Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-540
Haldusasi
Põhjapuit OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.02.2022 maksuotsuse nr 1.2-3/055172-12 tühistamiseks Kaebaja – Põhjapuit OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kerli Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Janek Lips
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg
28.02.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.1.2.5 Laenu andmine X. Xle ei ole tõendatud (KA p1.1.1.5) a) Laenu andmisel koostatud leping on üldsõnaline ja tagamata b) Puudub laenu sihtotstarve c) Teie kui laenu andja esitatud väited ei ole usaldusväärsed d) Teie esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed e) Laenu saaja antud teave ei ole usaldusväärne 2.1.3 Meie järeldus tulumaksu kohta ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt Punktist 2.1.2 tulenevalt oli teil maksustamisperioodil november 2019 - oktoober 2020 kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt (140 000 eurot) summas 35 000 eurot. Seda põhjusel, et NorthWood Holding OÜ –le ja X. Xle laenulepingute alusel tasutud summade puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kulutustega ehk ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega tulumaksuseaduse tähenduses. Kõnealuste laenude andmise tehingute näol on tegemist teeseldud tehingutega. Näiliselt laenude nime all tehtud väljamaksetega viidi summad ettevõtlusest välja. Tegite sularahas laenude väljamakseid endaga seotud ettevõttele NorthWood Holding OÜ ja eraisikule X. X, kes on samuti teie juhatuse liikmega setud. Summasid ei kasutatud laenusaajate ettevõtluseks/remondi tegemiseks vaid summade maksuvabalt Põhjapuit OÜ ettevõtlusest väljaviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on NorthWood Holding OÜ-le ja eraisikule X. X laenude andmise tehingute puhul tegemist teeseldud tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Arvestades eeltoodut oli teil kohustus deklareerida maksustamisperioodil november 2019 – oktoober 2020 deklaratsiooni vorm TSD lisa 6 koodiga 6460 tulumaks summas 35 000 eurot ja tasuda see Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Tulumaksu määramise metoodika on toodud kontrolliakti tabelis 1 (vt KA p 1.1.3). Õiguslik alus: TuMS § 52 lg 2 p 1, § 54 lg 2 ja 4.
Leiame, et teie poolt eriarvamusega esitatud Põhjapuit OÜ pearaamatu kassakontol kajastuvad toimingud pangakonto ja kassa vahel on kahtlustäratavad. Kassakonto väljavõtte analüüsil ilmneb, et äriühing kasutab jätkuvalt sama skeemi mida kasutas ka kontrolliperioodil. Näit. Põhjapuit OÜ pangakontolt võeti perioodil jaanuar-juuli 2020 sularaha välja summas 42 261 eurot ning pandi tagasi pangakontole summas 17 830 eurot siis, kui äriühingul ei olnud pangas piisavalt rahalised vahendid hankijatele tasumiseks12. Sarnased toimingud ilmnevad ka meile esitatud perioodi 01.01-29.09.2021 kassakontol13. Mainitud perioodil võtab OÜ pangast sularaha 100-1000 euro kaupa, kokku 31 780 eurot ning kannab tagasi panka 25 410 eurot. Välja võetud sularahast kasutatakse vaid 1636,79 eurot sularahas hankijate poolt väljastatud arvete eest tasumiseks. Märgime, et peale selle, et taoliste toimingute tegemine on ajakulukas, toob taoline käitumine kaasa ka täiendavaid kulutusi teenustasude näol. [---] Mööname, et sularaha kogumine ja sularahas arveldamine ei ole keelatud, kuid eelnev käitumismuster ja tõusetunud kahtlused väidetavalt sissetulnud/tagastatud raha eest ettevõtluseks vajalike varade soetamise ja nende eest väidetava tasumise osas, süvendavad meie põhjendatud kahtlust, et raha on tegelikkuses teie poolt eelnevalt jooksvalt maksuvabalt ettevõtlusest välja viidud ning seda ei ole tagastatud. Väidetavalt laenuna antud väljamaksed NorthWood Holding OÜ-le kokku summas 135 000 eurot tehti perioodiliselt november 2019 - juuli 2020 ositimaksetena pangast kassasse ja sealt välja (KA p 1.1.1.1). Laen tagastati kahes osas, 2021.a mais 130 000 eurot ja juulis 5000 eurot sularahas, mitte arveldusarvele sisse makstes (vt tabel 1). Laen anti väidetavalt NorthWood Holding OÜ-le saetööstuse rajamiseks kuid laenu ei ole 2 aastat kasutatud. Nii nagu peab ettevõtlusega seonduvalt olema tõendatud raha väljaviimine ettevõtlusest, peab olema tõendatud ka raha tagasijõudmine ettevõtlusse. Te ei ole usaldusväärselt tõendanud ka raha jõudmist ettevõttesse kuna: laen on tagastatud sularahas seotud ettevõttelt kus on sama juhatuse liige; vastu sooritusena on tehtud: - sularahas tasutud ostutehingud seotud isikutega; - sularahas dividendide väljamakse, mis on jäetud deklareerimata ja tasumata tulumaks. Teie perioodil juuni-september 2021 esitatud tõendid väidetava raha tagastamise kohta mais ja juulis 2021 ja selle edasise kasutamise kohta on ebausaldusväärsed ning ei lükka ümber meie kontrollaktis toodud väiteid, et raha on tegelikult maksuvabalt välja viidud mitte antud laenudeks. Laenu tagasimaksmise võimalusest oleme kirjutanud ka kontrollakti p 1.1.1.4 f. Teie p 1.7. kohaselt Seoses NorthWood Holding OÜ poolt laenu tagastamisega 10.05.2021 ja 05.07.2021 on Põhjapuit OÜ kassas olevad käibevahendid suurenenud (Lisa 1). Äriühingu rahalisi vahendeid on kasutanud ettevõtluseks vajalike varade soetamiseks. Ettevõte hakkas käesoleval aastal valmistama suuremates kogustes saunauksi, milleks soetati töökotta juurde töömasinaid. Nii tootmine kui töömasinad on vajadusel maksuhalduri poolt kontrollitavad ettevõtte töökojas vaatluse läbiviimisega.
Me ei sea kahtluse alla asjaolu, et Põhjapuit OÜ omab puidutöötlemis masinaid. Kuid me ei nõustu teie väitega, et NorthWood Holding OÜ poolt laenu tagastamisega 10.05.2021 ja 05.07.2021 on Põhjapuit OÜ kassas olevad käibevahendid ka reaalselt suurenenud. Asjaolu, et puidutöötlemis masinaid on olemas ja neid kasutatakse ettevõtluses, ei tõenda, et seadmed soetati läbi väidetavate ostutehingute ning et nende eest läbi väidetavalt tagastatud laenurahaga ka reaalselt tasuti. Teie rahaliste vahendite kasutamine ettevõtluseks vajalike varade soetamiseks ei ole usutav ka seetõttu, et töömasinad, mida töökotta väidetavalt juurde soetati ja mille eest väidetavalt tasuti, olid äriühingul olemas juba varasemalt. Meie seisukoht tugineb alljärgneval: a) Ostutehingud D. Diga • Y. Y ja D. D poolt antud selgitused tõendavad, et isikud olid omavahel seotud läbi omavahelise pikaajalise tutvuse, suhtluse ja ühiste plaanide. Seotud isikute vahel on lihtsustatum vormistada tehinguid, mis oma vormilt ei vasta tehingu tegelikule sisule. D. Dilt 03.11.2021 saadud teabe kohaselt14 on nad Y. Yga ammused sõbrad. Ta elas Y. Yga 10 aastat (alates 2003-2004 aastast) samas majas. Käib D juures tihti. Suhtlevad omavahel siiamaani. Viimati sai Y. Yga kokku 2,5 nädalat tagasi. Mingeid dokumente tööpinkidele tal ei olnud ja garantiid ta neile ei andnud. Y. Y 16.12.2021 kirjalike selgituste kohaselt Tunneb ta D. Di varasemast. Oli plaan kunagi koos tegeleda majade ehitusega, kuid plaan jäi katki. Isiklikku läbikäimist ei ole. Teadis, et seadmed on töökorras, vaatles masinad visuaalselt üle. Vajadusel remondib ja hangib tagavaraosad ise, kuna omab vastavaid teadmisi. Peale väidetavat NorthWood Holding OÜ poolset laenu tagasimakset 10.05.2021 ja 05.07.2021 tõite pildile eraisik D. Di kes väidetavalt hakkas müüma seadmeid, mis olid Y. Y omanduses D. Di ütluste kohaselt juba 2015.aastast (lisa 38 p 1). Ei ole eluliselt usutav, et omanik annab seadmed tasuta kasutusele ja hakkab neid müüma alles 2021 aastal. • Sularahas tasumise kohta antud selgitused on vastuolulised. D. Dil esitas meile ostu-müügilepingud kuid tõendid raha saamise kohta tal puudusid. Samas märkis, et andis allkirja kviitungile raha kättesaamise kohta. Ta ei mäleta kus maksmine toimus kas Y. Y juures või tema juures kodus. Y. Y selgituste kohaselt toimus tasumine lepingu sõlmimisel, töökoja/ masina juures ja selle tõenduseks kirjutas D. D lepingule eraldi alla, et on raha saanud sularahas. Ei ole eluliselt usutav, et pooled annavad tasumise kohta erinevaid selgitusi ja müüja ei mäleta kus raha maksmine toimus, millistele dokumentidele ta raha saamise kohta allkirja andis, eriti kui arvestada, et makstud summad ei olnud väikesed ja väidetavast tasumise ajast ei ole palju aega möödas. • Ostu-müügi lepingud D. Diga on formaalsed ja ei kajasta tegelikult toimunud tehinguid. Lepingu p 1 märgitud seadmeid ei ole võimalik kirjelduse alusel tuvastada. Puudub seadme tootja nimi, seadme mark, seadme väljalaske aasta, tehnilised karakteristikud kasutusjuhend, joonised
jne). Lepingu p 2 kohaselt kohustub müüja seadme/masina ostjale üle andma lepingu koostamise kuupäeval. Kuna seadmed olid juba 2015.a Põhjapuit OÜ omanduses ei saanu üleandmine toimuda lepingu koostamise päeval. Põhjapuit OÜ poolt meile esitatud lepingutele kirjutatud müüja märge „Saadud sularahas“ ja „allkiri“ on kirjutatud teise kirjutusvahendiga. Seega ei ole seda tehtud lepingu sõlmimisel töökoja või masina juures nagu väitis Y. Y vaid hiljem, kui me ostjale vastavasisulise küsimuse esitasime. Ostu-müügi lepingud on koostatud ja nende eest sularahas tasumine on väidetavalt toimunud 03.juunil, 12, 19, 20 juulil 2021, samas oli kassakontol väidetavalt raha olemas laenu tagastamise näol juba 10.05.2021 ja kõik tehingud, sh ka tasumine, oleks saanud ära teha ühe päevaga. Seega ei ole usaldusväärne ka esitatud kassaarvestus ning sel kajastuvad tehingud on vormistatud ilma, et oleksid tegelikult toimunud. Märgime, et kogu kontrolliperioodi kestel ei leidnud juhatuse liige Y. Y võimalust meiega kokku saada, põhjuseks lähikontakt covid nakatunuga, kiireloomulised tööd. Ka küsimustele eriarvamusega esitatud kassakontol kajastatud tehingute osas soovis ta vastata kirjalikult18, samas on tema poolt kirjalikult antud vastused üldsõnalised ja täpsustav teave masinate kohta on pealiskaudne (veneaegne, elektrimootoriga, visuaalselt vaatlein, teadsin et on töökorras jne). Vaatamata asjaolule, et eriarvamuse p 1.8 heidate meile ette, et me ei tundnud täiendavat huvi paksusmasina muude näitajate kohta, ei ole Y. Y väidetavalt D. Dilt soetatud seadmete osas lepingus ja meie poolt esitatud küsimustele vastates ka ise muid näitajaid piisavalt esitanud. Selline pealiskaudne suhtumine seadmete kohta koostatud dokumentide vormistamisse ning üldsõnalised selgitused seadmete kohta näitab, et tehingu sisu ei olnud teile oluline. Te teadsite, et seadmete soetust lepingus näidatud viisil ei toimunud, millest tulenevalt puudus teil vajadus ka oma võimalikke äririske tagada. Leiame, et sellises mahus ja maksumuses tehingute korrektselt vormistamata jätmine ning enda äririskide tagamata jätmine (tehnilise dokumentatsiooni, garantii puudumine; kasutatud seadmete puhul tagavaraosade defitsiit jne) on üks tõend kogumis, mis viitab, et ostutehingud toimunud ei ole. Ostu-müügi lepingutes märgitud seadmete hinnad ei ole usaldusväärsed. Näit. ketassae raami hinnaga 7200 eurot kohta vastasite, et tegu on 18 m pikkuse kasutatud tööstusliku Kronos seadmega palgist laua lõikamiseks. Interneti andmetel oli järelturul Kronos saeraami hinnad Kuldne Börs, osta.ee andmetel vahemikus 2500-6500 eurot. Kahveltõstuk hinnaga 3500 eurot vastasite, veneaegne, diiselmootoriga, tõstejõud 5 tonni. Kuldse Börsi andmetel oli järelturul taolise kirjeldusega tõstukite hinnad vahemikus 1500- 2000 eurot. Nelikanthöövel hinnaga 8500 eurot kohta märkisite, et tegu on Gubich seadmega höövelmaterjali tööstuslikuks tootmiseks (spindel). Kuldse Börs, okidoki andmetel oli taolise kirjeldusega seadmete hind järelturul 18005200 eurot. Eeltoodust järeldub, et ka seadmete maksumus on ostu-müügi lepingutes märgitud kõrgemana tavapärasest hinnast. b) F. Flt segumasina soetamise vastuolud: F. F ei esitanud meile 15.11.2021 suuliste ütluste andmisel segumasina müüki ja tasumist tõendavaid dokumente kuigi meie poolt 09.11.2021 väljastatud korralduses nr 12.23/055172-8 oli vastav nõue olemas.
F. F poolt 15.11.2021 antud ütluste kohaselt21 ostis ta tööstusliku segumasina 1990.a eraisikult endale maja ehitamiseks. Segumasin kaalub rohkem kui 6 tonni ja teeb 2,5-3 kanti segu korraga. Põhjapuit hakkab ehitama tootmishoonet ja selleks vajas ta segumasinat. Põhjapuit koostas lepingu ja pakkus hinna 7000 eurot, tema oli selle hinnaga nõus. Maksti sularahas kuna ta ei usalda pankasid. Y. Y poolt 16.12.202122 antud kirjalike selgituste kohaselt oli tegu tööstusliku veneaegse elektrimootoriga uue segumasinaga mahuga ca 5-6 m2, hind oli poolte vahel kokku lepitud ja see on sellise seadme reaalne hind. Ühtlasi esitas ta meile ka segumasina ostu-müügi lepingu. Tegemist on seotud isikute vahelise tehinguga kes olid seotud läbi perekondliku suhte (F. F on Y. Y isa) ja said seetõttu kokku leppida tehingus, mis ei vasta tegelikule sisule. Leiame, et tegelikkuses on tegu teeseldud tehinguga. Kui tegemist oleks olnud tegeliku tehinguga, oleks F. F ütluste andmisele ilmumisel meie poolt küsitud dokumentidega mitte poleks käskinud neid küsida Põhjapuit OÜ-lt. Samuti esinevad vastuolud poolte poolt antud selgitustes. Ei ole usutav, et teiselt eraisikult 1990.a soetatud segumasina puhul mis soetati F. F poolt maja ehitamiseks, on tegu uue seadmega, mida pole siiani kasutatud. Uue seadme puhul on alati sellega kaasas tehniline dokumentatsioon. Ka segumasina mahu osas annaksid pooled ühesuguseid vastuseid. Usutav ei ole ka lepingus märgitud segumasina hind 7000 eurot. Internetis (soov.ee; Kuldne Börs; okidoki) on/oli kasutatud vene segumasinate hindadeks järelturul 99-200 eurot ja uute (giganta.ee) segumasinate, trumli mahuga 400 l, segisti võimsusega 250-350 l, hind kuni 2300 eurot. c) X. Xlt paksusmasina soetamise vastuolud: X. X ei esitanud meile 15.11.2021 suuliste ütluste andmisel paksusmasina müüki ja tasumist tõendavaid dokumente kuigi meie poolt 09.11.2021 väljastatud korralduses nr 12.23/055172-924 oli vastav nõue olemas. X. X poolt 15.11.2021 antud ütluste kohaselt kasutas ta paksusmasinat isiklikuks otstarbeks oma maja ehitamisel. Müüs paksusmasina, mis oli talle Põhjapuit OÜ-lt saadud laenu tagatiseks. Hinna pakkus ise ja poeg nõustus. Sai raha ja maksis selle laenu kustutamiseks kohe tagasi. Raha saamine ja maksmine on fikseeritud ostu-müügi lepingus. Saadud laenult intresse ta tasunud ei ole, kuna selles osas ei ole veel täpselt kokku lepitud. Y. Y poolt 16.12.2021 (lisa 48 p 9) antud kirjalike selgituste kohaselt on raha maksmise kohta olemas kassakviitung, mida meile esitatud ei ole. Intresside tasumine toimub majandusaasta lõpus. Esitas meile ka paksusmasina ostu-müügi lepingu. Vastuoluks antud juhul on asjaolu, et tegelikkuses puudus vajadus reaalse raha maksmiseks Põhjapuit OÜ poolt ja X. X poolt raha saamist ostu-müügi lepingus käsikirjaliselt kinnitada, kuna nõudeid oleks saanud vastastikku tasaarveldada. Siinjuures märgime, et ka kontrollimenetluse käigus meile esitatud tagatisomandamise kokkuleppe kohaselt vormistatakse pandieseme valduse üleandmisel poolte vahel kirjalik üleandmise-vastuvõtmise akt mitte ostumüügi leping. Ka asjaolu, et siiani ei ole pooled kokku leppinud väidetavalt antud laenult tasutavate intresside osas kinnitab veelkord, et tegelikkuses X. Xle antud laenutehingu puhul oli tegemist teeseldud tehinguga.
Lisaks on X. X ja Y. Y seotud isikud (ema ja poeg) mis võimaldas neil omavahel kokku leppida ja vormistada esialgu sisuta laenulepingut ja seejärel sisuta ostu-müügi lepingut e formaalseid dokumente. d) Kokkuvõte Leiame, et sellises mahus ja maksumuses tehingute korrektselt vormistamata jätmine ning enda äririskide tagamata jätmine, seotud isikute tehingutesse kaasamine, on üks tõend kogumis, mis viitavad, et ostutehingud D. Di, F ja X. X vahel toimunud ei ole. Teie väide raha tasumise kinnituse kohta on aluseta sest dokumente/kviitungeid saab allkirjastada ka raha reaalselt kätte saamata/üle andmata. Kuna laenu andmist NorthWood Holding OÜ-le ja X. Xle ei ole tegelikkuses toimunud, siis puudub alus/kohustus mingeid nõudeid nende vastu maksma panna s.o laen tagastada. Ei ole eluliselt usutav, et toimumata tehingute puhul saite te tagasi raha, mida te väidetavalt omakorda kasutasite s.h seotud isikutelt/tuttavalt põhivara soetamise eest tasumiseks. Kuna D. Di, F ja X. Xga sõlmitud lepingute sisuks ei ole reaalselt toimunud tehingud, ei ole ka kassakontol kajastatud väljamaksed reaalselt toimunud ja kassakontol kajastatud varade soetamise tehingute puhul ei ole tegu reaalsete majandustehingutega. Olete raamatupidamislikult kassaarvestuses vormistanud tagantjärele formaalse sularahas laenu tagastamise ja seejärel fiktiivsed ostu-müügi lepingud ning nende eest sularahas väidetava tasumise, mis on ebausaldusväärsed ja ei kinnita tehingute tegelikku toimumist. Teie p 1.7. kohaselt Lisaks on Põhjapuit OÜ maksnud emaettevõttele ka dividende kassast kokku summas 50 000 eurot, mille kohta on tehtud juhatuse otsus (Lisa 2). Tulumaks nendelt dividendidelt makstakse vastavalt tulumaksuseadusele. Olete teinud esimese dividendide väljamakse 10.03.2021 summas 10 000 eurot. Selle osas meil vaidlus puudub, sest see on tehtud jooksva kassajäägi arvelt. Samas dividendide maksmine NorthWood Holding OÜ-le septembris 2021 summas 40 000 eurot Põhjapuit OÜ kassast ei toimunud viisil nagu see on kajastatud OÜ kassakontol. Meie seisukoht tugineb alljärgneval: • Põhjapuit OÜ pearaamatu kassakontolt28 nähtub, et peale mais ja juulis 2021 väidetavat laenu tagastamist olete teinud 27.09.2021 dividendide väljamakse omanikule summas 40 000 eurot kuid OÜ mainitud väljamakset ja väljamakselt tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 10 000 eurot 11.10.2021 esitatud 09/2021 TSD Lisal 7 ja vormil INF 1 ei deklareerinud ega tasunud. OÜ ei deklareerinud dividendiväljamakseid ka 10.11.2021 esitatud 10/2021 TSD-l. Kuna tegemist oli küllalt suurte dividendidega ning ka küllalt suure maksukohustusega (10 000 eurot), siis juba ainuüksi see eeldas maksude deklareerimise ja tasumise osas kõrgendatud hoolsust. • Teie poolt esitatud eriarvamuse p 1.7 nähtus, et te olite teadlik et dividendide väljamaksmisega äriühingust osanikule kaasneb dividendiväljamakse tegijale ka deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustus. Dividendide deklareerimata ja tasumata jätmine kinnitab meie seisukohta, et kuigi näiliselt oli 31.08.2021 seisuga väidetavalt tagastatud laenuraha näol raha kassas olemas (v.t tabel 1), siis reaalselt dividendide väljamakseks septembris 2021 ja tulumaksu tasumiseks oktoobris 2021 teil raha puudus. • Meie 25.11.2021 sellekohase e-päringule vastasite, et OÜ parandab vea esmaspäeval.
29.11.2021 esitate septembri- ja oktoobrikuu TSD parandusdeklaratsiooni kus deklareerite TSD Lisal 7 ja INF 1-hel dividendide väljamakset mõlemas kuus summas 10 000 eurot ja sellelt tasutavat tulumaksu 2500 eurot. Sega te ise oma parandusega kinnitasite, et 27.09.2021 dividendide väljamakset summas 40 000 eurot ei toimunud. • Usutav ei ole ka juhatuse liikme 16.12.202130 antud kirjalik selgitus, et ta ekslikult arvas, et juriidiliste isikute dividendi väljamaksmisel tulumaksu ei ole, et selle teadmise sai ta väidetavalt peale konsulteerimist meie ärikliendi toega. Seda põhjusel, et 12.04.2021 esitatud märts 2021 TSD Lisal 7 olete (kassakonto 10.03.2021 kanne PR 6 summas 10 000 eurot) kassast toimunud dividendide väljamaksmisel tulumaksu deklareerinud. • Olete ka 2021 novembri ja detsembrikuus deklareerinud dividendiväljamakseid mõlemas kuus 10 000 eurot. Asjaolu, et tegelikkuses deklareerisite hilisemalt dividendide väljamakseid 10 000 euro kaupa viitab sellele, et kuigi näiliselt oli septembris 2021 äriühingu kassas piisavalt rahalisi vahendeid dividendide ja sellelt arvestatud tulumaksu tasumiseks (vt tabel 1), ei teinud te seda põhjusel, et 27.09.2021 kassas dividendide väljamakse tegemiseks summas 40 000 eurot raha puudus. Seega ei kajasta meile esitatud perioodi jaanuar-september 2021.a kassakonto äriühingu tegelikku rahalist seisu. Seetõttu olete ka dividendimaksed hajutanud nelja kuu peale, ajaks kui tekivad selleks vajalikud jooksvad rahalised vahendid. Lisaks märgime, et 07.05.2020 olete MTA-le esitanud ajatustaotluse summale 11 525,53 eurot. Tasumise perioodiks olete märkinud 20.05.2020-20.04.2022. Olete ajatusgraafiku alusel tasunud ositimakseid (481 eurot) igakuuliselt alates 20.02.2020 kuni 20.07.2021. 22.07.2021 tasusite korraga ajatusgraafiku 10 viimase kuu maksed, mille tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud ja seda juuni 2021 KMD tagastusnõude arvelt. Leiame, et kui teil oli NorthWood Holding OÜ-le varasemalt välja antud väidetav laen, mida viimane tegelikkuses hoidis ja ei kasutanud, siis puudus teil vajadus taotleda tasumist graafiku alusel. Või kui laenusumma oleks reaalselt teile kassasse 10.05.2021 sularahas tagastatud, oleks te ajatusgraafiku summad ära tasunud koheselt, mitte juulis 2021 ja seda läbi juuni KMD alusel tagastamisele kuuluva enammakse arvel. Märgime siinjuures veelkord et, Y. Y on nii Põhjapuit OÜ kui ka NorthWood Holding OÜ juhatuse liige ja mõlema äriühingu rahalised vahendid on tema käes. Seega ka eriarvamusega esitatud perioodi 2021 jaanuar-september kassaarvestus31 ei ole usaldusväärne ning on vormistatud ilma, et seal kajastuvad tehingud (laenuraha tagastamine/põhivara soetamine ja selle eest tasumine/dividendide väljamakse) oleks tegelikult toimunud. Samuti oleme jätkuvalt seisukohal, et kontrollitaval perioodil kassa jääk vähenes/vähendati ettevõtlusega mitteseonduvalt, st näiliselt laenude nime all tehtud väljamaksetega viidi raha ettevõtlusest välja ja seda ei ole tagastatud. Teie p 1.8. kohaselt Samuti on X. Xle antud laen tasutud võla katteks võõrandatud varaga. Kontrollaktis toodud maksuhalduri seisukoht, et võla katteks võõrandatud paksusmasina väärtus on ülehinnatud, on põhjendamata ja vastuoluline. Maksuhaldur on küll küsinud teavet paksusmasina tootja ja margi kohta, kuid tootja ja mudeli kohta info puudumine ei tähenda seda, et maksuhalduri poolt leitud teave teatavate paksusmasinate hinna kohta kinnitaks seda, et Põhjapuit OÜ-le võõrandatud seadme hind on ülehinnatud. Maksuhaldur ei tundnud täiendavat huvi seadme muude näitajate kohta, mis võimaldaks Põhjapuit OÜ poolt soetatud seadme omandusi hinnata ja võrdlusi teostada.
Tõendamaks paksusmasina olemasolu saatsite 04.10.2021 e-postiga32 paksusmasina fotod, selgitasite, et masina laius on 600 mm, taolisi masinaid enam ei toodeta, mis teeb selle väärtuslikuks. Lisasite lingi, kust nähtus taolise masina müügikuulutus hinnaga 4600 eurot. Märgime, et kuulutuses oli ka märge, et peale kauba saab kaasa giljotiin MORSA, s.t et 4600 euro eest oli võimalik soetada 2 masinat. Lisan lingi Kuldne Börs lehele kus samasugune paksusmasin müüdi
aastal hinnaga
eurot: https://www.kuldnebors.ee/search/tooriistad-masinad-jaseadmed/puutoomasinad/paksusmasin/ search.mec?pob_post_id=81685960&pob_action=show_p ost&pob_cat_id=10795&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&search_X_cat_ids =10795&pob_order_by=ehak_name&pob_order_by_order=ASC&pob_page_index=15&pob_pa ge_size=25&search_X_form_type=saved_searches. Seega jääme varasema seisukoha juurde, et tehingu toimumine on tõendamata. Teie p 1.9. kohaselt Äriühingu kassa rahaline jääk on reaalselt olemas ja selle ettenäitamine maksuhaldurile vastavalt MKS §-le 62 lg 2 on võimalik kui maksuhaldur kahtleb äriühingul sularaha olemasolus. Teie p 1.10. kohaselt Kuivõrd eelnevalt on põhjendatud koos seda kinnitavate tõenditega, et Põhjapuit OÜ rahalisi vahendeid on kasutatud sihipäraselt ehk ettevõtlusega seotud kuludeks ja kohustuste täitmiseks ning summade maksuvabalt Põhjapuit OÜ ettevõtlusest väljaviimiseks ei ole toimunud, siis puudub alus täiendavaks tulumaksu nõudmiseks. Teie p 1.11. kohaselt taotlesite: - vaatluse läbiviimist Põhjapuit OÜ töökojas uue tegevusvaldkonna käivitamise ja tehtud kulude tuvastamiseks, kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks; - sularaha ülelugemist äriühingu rahaliste vahendite olemasolu tuvastamiseks Y. Y kirjalike ütluste kohaselt33 oli seisuga 16.12.2021 Põhjapuit OÜ kassas sularaha summas 22 541,04 senti. Oleme nii kontrollaktis kui ka käesolevas maksuotsuses välja toonud asjaolud, millest järeldame, et laenu andmist, laenu tagastamist, põhivara soetamist ja selle eest tasumist ei ole teie poolt esitatud viisil tegelikkuses toimunud. Tehingute kohta vormistatud dokumendid on fiktiivsed ning raamatupidamises tehtud kassa kanded raha tagastamise ja väljamakse kohta on ebausaldusväärsed. Seega ei ole usaldusväärne ka teie poolt meile esitatud kassakonto väljavõte kus 30.09.2021 seisuga rahaliste vahendite jääk on summas 72 761, 28 eurot (vt tabel 1), mis omakorda seab kahtluse alla ka 16.12.2021 kassa jäägi summas 22 541,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei pea me vajalikuks vaatluse läbiviimist teie tegevuskohas tuvastamaks tehtud kulusid või kontrollimaks rahaliste vahendite olemasolu sest raha ülelugemine ei kinnita eelpoolnimetatud mittetoimunud tehinguid“ (dtl 22-31).
4.1 Maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja tõendeid ning kohaldanud ebaõigesti TuMS § § 52 lg 2 p 1 ja § 54 lg 2 ja 4 ning MKS § 83 lg 4. Maksuotsus on oluliste vastuoludega faktilises ja õiguslikus käsitluses. Kaebaja leiab ühtlasi, et maksuhaldur on rikkunud oluliselt uurimispõhimõtet, seda nii asjaolude tuvastamata jätmisel, kui maksukohustust vähendavate asjaoludega arvestamata jätmisel, mis said talle teatavaks kontrollimenetluse käigus. 4.2 Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur seisukohal, et NorthWood Holding OÜle laenulepingu alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist näiliku ja teeseldud tehinguga MKS § 83 lg 4 tähenduses (p-d 2.1.2 ja 2.1.3). Seega kui lähtuda maksuhalduri seisukohast, et laenu andmist NorthWood Holding OÜ-le ei ole toimunud, siis tekib küsimus millise ettevõtlusega mitteseotud vara soetamist on maksuhaldur tehtud väljamaksega silmas pidanud ja kellele selline väljamakse on tehtud? Näiteks maksuotsuse p 2.1.2 põhjenduste alap-s 2.1.2.4. on maksuhaldur toonud välja, et laenu andmine ei olnud ettevõtlusega seotud, kuna laenu tagasimaksmine on tõendamata. Eelnevate vastuoluliste seisukohtade koosmõjus ei ole üheselt mõistetav, kas maksuhalduri arvates laen on antud, aga ei ole tagastatud või laenu ei ole antud ega tagastatud, kuid soetati mingi vara, mida ettevõtluses ei ole vaja? Iseenesest, kui väljamakset ei ole tehtud, siis ei saa rääkida TuMS § 52 ettevõtlusega mitteseotud väljamaksest. Teisalt, kui väljamakse aga on tehtud, siis peab maksuhaldur ütlema, mis vara kaebaja soetas ja miks ei ole see vara ettevõtluseks vajalik. Kaebaja leiab, et maksuotsus ja kontrollakt on selles osas olulise motiveerimispuudusega, kuna ei ole võimalik aru saada, milline asjaolu on maksuhalduri arvates toonud kaasa maksukohustuse. Sellest tulenevalt on kaebajal takistatud ka sisuliste vastuväidete esitamine maksuhalduri seisukohtadele. 4.3 Kaebajal on X. Xle tehtud väljamakse puhul samad vastuväited, mis NorthWood Holding OÜ väljamakse puhul ja kaebaja viitab siin p-des 6.4-6.6. toodud seisukohtadele neid kordamata. X. Xga sõlmitud laenuleping on kooskõlas VÕS § 396 ja 397 tingimustega. Kuna tegemist on Põhjapuit juhatuse liikmega lähedalt seotud isikuga, siis mõistetavalt on sellisel juhul laenusaaja usaldusväärsus kõrgem ja puudub põhjendatud vajadus detailsema sisuga laenulepingu järele. Nõustuda ei saa ka maksuhalduri väitega, et laenulepingus VÕS § 94 lg 1 intressimäära kasutamine ei vasta tavapärastele tingimustele ja kinnitab, et tegemist ei ole ettevõtluse tarbeks antud laenuga. VÕS intressimäära kasutamine seotud isikule antud laenu puhul on lubatud ja seaduslik, mida toetab rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“, § 3. Samuti ei saa nõustuda maksuhalduriga selles, et see milleks laenusaaja laenu kasutab, omab tähendust laenuandja tegevuse hindamisel. 4.4 Maksumenetluses esitas Põhjapuit maksuhaldurile tõendid põhivara soetamise kohta ja taotluse vaatluse läbiviimiseks ettevõtte töökojas uue tegevusvaldkonna käivitamise ja tehtud kulude tuvastamiseks, kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Maksuhaldur vaatlust ei teostanud. Maksuotsuse p 3 lk 5 kinnitab maksuhaldur, et ei sea kahtluse alla asjaolu, et Põhjapuit omab puidutöötlemise masinaid, kuid leiab, et puidutöötlemise masinate olemasolu ei tõenda, et seadmed soetati läbi väidetavate ostutehingute. Kaebajale jääb eeltoodud maksuhalduri seisukoht sisult arusaamatuks. Maksuhaldur peaks sellisel juhul suutma selgitada ja tõendada, kellelt ja millal kaebaja nimetatud põhivara soetas, kui seda ei soetatud dokumentidel märgitud isikutelt ja ajal. Riigikohus on selgitanud, et
maksukohustuse määramise tõendamisstandard ei saa olla nii madal, et maksu ilma ühegi tõendita määrata (asjas nr 3-19-305, p 19). Maksuotsuse p-s 3 lk 6 väidab maksuhaldur arusaamatult, et töömasinad, mida töökotta väidetavalt juurde soetati ja mille eest väidetavalt tasuti, olid äriühingul olemas juba varasemalt. Märgime, et D. D soetatud seadmete osas märgib maksuhaldur ise mõned tekstilõigud allpool, et seadmed olid D. Di ütluste kohaselt Y. Y omanduses juba 2015. aastast ja viitab lisa 38 p-le 1. Kaebaja märgib esmalt, et kõnealustes D. Di ütlustes ei ole väidetud, et seadmed oleksid omanikku vahetanud 2015 aastal. Kõnealustes D. Di ütlustes on väidetud vaid seda, et pingid olid Y. Y käes aastast 2015 ja seda põhjusel, et isikud plaanisid ühist majaehitust, mis aga ei realiseerunud. Seega järeldub ütlustest, et pingid olid Y. Y juures hoiul. Teiseks, isegi oleks toimunud vara võõrandamine Y. Yle (mida ei toimunud), siis ka sellisel juhul maksuhalduri seisukoha ei päde, sest eraisiku vara ei saa teadupärast kuuluda äriühingule ega vastupidi. Seega jääb endiselt maksuhalduri seisukohtade valguses ebaselgeks, kellelt ja millal Põhjapuit omandas vaidlusalused seadmed, kui ta neid ei omandatud 2021 aasta suvel D. Dilt. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri seisukohaga nende seadmete tavapäraselt kõrgemast hinnast. Nagu kaebaja eelnevalt viitas, siis maksuhaldur seadmete vaatlust ei teostanud. Kaebaja esitas maksumenetluses maksuhaldurile täiendavad selgitused seadmete tehniliste näitajate ja omaduste kohta. Kaebajale jääb sisult arusaamatuks maksuhalduri väide, et kaebaja esitatud näitajad on ebapiisavad. Milles seisneb ebapiisavus jääbki selgusetuks. Märgime, et kõik vaidlusalused soetatud seadmed olid veneaegsed tööstuslikuks kasutuseks mõeldud seadmed, enamik neist seejuures kasutatud. Sellist tüüpi seadmete osas ei ole asjakohane maksuhalduri väide äririskide tagamata jätmisest viitega tehnilise dokumentatsiooni, garantii ja tagavaraosade puudumisele. Kaebaja ei jaga maksuhalduri arusaama, et tänapäeval tuleks kasutada vaid uusi seadmeid, sest vastasel juhul realiseeruvad äririskid. Kui maksuhalduril oli kahtlus, kas kaebaja soetatud vanemat tüüpi seadmed ikka töötavad ja võimaldavad toodangut teha, siis asjakohane olnuks vaatlus, millest maksuhaldur loobus. Kaebaja selgitas juba maksumenetluses, et turuhinna leidmiseks maksuhalduri kasutatud võrdlusandmed ei ole asjakohased, kuna võrdluse aluseks olevad seadmed on olemuslikult teised (kaebaja soetas tööstuslikud seadmed, maksuhaldur kasutas võrdlusandmetena tavakasutuses olevaid väiksemat tüüpi seadmeid). Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur jätnud kaebaja selgitused tähelepanuta. Kaebajal on samad vastuväited maksuhalduri seisukohtadele ka F. Flt soetatud segumasina ja X. Xl soetatud paksusmasina osas. Maksuhalduri seisukohtadest maksuotsuses ega kontrollaktis ei selgu, millel tugineb arvamus, et need seadmed omandas Põhjapuit juba eelnevalt. Täiendavalt leiame, et asjaolu, et seadmete soetamine on toimunud juhatuse liikmega seotud isikutelt ei muuda neid tehinguid iseenesest ebausaldusväärseks, kui seadmete olemasolus ja vajaduses ei ole kahtlust. 4.5 Maksuotsusest nähtuvalt ei ole vaidlust 10.03.2021 teostatud dividendide väljamakse osa. Asjaolu, et dividendide väljamaksmine ei toimunud ühe maksena, vaid mitme maksena, ei muuda kaebaja arvates asjaolu, et dividendide väljamakse kassast on vastavalt juhatuse otsusele tehtud ja sellelt on maksud tasutud. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur tegeleb maksuotsuses topeltmaksustamisega, kuna väljamakse aluseks olevad vahendid summas 40 000 eurot on samad, millelt kaebaja on dividendide tulumaksu juba tasunud. Maksukohustust vähendavad asjaolud olid maksuhalduril teada juba maksumenetluse ajal, kuid maksuhaldur ei ole nendega maksuotsuses arvestanud ega mittearvestamist põhjendanud.
4.6 Maksuhalur jättis teostamata kassas sularaha ülelugemise äriühingu rahaliste vahendite olemasolu tuvastamiseks, millise taotluse esitas kaebaja maksuhaldurile maksumenetluses korduvalt. Kaebaja leiab, et olukorras, kus ta on eelnevalt esitatud selgituste ja tõenditega ümber lükanud maksuhalduri vastuväited kassast teostatud väljamaksete osas, maksuhaldur ei ole soovinud teostada seadmete vaatlust ja kassa ülelugemist, ei ole enam asjakohased maksu-halduri väited kaebaja poolt esitatud kassa konto ja kassa liikumiste ebausaldusväärsusest.
arvelt, mis ei ole vaidluse all ega kaebaja väidete alus, tõendamaks vaidlusaluse laenuraha tagastamist. Kaebaja hüpotees, et 10.03.2021 dividendi väljamakse peaks tõendama nende maksmise võimalust hiljem (10.05.2021 ja 01.07.2021), väidetavalt tagastatud, kuid vaidlusaluse laenuraha arvelt, on ebaloogiline ja vastuoluline. Märtsi väljamakse ei tõenda kuidagi näilikeks hinnatud laenulepingute alusel väidetavat laenuraha tagastamist mais ja juulis s.t makseid kaebaja kassasse hiljem. Käesolev vaidlus ei põhine kogu kaebaja kassarahal. See piirneb üksnes nende summadega, mis näilike laenulepingute alusel välja viidi ja justkui pärast MTA nõustamismenetlust ning enne laenulepingute tähtaegu kaebaja kassasse tagasimakseks vormistati. Sellega aga tegelikult kaebaja kassast puuduva raha probleem ei lahenenud. Laenuraha summasid kassas tegelikult ei olnud. Seda oli vaja varjata uute valetehingutega. Probleemne olukord lahendati kaebaja uue legendiga. Vormistati fiktiivsed seadmete ostutehingud kaebaja juhatuse liikme sõbralt, isalt ja emalt. Seadmed olid aga juba ammusest ajast kaebaja juriidilisel aadressil (on ühtlasi kaebaja vanemate kodu) abihoones olemas. Ei ole usutav, et väidetud müüjast omanik annab seadmed kaebajale tasuta kasutusele ja hakkab neid siis alles ja just siis, kui kaebajal on tekkinud vajadus kassaraha puudujääki katta, neid kaebajale müüma. MTA-d kaebaja organiseeritud bluff ja valedokumendid ei veennud. 5.2 Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohti, et NorthWood Holding OÜ-le (juhataja Y. Y) ja kaebaja juhatuse liikme emaga X. X sõlmitud laenulepingud (vt lisa 2 ja 3 135 000 € + 5000 €) on tegelikult toimunud tehingud. MTA on kontrollakti p-des 1.1.2-1.1.3 välja toonud kaebaja raha tema majanduskäibest kõrvaldamise asjaolud. Vastustaja jääb nende juurde. Puudujääki põhjustanud väljamaksed sai alguse 01.11.2019 ja lõppesid 23.10.2020 s.o nädal enne MTA esimest e-kirja (30.11.2020), mis küsisid just nende probleemsete väljamaksete kohta (135 000 € + 5000 €) kaebajalt aru. Vastustaja hinnangul ei ole sellele järgnenud kaebaja puiklev ja õigustav käitumine juhuslik. Kaebaja ei ole MTA tõstatatud kahtlusi oma vastuväidetes veenvalt kummutanud. NorthWood Holding OÜ-l puudus väidetava laenu andmise perioodil ettevõtlus, mis andnuks üldse mingisugusegi aluse kaebaja legendile, et NorthWood Holding OÜ-le antud laen oleks tema majandustegevusega seostatav. Samas oli suuresummaline laenuleping mh üldsõnaline ja tagamata. See ei olnud tavapärane. Sellel puudus ka sihtotstarve, mis viitas muule ajendile, mida kaebaja varjas. Kaebaja alusetute väljamaksete õigustamine. Kaebaja vastuväited ja tõendid ei olnud ka siin usaldusväärsed. Nagu ka väidetava laenusaaja antud teave ja esitatud dokumendid. Laenu väidetud tagasimaksete asjaolud (enne lepingus märgitud tähtaegu) jäid usaldusväärselt tõendamata. Sarnane olukorda oli X. X laenu tõendamisega: leping oli üldsõnaline, puudus usutav sihtotstarve, kaebaja ja väidetud laenusaaja avaldused olid ebausaldusväärsed. Kaebaja kriitika, et ta ei pea MTA antud hinnanguid lepingute usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks piisavaks on põhjendamata. Ilmnenud kahtlusi ja puudusi kaebuses mõistlikult ei selgitata. Vastuolusid hakatakse hoopis sellele järgnenud valetehingutega õigustama. Kaebaja lähenemine probleemile ei ole veenev. Põhjendatum on pigem MTA hinnang, et kui väljamakse aluseks näidatud alusdokument ei ole õige ja sellel näidatud laenutehinguid ei ole toimunud, kuulub väljamakse maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Sellele vastanduvad kaebaja avaldused on paljasõnalised. Maksuotsuses on üheselt märgitud, et tehingud olid teeseldud. Näilike laenulepingute alusel viidi raha kaebaja majanduskäibest lihtsalt välja. Kaebaja hilisemad versioonid raha kasutamisest on osutunud vastuolulisteks ja esitatud üksnes puudujäägi õigustamiseks. MTA poolt välistatult ei saanud kaebaja majanduskäibest kõrvaldatud kassarahaga mingit vara juurde soetada. Kaebaja
vara ei suurenenud vaieldava laenuraha tagasimaksete arvelt. Seda ei tagastatud kaebaja väidetud viisil ega ajal. Seda asjaolu on kaebaja mõistnud, vaieldes MTA-le vastu, et laenutehingud on toimunud, seadmed soetatud ja dividendimaksed tehtud. Seega on kaebaja mõistnud, milline asjaolu on kaebajale kaasa toonud vaidlusaluse maksukohustuse. 5.3 Kohtupraktika kohaselt on leitud, et tulumaksuga maksustamine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on õigustatud, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks (vt TlnHKo 06.11.2019, nr 3-19-368). Tallinna Ringkonnakohus on samuti oma 30.04.2020 otsuse nr 3-19-368 p-s 10 märkinud, et vastavalt TuMS § 52 lg 2 p-le 1 on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse selle sätte tähenduses ka ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine. TuMS § 15 lg-st 1 tulenevalt peetakse vara soetamisena silmas ka nõudeõiguse soetamist. TuMS § 52 lg 1 ja TuMS § 52 lg 2 p 1 ei välista laenu näol tehtud väljamakse käsitamist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena ega selle tulumaksuga maksustamist, kui tegemist pole krediidiasutusega (RK nr 3-3-1-22-07, p 15). Kuna kaebaja ei ole antud juhul krediidiasutus ei saa viidatud kohtupraktikale tuginevalt üheselt väita, et maksuotsuses avaldatud motiivid ja õiguslik alus kuidagi ei ühildu. Kuna erinevalt eelviidatud kaasusest näitas kaebaja üles tahet n.ö laenude s.t raha tagastamiseks kaebajale s.h enne laenutähtaega, ega asunud alusetuid väljamakseid õigustama ebamõistlikult pika laenutähtajaga jms asjaoludega, on antud asjas täpsem kohaldada õigusliku alusena TuMS § 51 lg 2 p 3. Sisuliselt oli kaebajal alates 2020.a lõpust krooniline rahapuudus. See ei toetanud samuti kaebaja kassas laenuraha suure jäägi olemasolu arvestust. Vastasel juhul saanuks kaebaja selle arvelt tasuda koheselt kõik võlad. Kaebaja seda ei teinud. Seda kaebaja legendi välistavat tõdemust ei muuda ka kaebuse kriitika, kassaraha ülelugemata jätmise kohta. Kaebaja võlgade olemasolu (saanuks ära maksta väidetud kassajäägi arvelt) ja kassaarvestuse vastuolud tema väidetud kassajäägi olemasolu väidet ei toetanud. 5.4 Vastustaja ei jaga ka kaebuse kriitikat dividendimaksete osas. 2021 septembri lõpu seisuga oli kaebaja kassas, tema pearaamatu järgi, jääk mitte 72 761,28 € vaid MTA arvutuse järgi 7 695,28 €. Selle kassajäägi arvelt ei olnud kaebajal võimalik maksta pearaamatus näidatud dividende 40 000 €. Rääkimata kaebuse p-s 6.10 vihjatult teostada kogudividendi makset (50 000 €) ega isegi mitte kaebuse p-s 6.20 viidatud 10 000 € kaupa dividendimakseid oktoobris, novembris ja detsembris 2021. Kaebaja saanuks dividendimakseid teha muude s.h pangakontodel liikunud vahendite arvelt. Seda on kaebaja ettemaksukonto liikumisi arvestades (01.09.2022 tagastustaotluse 18 000 € täitmine ettemaksukontolt, 10.09.2021 viitlaekumine ettemaksu kontole 3 198,70 € ja TSD`de tasumine, 22.09.2021 tagastustaotluse täitmine ettemaksukontole 31 314,17 € ja 11.10.2021 viitlaekumine ettemaksukontole 4 029,98 € ja TSD`de tasumine, 26.10.2021 tagastustaotluse täitmine ettemaksukontolt 1514,27 €, 10.11.2021 viitlaekumine ettemaksu kontole 3 906,20 € ja TSD`de tasumine jne) ilmselt ka tehtud. Asjas välistatult ei saanud see aga toimuda vaieldava laenuraha arvelt, mida kassas väidetu laenuraha võrra olemas ei saanud olla. Pealegi ei saa varem (10.03.2021) makstud dividend tõendada selle hilisemat maksmist, väidetavalt (10.05.2021 ja 01.07.2021) kassasse tagastatud ja vaieldava laenuraha arvelt. Kaebaja küll tugineb seisukohale, et laenud tagastati kaebaja kassasse 10.05.2021 ja 05.07.2021, kuid kaebuse avaldus lahkneb osaliselt kaebaja esitatud pearaamatu kannetest. Täiendavate menetlustoimingute järgselt hinnati ebausaldusväärseks kaebaja legend seadmete ostmisest ja
dividendide maksmisest. Järeldus väidetud tehingute vormistamine kaebajal puudu oleva kassaraha arvelt üksnes selle puudujäägi varjamise eesmärgil. MTA tõstatatud kahtlusi kinnitavad kaebaja vastuolulised haagid valede laenulepingute õigustamisel: laenulepingute muutmised, vara tasuta kasutamise leping, projekteerimistingimuste taotlus ja tagatisomandi kokkulepe, lõpetades vastuoluliste seadmete ostu-müügi lepingute ja dividendimaksetega. Näidatud kassajäägi olemasolul (72 761,28 €) septembris 2021 ei oleks kaebajal olnud vaja maksuvõlgasid süstemaatiliselt 07.05.2020, 21.12.2021 ja 10.03.2022 ka ajatada. Kaebaja (kassa)rahapuudus oli aga sedavõrd suur, et ta jäi isegi oma esimesele maksunõustajale võlgu nii, et läks temaga lõpuks kohtus 3 342.88 € pärast vaidlema. Sellises olukorras võiks väita, et isegi MTA kassajäägi arvestus (7695,28 €) on ligagi optimistlik, kui sellest pea poole väiksema summa väljamaksmine tekitas kaebajale probleeme. Kõik see koostoimes annab alust järeldusele, et vähemalt 2021.a kevadest sügiseni polnud kaebaja kassas MTA-le presenteeritud rahalisi vahendeid (135 000 € ja 5000 € laenu tagasimaksed) olemas ega ka väidetud kassajääki (72 761,28 €) septembris 2021, mille arvelt oma kõrge intressiga võlgu saanuks kohaselt tasuda. Pidanuks kaebaja ju siis intressivõla võrra väiksemaid maksukohustusi kandma. Seda ei tehtud. Ebaloogiline. Rääkimata nüüd MTA-le väidetud vanade masinate soetamisest. Kaebaja selline vastuoluline käitumine andis tõsise aluse kahtluseks, et ajavahemikul 01.11.2019 – 23.10.2020 kaebaja majandustegevusest välja viidud raha kulutati ära. Tagasi seda ei ole saadud. See tingis aga valedokumentide vormistamise vajaduse. 5.5 Kaebaja väidetud vara soetamist tõendavate lepingute vastuolud seinevad eelkõige asjaolus, et lepingute väidetava koostaja Y. Y ütlused lahknesid vara väidetava müüja ja lepingu teise poole ütlustest tasumise, üleandmise ja dokumentide vormistamise osas. Nii väitis Y. Y 09.12.2021, et tasumine toimus töökojas või masina juures Vangura külast Põhjapuit OÜ kinnistul, kus masin asus ning D. D kirjutas lepingule eraldi alla, et raha saadud sularahas. D. D väitis aga 03.11.2021 seletuses, et talle maksti juunis sularahas, andis allkirja Y. Y kviitungile, mida D. D endale ei soovinud. D. D kviitungi versiooni Y. Y aga oma seletuses ei kinnitanud. Ta esitas 29.11.2021 enda väidete tõendamiseks D. Diga sõlmitud lepingud. Sinna oli käsikirjaliselt märgitud tekst „saadud sularahas“. Samasisulised lepingud esitas MTA-le 03.11.2021 seletuse andmise käigus ka D. D. Lepingud erinesid. Neilt puudus käsikirjaline tekst „saadud sularahas“. Samuti ei ole A. Prik poolt ennem kaebajat esitatud lepingute versioonide pdes 2 märgitud masinate üleandmise kuupäeva, erinevalt kaebaja esitatud lepingutest. Neid tehinguid välistavaid vastuolusid ei ole kaebuses millegagi selgitatud. Eriti kummaliseks läks olukord aga nende lepingute võrdluses ajalises kontekstis. Kui D. D esitatud lepingute versiooni kohaselt ei olnud tasumist 03.11.2021 veel toimunud (lepingult puudus kinnitus raha kättesaamise kohta) ja masinaid ei olnud lepingute p 2 alusel samuti veel 03.11.2021 kaebajale üle antud, siis kaebaja poolt hiljem 29.11.2021 esitatud verisoonis oli lepingutel justkui sellele vahepealse aja jooksul toimunud tasumine (lepingutel tasumise kinnitus) ja p-s 2 oli täidetud kuupäev masinate üleandmise kohta. Siinjuures ei ole MTA-le kahes erinevas versioonis esitatud lepingute p 2 märgitud masinate üleandmise ajavahemikuks mitte 03.11.202129.11.2021, nagu võiks eeldada vaid tagantjärele möödunud aeg s.o 03.07.202120.07.2021. Seega on ilmselgelt tegu mittetoimunud tehingu tagantjärele vormistamisega. Need lepingud ei saa kajastada autentselt kaebaja väidetud versioonis tehingu toimumist. Ainuüksi tõdemus, et kui 03.11.2021 esitatud lepingute versioonis ei olnud masinate eest kaebaja veel tasunud ja üleandmist toimunud, kuid kaebaja versioonis 29.11.2021 esitatud lepingute kohaselt oli (s.o 29.11.2021), siis ei haaku dokumendid ka kuidagi ei D. D seletusega, et
kokkulepe sõlmiti suvel ja tasumine toimus juunis 2021. Rääkimata kaebaja pearaamatu kannetest. Asjaosaliste ütlused ja esitatud dokumendi on olulises lahknevuses. See ei anna alust pidada ka asjaosaliste seletusi usaldusväärseks. Samasugune vastuolu esineb kaebaja ütlustes. Väidetavalt toimus tasumine lepingu sõlmimisel s.t suvel 2021, kuid MTA-le esitatud lepingute kohaselt justkui ajavahemikul 03.11.2021-29.11.2021. Sellised vastuolud ei toeta kaebaja kassarvestuse õigsust. Vastutaja on veendunud, et Y. Y ja tema sõber D. D luiskavad, õigustamaks kaebajaga toimumata tehinguid ja seeläbi fiktiivseid laenulepinguid. Loogiline on D. D seletus, et tegu on vene ajast pärit seadmetega, mis olid väidetud ostja juhatuse liikme (Y. Y) vanemate garaažis ja kasutuses juba aastast 2015. Ühtegi tõendit või asjakohast seletust, et D. D poolt kaebajale väidatavalt müüdud seadmed tegelikult tema omad olid, asjast ei nähtu. Müüdud seadmete dokumentatsioon väidetavalt puudus. Seega puudub kaebajal ka alus väiteks, et D. Di seadmed olid Y. Y juures hoiul, kuid D. Di omanduses. Ebaustav on, et keegi oma seadmeid niisama kasutada (amortiseeruvad) laseb või ka niisaama hoiustab (ruuminõudvad). Pigem järeldub vastupidine mahhinatsioon, et Y. Y vanematekodus ja tema ammuses kasutuses olnud seadmed vormistati pigem näilikult kaebaja puuduva kassaraha varjamiseks sõbra abil. Sooviti MTA-le õigustada laenuraha tagastamise legendi ja selle arvelt väidetud väljamakseid sõbra „teened“ kasutades. Sarnane olukord on ka kaebaja poolt Y. Y vanematega vormistatud seadmete müügilepingutega. Seegi legend hinnati ebausaldusväärseteks. Kuigi lepingus on näiteks Y. Y ema X. X kinnitanud justkui pojalt sularaha (5000 €) saamist, kuid seletuses hoopis selle kohest tagastamist, on selline sündmuste käik eluliselt väheusutav. Vastustaja on veendunud, et MTA-le kirjeldatud viisil nimetatud tehing aset ei leidnud. MTA hinnangul vormistati üksnes paberid, arvestades juba 03.11.2021 D. D poolt ja 29.11.2021 kaebaja poolt MTA-le esitatud lepingutes ilmnenud lahknevusi ja vastuolusid. Puudub alus eelduseks, et kaebaja juhataja vanematega sõlmitud lepinguid on vormistatud ausamatel kavatsustel, kui D. D lepingute vastuoludest ilmnes. Kaebaja vanemad MTA poolt nõutud lepinguid seletuse andmisel küll võrdluseks ei esitanud, kuid see ei aidanud ka kaasa tõusetunud kahtluste kummutamisele. Olenemata sellest, et vanemad lepinguid võrdlusmaterjaliks ei esitatud on vastustajal eeltoodust tulenevalt objektiivne alus kahelda kõigi kaebaja poolt MTA-le 29.11.2021 esitatud lepingute, s.t X. X ja F. F sõlmitud lepingute usaldusvääruses. Lepingutel olevad kirjed raha kättesaamise kohta ilmusid paberile pigem ajavahemikul 03.-29.11.2021, mitte lepingutel näidatud ja seletustes väidetud daatumitel (suvi 2021). Seega võib eeldada kaebaja ja tema kaasatud isikute süsteemsest vassimist MTA-le kaebaja laenulepingute ja nende alusel tehtud väljamaksete õigustamise eesmärgil. 5.6 Kaebaja esitatud tõendite ja kaasatud isikute seletuste ebausaldusväärsus välistab kaebaja pearaamatus (kanne KA 34, PR9 ja KA35) näidatud kassaarvestuse kannete koossisu kuuluva ja summalise arvestuse õigsuse. See muutis kogu kaebaja kassaarvestuse valeks. Kaebaja juhatuseliikme sõbral ja vanematel oli ilmne motiiv oma poega ebaausalt õigustada. See oli küll kaebaja argumentide kõige kaalukam, kuid Y. Y poolt vaadatult ka kõige meeleheitlikum samm, mässida näilikest laenulepingutest tekkinud puudujäägi õigustamise protsessi oma vanemad ja sõber. Y. Y lähedaste isikute lünklike ütluste usaldusväärsusesse on MTA suhtunud objektiivse kriitilisuse ja skepsisega. Tegu ei olnud neutraalsete isikutega. Kui arvestada veel ka maksuotsuse ptk-s 3 analüüsitud ebaloogilisi vastuolusid, puudub kaebajal objektiivne alus väiteks, et seadmete ostutehingud on ausad ja tegelikult toimunud. Tegu on ületamatute vastuoludega kaebaja väidetes tehingute vormistamisel, mis välistab nende toimumise MTA-le kirjeldatud viisil. Seda ei väära kaebuse kriitika MTA seisukohtadele tehingute hinnastamisel. Ülehinnatud seadmed olid vaid üks aspekt tõendikogumist, mille koostoimes hinnati tehingud ebausaldusväärseks.
ümber ei lükka. Koos kaebaja 17.02.2023 menetlusdokumendiga kohtule esitatud töölepingud ja müügiarved, samuti pearaamatu kassakonto ja pangakontode väljavõtted, on kontrolliperioodivälised - seega ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Lisaks pole kaebaja ka põhjendanud, miks ta ei esitanud neid tõendeid maksumenetluses. Puudub vaidlus, et 20.09.2021 väljakuulutatud dividendimakset 40 000 eurot, mida kaebaja näitas oma pearaamatu kohaselt väljamakstuks, kaebaja isegi ei deklareerinud (vt vastustaja 11.04.2022 menetlusdokument, lisad 45 ja 48). Eeltoodu viitab sellele, et kassaarvestuses näidatud väljamakset tegelikkuses ei toimunud. Õige on ka vastustaja osundus, et kaebaja näidatud kassajäägi olemasolul septembris 2021 ei oleks kaebajal olnud vaja maksuvõlgasid süstemaatiliselt ajatada (vt vastustaja 11.04.2022 menetlusdokument, lisa 47). Seega ei tõenda hilisemad dividendimaksed vaieldavate laenude tagastamist. 7.2 TuMS-s on äriühingu tulumaksukohustus seoses väljamaksetega reguleeritud §-des 48-52. Kaevatavas maksuotsuses on viidatud ebaõigele õiguslikule alusele. Kuna vaidlusalustel laenutehingutel puudus objektiivne majanduslik sisu (tehingud olid näilikud, laenu andmist NorthWood Holding OÜ-le ja X. X ei toimunud, vt käesoleva otsuse p 7.1), on kaevata otsuse õiguslikuks aluseks TuMS § 51 lg 2 p 3 (vt RKHKo 11.01.2012, nr 3-3-1-46-11, 11), mitte sama seaduse § 52 lg 2 p 1 nagu on ekslikult kirjas kaevatavas maksuotsuses. Samas HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Eksliku õigusliku aluse kasutamine on küll haldusakti oluline puudus, kuid see ei too vältimatult kaasa akti tühistamist, kui õiguslik alus selle akti andmiseks on iseenesest olemas (vt RKHKo 20.09.2007, nr 3-3-1-33-07, p 16). 7.3 Raamatupidamise seaduses (RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu (vt RPS § 7 lg 1 p 3). Kuna vaidlusalustel laenutehingutel puudus objektiivne majanduslik sisu (vt käesoleva otsuse p 7.1), pole väljamakse aluseks olevad algdokumendid sisuliselt õiged, mistõttu tuleb need lugeda mittenõuetekohasteks algdokumentideks (vt RKHKo 20.06.2007, nr 3-3-1-3407 p-s 15). TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt residendist äriühingul tuleb maksta tulumaksu (vt RKHKo 20.06.2007, nr 3-3-1-3407 p-s 14). Nimelt ei võeta näilikku tehingut MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse. Kohtupraktikas on leitud, et „Kui maksumaksjal puudub teenuse eest tasumist tõendav nõuetele vastav algdokument, maksustatakse väljamakse sõltumata sellest, kas teenus on ettevõtluseks vajalik või mitte“ (vt RKHKo 11.01.2012, nr 3-3-1-46-11, 11). 7.4 Kuna kaevata maksuotsuse tegelikuks õiguslikuks aluseks on TuMS § 51 lg 2 p 3, mitte sama seaduse § 52 lg 2 p 1, pole kaebuse kriitika maksuotsuses põhjenduste puudumisest selle kohta, millist vara kaebaja soetas ja miks pole nimetatud vara ettevõtluses vajalik, asjakohane. 7.5 Kuna maksuotsus on kohtu hinnangul piisavalt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesoleval juhul pole kaebaja aga esitanud eluliselt usutavat ja kogutud tõenditega seostatavat versiooni tehingute toimumise kohta (vt TlnRKo 07.11.2019, nr 3-18-992, p 9). Olukorras, kus tehingute dokumentatsioon on ebausaldusväärne, tehinguosaliste ütlustes on vastuolud, tehingud
ei ole majanduslikult mõistlikud ning puuduvad dokumendid seadmete omandi ja tehniliste andmete kohta, ei ole piisavad üksnes kaebaja väited, laenulepingud on sõlmitud ja laen kassasse tagastatud, mille eest osteti seadmeid ja maksti dividende. Maksumenetluse käigus on kogutud piisavalt tõendeid, mis põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla kaebaja esitatud andmete õigsuse. Uurimispõhimõttest ei saa tuletada maksuhaldurile kohustust analüüsida kõiki hüpoteetiliselt mõeldavaid stsenaariume ja koguda nende kohta tõendeid, vaid maksuhalduril tuleb esmajoones kontrollida äriühingu maksuarvestuses kajastatud andmete õigsust (vt TlnRKo 19.04.2019, nr 3-18-992, p 13).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.