3-22-1604 OÜ Petroil PVTK kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.06.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/051106-22 tühistamiseks OÜ Petroil PVTK kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 otsuse nr 12.2-3/051106-23 tühistamiseks osas, millega maksuhaldur jättis OÜ Petroil PVTK taotluse intresside tühistamiseks osaliselt rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kustutama Petroil PVTK OÜ maksuintressid täies ulatuses või alternatiivselt kohustada Maksu- ja Tolliametit kustutama Petroil PVTK OÜ maksuintresse täiendavalt 60 päeva eest
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kaebaja – OÜ Petroil PVTK esindaja vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko Kohtuistung 7.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.05.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.26.09.2019 viisid Maksu- ja Tolliameti (MTA/vastustaja) esindajad Petroil PVTK OÜ (kaebaja) tegevuskohas aadressil Koordi 4 Maardu, läbi riikliku järelevalve vedelkütuse seaduse (VKS) nõuete täitmise üle. Järelevalve toimingutesse oli kaasatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK). Järelevalve käigus võtsid EKUK ametnikud mh proovid mahutitest numbritega 40, 41, 42, 43 ja 44 (nummerdatud MTA poolt).
2.27.09.2019 otsusega nr 12.2-12/00033-2 tõkendas MTA mahutites M40-M44 oleva kauba kuni asjaolude selgumiseni.
3.04.10.2019 EKUK analüüsitulemuste kohaselt: mahutis nr 40 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943, diislikütus sisaldas vaba vett ja tahkeid osi; mahutis M41 oleva bensiini soovituslik kood on 2710 1249, bensiin ei sisalda vaba vett ega tahkeid osakesi; mahutis M42 1(11)
oleva bensiini soovituslik KN kood on 2710 1245, bensiin sisaldas vaba vett ja tahkeid osi; mahutis M43 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943, diislikütus ei sisaldanud vaba vett ja tahkeid osi; mahutis M44 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943, diislikütus sisaldas vaba vett ja tahkeid osi.
4.Kaebaja esitas 11.10.2019 oma ettepanekud ja vastuväited.
5.27.11.2019 klassifitseeris MTA mahutites M40, M42 ja M44 asuvad tooted kui õlijäätmed KN koodiga 271099 00 90. 02.12.2019 korraldusega nr 12.2-3/051106-1 teavitas MTA, et alustab maksukontrolli mahutites M41 ja M43 tuvastatud aktsiisikaupade aktsiisimaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise osas. 27.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/051106-4 laiendas MTA maksukontrolli mahutites M40, M42 ja M44 asuva kauba osas.
6.17.06.2020 esitas kaebaja ettepaneku võtta analüüside tegemiseks uuesti proovid mahutitest M40-M44, kuivõrd MTA ja EKUK on muutnud järeldusi mahutites olevate toodete osas ning see protsess ei ole kaebaja jaoks jälgitav.
7.3.07.2020 viis MTA läbi uue riikliku järelevalve, mille käigus võttis OÜ Analiit uued proovid, mida analüüsiti kolme labori – SGS Eesti AS, OÜ Analiit ja EKUK poolt. Järelevalve käigus avati ja suleti kõik tõkendid uuesti MTA ametnike poolt. Tõkendite rikkumist ei tuvastatud.
8.SGS Eesti AS ja OÜ Analiit tuvastasid, et mahutites M40, M43 ja M44 asuva diislikütuse väävlisisaldus on oluliselt suurenenud ning ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele ning mahutites M41 ja M42 asuvate bensiinide väävlisisaldus on oluliselt suurenenud ning oktaanarv on vähenenud ning nimetatud näitajad ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. EKUK tuvastas, et mahutites M41 ja M42 asub KN koodi kohaselt bensiin oktaaniarvuga RON alla 95 (KN kood 2710 1241) ning mahutis M40 asub KN koodi kohaselt gaasiõli KN koodiga 2710 1946 ja mahutites M43 ja M44 gaasiõli KN koodi kohaselt 2710 1947. Mahutites M41 ja M42 asuvatest bensiinidest võetud proovide oktaanarv RON, FBP ja aromaatsed süsivesikud ei vasta KeM määruse nr 73 lisas 1 kehtestatud nõuetele, mahutites M40, M43 ja M44 asuvatest diislikütustest võetud proovide väävlisisaldus ei vasta KeM 20.12.2018 määruses nr 73 lisas 2 kehtestatud diislikütuse nõuetele.
9.Analüüsi tulemuste järgselt pöördus MTA kõigi kolme labori poole täiendavate küsimustega tulenevalt asjaolust, et kõik kolm laborit said proovide analüüsimisel erinevad tulemused vedeliku väävlisisalduse, tihenduse ja vaba vee osas. OÜ Analiit ja SGS Estonia AS tõid välja, et tehtud analüüsidest ei piisa, KN koodi määramiseks tuleb teostada veel terve rida analüüse.
10.14.10.2020 pöördus MTA oma tolliosakonna poole hinnangu saamiseks. MTA tolliosakonna 12.11.2020 vastuskirja kohaselt, kuna Analiit OÜ ja SGS Eesti AS teavitasid oma vastuskirjades, et nendelt tellitud ja tehtud analüüsidest ei piisa kaubakoodi määramiseks, siis MTA neid arvesse ei võta. MTA aktsepteerib EKUK analüüsiaktides toodud soovituslikke kaubakoode, mis on määratud vastavalt kütuste analüüsi tulemustele.
11.11.01.2021 analüüsis EKUK uuesti mahutites M43 ja M44 tuvastatud kaupadest 03.07.2020 võetud proove, kuivõrd KN kood 2710 1947 vastab nii diislikütusele kui ka kergele kütteõlile. Analüüsitud proovid vastasid näitajatelt kergele kütteõlile kehtestatud nõuetele.
12.12.01.2021 ettekirjutusega kohustas MTA kaebajat esitama MTA-le kirjaliku ettepaneku, millist VKS § 28 lg-s 2 toodud toimingut ja milliseks tähtajaks kaebaja teostab kütusega, mis asub mahutites M41 ja M42. MKM määruse nr 46 kohaselt loetakse vedelik KN koodiga 2710 1241 kütuseks VKS mõistes ning see vastab bensiini KN koodile. Kuna EKUK analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta vedelik Eesti Vabariigis kehtestatud kütuse nõuetele, siis selle käitlemine on keelatud (VKS § 8 lg 2).
13.22.01.2021 esitas kaebaja kirjaliku ettepaneku kõigi mahutitesse M40-M44 paigutatud vedelikega teostatavate toimingute kohta. 2(11)
14.04.11.2021 väljastas MTA vaatluse korralduse.
15.MTA tuvastas 5.11.2021 vaatluse käigus kaebaja valduses aadressil Koordi 4, Maardu linn, mahutis M41 nõuetele mittevastava bensiini KM koodiga 2710 12 41 koguses 12 388 kg (16 059 l 15C juures) ning mahutis M42 muu õli KN koodiga 2707 50 00 koguses 1455 kg (1761 l 15C juures), mille kohta ei ole kaebaja aktsiisideklaratsioone esitanud ega kütuseaktsiisi tasunud.
16.MTA tuvastas 14.12.2021 vaatluse käigus kaebaja valduses aadressil Koordi 4, Maardu linn, mahutis M43 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 25 833 kg (30 810 l 15C juures) ning M44 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 12 065 kg (14 325 l 15C juures), mille kohta ei ole aktsiisideklaratsioon esitatud ega kütuseaktsiisi tasutud.
17.Arvestades EKUK poolt edastatud analüüsitulemusi määras MTA tolliosakond vastavalt oma 18.01.2022 vastusele mahutis M41 olevale kaubale KN koodi 2710 1241. Alkoholi-, tubaka- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 19 p 2 mõistes on tegemist pliivaba bensiiniga; mahutis M42 olevale kaubale KN koodi 2701 500. ATKEAS § 20 lg 2 mõistes on tegemist kütusesarnase tootega; mahutites M43 ja M44 kaupadele KN koodi 2170 1947. ATKEAS § 19 p-8 mõistes on tegemist kerge kütteõliga.
18.19.04.2022 kontrollaktis nr 12.2-3/051106-21 (kontrollakt) ning 06.06.2022 kontrollakti muudatuses nr 12.2-3/051106-21-6 kajastas MTA kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähendust omavad asjaolud. Kontrollaktis tugineti kokkuvõtvalt järgnevale: a) mahutites M41-M44 olevate kaupade puhul on tegemist aktsiisikaupadega. Viimastest analüüsitulemustest nähtub, et mahutites nr M41-M44 asuvate vedelike omadused on muutunud. Tuginedes EKUK arvamusele on MTA seisukohal, et analüüsitulemuste erinevus ei saanud tekkida üksnes kauba seismisest; b) mahutites M41-M44 tuvastatud kütus on kaebaja valduses. Aadressil Koordi 4 Maardu on registreeritud kaebaja laod, kus toimub kütuste ladustamine ja käitlemine. Petkam OÜ-lt renditavate mahutite hulgas ei ole mahuteid M41-M44. Territooriumil teisi aktsiisikauba käitlejaid ja ladustajaid ei ole. Vastavalt laoarvestuse ja- aruandluse andmekogus (LAAK) toodud andmetele mahutid M1-M44 ei kuulu kaebaja tolli- ega aktsiisilao koosseisu, st MTA poolt tuvastatud kaup asub väljaspool tolli- ja aktsiisiladu. MTA leiab, et mahutites M41-M44 tuvastatud kütus on kaebaja kasutuses oleva lao mahutite jäägid. Kogutud tõendid kogumis näitavad, et mahutites M41-M44 tuvastatud kütused on kaebaja tegeliku võimu all, st kaebaja on nende valdaja AÕS § 33 lg 1 ja 2 järgi; c) kaebaja ei ole täitnud nõudeid kütuse ja jääkide väljastamisel oma laost. Mahutite kütusejäägid on endiselt aktsiisikaup, st kütuse jääkide väljastamisel aktsiisilao mahutitest kohalduvad samad põhimõtted, mis kõikide aktsiisikaupade puhul; d) mahutites M41-M44 tuvastatud kütused ei sisalda vaba vett ja on kütusena kasutatavad. EKUK on oma kaaskirjades analüüsiaktidele märkinud, et mahutites M41M44 olevates toodetes vaba vett ei tuvastatud. EKUK analüüsitulemuste järgi on kõigis tuvastatud mahutites kütus ja vastab ATKEAS aktsiisikauba määratlusele. Seega ei ole tegemist mahutite pesuveega. Tegemist on kütusega, mille kvaliteediparameetreid on võimalik parandada. Tegemist ei ole jäätmetega; e) mahutites M41-M44 paiknevatele aktsiisikaupadele ei rakendu ajutine aktsiisivabastus. Mahutid M41-M44 ei kuulu kaebaja aktsiisilao koosseisu, mis tähendab, et seal hoiustatud kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu. Sellist juhtu, nagu aktsiisikauba aktsiisilaost väljaviimine selle paigutamiseks aktsiisilattu mittekuuluvasse mahutisse edasise kasutamise eesmärgil ATKEAS ette ei näe. Seega nimetatud kütusele aktsiisivabastust kohaldada ei saa ning seega on see kütus ATKEAS § 41 tähenduses tarbimisse lubatud; f) kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et mahutites olevatelt kaupadelt oleks aktsiis tasutud.
19.Kaebaja esitas 25.05.2022 kontrollaktile vastuväited.
20.27.06.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/051106-22 (maksuotsus) kohustas MTA kaebajat tasuma maksusumma 26 822,88 eurot. Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA 05.11.2021 vaatluse käigus mahutis M41 nõuetele mittevastava bensiini KN koodiga 2710 1241 koguses 12 388 kg ning mahutis M42 muu õli KN koodiga 2707 50 00 koguses 1455 lg. 14.12.2021 vaatluse käigus 3(11)
tuvastas MTA mahutis M43 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 25 833 kg ja mahutis M44 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 12 065 kg. Nimetatud toodete kohta ei ole aktsiisideklaratsiooni esitatud ega kütuseaktsiisi tasutud. Seega on kaebajal kohustus deklareerida ning tasuda aktsiis kaebaja valduses olevalt bensiinilt KN koodiga 2710 1241 (ATKEAS § 19 lg 2), kütusesarnaselt tootelt KN koodiga 2707 50 00 (ATKEAS § 20 lg 2) ja kergelt kütteõlilt koodiga 2710 1947 (ATKEAS § 19 lg 8).
21.01.08.2022 esitas kaebaja kohtule kaebuse MTA 27.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/05110622 tühistamiseks.
22.01.07.2022 koostas MTA otsuse nr 12.2-3/051106-23, millega rahuldati kaebaja intresside kustutamise taotlus osaliselt ning kustutati intress perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest kokku summas 901,25 eurot. Otsuse kohaselt kestis maksukontroll 05.11.2021 kuni 27.06.2022 kokku 235 päeva.
23.01.08.2022 esitas kaebaja kohtule kaebuse MTA 01.07.2022 otsusele.
24.Tallinna Halduskohus võttis 10.08.2022 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-22-1604 kaebused menetlusse nõuetes tühistada MTA 27.06.2022 maksuotsus ja MTA 01.07.2022 otsus osas, millega maksuhaldur jättis kaebaja taotluse intresside kustutamiseks osaliselt rahuldamata ning MTA kohustamiseks kustutama kaebaja maksuintressid täies ulatuses või alternatiivselt kohustada MTA-d kustutama kaebaja maksuintressid täiendavalt 60 päeva eest. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
25.Kaebaja seisukoht seoses maksuotsusega on kokkuvõtvalt järgmine. 25.1 Kaebaja ei nõustu MTA seisukohaga 05.11.2021 ja 14.12.2021 vaatluse tulemuste osas. Kontrollaktis ja maksuotsuses puudub ka mahuti M40 ning selle osas ei ole kaebajale ka esitatud ühtegi selgitust. 25.2 Kaebaja on andnud menetluses 11.09.2019 maksuhaldurile mahutite M40-M44 kohta seletused. Kaebaja on andnud lisaselgitusi veel 23.12.2019 ja 15.01.2020. Selgitustest tuleneb, et vaidlusalused mahutid ei kuulu kaebaja aktsiisilao koosseisu ja kaebaja neid ei kasuta. Kaebajale osutab aktsiisilao tehnoloogilisi töid Petkam OÜ. Kaebajale teadaolevalt on nendesse mahutitesse paigutatud ajavahemikul 2011-2019 aktsiisilao mahutite jäägid, mis settivad pikaajaliselt ja asuvad allpool aktsiisilao mahutite mõõtepiiri. Aktsiisilao tehnoloogiliste tööde piires toimub mahutite pesemine ja puhastamine mahutitesse saabuvate toodete vahetamiseks. Need settinud põhjajäägid ja muu õlisegune pesuvedelik on tehnoloogiliste tööde teostaja poolt ladustatud mahutites M41M44. 25.3 Maksustamiseks ei anna alust asjaolu, et mahutitest M41-M44 tuvastatud kaup pärineb aktsiisilaost. Lähtudes 04.10.2019 analüüsi tulemustest ja kaebaja selgitustest klassifitseerisid MTA klassifitseerijad algselt, s.o 27.11.2019 mahutites M40, M42 ja M44 asuvad tooted kui õlijäätmed KN koodiga 271099 00 90. Analüüsitulemuste kohaselt sisaldas vedelik vaba vett ja tahkeid osiseid. 25.03.2022 vaatasid MTA klassifitseerijad oma varasema seisukoha ümber ja määrasid lähtudes EKUK seisukohast mahutites M40 ja M44 asuvatele kütustele diislikütuse KN koodi 2710 194390 ning mahutis M42 asuvale kütusele bensiini 95 KN koodi 2710124500. Kaebaja arvates ei olnud MTA-l alust KN koodi muutmiseks tulenevalt EKUK seisukohast, kuna EKUK ei oma pädevust jäätmeseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvates küsimustes. EKUK seisukoht viitab sellele, et vedeliku kasutamiseks on minimaalselt vajalik läbi viia täiendav töötlemisprotsess (kütusekihi eraldamine veest) ehk olemasoleval kujul ei ole vedelik kasutatav. MTA seisukoht läheb vastuollu Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-305 tooduga. Praegusel juhul ei olnud mahutitest M40, M42 ja M44 leitud jäätmed läbinud taaskasutustoimingut ega 4(11)
ringlussevõttu, mistõttu need vedelikud olid igal juhul alates 27.09.2019 avastamisest ja tõkendamisest maksuotsuse koostamiseni jätkuvalt jäätmestaatuses. 25.4 MTA järeldused on ebaveenvad. Mahutitest M41-M44 paiknenud kaubalt ühe aastase vaheaga neljal korral võetud proovide näitajad on olnud erinevad. See näitab, et vedelike füüsikalis-keemilised omadused on pidevas muutumises. Seega tõusetub küsimus sellise kauba edasise käitlemise võimalikkusest ja arvestusse kandmisest, kuna omadused võivad taas muutuda, mis tõstatab küsimuse aktsiisi tasumise õigsusest. 25.5 Aktsiisilao tehnolooglist terviksüsteemi arvestades tekivad paratamatult vedelike jäägid, mis ei läbi aruandlussüsteemi. Seega on alusetu ka maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi dokumenti, et tegemist on põhijääkidega ja need on kogunenud ajavahemikus 2011-2019. Sellist aruandlust ei saagi eksisteerida. Tuvastatud kogused jäid allapoole mõõtemääramatuse piiri, mis tähendab et aktsiis on kas tasutud või ei ole alust aktsiis tasumist nõuda. 25.6 Kaebaja ei pea põhjendatuks maksuhalduri kahtlusi mahutites M41-M44 vedelikule millegi lisamisest, mis põhjustasid kütuse analüüsitulemuste erinevuse. Mahutid tõkendas MTA, kes ei tuvastanud tõkendite rikkumist. MTA väide, et õhuavade kaudu on võimalik midagi lisada, on oletuslik. 25.7 MTA poolt kasutatud mõõtespetsialist EKUK analüüsi tulemused viitavad ajas hoopis vedeliku näitajate paranemisele, mistõttu MTA järeldused, et õhuavade kaudu võib midagi lisada, ei ole sellega kooskõlas. Vaatlusprotokollid ei kajasta ka proovide võtmise käiku. 25.8 Asjaolu, et mahutid asuvad territooriumil, mida rendib kaebaja, ei tähenda automaatselt, et kaebajal on mahutite valdus. Tegemist ei ole kaebaja poolt renditavate või kasutatavate mahutitega. Mahutid kuluvad Petkam OÜ-le. Ka asjaolu, et kaup pärineb kaebaja aktsiisilaost ei kinnita, et kauba omanik on kaebaja. Kaebaja osutab aktsiisilao teenuseid, mitte ei ole ise kauba käitleja. Mahutid asusid väljaspool aktsiisiladu, mis kinnitab kogumis muude tõenditega, et tegemist on jäätmetega.
26.Kaebaja taotleb 01.07.2022 osalist tühistamist järgmistel põhjustel. 26.1 Kaebaja suhtes 01.07.2022 tehtud otsus puudutab 27.06.2022 maksuotsuse alusel arvestatud intresse. Kaebaja ei nõustu, et maksuhaldurist tulenev viivitus kestis 61 päeva. Otsuse resolutsioon ja põhjendused on vastuolus. Resolutsiooni kohaselt on otsustatud kustutada intresse perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest kokku summas 901,25 eurot. Otsuse põhjendustes on aga ühel juhul märgitud, et intressi on põhjendatud arvestada kuni 27.04.2022, teisel juhul on märgitud, et perioodi eest 18.02.2022 kuni 19.04.2022 ei ole intressi nõudmine õigustatud. 26.2 Tegelikult on kõnealuse maksumenetluse kestus oluliselt pikem, kui maksuhaldur üritab näidata. Esmased menetlustoimingud on maksuhalduri poolt tehtud riikliku järelevalve käigus 26.09.2019, mille põhjal otsustati algatada osade vaidlusaluste mahutite osas maksumenetlus juba 02.12.2019 ja ülejäänud mahutite osas 27.05.2020. Kontrolli kestel on mahutitest M40-M44 korduvalt võetud proove ning analüüse ning MTA poolt teostatud kaupade klassifitseerimised. Vedeliku kogust MTA ega EKUK alates vedeliku kinnipidamisest enam kui 2 aasta jooksul kindlaks ei määratud. Põhjendusi, miks seda enam kui 2 aasta jooksul ei tehtud, kaebajale ei nähtu. Kaebaja leiab, et menetluse ebaproportsionaalsuse kompenseerimiseks tuleks kustutada kogu intress. Kaebaja tugineb alates 01.01.2019 jõustunud MKS § 119 lg-le 5. 26.3 Peale vedeliku koguse kindlakstegemist 05.11.2021, 08.11.2021 ja 14.12.2021 ei olnud maksuhalduril mingeid takistusi kiiremaks kauba klassifitseerimiseks ja kontrollakti väljastamiseks ja kõigi vajalike mõõtmiste teostamiseks. Maksuhalduril kulus nelja erineva mahuti mõõtmiseks sisuliselt üks kuu, mis on kaebajast mitteolenev asjaolu ning mida tuleb intresside arvestamisel arvesse võtta. EKUK analüüsiaktid on maksuhaldurile edastatud 21.12.2021. Maksuhalduril oleks olnud võimalik väljastada kontrollakt varem, kui ajakasutus oleks olnud 5(11)
efektiivsem. Sellest tulenevalt ei pea kaebaja põhjendatuks intresside arvestamist vähemalt 13 päeva eest perioodil 05.11.2021-14.12.2021 ja perioodi eest 01.01.2022-17.02.2022 (47 päeva), mis on kokku 60 päeva enam, kui maksuhaldur arvestas. Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
28.Vastustaja seisukohad seoses 27.06.2023 maksuotsuse õiguspärasusega on kokkuvõtvalt järgmised. 28.1 Maksuotsuse p-s 3.1.4 on selgitatud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et mahutites seisnud kütuse omadused on erineval ajal tehtud analüüsitulemuste kohaselt muutunud sellisel määral, et see ei saa tuleneda üksnes kutsute seismisest. MTA on KN koodi määramisel lähtunud viimastest analüüsitulemustest, mille kohaselt proovidest vaba vett enam ei leitud. Eeltoodu nähtub EKUK vastuse (MTA vastuse lisa 5.5.1) p-dest 18 ja 14. 28.2 Kuivõrd mahutites olevate kütuste analüüsi tulemused olid 9 kuu jooksul muutunud sedavõrd, et vastavad muudatused ei saanud tuleneda kütuse seismisest, siis seetõttu ei saanud pidada usaldusväärseks kaebaja selgitusi selle kohta, et tegemist on aktsiisilao mahutite jääkidega. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ka mingeid dokumentaalseid tõendeid mahutite pesu- ja põhijääkide väljapumpamise kohta ning nende mahutites M41-M44 ladustamise kohta. 28.3 Kütuse jääkide väljastamisel aktsiisilao mahutitest kohalduvad samad põhimõtted, mis kõikide aktsiisikaupade puhul. Vormistada tuleb alusdokument, mille alusel kütus aktsiisilaost välja viiakse ja kütuse liikumine tuleb kajastada LAAK-is. Alles peale kütusejäägi nõuetekohast aktsiisilao mahutist väljapumpamist saab anda hinnangu, kas tegemist on kütuse või jäätmega. Enne kütuse jäägi mahutist väljapumpamist ei saa rääkida kütuse kasutamiselt kõrvaldamisest. Kuivõrd kaebaja ei esitanud dokumente kütuse jääkide väljapumpamise kohta ning nende ladustamise kohta mahutites M41-M44, ei saa nimetatud mahutites ladustatud kütust käsitleda jäätmetena. Eeltoodust tulenevalt puudub MTA seisukoha ja Riigikohtu 3-19-305 lahendi p-des 13 ja 15 kajastatud seisukohtade vahel vastuolu. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid võidetavate põhijääkide pumpamise kohta mahutitesse M41-M44, ei ole tõendatud väide, et kütuse jäägid on kogunenud alates aastast 2011. Samuti seab väite kahtluse alla asjaolu, et kütuse omadused mahutites M41-M44 on sellisel määral muutunud, mis ei saa toimuda ainult seismise tulemusena. 28.4 Asjaolu, et kütuse näitajad on pidevalt muutunud ning need võivad ka tulevikus muutuda, ei saa seada kahtluse alla viimaste analüüsitulemuste alusel maksustamist. EKUK on selgitanud (MTA vastuse lisa 5.8.1), et vastavad muudatused ei saanud toimuda üksnes kütuse seismise tõttu. Tähendust ei oma, kas tõkendid olid rikutud või mitte, kuivõrd EKUK tõend on piisav tõend selle kohta, et kütuse omaduste muutuse on põhjustanud mitte selle seismine vaid välised tegurid (näiteks mingite ainete lisamine). Analüüsitulemustega on kinnitust leidnud, et proovide võtmise hetkel oli kaebaja valduses just vastavate näitajatega kütus ning sellelt oli aktsiis tasumata. 28.5 Väide, et kütuse väljapumpamist ei ole võimalik dokumenteerida, ei vasta tõele. On tõsi, et mahutis ei ole võimalik mõõta allapoole mõõtepiiri jäävat nn põhjajääki, kuid seda on võimalik mõõta siis, kui see mahutisse pumbatakse. Mõõtemääramatusest rääkimine on asjakohatu, kuna tegemist on mõistega, mis iseloomustab mõõtetulemust, mitte ei mõjuta olemasoleva kütuse kogust. 28.6 Puudub vaidlus selles, et vastavad mahutid asuvad territooriumil, mida kaebaja rendib aktsiisilao tegevuseks. Kaebaja aktsiisiladu vastab ATKEAS § 34 lg 1 p 1 nõuetele. Mahutite ümber on aed ning vastavate mahutite aluse maa ainukasutusõigus on kaebajal. Tähtsust ei ole, kas vastavate mahutite otsene valdus on kaebajal.
29.Vastustaja vastuväited seoses MTA 1.07.2022 otsusega on järgmised. 6(11)
29.1 Otsuses on tõepoolest ebaõigesti viidatud, et perioodi eest 18.02.2022-19.04.2022 ei ole intresside nõudmine õigustatud. Samas on otsuse resolutsioonist ja põhjendustest selgelt välja loetav, et intressid kustutatakse perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest ja et maksumenetlus oleks pidanud lõppema 61 päeva varem, ehk 27.04.2022. Adressaadile on kohustuslik haldusakti resolutiivosa. 29.2 KorS alusel läbi viidav riiklik järelevalve ning maksukontroll on täiesti eraldiseisvad menetlused, millel on erinevad eesmärgid ja mida ei saa võrdsustada. Esimeseks maksumenetluse toiminguks on MTA poolt 2.12.2019 korralduse väljastamine ning selle alusel kaebajalt teabe nõudmine. 29.3 Maksumenetluse kronoloogiast nähtub, et alati kui maksuhaldur soovis kaebajalt mingeid dokumente või selgitusi, on kaebaja taotlenud tähtaja pikendamist. Nimetatu viitab soovile maksumenetlust venitada. 29.4 Kaebaja esindaja selgitustest nähtub, et mahutitesse M40-M44 oli kaup pumbatud kaebaja aktsiisilaost, mis tähendab, et pumpamiseks viidi kaup aktsiisilaost välja. Kaebajal oli seega kohustus mõõta kaupa hetkel, kui ta selle aktsiisilaost mahutitesse M40-M44 pumpas. Kaebaja seda kohustust ei täitnud, tekitades ise olukorra, kus tema maksukohustuse suuruse kindlakstegemiseks tuli maksuhalduril mõõtmine ise organiseerida. Seega saab maksukohustuse suuruse kindlaksmääramise edasilükkamises süüdistada üksnes kaebajat ennast. 29.5 Maksumenetluse logiraamatus (MTA vastuse lisa 17) on selgelt näha, mis ajal on maksuhaldur mingid toimingud teinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 27.06.2022 maksuotsus
31.Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid põhjalikult käsitlenud kontrollaktis (kaebuse lisa 2), kontrollakti muutmise otsuses (kaebuse lisa 3) ja maksuotsuses (kaebuse lisa 6), milles on ühtlasi vastatud kaebaja eriarvamuses toodud vastuväidetele (kaebuse lisa 4). Kohus nõustub eelpool toodud dokumentides toodud väidetega ega korda neid käesolevas otsuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse põhjendustele märgib kohus järgmist.
32.ATKEAS § 1 sätestab, et selle seaduse alusel maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia – koondnimetusega aktsiisikaubad. Peamine vaidlusküsimus asjas ongi selles, kas kaebaja valdusest leitud tooted on käsitatavad aktsiisikaubana, mis alluvad ATKEAS regulatsioonile. Kaebaja leiab, et tegemist on jäätmetega, mis tekkisid aktsiisilao tehnoloogiliste tööde raames mahutite pesemise ja puhastamise tagajärjel ning mis ladustati mahutitesse M41M44. Samuti leiab kaebaja, et mahutid M41-M44 ei olnud kaebaja valduses.
33.Kaebaja on menetluses selgitanud, et mahutid M1-M44 asuvad Koordi 4 territooriumil umbes 10 aastat ning mahuteid kasutatakse kaubajääkide paigutamiseks mahutite puhastamise ja pesemise ajal ning mahutitesse saabuva kauba vahetamiseks. Mahutitesse paigutatakse sellised jäägid, mis settivad pikaajaliselt settimise ja eraldamise tulemustest, võimaluse korral need sorteeritakse ja kogutakse (MTA vastuse lisa 4 ja 4.1). Kaebaja väide on, et vaidlusalustest mahutitest leitud vedelikud olid alates 27.09.2019 avastamisest ja tõkendamisest kuni maksuotsuse koostamiseni jäätmed. Asja lahendamiseks tuleb seega esmalt välja selgitada, kas vaidlusalustes mahutites hoiustatud ained vastavad ATKEAS regulatsiooni järgi ja oma füüsikaliskeemilistelt tunnustelt aktsiisikauba mõistele, st kas kaubad olid ATKEAS tähenduses aktsiisikaubad.
34.Aktsiisiga maksustatavad kütused on kindlaks määratud läbi kaubakoodide (KN koodide), mis põhinevad nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2659/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise 7(11)
tollitariifistiku kohta kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (KN seisuga) 1.jaanuar 2019 (ATKEAS § 1 lg 2).
35.ATKEAS § 19 lg 1 kohaselt on kütus käesoleva seaduse mõistes pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkiviõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahke kütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Nimetatud kütuste KN koodid on toodud ATKEAS § 19 lõigetes 2-15 ja § 20 lõikes 2.
36.Puudub vaidlus selles, et algselt, lähtudes EKUK poolt oktoobris 2019 (MTA vastuse lisad 3 ja 3.1) läbi viidud analüüsi tulemustest tuvastati, et mahutis M40 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943, mahutis M41 oleva bensiini soovituslik KN kood on 2710 1249, mahutis M42 oleva bensiini soovituslik KN kood on 2710 1245, mahutis M43 oleva diislikütise soovituslik KN kood on 2710 1943 ja mahutis M44 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943. 03.07.2020 viis MTA läbi uue riikliku järelevalve, mille käigus võttis OÜ Analiit uued proovid, ning neid analüüsiti kolme sõltumatu labori poolt. SGS Eesti Aktsiaselts ja OÜ Analiit teostasid 03.07.2020 võetud proovide analüüsimise ning tuvastasid, et mahutites M40, M43 ja M44 asuva diislikütuse väävlisisaldus on oluliselt suurenenud ning oktaanarv on vähenenud ning nimetatud näitajad ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele (kontrollakti lk 3). EKUK teostas samast kaubast 03.07.2020 võetud proovide analüüsimise ning tuvastas, et mahutites M41 ja M42 asub KN koodi kohaselt bensiin oktaanarvuga RON alla 95 (KN kood 2710 1241) ning mahutis M40 asub KN koodi kohaselt gaasiõli KN koodiga 2710 1946 ja M43 ja M44 gaasiõli KN koodi kohaselt 2170 1947.
37.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei pea aktsiisimaksuga maksustamiseks olema toimunud kauba müük, vaid toote osutumise aktsiisikaubaks otsustab analüüsi tulemuste alusel määratud KN kood kooskõlas ATKEAS §-idega 19 ja 20 olenemata sellest, kuidas kaebaja neid ise nimetab.
38.Maksuhaldur tegi 05.11.2021 ja 14.12.2021 teostatud vaatluse käigus võetud kütuse proovidest EKUK poolt tehtud analüüsitulemuste (MTA vastuse lisad 10-10.4) põhjal kindlaks, et mahutis M41 asub nõuetele mittevastav bensiin KN koodiga 2710 1241 koguses 12 388 kg, mahutis M42 muu õli KN koodiga 2707 50 00 kogused 1455 kg, mahutis M43 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 25 833 kg ning mahutis M44 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 12 065 kg. Eeltoodust järelduvalt on mahutites M41-M44 asuvate vedelike omadused on muutunud. MTA asus menetluses seisukohale, et analüüsitulemuste erinevus ei saanud tuleneda üksnes kauba seismisest. Nimetatud järelduse tegemisel tugines maksuhaldur EKUK 04.09.2020 selgitusele (MTA vastuse lisa 5.8.1), milles on rõhutatud, et muutused vedelike omadustes viitavad sellele, et hilisemalt analüüsitud vedelike puhul pole enam tegemist algselt analüüsitud vedelikega. Maksuhaldur on oma seisukohta põhjendanud maksuotsuse punktis 3.1.4 ning on KN koodi määramisel lähtunud viimastest analüüsitulemustest, mille kohaselt proovidest vaba vett enam ei leitud (võrrelduna 2019 aastal võetud proovidega).
39.Eeltoodust tulenevalt saab KN koodi määramisel juhinduda EKUK asjakohastest analüüsidest ning MTA tolliosakonna poolt EKUK analüüsiaktides toodud näitajate alusel mahutites M41-M44 asuvale kaubale määratud koodidest (MTA vastuse lisad 10-10.4). EKUK on oma 04.09.2020 vastuses MTA päringule (MTA vastuse lisa 5.8.1) veenvalt esitanud põhjendused, millistel asjaoludel on mahutitest M41-M44 võetud proovide andmed olnud ajas muutuvad. EKUK on üheselt selgitanud, et vedelike väävlisisalduse ja oktaanarvu muutused (mis oli ka KN koodide muutmise aluseks) ei saa olla tekkinud ilma välise sekkumiseta. EKUK leidis, et 2020 aastal analüüsitud tooted ei ole samad, mida analüüsiti 2019 aastal. Sellega on ka selgitatav, miks 2020 aasta ja ka hilisemates proovides vaba vett enam ei tuvastatud. EKUK selgitas, et kui mahuti on korralikult suletud, pole võimalik väävlisisalduse ja oktaanarvu nii ulatuslik muutumine. Ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Analiit OÜ esindaja X.Y selgitas, et vedelike omaduste muutumine sellisel määral viitab sellele, et tegemist ei ole samade proovidega. Samuti ei kahelnud 8(11)
tunnistaja EKUK kompetentsis proovide võtmisel ning nende poolt avaldatud järelduste õigsuses. Tunnistaja ütlustest ei järeldu, et ainuüksi proovide võtmise meetodite erinevus tingib tuvastatud erinevusi proovide tulemustes. Seega ei ole asjakohased kaebaja väited, mille kohaselt ei saa EKUK arvamusele ja analüüsidele omistada sellist tõenduslikku tähendust, nagu seda on teinud vastustaja. Vastustaja on KN koodide määramisel lähtunud asjakohastest EKUK analüüsiaktidest. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole EKUK puhul tegemist erapooletu laboriga. Tunnistaja X.Y kinnitas istungil, et tegemist on igati usaldusväärse ettevõttega. MTA pöördus menetluses alternatiivsete arvamuste saamiseks ka Analiit OÜ ja SGS Eesti OÜ poole, kellelt ei õnnestunus saada arvamusi, mis lükkaksid ümber EKUK arvamuse. EKUK analüüsiaktidega on tuvastatud, et kõigis tuvastatud mahutites oli kütus, mis vastab ATKEAS-s toodud aktsiisikauba määratlusele.
40.Kaebaja ei ole menetluses esitanud tõendeid mahutite pesu ja põhijääkide väljapumpamist. Ainuüksi kaebaja sellekohased selgitused ei tõenda vastavate tööde tegemist. Mahutite kütusejäägid on endiselt aktsiisikaup olenemata sellest, kas aktsiisilao pidaja kavatseb kaubajääke ladustada muus mahutis, mis ei kuulu lao koosseisu või hävitada. Kütuse jääkide väljastamisel aktsiisilao mahutitest kehtivad samad põhimõtted, mis kõikide aktsiisikaupade puhul. Vormistada tuleb alusdokument, mille alusel kütus aktsiisilaost välja viiakse ja kütuse liikumine tuleb kajastada laoarvestuses. Kui aktsiisikaup on mahutis muutunud mitteaktsiisikaubaks, võib selle üle anda jäätmekäitlejale. Seega pidi kaebaja oma väidete tõendamiseks esitama dokumendid, mis kinnitavad kütuse jääkide väljapumpamist kaebaja lao mahutitest ja andmed kütuse jääkide lähetamise kajastamise kohta laoarvestuses. Kaebaja ei ole esitanud MTA-le andmeid, millal ja milliseid mahuteid on pestud, millise kütuse jäägid tekkisid ning millised olid ajutised mahutid, kus kütusejääke hoiustati. EKUK 05.11.2021 ja 14.12.2021 analüüside tulemuste kohaselt ei tuvastatud ühestki mahutist võetud proovist vaba vett. Nimetatu kinnitab, et tegemist ei ole mahutite pesuveega. Tunnistaja X.Y selgitas kohtuistungil, et vaba vesi on vesi, mis ei ole vedeliku koostisosa, vaid vedelikku sattunud vesi. Seega oleks vaba vesi teoreetiliselt saanud sattuda mahutusse mahutite pesemise tulemusel. Seda aga ei tuvastatud, kuna kaebaja ei esitanud sellekohaseid tõendeid. Eeltoodust järelduvalt ei ole ka menetluses leidnud tõendamist, et vaidlusalustest mahutitest leitud vedelike puhul oli tegemist jäätmetega. Kaebaja ei ole vastavat asjaolu tõendanud ning asjaolu, et tegemist ei olnud jäätmetega, on ümber lükatud EKUK poolt koostatud analüüsiaktidega. Analüüsiaktide kohaselt asus mahutites ATKEAS tähenduses kütus. Nimetatust tulenevalt ei ole ka tegemist olukorraga, mida on kirjeldatud Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-305. Nimetatud asjas oli kaebaja poolt tõendatud, et kontrolli käigus tuvastatud aine vastas algselt jäätmete tunnustele, st kaebaja oli soetanud jäätmeid, mitte kütust. Praeguses asjas see nii aga ei ole. Tuvastatud ei ole, et kaebaja pumpas mahutitesse nn jäätmed ega ka see, et vaidlusalustes mahutites olid jäätmed 2021 riikliku järelevalve teostamise ajal. Asjaolu, et kaebajal on olemas jäätmekäitlemise luba, ei muuda nimetatud järeldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kaebaja väide, et kütuse jäägid on mahutitesse M41-M44 kogunenud alates 2011 aastast. Lisaks seab selle väite kahtluse alla ka asjaolu, et kütuse omadused on mahutites M41-M44 sellisel määral muutunud, mis ei saanud toimuda üksnes seismise tulemusena.
41.Õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud vaidlusalused mahutid kaebaja valduses. Kontrollakti lehekülgedel 5-6 on maksuhaldur kaebaja väiteid valduse puudumisest põhjalikult analüüsinud, millega kohus nõustub ja siinjuures üle ei korda. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud asjaolule, et maksuhaldurile teadaolevalt on aadressil Koordi 4 Maardu registreeritud ainult kaebaja laod. Kaebaja territooriumil ei ole välja renditud mahuteid, mis tähendab, et kaebaja tegevuskohas teisi aktsiisikauba käitlejaid ja ladustajaid ei ole. Asjaolu, et mahutite omanik on Petkam OÜ ei välista asjaolu, et mahutite tegelikuks valdajaks on kaebaja. Kaebaja ei tugine väitele, et mahutites olnud kaup ei pärinenud kaebaja aktsiisilaost. Vaidlust ei ole selles, et vastavalt LAAK andmetele ei asu mahutid M41-M44 kaebaja aktsiisilao koosseisus, st asuvad väljaspool tolli- ja aktsiisiladu. Kaebaja on ise menetluses väitnud (11.10.2019), et mahuteid M41M44 kasutatakse kaubajääkide paigutamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et mahutites M41-M44 9(11)
tuvastatud kütuse kasutamise ja käsutamise üle ei otsusta kaebaja. Kui võrrelda 26.09.2019 vaatluse protokollile lisatud ortofotol tähistatud mahutite M41-M44 asukohti (MTA vastuse lisa 16) kaebaja poolt koos vastuväidetega kontrollaktile esitatud Koordi 4 maa-ala plaaniga (kaebuse lisa 4, dtl 55), siis nähtub võrdlusest, et vaidlusalused mahutid asuvad kaebaja tollilao territooriumil. Kaebaja seadusjärgne esindaja kinnitas kohtuistungil vaidlusaluste mahutite paiknemist MTA vastuse lisal 16 näidatud asukohas. Seega jäävad mahutid kaebaja valduses olevale territooriumile. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et mahutid M41-M 44 olid kaebaja valduses.
42.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega uurimiskohustuse rikkumisest, mis seisnes selles, et kaebajalt ei ole küsitud andmeid, kas mahutites M41-M44 olevalt kütuselt on aktsiis tasutud. Hiljemalt kontrollakti kätte saamisest oli kaebajale teada maksuhalduri seisukoht, et vastavalt kütuselt on aktsiis tasumata. Seega tuli kaebajal koos eriarvamusega esitada maksuhaldurile vastavad tõendid aktsiisi tasumise kohta. Kaebaja ei ole seda aga teinud kuna on seisukohal, et tal aktsiisi tasumise kohustust tekkinud ei ole.
43.ATKEAS § 24 lg 1 tähenduses tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. Tulenevalt ATKEAS § 41 lg-st 1 on tarbimisse lubamiseks mh ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. ATKEAS § 22 lg 1 p 8 kohaselt maksab aktsiisi muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. Menetluses leidis tuvastamist, et kaebaja valduses on aktsiisiga maksustatav kaup ajutise aktsiisivabastuseta, mistõttu on kaebajal tekkinud aktsiisideklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale õigesti määratud 27.06.2022 maksuotsusega kohustus tasuda aktsiisi. Maksuotsuse tühistamiseks puudub alus ja kaebus maksuotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata. 01.07.2022 otsus
44.MTA 01.07.2022 otsusega otsustati rahuldada kaebaja intressi kustutamise taotlus osaliselt ning kustutada kaebaja poolt tasumisele kuuluv intress perioodi 28.04.2022-27.06.2022 eest kokku summas 901,25 eurot. Otsuse kohaselt tekkis 05.11.2021 maksukohustus bensiinilt KN koodiga 2710 1241 ja kütusesarnaselt tootelt koodiga 2707 5000 kokku summas 10 032,66 eurot, mille tasumise kuupäevaks oli 10.11.2021. Intress hakkas jooksma alates 11.11.2021. Seega on oluline tuvastada, kas kaebaja on õigustatud nõudma intressi kustutamist nimetatud intressi arvestamise perioodi eest osas, milles kaebaja taotlust ei rahuldatud 01.07.2022 otsusega.
45.Kohus nõustub vastustajaga selles, et olenemata asjaolust, et otsuse kirjelduses on viidatud, et perioodi eest 18.02.2022 kuni 19.04.2022 ei ole intresside nõudmine õigustatud, on otsuse resolutsiooni põhjal arusaadav, et intressid kustutatakse perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest. Lisaks on otsuse põhjendustes välja toodud, et maksumenetlus oleks pidanud lõppema 61 päeva varem, ehk 27.04.2022. Seega on usutav, et otsuse põhjendustes toodud kuupäevade puhul on tegemist eksitusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kaebajale pidi otsuse resolutsiooni põhjal olema arusaadav, millise perioodi eest peab maksuhaldur intresside kustutamist põhjendatuks.
46.Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul oli maksumenetluse kestus oluliselt pikem, kui maksuhaldur üritab näidata. Kohus nõustub, et riikliku järelevalve menetlus ei ole maksumenetlus, mis tähendab, et nimetatud menetlusi ei saa võrdsustada. Käesoleval juhul algas maksumenetlus MTA poolt 2.12.2019 korralduse väljastamisega. Samas ei ole maksukontrolli alustamise aeg käesolevas asjas määrava tähendusega.
47.Kaebaja leiab, et kuna EKUK ega MTA vedeliku kogust alates vedeliku kinnipidamisest enam kui 2 aasta jooksul kindlaks ei määranud, siis ei olnud MTA-st tulenevatel asjaoludel võimalik arvutada aktsiisisummat. Kaebaja leiab, et menetluse ebaproportsionaalsuse kompenseerimiseks tuleb kustutada kogu intressisumma. Maksumenetluses tuvastati, et kaebaja aktsiisilaost viidi kaup vaidlusalustesse mahutitesse kaebaja poolt välja. ATKEAS § 33 lg 2 kohaselt peab aktsiisilao pidaja mõõtma aktsiisikauba kogust selle väljastamisel oma tegevuskohast. Seega oli kaebajal endal kohustus mõõta aktsiisikaupa, kui ta selle oma mahutitest mahutitesse M41-M44 pumpas. 10(11)
Seega oli kauba mõõtmise kohustus kaebajal ja kauba koguse kindlaks tegemata jätmist ei saa ette heita MTA-le. Jättes oma kauba mõõtmise kohustuse täitmata, soovis kaebaja ilmselt vältida maksukohustuse tuvastamist, kuna oli teadlik, et ilma kauba kogust tuvastamata ei ole võimalik maksukohustuse suurust määrata. Seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus intressi kustutamiseks kogu ulatuses.
48.Kaebaja leiab järgmiseks, et peale vedeliku koguse kindlakstegemist jätkus MTA tegevuses MKS § 10 lg 3 ja § 11 nõuete rikkumine ja menetluse õigusvastane venitamine. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Vastustaja esitas kohtule maksumenetluse logiraamatu (MTA vastuse lisa 17). Logiraamatus on näha, millisel perioodil maksuhaldur mingeid toiminguid teinud on. Nimetatud perioodi jooksul ei ole selliseid perioode (v.a 01.07.2022 otsuses toodu), mil maksuhaldurile võiks ette heita tegevusetust. Osas, milles menetlustoiminguid tehtud ei ole, on maksuhaldur intressid kustutanud. On tavapärane, et maksuhalduri poolt läbi viidavad toimingud ja haldusaktid vajavad ettevalmistamist ning maksumaksja ja kolmandate isikute poolt edastatud dokumentide analüüsimist. Seega ei ole võimalik, et maksuhaldur teeks igal päeval maksuasjas mingi toimingu. On usutav, et päevadel, mille osas logiraamatus kandeid ei nähtu, on maksuhaldur analüüsinud dokumente või oodanud vastuseid.
49.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et 01.07.2022 otsuse tühistamiseks osas, milles kaebaja taotlus intresside kustutamiseks jäeti rahuldamata, puudub alus. Kuivõrd kohus jätab kaebaja poolt esitatud kaebuse 01.07.2022 otsuse tühistamiseks rahuldamata, jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
50.Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebused kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
51.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.