Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2115
Haldusasi
X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27. mai 2021. a otsuse nr 6.5-2/4325-1 ja Tallinna Linnavalitsuse
18.augusti 2021. a vaideotsuse nr 849 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsus Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja MA
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-21-2115 muutmata.
2.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. mail 2023. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X-le väljastati 27.03.2019 taksoveo õigust tõendav teenindajakaart nr TK22221. 13.05.2020 ja 15.06.2020 edastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet X e-posti aadressile teated kavatsuse kohta tunnistada teenindajakaart nr TK22221 kehtetuks. X ei kinnitanud teadete kättesaamist. Samasisuline teade saadeti tähitud kirjaga X elukohajärgsele aadressile, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. 13.05.2021 edastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet X e-posti aadressile teate kavatsuse kohta peatada teenindajakaardi nr TK22221 kehtivus. X kinnitas teate kättesaamist ja esitas enda seisukohad.
2.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.05.2021 otsusega nr 6.5-2/4325-1 peatati ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 2 ja § 57 lg 2 p 1 alusel X-le väljastatud taksoveo õigust tõendava teenindajakaardi nr TK22221 kehtivus kuni 22.03.2022. Järelkontrolli käigus selgus, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) karistas 26.03.2020 X rahatrahviga liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, ning rahatrahviga ja lisaks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 25.09.2020 LS § 236 lg 1 alusel liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Rahatrahvid tasuti 22.03.2021 ja karistused kustuvad karistusregistrist 22.03.2022. Lisaks karistati X 06.06.2020 rahatrahviga LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Trahv tasuti 11.03.2021 ja karistus kustub karistusregistrist 11.03.2022. ÜTS § 57 lg 1 järgi peab teenindajakaardi taotleja või omaja omama kehtivat vähemalt Bkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja tema maine peab olema hea. ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole muu hulgas karistatud LS §-des 223–226 ja §-des 234–237 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. ÜTS § 63 lg 2 järgi võib teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada. Seadusandja on seega välistanud esimese astme kuritegude ja selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu, tervise ja vara, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. X-l on kolm kehtivat karistust, seega ei ole tema maine hea. Teenindajakaardi peatamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Joobnud sõidukijuht on liikluses ohtlik. X oli teadlik sellest, et on tarbinud enne sõiduki juhtimist alkoholi. Tegemist ei olnud alkoholi tarbimise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi kohe oma seisundist aru saada. X näitas ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust ning pani toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning teiste liiklejate elu, tervise ja vara. X ei ole isik, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Lühikese aja jooksul pani ta toime teiste liiklejate 2(7)
3-21-2115 vastu kaks ohtlikku liiklusrikkumist – põhjustas liiklusõnnetuse ja juhtis keelatud seisundis mootorsõidukit. Isik näitas oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid, mitte liiklusturvalisuse. Selline ühistranspordijuht ei saa liikluses kaasliiklejaid ohustamata taksoteenust osutada. Risk teenuse kasutajate ja teiste liiklejate elule ja tervisele kaalub üle erahuvi. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele.
3.X esitas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.05.2021 otsuse peale vaide. Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2021 vaideotsusega nr 849 jäeti vaie rahuldamata. Vaide esitajat on karistatud ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 loetletud väärtegude eest. ÜTS § 57 lg 2 p 1 on imperatiivne säte, mis ei näe ette kaalutlusõigust. Sätte eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine ja teenindajakaardi kehtetuks tunnistamine või kehtivuse peatamine isikute puhul, kes on toime pannud ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo või väärteo. 27.05.2021 otsuse tegemise ajal olid vaide esitajal ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud LS § 223 lg-s 1, § 236 lg-s 1 ning § 224 lg-s 2 nimetatud väärtegude eest määratud karistuste andmed karistusregistrist kustutamata. Kehtivatest karistustest tulenevalt ei vasta vaide esitaja ÜTS § 57 lg 1 p-s 4 sätestatud hea maine nõudele, mis on kehtiva teenindajakaardi omamise tingimuseks. Otsuse õigusliku alusena on ebaõigesti märgitud ÜTS § 63 lg 2 p 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei muuda otsuse sisu. Õige on ÜTS § 63 lg 2 p 1 – teenindajakaardi omaja ei vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele, millele on viidatud ka otsuse põhjendavas osas.
4.X esitas 17.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.05.2021 otsuse nr 6.5-2/4325-1 ja Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2021 vaideotsuse nr 849 tühistamiseks. Kaebajal ei ole alates 06.06.2020 olnud liiklusrikkumisi ja ta on tegudega näidanud, et karistuse eripreventiivne eesmärk on täidetud. Koroonapandeemia tõttu kaotas kaebaja 2020. aastal peaaegu kogu sissetuleku ja töövõimalused ning ei suutnud seetõttu trahve kohe tasuda. Oleks kaebaja trahvid kohe tasunud, oleks karistusregistrist karistus kustunud juba juunis 2021 ja kaebajal oleks ÜTS § 57 mõttes jätkuvalt hea maine. Otsusest ei nähtu, miks kaebajal ei ole head mainet. Kaebaja on praeguseks korrektne liikleja, seega puudub ülekaalukas avalik huvi teenindajakaardi peatamiseks. Praegusel juhul peatati teenindajakaardi kehtivus enam kui aasta pärast teenindajakaardi peatamiseks alust andva rikkumise eest karistuse määramist. Seda ei saa lugeda proportsionaalseks. Teenindajakaardi peatamine üks aasta pärast karistuse jõustumist terveks aastaks tekitab haldusakti adressaadile ebaproportsionaalselt suure lisakaristuse, võttes ära töövõimalused ja tekitades majanduslikult raske olukorra. Taksoveoteenuse osutamine on kaebaja ainus püsiv sissetulek. ÜTS § 57 lg 2 p 2 viimase lause järgi peetakse mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on viidatud paragrahvis nimetatud õigusrikkumiste eest küll karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Haldusorganile on antud asjaolude hindamiseks ulatuslik kaalutlusõigus. Hea maine üle ei saa otsustada pelgalt rikkumise tuvastamise alusel. Hinnata tuleb ka ajalist perspektiivi, sest head mainet saab taastada. PPA on kaebaja juhtimisõigust pikendanud järgnevaks 10 aastaks, seega ei peeta teda liikluses ohtlikuks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaalutlusõigust teostanud ja kõiki asjaolusid kaalunud.
5.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ja selliste kuritegude ning väärtegude, mis seavad otseselt ohtu inimeste elu, tervise ja vara, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina.
3(7)
3-21-2115 27.05.2021 otsuse koostamisel tugineti karistusregistri andmetele, mille järgi oli kaebajal kolm kehtivat väärteokaristust liiklussüütegude eest. Teenindajakaart annab õiguse teha tasulist sõitjatevedu. Teenindajal peab olema hea maine. Ühistranspordivahend takso on liikluses suuremaks ohuallikaks kui tavasõiduk, mistõttu peab põhjalikult kaaluma, kas teenindajakaardi omaja või taotleja maine on piisavalt hea klientide sõidutamiseks. Teenindajakaardi peatamiseks oli ülekaalukas huvi. Teenindajakaarti ei tohi olla isikutel, kelle liikluskäitumine on ohtlik. Joobeseisundis juhid on sageli liiklusavariide põhjuseks, milles inimesed on saanud kannatada ja kaotanud elu. Kaebaja suhtes tehti järelkontrolli juba 20.03.2020 ja kavatsus oli kaebaja teenindajakaart kehtetuks tunnistada. Kuna kaebaja ei reageerinud temale saadetud teadetele, ei olnud võimalik otsust vormistada.
6.Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna kaebaja oli karistusregistri andmetel pannud toime väärteod ja vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks ei olnud karistusandmed karistusregistrist veel kustunud, siis ei vastanud kaebaja vaidlusaluse otsuse tegemise ajal ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 sätestatud hea maine nõudele. Kaebaja on viidanud ÜTS § 57 lg 2 p 2 viimasele lausele, mille kohaselt mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Nimetatud lause viitab ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 nimetatud rikkumistele, kuid kaebaja osas rakendus ÜTS § 57 lg 2 p 1, mis ei näe eraldi ette proportsionaalsuse hindamist. Erisust saab seostada asjaoluga, et ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud rikkumised on taksoveo teenuse olemust arvestades raskemad ja ohtlikumad. Eelnev ei too ÜTS § 57 lg 2 p 1 rakendumisel siiski automaatselt kaasa vajadust tunnistada teenindajakaart kehtetuks või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamist. ÜTS § 63 lg 2 näeb selgelt haldusorganile ette kaalumiskohustuse, mistõttu tuli vastustajal selle normi järgi kaaluda, kas ja millist tagajärge mainet rikkuvate süütegude korral rakendada (HMS § 54). Vastustaja on kaebaja liiklusrikkumised hinnanud väga tõsisteks ja ohtlikeks ning leidnud, et praegusel juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi taksojuhina töötada ja sellel alal sissetulekut teenida. Vastustaja otsustas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatada kuni 22.03.2022. Seega ei kohaldanud vastustaja kaebaja suhtes ÜTS § 63 lg-s 2 sätestatud raskeimat tagajärge – teenindajakaardi kehtetuks tunnistamist –, vaid peatas teenindajakaardi kehtivuse peaaegu 10 kuuks. Nõustuda ei saa seetõttu kaebaja väitega, justkui oleks vastustaja lugenud kaebaja hea maine kaotanuks igavesti. Kaebaja liiklusrikkumiste ohtlikkusele ja tõsidusele viitab muu hulgas asjaolu, et lisaks rahatrahvidele on kaebajat karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebaja on lühikese aja jooksul toime pannud mitu liiklusrikkumist. ÜTS § 57 lg 1 järgi peab teenindajakaardi taotleja ja omaja omama nii sõiduki juhtimisõigust kui ka vastama hea maine nõudele. Juhtimisõiguse taastamine ei ole samastatav hea maine taastamisega ÜTS-i mõttes. Hea maine ei taastu juhtimisõiguse taastumisel või rahatrahvide tasumisel, vaid karistusandmete karistusregistrist kustutamisel. Kuna kaebaja karistusregistrist nähtusid vaidlusaluse otsuse tegemisel kolm kehtivat karistust, siis tuli vastustajal nendega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Juhtimisõiguse taastamisel ja juhilubade kehtivuse pikendamisel ei anta hinnangut isiku varasemale liikluskäitumisele, vaid kontrollitakse, kas isikul on edukalt läbitud liiklusteooria- ja sõidueksam ning kas isiku terviseseisund vastab nõuetele. Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel või peatamisel tuleb aga hinnata isikuga 4(7)
3-21-2115 seonduvaid asjaolusid, sh hinnata isiku toime pandud ja karistusregistrist kustutamata süütegude ohtlikkust. Asjaolu, et kaebaja ei ole väidetavalt pärast 06.06.2020 uusi liiklusrikkumisi toime pannud, ei anna alust pidada kaebajat hea maine nõudele vastavaks ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi. Teenindajakaardi kehtivuse peatamine kindlaksmääratud tähtajaks ei ole karistusõiguslik, vaid haldusõiguslik meede. Karistus- ja haldusõiguslike meetmete kohaldamine sama rikkumise korral ei ole keelatud, sest neil on erinevad eesmärgid. Haldusõigusliku meetme eesmärk ei ole isikut karistada. Praegu piiratakse kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 29 sätestatud põhiõigust (tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus), mis ei ole piiramatu. Teenindajakaardi kehtivuse peatamise eesmärk ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 sätestatud rikkumiste korral on kaitsta avalikke huve, sh teiste isikute elu, tervist, vara ja õigusi. Ebaproportsionaalseks ei saa pidada taksoveoteenuse osutamise keelamist teatud ajaks isikul, kes ei järgi õigusakte ning ohustab oma tegevusega teiste inimeste elu ja tervist. Jättes vastustaja 13.05.2020 ja 15.06.2020 kirjadele vastamata, on kaebaja ka ise põhjustanud menetluse viibimise. Sealjuures tuleb tähele panna, et 13.05.2021 teatas vastustaja esmakordselt kaebajat kavatsusest peatada kaebaja teenindajakaardi kehtivus (mis on leebem abinõu kui varasemate teadete sisuks olnud teavitus kavatsusest tunnistada kaebaja teenindajakaart kehtetuks). Vastustaja ei ole rikkunud mõistlikku menetlusaega. Isiku õiguskuulekas käitumine ajal, mil karistusregistrist on nähtav varasem karistus, tähendab seda, et registrisse ei lisandu uusi rikkumisi, mis lükkaks hea maine taastumise edasi. Uutest rikkumistest hoidumine ei saa aga tingida hea maine taastumist varem, kui kustuvad karistusandmed juba toime pandud rikkumiste kohta. Seda sõltumata sellest, kas riiklikku järelevalvet teenindajakaardi nõuete täitmise üle tehakse vahetult rikkumise toimepanemise järel või ajalise viivitusega. Järelevalve tegemine viivitusega tähendab sisuliselt seda, et ÜTS § 63 lg-s 2 nimetatud negatiivsed tagajärjed rakenduvad isiku suhtes hiljem. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palus 25.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Teenindajakaardi peatamine 10 kuuks ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei saanud taksoveoteenust osutada ka ajal, mil tema juhtimisõigus oli peatunud, kaotades sissetuleku kuueks kuuks, mis tekitas kaebajale raske majandusliku olukorra. Kaebaja on temale LS-i alusel määratud karistuse ära kandnud. Vastustajal tulnuks asjaolusid kaaluda ja arvestada, et kaebajat on juba karistatud ja ta ei ole saanud taksojuhina töötada. Vastustaja kaalus asjaolusid alles vaidemenetluses, asudes seisukohale, et ÜTS § 57 lg 1 p 4 on sõnastatud imperatiivselt. ÜTS § 57 lg 2 p 2 viimase lause kohaselt peetakse mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on viidatud paragrahvis nimetatud õigusrikkumiste eest küll karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Haldusorganile on antud ulatuslik kaalutlusõigus. Vastustaja on kaalutlusõigust kasutanud ebaõigesti ning teinud otsuse peatada teenindajakaardi kehtivus ÜTS § 63 lg 2 p 2 alusel, mida pole menetluses kaalutud. Kaaluma oleks pidanud vähemalt seda, kas isiku hea maine pole vahepeal taastunud, sest kaebaja on juhtimisõiguse tagasi saanud ja seda on pikendatud 10 aasta võrra. Kaebaja on vahepeal osutanud teenust, pole uusi liiklusrikkumisi ja tema suhtes puuduvad pretensioonid. Hea maine üle ÜTS-i mõttes ei saa otsustada pelgalt rikkumise fakti alusel. Arvestada tuleb ka rikkumisest möödunud aega. PPA
5(7)
3-21-2115 hinnangul ei ole kaebaja liikluses ohtlik. Kui kaebajal olnuks rahalisi vahendeid trahvi maksmiseks, olnuks otsuse tegemise ajaks karistatus kustunud. Teenindajakaardi peatamise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et varem ei õnnestunud teadet teenindajakaardi peatamise kavatsuse kohta isikule kätte toimetada. Apellant ei teadnud, et talle sooviti dokumenti kätte toimetada. Kohus on ebaõigesti hinnanud, et teenindajakaardi peatamine 10 kuuks ei ole apellandile ülemäära koormav. Ebaproportsionaalne on teenindajakaardi peatamine enam kui aasta pärast teenindajakaardi peatamiseks alust andva rikkumise eest karistuse määramist.
8.Tallinna linn palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Teenindajakaardi peatamiseks oli ülekaalukas avalik huvi. Hea maine ei taastu juhtimisõiguse taastumisel ega rahatrahvide tasumisel, vaid karistusandmete karistusregistrist kustutamisel. Teenindajakaardi kehtivuse peatamine 10 kuuks ei ole ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
10.ÜTS § 54 lg 4 järgi on taksovedu ilma teenindajakaardita keelatud. Nõuded teenindajakaardi omajale on sätestatud ÜTS § 57 lg-s 1, mille järgi peab teenindajakaardi taotlejal ja omajal olema kehtiv vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta peab vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole muu hulgas karistatud LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on KarRS-i kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. ÜTS § 63 lg 2 p 1 alusel võib teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja teha selle omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele.
11.Vaidlusaluses otsuses on teenindajakaardi kehtivuste peatamise õiguslikuks aluseks märgitud ÜTS § 63 lg 2 p 2 ja § 57 lg 2 p 1. Vastustaja on 18.08.2021 vaideotsuses nr 849 selgitanud, et otsuses on ekslikult õigusliku alusena viidatud ÜTS § 63 lg 2 p-le 2 ning õige alus on ÜTS § 63 lg 2 p 1. Vaideotsusega on vastustaja seeläbi põhjendamisvea kõrvaldanud.
12.HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Apellandi viide ÜTS § 57 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, sest sellele ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel tuginetud. Vastustaja lähtus ÜTS § 57 lg 2 p-st 1, mis määratlemata õigusmõistet ei sisalda ega kaalutlusõigust ette ei näe. Vastustaja on õigesti viidanud, et ÜTS § 57 lg 2 p 1 on imperatiivne säte ning kui teenindajakaardi omaja on toime pannud sättes viidatud õigusrikkumise, mille karistuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud, siis ei ole tema maine hea. Teenindajakaardi omajal peab olema ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi hea maine. Vastustajal puudus selles osas kaalutlusruum ja vastustaja ei ole apellandi 6(7)
3-21-2115 maine kohta hinnangu andmisel eksinud. Seega ei pidanudki vastustaja apellandi maine hindamisel arvestama kaebaja süütegude toimepanemisest möödunud aega. Tähtsust ei oma ka apellandi selgitused trahvide tasumise aja kohta, sest seaduse sõnastuse järgi ei ole see teenindajakaardi omaja maine hindamisel oluline, kui karistusandmed ei ole kustutatud.
13.Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtub, et otsuse tegemisel ei vastanud apellant ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele, sest teda oli LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest karistatud ning karistuste karistusandmed ei olnud KarRS-i kohaselt kustutatud. Isegi, kui PPA pikendas apellandi juhilube 10 aastaks, ei saa sellest järeldada, et apellandi hea maine oleks taastunud, sest apellandi väärtegude karistuste karistusandmed ei olnud KarRS-i kohaselt kustutatud ja üks teenindajakaardi omamise eeldustest oli täitmata.
14.Vastustajal oli huvide kaalumise kohustus, kui ta otsustas, kas teha apellandile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, peatada teenindajakaardi kehtivus kindlaksmääratud ajaks või tunnistada teenindajakaart kehtetuks (ÜTS § 63 lg 2). Kuna apellanti oli LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest karistatud ning karistusandmed ei olnud KarRS-i kohaselt kustutatud, ei olnud seda puudust võimalik kõrvaldada ning ettekirjutuse tegemine oleks olnud ebavajalik. Vastustajal tuli seega kaaluda, kas peatada teenindajakaardi kehtivus, ning kui jah, siis kui pikaks ajaks, või otsustada, kas tunnistada teenindajakaart kehtetuks. Vastustaja on ringkonnakohtu hinnangul arvestanud rikkumiste raskust, nende toimepanemisest möödunud aega ning ka apellandi õiguskuulekat käitumist pärast 06.06.2020. Teenindajakaarti ei ole tunnistatud kehtetuks, vaid peatatud on selle kehtivus. Vastustaja on lähtunud teenindajakaardi peatamisel õigetest kaalutlustest, pidades kaalukamaks ja seega kaitsmist väärivaks nii taksoteenust kasutavate isikute õigust saada turvalist taksoteenust kui ka teiste liikluses osalevate isikute ohutust, mis kaalub üle apellandi õiguse töötada taksojuhina ja teenida sellega elatist.
15.Ringkonnakohus ei pea apellandi teenindajakaardi peatamise aega (10 kuud) ebaproportsionaalselt pikaks. Vaidlusaluses otsuses nimetatud apellandi süütegude eest mõistetud karistused kustusid karistusregistrist 11.03.2022 ja 22.03.2022. Apellandi teenindajakaardi kehtivus peatati kuni 22.03.2022, st ainult ajani, mil karistusregistri andmed ei olnud kustunud ja kaebaja mainet sai ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi pidada heaks.
16.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ega menetluskulude väljamõistmist apellandilt taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
17.Avaldatavas otsuses tuleb apellandi nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.