusti 2022. a maksuotsuses nr 12.2-3/055557-23 ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
1.3.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X, olles osaühingu B.A.C. GROUP seaduslik esindaja maksuotsusega määratud maksukohustuste tekkimiste perioodidel, esitas teadlikult maksuhaldurile KMD-del ja TSD-del valeandmeid, et varjata äriühingu tegelikku maksukohustust. Kontrollimenetluses tuvastati, et osaühing B.A.C. GROUP ei olnud alates käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 euro täitumise päevast, s.o alates
17.augustist 2020 registreerinud end käibemaksukohustuslasena ega esitanud perioodil august 2020 kuni märts 2021 ühtegi käibedeklaratsiooni. Samas võõrandas osaühing B.A.C. GROUP Kastre vallas 2020. aastal kolm kinnisasja ning 2021. aastal ühe kinnisasja. Võõrandatud elamud olid ehitusjärgus ja need võõrandati enne ehitise esmast kasutuselevõttu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 alusel kuulus kinnisasjade võõrandamine seetõttu maksustamisele 20%-lise käibemaksumääraga. Osaühing B.A.C. GROUP end käibemaksukohustuslaseks nõuetekohasel ajal ei registreerinud ning KMD-l kinnisasja võõrandamist ei kajastanud. Kohustuste rikkumisega hoidis osaühing kõrvale käibemaksu tasumisest kogusummas 60 166,66 eurot.
1.4.Osaühing B.A.C. GROUP tegi kontrollitaval perioodil ülekandeid ja sularaha väljamakseid, mille kohta äriühing raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaid algdokumente ei esitanud. Äriühing jättis väljamaksed ja kulutused oma TSD-del deklareerimata ning neilt arvestatavad maksud ja maksed riigieelarvesse tasumata. X ei osanud öelda, mille tarbeks ta osaühingu arvelduskontolt kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha 196 600 eurot kasutas. B.A.C. GROUP osaühingul oli seega maksustamisperioodil juuli 2020 kuni märts 2021 kohustus oma raamatupidamises kajastada, TSD-del deklareerida ja tasuda tulumaks summas 82 975 eurot.
1.5.X tegeles maksuvõla kujunemise ajal osaühingu B.A.C. GROUP majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisega ainuisikuliselt ning oli äriühingu seadusliku esindajana (juhatuse ainuliikmena) vastutav rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamine (maksukohustuste varjamine) ning rahaliste vahendite väljaviimine on maksuhalduri hinnangul otseses
Vt maksuhalduri taotluse lisa 3
3-23-900 põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Osaühingul B.A.C. GROUP puudub vara oma kohustuste täitmiseks ning see on tingitud otseselt Xi süülisest tegevusest. Sellest tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on teadlikult ja tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
1.6.MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine Xi tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Xi varasem ebakohane käitumine osaühingu B.A.C. GROUP majandustegevuse korraldamisel iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Maksuhalduril on ka põhjendatud kahtlus, et X asus teadlikult osaühingut B.A.C. GROUP võõrandama, et vältida majandustegevuse kontrollimist ja õige maksukohustuse tuvastamist. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on X saanud perioodil oktoober 2022 kuni detsember 2022 keskmiselt väljamakseid 434,67 eurot kuus ja perioodil jaanuar 2023 kuni märts 2023 keskmiselt väljamakseid 507 eurot kuus (väljamakseid on teinud Sotsiaalkindlustusamet). Sissenõude pööramine Xi sissetulekule oleks selle suurust arvestades piiratud. Isiku sissetulek ei oleks piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse (183 758,62 eurot) täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
1.7.Osaühingul B.A.C. GROUP on tekkinud maksuvõlg. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg kõige varasema TSD esitamise kuupäevast, s.o 2020. a augusti TSD esitamise ja tasumise tähtpäev 10. september 2020. Seega ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg möödunud, vastutusotsuse tegemine on seega lubatav.
1.8.Osaühingu B.A.C. GROUP õigusvõime ei ole lõppenud ning äriühingut ei ole äriregistrist kustutatud, kuid maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole tulemust andnud. Osaühing B.A.C. GROUP ei ole tasunud 15. augusti 2022. a maksuotsusega nr 12.2-3/055557-23 määratud maksukohustust ega intressinõudest nr 13-3/115983 tulenevaid intressinõudeid. Maksuhaldur edastas 19. septembril 2022 krediidiasutustele korraldused maksuotsusega määratud maksukohustuse sissenõudmiseks ja 7. novembril 2022 korraldused osaühingu B.A.C. GROUP intressinõude nr 13-3/115983 arestimiseks. Eeltoodu tulemusel on toimunud vaid üks laekumine summas 132,04 eurot. Väärtpaberikontot äriühingule ei kuulu. Maksuhalduri hinnangul ei ole osaühing B.A.C. GROUP tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega ei ole osaühingu maksuvõla sundtäitmine enam kui kolmekuulise perioodi jooksul andnud positiivset tulemit.
1.9.Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuuluvad Xile üldkasutatav haagis BRENTEXTRAILER BREN-325 (numbrimärgiga B, ehitusaasta 2017), väikelaev (mootorpaat registreerimisnumbriga F, ehitusaasta 1980) ja teine väikelaev FISK UTTERN 465 (mootorpaat registreerimisnumbriga G, ehitusaasta 1973). Haagise väärtuseks saab lugeda keskmiselt 2900 eurot ning kummagi väikelaeva väärtuseks 5782 eurot. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub Xile ka 1/2 kaasomandis olevast kinnisasjast (pindala 3648 m2) registriosa numbriga V (Q). Tegemist on maatulundusmaaga, millel asuvad kaev, majutushoone ja aiamaja. Statistiliselt on kinnisasja võimalik väärtus vähemalt 104 121 eurot. Seda kinnitab ka asjaolu, et kinnisasjale on seatud hüpoteek suuruses 96 200 eurot. Xile kuulub ka kolm transpordimaa sihtotstarbega kinnisasja, mille väärtuse hindamine on raskendatud või isegi võimatu. Muu registervara Xil puudub. Maksuhaldur taotleb seetõttu luba käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmiseks Xi ja Wi kaasomandis olevale kinnisasjale (selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud Xile kuuluva kaasomandi osa ulatuses) ning Xi nimele registreeritud liiklusvahenditele (haagis ja kaks
3-23-900 väikelaeva), sest need on MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest kõige sobivamad meetmed.
1.10.MTA lõpetab täitetoimingud, kui X esitab tagatise. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, siis on deposiidi väärtuseks 183 758,62 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab volitatud haldusorgan taotluse loa saamiseks kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. MTA alustab Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse kohtule esitatud taotlusega, mis on Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2013. a määruse asjas nr 3-3-1-7-13 punktist 12 lähtuvalt lubatud. Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba taotleda.
4.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kui äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, siis vastutab ta MKS § 40 lg 1 kohaselt maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
5.Osaühingu B.A.C. GROUP maksukohustus on tuvastatud MTA 15. augusti 2022. a maksuotsusega nr 12.2-3/055557-23 ning praeguseks täitmata maksukohustuse ja arvestatud intressi suurus on nähtav MTA taotluse lisast 3. Osaühingu B.A.C. GROUP maksuvõlg on
25.aprilli 2023. a seisuga 183 758,62 eurot (sh intressinõue 40 749 eurot). Maksuhalduri taotluse kohaselt oli osaühing B.A.C. GROUP kohustatud end alates 17. augustist 2020 (s.o piirmäära 40 000 euro täitumisel) registreerima käibemaksukohustuslaseks. Osaühing seda ei teinud ega esitanud ajavahemikul august 2020 kuni märts 2021 ühtegi käibedeklaratsiooni, kuigi äriühingul tekkis sellel ajavahemikul maksustatav käive. Osaühing võõrandas 2020. aastal ja 2021. a alguses mitu kinnisasja, mis kuulusid maksustamisele 20%-lise käibemaksumääraga. MTA registreeris käibemaksuseaduse § 20 lg 10 alusel osaühingu käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates 17. augustist 2020. Maksuotsusega tuvastatud käibemaksukohustuse suuruseks on 60 166,66 eurot. Samuti ei ole osaühing B.A.C. GROUP ajavahemikul juuli 2020 kuni märts 2021 esitanud mitte ühtegi TSD-d. Samas on tehtud osaühingu arvelduskontodelt
3-23-900 ülekandeid ja sularaha väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid ning mis tõi kaasa tulumaksu tasumise kohustuse summas 82 975 eurot. MTA 5. juuli 2022. a kontrolliaktist nr 12.23/055557-22 nähtub, et ajavahemikul august 2020 kuni veebruar 2021 võeti osaühingu arvelduskontolt välja sularaha kogusummas 196 900 eurot ning ei ole teada, milleks seda on kasutatud. Osaühingu B.A.C. GROUP ei ole maksuotsusega määratud maksukohustusi täitnud ning selle tulemusel on tekkinud äriühingul ka ca 40 000 euro suurune intressivõlg. Kuivõrd Osaühing B.A.C. GROUP maksuvõla tekkimise ajal oli äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks ning ainuosanikuks X (vt taotluse lisa 1), kellel oli ülevaade ja kontroll osaühingu majandustegevuse ja finantsvahendite üle ning ta tegeles raamatupidamisega isiklikult, siis on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et X varjas teadlikult osaühingu B.A.C. GROUP maksukohustust ning tema tegevuse ja osaühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, mistõttu võib ta vastutada solidaarselt äriühinguga maksukohustuse täitmise eest. MTA taotluses esitatud asjaolud tekitavad kahtluse ka selles, mis eesmärgil X tegelikult veebruaris 2021 juhatuse liikme kohalt taandus.
6.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus seega väita, et vastutusotsuse tegemine Xi suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kuna põhjendatud kahtluse alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loaandmise otsustamine on prognoosotsus, ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas vastutusmenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne otsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta otsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude lõpliku tõendatuse ja nende õigusliku kvalifikatsiooni andmise suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Seda kontrollitakse järgnevas vastutusmenetluses. Lisaks tuleb arvestada, et kohus ei pea lõplikult tuvastama maksukohustuse eest potentsiaalselt vastutava isiku tahtlust või rasket hooletust. Isiku tahtlus või raske hooletus MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel tuleb samuti tuvastada vastutusotsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
7.Seoses intressikohustusega peab kohus vajalikuks märkida, et juhatuse liikmelt on võimalik nõuda vastutusotsusega maksuintressi ka aja eest, mil ta enam juhatuse liige ei olnud, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine. Seejuures on oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvestatakse, sest isiku tegevusest tulenev tagajärg võib kesta edasi ka pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist (vt Riigikohtu
16.oktoobri 2019. a määrus asjas nr 3-19-269, p 9; 21. novembri 2019. a määrus asjas nr 3-19276, p-d 11 ja 13; 12. veebruari 2020. a määrus asjas nr 3-19-1672 p-d 23 ja 25; 19. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-20-1213, p 15). Seega võib X vastutada ka pärast juhatuse liikme volituste lõppemist tekkinud intressivõla eest, sest põhivõlg tekkis ajal, mil ta oli äriühingu ainus juhatuse liige.
8.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määruse asjas nr 3-3-1-4-13 p 23 kohaselt peab maksuhaldur oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu hinnangul on MTA veenvalt põhjendanud, miks võib vastutusotsuse sundtäitmine tulevikus muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Xi tegevus viitab sellele, et ta on teadlikult jätnud osaühingu B.A.C. GROUP käibemaksukohustuslasena
3-23-900 registreerimata ning vajalikud KMD ja TSD deklaratsioonid esitamata, tehes ka ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Samuti on isik astunud juhatuse liikme kohalt tagasi ning osaühingu võõrandanud. Arvestades määratava maksusumma suurust (183 758,62 eurot), ei ole Xi igakuised sissetulekud (507 eurot kuus, seisuga märts 2023) piisavad maksukohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. MTA taotluses märgitud asjaoludest tulenevalt on tõenäoline, et isik võib asuda vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima ning nt oma vara võõrandama. Selleks kahtluseks annab alust isiku varasem käitumine (sh nt äriühingust sularaha väljavõtmisega ja ettevõtlusega seotud asjaolud).
9.Kohtu hinnangul ei esine ühtegi MKS § 96 lg-s 6 sätestatud alust, mil vastutusotsust ei tehta, ning Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruse nr 3-3-1-15-12 p-st 50 tulenevalt saab kohus käesoleval juhul täitmist tagavat toimingut sanktsioneerida, kuna maksusumma määramise MKS §-st 98 tulenev aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. MTA taotluses märgitud varaseima maksukohustuse tekkimise aega arvestades (september 2020) ei ole praeguseks möödunud kolme ega viieaastane maksu määramise tähtaeg.
10.MTA taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur teinud osaühingult B.A.C. GROUP maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need ei ole olnud edukad. MTA on edastanud 19. septembril 2022 ja 7. novembril 2022 (intressinõude osas) krediidiasutustele äriühingu arvelduskontode arestimiskorraldused, kuid need ei ole arvestatavat tulemust andnud. Laekunud on vaid marginaalne osa maksuvõlast ehk 132,04 eurot. Äriühingul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõue täita ning 29. augustil 2022 on äriühing maksukohustuslaste registrist kustutatud. Äriühingul ei ole reaalset majandustegevust, mistõttu puudub võimalus nõuda maksuvõlga sisse majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
11.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Maksuhalduri hinnangul on põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine. MKS § 130 lg 1 p 1 alusel on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta. Maksuhaldur on adekvaatselt analüüsinud Xi varalist olukorda ja on põhjendatult esitanud taotluse loa saamiseks Xile kuuluva kinnisasja kaasomandi osa käsutamise keelamiseks ning talle kuuluvate liiklusvahendite osas liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks. Kohus nõustub MTA taotluses esitatud täitetoimingute valiku kohta esitatud põhjendustega, sh sellega, miks nad ei taotle kinnistule hüpoteegi seadmist, ega korda neid praeguses määruses. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks taotleda kinnisasjale keelumärget nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (nt Riigikohtu üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 46; Riigikohtu üldkogu otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 49). Kinnistusraamatusse ja Transpordiameti liiklusregistrisse kantavad keelumärked ei takista puudutatud isikul varade kasutamist. Seega ei ole tegemist isikut ülemääraselt koormava meetmega. Arvestades võimaliku vastutusotsusega nõutava summa suurust ning taotletud meetmete mõju ning väärtust ei ole ilmselgelt tegemist ka võimaliku vastutusotsusega tehtava nõude üle tagamisega.
3-23-900
12.Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tingimused on ära langenud või kui X esitab tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul vastavalt MKS § 1361 lg-le 3. MTA kinnitab, et lõpetab isiku suhtes täitetoimingud, kui ta esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib kanda tagatissumma deposiiti, siis on selle väärtuseks 183 758,62 eurot.
13.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele, on vajalikul määral põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed, isikukoodi, kinnisomandi asukoha ja registriosa numbri ning liiklusvahendite numbrimärgi andmed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.