X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.05.2021 otsuse nr 6.5-2/4325-1 ja Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2021 vaideotsuse nr 849 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Meeli Alviste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Xle väljastati 27.03.2019 taksoveo õigust tõendav teenindajakaart nr TK22221.
3-21-2115
2.Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) tegi 27.05.2021 otsuse nr 6.5-2/4325-1, millega peatas ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 2 ja § 57 lg 2 p 1 alusel Xle väljastatud taksoveo õigust tõendava teenindajakaardi nr TK22221 kehtivuse kuni 22.03.2022. 1) Haldusmenetluse käigus on kindlaks tehtud, et X on pärast teenindajakaardi väljastamist 26.03.2020 karistatud liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel (s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus) ja LS § 236 lg 1 alusel (s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik). Mõlemad karistused on täidetud 22.03.2021 ja kustuvad karistusregistrist 22.03.2022. Samuti on Xt 06.06.2020 karistatud LS § 224 lg 2 alusel (s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi). Karistus on täidetud 11.03.2021 ja kustub karistusregistrist 11.03.2022. 2) Teenindajakaart on kohaliku omavalitsuse poolt eraisikule väljastatud dokument, mis annab õiguse teostada inimvedu. Nõuded teenindajakaardi taotlejale ja omajale on sätestatud ÜTS § 57 lg-s 1, mille kohaselt peab teenindajakaardi taotleja või omaja omama kehtivat vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning peab vastama hea maine nõudele. Tulenevalt ÜTS § 57 lg 2 p-st 1 peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud mh LS §-des 223–226 ja §-des 234–237 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. ÜTS § 63 lg 2 näeb ette, et teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada. Seadusandja on seega välistanud esimese astme kuritegude ja selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu, tervise ja vara, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. Teenindajal peab olema hea maine. Xl on kolm kehtivat karistust. 3) Teenindajakardi peatamiseks on ülekaaluks avalik huvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Joobnud olekus sõiduki juhtimised on tihti liiklusavariide põhjuseks, milles inimesed on saanud kannatada ja kaotanud elu. X oli teadlik sellest, et on tarbinud alkoholi ning ei veendunud oma seisundis enne sõiduki juhtima asumist. Tegemist ei olnud alkoholi tarbimise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega, X käitus ja näitas ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust ning pani toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning teiste liiklejate elu, tervise ja vara. X näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Lühikese aja jooksul pani X toime teiste liiklejate vastu kaks potentsiaalselt ohtlikumat liiklusrikkumist – liiklusõnnetuse sooritamise ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise. X näitas oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid ning liiklusturvalisus jääb tahaplaanile. Selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et joobes juht on ootamatute olukordade puhul ebaadekvaatne ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseteks õnnetuseks. 4) Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ning tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks teenindajaks. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid 2(8)
3-21-2115 ohustamata taksoteenust osutada. Antud juhul kaalub ülekaalukas avalik huvi – risk teenuse kasutajate ja teiste liiklejate elule ja tervisele – üles erahuvi.
3.X esitas tema teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsusele vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 18.08.2021 vaideotsusega nr 849 rahuldamata. 1) ÜTS seletuskirja kohaselt on hea maine nõude täitmiseks sätestatud tingimus, et isik ei või olla sooritanud teatud süütegusid, mille eest on kehtiv karistus. Näiteks on välistatud esimese astme kuritegude ja selliste väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu ja tervise, sooritanud isikute tegutsemine taksojuhina. Sellisteks väärtegudeks on teod, mille eest on ette nähtud võimalus juhtimisõigus ära võtta (nt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine ja sellega liiklusohu tekitamine, alkoholijoobes sõitmine, piirkiiruse suur ületamine jne). Vaide esitajat on karistatud ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 loetletud väärtegude eest. ÜTS § 57 lg 2 p 1 on imperatiivne säte, mis ei näe ette kaalutlusõiguse teostamist. Sätte eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine, mistõttu teenindajakaardi kehtetuks tunnistamine või kehtivuse peatamine isikute puhul, kes on toime pannud ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo või väärteo, on vältimatu meede. 2) Vaidlustatud otsuse tegemise ajal olid vaide esitajal ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud LS § 223 lg-s 1, § 224 g-s 2 ja § 236 lg-s ning nimetatud väärtegude eest määratud karistuste andmed karistusregistrist kustutamata ehk tegemist on kehtivate karistustega. KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist märtsis 2022. Kehtivatest karistustest tulenevalt ei vasta vaide esitaja ÜTS § 57 lg 1 p-s 4 sätestatud hea maine nõudele, mis on kehtiva teenindajakaardi omamise tingimuseks. 3) Vaide esitaja ei ole rahul teenindajakaardi peatamisega alles nüüd, kui LS-i rikkumised leidsid aset üle aasta tagasi. Tuleb märkida, et teenindajakaardi peatamise otsus ei saanud olla vaide esitaja jaoks ootamatu. 13.05.2020 ja 15.06.2020 on amet vaide esitaja e-posti aadressile edastanud teate kavatsuse kohta teha teenindajakaardi TK22221 kehtetuks tunnistamise otsus. Teadete kättesaamist vaide esitaja ei kinnitanud. Samasisuline teade saadeti tähitud kirjaga X elukohajärgsele aadressile, mis tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Vaide esitaja rahvastikuregistris olevad kontaktandmed ei ole muutunud. Amet edastas ka 13.05.2021 vaide esitaja e-posti aadressile teate kavatsuse kohta teha teenindajakaardi TK22221 kehtivuse peatamise otsus. Selle teate kättesaamist X kinnitas. Sellest tulenevalt võib järeldada, et vaide esitaja on kätte saanud ka ameti 13.05.2020 ja 15.06.2020 saadetud teated. Isiku poolt tema rahvastikuregistris registreeritud kontaktandmetele saadetud ametlike teadete vastuvõtmisest hoidumist ei saa lugeda heauskseks ja seaduskuulekaks tegevuseks. 4) Vaide esitaja on õigustatult juhtinud tähelepanu, et otsuse õigusliku alusena on ebaõigesti märgitud ÜTS § 63 lg 2 p 2, mille kohaselt teenindajakaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja andmed ei vasta teenindajakaardil märgitule. Ameti selgitusel on tegemist ilmse ebatäpsusega ja õige otsuse alus on ÜTS § 63 lg 2 p 1 (teenindajakaardi omaja ei vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele). Tegemist on tähelepanematusest tulenenud vormiveaga, mis ei mõjuta otsuse sisu (vt ka Riigikohtu 04.03.2020 otsuse p 18.4). Teenindajakaardi peatamise sisulised kaalutlused on esitatud otsuse p-s 3 ja haldusakt on sisuliselt õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.X esitas 17.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MUPO 27.05.2021 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2021 vaideotsuse tühistamist.
3(8)
3-21-2115 1) ÜTS § 57 lg 2 p 2 viimase lause kohaselt peetakse mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on viidatud paragrahvis nimetatud õigusrikkumiste eest küll karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. See tähendab, et haldusorganile on antud asjaolude hindamiseks ulatuslik kaalutlusõigus. Haldusorgan on oma kaalutlusõigust kasutanud ebaõigesti (ÜTS § 63 lg 2 p 2). Otsustaja oleks pidanud vähemalt kaaluma, kas isiku hea maine pole vahepeal taastunud. Hea maine üle ei saa otsustada pelgalt rikkumise fakti alusel, menetleja peab hindama ka ajalist perspektiivi, kuivõrd hea maine kaotus ÜTS mõttes ei ole igavene. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaalutlusõigust teostanud teenindajakaardi omaniku usaldust arvestades ning kõiki asjaolusid kaaludes. 2) Kuna isikule on juhiloa kehtivust pikendatud järgnevaks kümneks aastaks, on ilmne, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul ei ole X liikluses ohtlik. ÜTS § 57 sätestatud nõuded teenuse osutajale on sätestatud ennekõike selleks, et tagada taksoveo kui ühistransporditeenuse ohutus. Menetleja peab hindama isiku head mainet ja teenuse osutamise ohutust otsuse tegemise momendil, mitte minevikus. 3) Xl ei ole alates 06.06.2020 olnud ühtki liiklusrikkumist ja ta on tegudega tõestanud, et karistuse eripreventiivne eesmärk on täidetud. Kui menetlusalusel isikul oleks olnud võimalik koheselt rahatrahv tasuda, kustuks karistusregistris karistus juba juunis 2021 ja isik oleks ÜTS § 57 mõttes jätkuvalt hea maine nõudele vastav. Ameti otsuses ei ole toodud ühtki argumenti, miks Xl pole täna head mainet. Tänasel päeval ei ole enam ülekaalukat avalikku huvi X teenindajakaardi peatamiseks, sest X on selle aja peale näidanud, et ta on korrektne liikleja ja menetleja arvamus tema suhtes ei ole õige. Asjaolu, et avalik huvi võis olla teenindajakaardi peatamiseks 2020. a juunikuus, ei saa olla aluseks teenindajakaardi kehtivuse peatamiseks 2021. a-l. Vaideotsuses on taksoveokaardi peatamise tänase päeva peamotiiviks selgitus, et varasemalt ei õnnestunud teadet taksoveokaardi peatamise kavatsuse kohta isikule kätte toimetada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul menetletakse teenindajakaardi peatamist enam kui aasta pärast teenindajakaardi peatamiseks alust andva rikkumise eest karistuse määramist, mida ei saa enam lugeda proportsionaalseks. 4) Koroonapandeemia tõttu kaotas isik 2020. a-l pea kogu oma sissetuleku ja töövõimalused ning ei suutnud majanduslikel põhjustel talle määratud trahve kohe tasuda. Teenindajakaardi peatamine aasta aega pärast karistuse jõustumist terveks aastaks tekitab haldusakti adressaadile ebaproportsionaalselt suure lisakaristuse, võttes ära töövõimalused ja tekitades majanduslikult raske olukorra. Taksoveoteenuse osutamine on Xle ainus püsiv sissetulek. 5) Vaideotsuses on välja toodud, kui ohtlikud on kaebaja toimepandud liiklusrikkumised, kuid on jäetud tähelepanuta, et isik sai nende rikkumiste eest juba karistada, tasus temale määratud rahatrahvid ning on karistustest oma järeldused teinud. Ei ole proportsionaalne karistada isikut veel kord pärast karistuse ärakandmist täiendavalt töövõimaluse äravõtmisega. Kui näiteks linnaliini bussijuht oleks toime pannud samasuguse rikkumise, saaks ta pärast juhtimisõiguse taastamist rahumeeli oma tööd edasi teha. Ei ole mingit põhjust ühistranspordi sõidukijuhte sedavõrd erinevalt kohelda, seda enam, et liinibussi juhi potentsiaalne ohtlikkus saab olla kordades suurem taksojuhi ohtlikkusest liikluses.
5.Tallinna linn palub 14.10.2021 vastuses (täiendatud 11.01.2022) jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu kaebaja kaebuses märgituga, et vastu võetud otsus on põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning ei ole käesoleval ajal asjakohane. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 4(8)
3-21-2115 suhtes järelkontrolli käigus tehtud toimingud ning asjas kogutud ja vormistatud dokumendid ongi kogumis seadusest tulenevad argumendid ning tõendid, mis annavad aluse kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatamiseks kuni 22.03.2022. Lähtudes seaduse rikkumise raskusastmest on määratud õigusaktide alusel ka karistuse aegumise aeg. 2) Kaebajat karistati PPA poolt 26.03.2020 LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel. Karistusregistrist nähtub, et kaebaja on karistuseks määratud trahvid tasunud 22.03.2021 ning karistus kustub karistusregistrist 22.03.2022. Samuti karistas PPA kaebajat LS § 224 lg 2 alusel. Karistusregistri andmete kohaselt on karistus täidetud 11.03.2021 ning kustub karistusregistrist 11.03.2022 (vt ka KarRS § 24 lg 1 p 1). Seaduseandja on välistanud esimese astme kuritegude ja selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide (inimeste) elu, tervise ja vara, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina ehk ühissõidukijuhina. Karistusregistri väljavõtte alusel on tõendatud, et kaebajal oli otsuse tegemise hetkel kolm kehtivat karistust. 3) Kaebaja ei märgi kaebuses ega ka vaides asjaolu, et tema suhtes teostati järelkontrolli juba 20.03.2020 ja kavatsus oli kaebaja teenindajakaart kehtetuks tunnistada. Kuna aga kaebaja ei reageerinud talle e-posti teel saadetud teadetele ning ka tähitud kirjaga teadet ei olnud võimalik kaebajale kätte toimetada, ei olnud ametnikul võimalik vastavasisulist otsust vormistada. 4) Teenindajakaart annab õiguse teostada tasulist sõitjatevedu ja teenindajal peab olema hea maine. Ühistranspordivahend takso on liikluses suuremaks ohuallikaks kui tavasõiduk, mistõttu peab põhjalikult kaaluma, kas teenindajakaardi omaja/taotleja maine on piisavalt hea selleks, et teenindada kliente. Teenindajakaardi peatamiseks oli ülekaalukas huvi, kuna taksoteenuse osutamise puhul on tegemist avaliku huviga ning on oluline, et teenindajakaarti poleks isikutel, kelle liikluskäitumine on mingil moel ohtlik. Samas on üldteada, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Joobnud olekus sõiduki juhtimised on tihti liiklusavariide põhjuseks, milles inimesed on saanud kannatada ja kaotanud elu. Lühikese aja jooksul pani kaebaja toime teiste liiklejate vastu kaks potentsiaalset ohtlikumat liiklusrikkumist – liiklusõnnetuse sooritamise ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et X kaebus ei anna alust MUPO 27.05.2021 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
7.ÜTS § 54 järgi on taksoveo õigust tõendavateks dokumentideks taksoveoluba, sõidukikaart ja teenindajakaart. MUPO peatas 27.05.2021 otsusega kaebaja teenindajakaardi kehtivuse kuni 22.03.2022. Ilma teenindajakaardita on taksovedu ja taksojuhina töötamine keelatud (ÜTS § 54 lg-d 3 ja 4). Kuivõrd kaebaja osutas taksoveo teenust, siis vaidlusalune MUPO otsus riivab intensiivselt kaebaja võimalust enda valitud erialal sissetulekut teenida.
8.Vaidlusaluses MUPO otsuses tugineti ÜTS § 63 lg 2 p-le 2 ja § 57 lg 2 p-le 1. Vaideotsuses aga täpsustati, et MUPO otsuses on ekslikult õigusliku alusena viidatud ÜTS § 63 lg 2 p-le 2, vaid õige alus on ÜTS § 63 lg 2 p 1. ÜTS § 63 lg 2 p 1 alusel võib teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele. ÜTS § 57 lg 1 p 4 kohaselt peavad teenindajakaardi taotleja ja omaja vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 alusel peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole mh karistatud LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on KarRS-i kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 1 alusel kustutatakse
5(8)
3-21-2115 karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.
9.Vaidlust ei ole selles, et PPA karistas kaebajat LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ja § 236 lg 1 rikkumiste eest. Kuna kaebaja oli karistusregistri andmetel pannud toime eelnimetatud väärteod ja vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks ei olnud karistusandmed karistusregistrist veel kustunud, siis ei vastanud kaebaja vaidlusaluse otsuse tegemise ajal hea maine nõudele (ÜTS § 57 lg 2 p 1). Siinkohal tuleb märkida, et kaebaja on viidanud ÜTS § 57 lg 2 p 2 viimasele lausele, mille kohaselt mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Nimetatud lause viitab ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 nimetatud rikkumistele, kuid kaebaja osas rakendus ÜTS § 57 lg 2 p 1 (seal viidatud rikkumised), mis ei näe eraldi ette proportsionaalsuse hindamist. Erisust saab seostada asjaoluga, et ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud rikkumised on taksoveo teenuse olemust arvestades raskemad ja ohtlikumad1. Eelnev ei too ÜTS § 57 lg 2 p 1 rakendumisel siiski automaatselt kaasa vajadust tunnistada teenindajakaart kehtetuks või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamist. ÜTS § 63 lg 2 näeb selgelt haldusorganile ette kaalumiskohustuse, mistõttu tuli vastustajal selle normi järgi kaaluda, kas ja millist tagajärge mainet rikkuvate süütegude korral rakendada (vt ka HMS § 54).
10.Vaidlusalusest MUPO 27.05.2021 otsusest nähtub, et vastustaja on kaebaja toimepandud liiklusrikkumised (eeskätt liiklusõnnetuse sooritamise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise) hinnanud väga tõsisteks ja ohtlikeks ning leidnud, et praegusel juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja erahuvi taksojuhina töötada ja sellel alal sissetulekut teenida. Vastustaja otsustas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatada kuni 22.03.2022 (s.o ajal, mil kustuvad karistusregistrist kaebajale LS § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 alusel määratud karistused). Seega ei kohaldanud vastustaja kaebaja suhtes ÜTS § 63 lg-s 2 sätestatud raskemat tagajärge, s.o teenindajakaardi kehtetuks tunnistamist, vaid üksnes peatas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peaaegu 10 kuuks. Nõustuda ei saa seetõttu kaebaja väitega, justkui vastustaja oleks lugenud kaebaja hea maine kaotanuks igavesti. Kohtu hinnangul on sealjuures igati põhjendatud vastustaja seisukoht kaalukast avalikust huvist, sh nõustub kohus vastustaja hinnanguga kaebaja poolt toime pandud liiklusrikkumiste ohtlikkusele. Kaebaja liiklusrikkumiste ohtlikkusele ja tõsidusele viitab muu hulgas asjaolu, et lisaks rahatrahvidele on kaebajat karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega teatud perioodiks. On üldteada, et liiklusreeglite eiramine, sh alkoholijoobes sõitmine, on tihti liiklusavariide põhjuseks ning liiklusavariides on inimesed mitte ainult saanud kannatada, vaid kaotanud ka elu. Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et kaebaja on lühikese aja jooksul toime pannud mitu liiklusrikkumist. Korduvalt liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutatavale klientidele ohutuks teenindajaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2009 otsust asjas nr 3-08-2504).
11.Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud otsuse tegemisel kaaluma ka seda, kas kaebaja hea maine on vahepeal taastunud, kuivõrd kaebaja on oma juhiloa tagasi saanud ja pikendanud selle kehtivust 10 aasta võrra. Kohus selgitab, et ÜTS § 57 lg 1 järgi peab teenindajakaardi taotleja ja omaja omama nii sõiduki juhtimise õigust kui ka vastama hea maine nõudele. Juhtimisõiguse taastamine ei ole samastatav hea maine taastamisega ÜTS-i mõttes. Teisisõnu, hea maine ei taastu juhtimisõiguse taastumisel või rahatrahvide tasumisel, vaid karistusandmete
Vt ka ÜTS eelnõu seletuskirja § 57 kommentaari (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44d39212790c-442f-894b-930c8e69d223/%C3%9Chistranspordiseadus )
6(8)
3-21-2115 karistusregistrist kustutamisel (vt ÜTS § 57 lg 2). Kuivõrd kaebaja karistusregistrist nähtusid vaidlusaluse otsuse tegemisel kolm kehtivat karistust, siis tuli vastustajal nendega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et juhtimisõiguse taastamisel ja juhilubade kehtivuse pikendamisel ei anta hinnangut isiku varasemale liikluskäitumisele, vaid kontrollitakse, kas isikul on edukalt läbitud liiklusteooria- ja sõidueksam ning kas isiku terviseseisund vastab kehtivatele nõuetele (vt ka LS §-d 101 ja 129). Küll aga tuleb MUPO-l teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel ja / või peatamisel kindlaksmääratud ajaks hinnata isikuga seonduvaid asjaolusid, sh hinnata isiku toime pandud ja karistusregistrist kustutamata süütegude ohtlikkust. Asjaolu, et kaebaja ei ole väidetavalt pärast 06.06.2020 uusi liiklusrikkumisi toime pannud, ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis annaks alust hinnata kaebaja hea maine nõudele vastavaks ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi või hinnata vaidlustatud otsus ebaproportsionaalseks. Sealjuures ei ole kohtu hinnangul ka teenindajakaardi kehtivust peatatud ebaproportsionaalselt pikaks ajaks (10 kuud), võttes arvesse kaebaja toime pandud liiklusrikkumisi ning nende korduvust. Kaebaja pidi teadlik olema sellest, et liiklusrikkumiste toimepanemine võib mõjutada tema võimalust jätkata taksoveo teenuse osutamist ning vaidlusaluse otsuse tegemine ei saanud olla kaebajale üllatuslik.
12.Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud tähelepanuta ka selle, et kaebaja juba sai kõnesolevate rikkumiste eest karistada ning seega ei ole põhjendatud kaebajat veel täiendavalt karistada töövõimaluse äravõtmisega. Kohus selgitab, et teenindajakaardi kehtivuse peatamine kindlaksmääratud tähtajaks ei ole karistusõiguslik, vaid haldusõiguslik meede. Karistus- ja haldusõiguslike meetmete kohaldamine sama rikkumise korral ei ole keelatud, sest neil on erinevad eesmärgid. Haldusõigusliku meetme eesmärk ei ole isikut karistada. Praegusel juhul piiratakse kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 29 sätestatud põhiõigust (s.o tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus), mis ei ole aga piiramatu. Selle piiramiseks piisab mõistlikust põhjusest, mis peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on põhiõigusesse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused. Teenindajakaardi kehtivuse peatamise eesmärk ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 sätestatud rikkumiste korral on kaitsta avalikke huve, sh teiste isikute elu, tervist, vara ja õigusi. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis kohtu hinnangul ei saa ebaproportsionaalseks pidada taksoveoteenuse osutamise keelamist teatud perioodiks isikul, kes ei järgi õigusakte ning ohustab oma tegevusega teiste inimeste elu ja tervist.
13.Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et vastustaja on ebamõistlikult pika aja jooksul menetlenud kaebaja teenindajakaardi peatamist. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on kaebajale 13.05.2020 ja 15.06.2020 saatnud teated kaebaja teenindajakaardi kehtetuks tunnistamise kavatsuse kohta, ent pole saanud kaebajalt kinnitust nimetatud teadete kättesaamise kohta. Seejärel on vastustaja 13.05.2021 saatnud kaebajale teate kavatsusest teha kaebaja teenindajakaardi peatamise otsus, millise kättesaamise osas poolte vahel vaidlust ei ole, kuivõrd kaebaja on selle peale 24.05.2021 esitanud vastustajale oma seisukohad ja vastuväited. Kuna kõik eelviidatud teated on saadetud ühele ja samale kaebaja e-posti aadressile ning viimase vastutaja kirja / teate kättesaamises ei ole kahtlust, siis see viitab, et tõenäoliselt sai kaebaja tegelikkuses kätte ka vastustaja 13.05.2020 ja 15.06.2020 e-kirjad. Kaebaja ei ole vastustaja vastavale seisukohale ka vastu vaielnud. Jättes vastustaja 13.05.2020 ja 15.06.2020 kirjadele vastamata / kinnitamata teadete kättesaamise, on seega kaebaja ka ise põhjustanud menetluse viibimise. Sealjuures tuleb tähele panna, et 13.05.2021 teatas vastustaja esmakordselt kaebajat kavatsusest peatada kaebaja teenindajakaardi kehtivus (mis on leebem abinõu, kui varasemate teadete sisuks olnud teavitus kavatsusest tunnistada kaebaja teenindajakaart
7(8)
3-21-2115 kehtetuks). Praeguse vaidluse asjaolusid silmas pidades ei ole kohtu hinnangul vastustaja rikkunud mõistlikku menetlusaega. Siinkohal tuleb lisada, et ÜTS § 57 lg 1 p 1 seostab hea maine karistuse puudumisega karistusregistris, st taksovedu teostada soovival isikul puudub hea maine seni, kuni karistusregistris on andmed tema karistuse kohta (samas sättes nimetatud süütegude eest). Isiku õiguskuulekas käitumine perioodil, kui karistusregistris on nähtav varasem karistus, tähendab seda, et registrisse ei lisandu uusi rikkumisi, mis lükkaks hea maine taastumise edasi. Uutest rikkumistest hoidumine ei saa aga tingida hea maine taastumist varem kui kustuvad karistusandmed juba toime pandud rikkumiste osas. Seda sõltumata sellest, kas riiklikku järelevalvet teenindajakaardi nõuete täitmise üle teostatakse vahetult rikkumise toimepanemise järgselt või mõningase ajalise viivitusega. Järelevalve teostamine viivitusega tähendab sisuliselt seda, et ÜTS § 63 lg-s 2 nimetatud negatiivsed tagajärjed rakenduvad isiku suhtes hiljem (lõppedes samas ühel ajal võrreldes menetluse kiirema läbiviimisega), mis on kokkuvõttes isikule soodsam.
14.Kaebaja on viidanud ka sellele, et kui näiteks linnaliini bussijuht paneks toime samasuguse rikkumise, saaks ta pärast juhtimisõiguse taastamist oma tööd edasi teha ning pole põhjust ühistranspordi sõidukijuhte erinevalt kohelda. Kohus märgib, et liinivedu ja taksovedu on olemuslikult erinevad ja erinevalt reguleeritud (vt ÜTS) ning tegemist ei ole seetõttu üks-üheselt võrreldavate olukordadega. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist saab aga hinnata võrreldavas olukorras olevate isikute osas. Kaebaja ei ole ka konkreetsemalt täpsustanud, millel tugineb tema seisukoht, et linnaliini bussijuhi poolt LS rikkumiste toimepanemisel tähendust ei ole. Näiteks näeb ÜTS ette sanktsioonide rakendamise võimaluse ühissõidukijuhi poolt ametialases tegevuses toime pandud rikkumiste korral (ÜTS § 48 lg 1 p 4, § 53 lg 1 p 3). Seejuures juhul, kui liiniveo sõidukijuhi nõuded ka on mingis osas leebemad kui taksoveo puhul, ei ole vaid taksoteenuse osutamist piiravad asjaolud takistuseks liiniveo sõidukijuhi ametikohale asumiseks.
15.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.