lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1092/94

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1092/94
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe 18.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1092

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tehnovõrkude Ehituse OÜ, OÜ Cautor, OÜ Infestus ja OÜ TRAX Teenused kaebus Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu osaliseks tühistamiseks Kaebajad Tehnovõrkude Ehituse OÜ, OÜ Cautor, OÜ INFESTUS ja OÜ TRAX Teenused; esindajad v.adv Kaisa Laidvee ja v.adv Martin Triipan Vastustaja Tallinna linn, esindaja EV Kolmas isik Y, esindaja v.adv Kaisa Laidvee Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ, OÜ Cautor, OÜ Infestus ja OÜ TRAX Teenused määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on alates 2017. aastast Tehnovõrkude Ehituse OÜ, OÜ Cautor, OÜ Infestus ja OÜ TRAX Teenused kaebus Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu tühistamiseks Kakumäe tee 120 (nüüd Kakumäe tee 208b), Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b, Kakumäe tee 8d, Havi tn 12 kinnistutele kohaldatud piirangute osas. Haldusasja menetlus oli peatatud kompromissiläbirääkimisteks kuni 31.10.2022.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1092

2.Tallinna Halduskohus otsustas 30.11.2022 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks aega kuni 23.01.2023; uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus (sh menetluskulude hüvitamise taotlus) tuleb esitada hiljemalt 16.01.2023. Kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 22.02.2023.
3.16.01.2023 esitasid kaebajad halduskohtule taotluse korraldada kohtuistung. Istungil saaks arutada, miks ei õnnestunud jõuda kompromissini. Lisaks peaks vastustaja selgitama, kuidas ta sisustab vaidlustatud üldplaneeringut
4.Kaebajad esitasid 23.01.2023 halduskohtule kaebuse täiendamise taotluse. Kaebajad paluvad võtta täiendavalt menetlusse järgmised nõuded: 1) kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustama Havi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamine hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; 2) kohustada Tallinna Linnavalitsust Kakumäe tee 8a ja Kakumäe tee 8d kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; 3) kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit viivitamatult jätkama Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneeringu menetlust.
5.Tallinna Halduskohus uuendas 30.01.2023 määrusega haldusasja arutamise ja tühistas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
6.Tallinna Halduskohus jättis 07.03.2023 määrusega rahuldamata kaebuse muutmise taotluse (resolutsiooni p 1), jätkas asja lahendamist kirjalikus menetluses ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.05.2023. 23.01.2023 esitatud kaebuse täiendamise taotlus on esitatud hilinemisega, kuna uusi taotlusi sisaldav avaldus tuli esitada hiljemalt 16.01.2023. Nõude muutmisest tuleb keelduda ka sisulistel põhjustel. Täiendavate nõuete esitamisel tuleks anda kaebajatele tähtaeg kaebuse korrastamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks, samuti määrata vastustajale ja kolmandale isikule uued tähtajad kaebusele vastamiseks. Asja menetlus on jõudnud sisulises osas peaaegu lõpuni. Kaebuse kohaselt on kaebajate jaoks oluline saada selgus üldplaneering õiguspärasuse küsimuses, mistõttu ei oleks kaebuse uute nõuetega täiendamine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega kaebuse eesmärgiga. Kaebuse muutmise avalduses nimetatud detailplaneeringu vaidlused kujutavad endast eraldiseisvaid mahukaid kohtuvaidlusi ning nende ühte liitmine üldplaneeringu vaidlusega ei ole kooskõlas efektiivsuse ega menetlusökonoomia põhimõttega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 ning lubada kaebuse muutmist. Olgugi et kaebajad esitasid taotluse nõuete muutmiseks 23.01.2023, olid kõik taotlusega seotud asjaolud teada ja ka tõendid suuresti esitatud juba 16.01.2023. Kohus uuendas asja arutamise ja tühistas kohtuotsuse aja ning oleks saanud uue otsuse aja määramisel arvestada ka muudetud nõuetega. Otsuse võimalikult kiirest kuulutamisest on olulisem vaidluse võimalikult õiglane, efektiivne ja terviklik lahendamine. Kaebajad ei nõua täiendavate nõuetega detailplaneeringute võimalike lahenduste sisulist arutamist ega hindamist, vaid nende menetlemisega viivitamise lõpetamist. Olukorras, kus

2(5)

3-17-1092 vastustaja oma tegevusetusega ei anna kaebajatele ehitusõiguse kohta selgeid seisukohti, on põhjendatud nõuda vastustaja tegutsemisele suunamist. Üldplaneeringu lahendus ja sellega seatavad piirangud puudutavad otseselt vaidlusaluste kinnistutega seotud detailplaneeringumenetlusi ja võimalikke lahendusi. Kui kaebajad näevad, et neil on võimalik saada neile sobiv detailplaneering ka kehtiva ja vaidlustatud üldplaneeringu kontekstis, siis võib üldplaneeringu tühistamise vajadus ära langeda. Praegu ei ole aga olnud vastustaja tegevusetuse tõttu võimalik neid asjaolusid mõistlikult välja selgitada. Hoolimata võimalusest siinset asja kompromissiga lahendada, ei ole vastustaja olnud motiveeritud detailplaneeringu menetlusi isegi algatama või detailplaneeringuid menetlema. Kui kohus lahendab asja koos täiendatud nõuetega, saab ühelt poolt selgeks nii see, millistelt lähtealustelt detailplaneeringuid menetleda (sh kas kõigi üldplaneeringu tingimustega või ilma mõneta neist) ja kas vastustajal on õiguslik kohustus planeeringuid menetleda. Ühelt poolt on võimalik, et vastustaja võtab kohustamiskaebuse omaks ja algatab vajalikud detailplaneeringu menetlused ja jätkab detailplaneeringu menetlemist. Sellisel juhul saaksid kaebajad vastustaja otsustest vajaliku indikatsiooni, kuidas vastustaja üldplaneeringut sisustab, mis võib paremal juhul tähendada ka kaebajate poolt kaebusest loobumist. Kui vastustaja kohustamisnõudeid omaks ei võta, kuid esitab omapoolse seisukoha tuginevalt üldplaneeringule, võimaldab see omakorda hinnata üldplaneeringus sätestatud piirangute proportsionaalsust ja põhjendatust konkreetse lahenduse kontekstis. Nende otsuste või seisukohtadega peaks seega saama lõplikult selgeks see, kuidas vastustaja ise üldplaneeringut ja selles sätestatud piiranguid tõlgendab ja rakendab. Kaebajad on püüdnud ehitusõiguse saamise perspektiivides selgust saada detailplaneeringu menetlustes, kuid see ei ole õnnestunud, kuna vastustaja sisuliselt ei ole detailplaneeringu menetluste toimumisele kaasa aidanud, vaid on olnud kas passiivne või esitanud menetluse käigus asjakohatuid märkusi, mis on menetlust viivitanud. Vastustaja esindajad on varem korduvalt väljendanud (sh kohtuistungil) et Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 detailplaneeringute lahendused vastavad üldplaneeringule, kuid sellest hoolimata ei ole vastustaja mistahes otsust detailplaneeringute algatamise või algatamata jätmise ega menetluse jätkamise osas teinud. Detailplaneeringute menetluste peatamiseks ei anna alust ka kohaliku looduskaitseala moodustamise menetlus. Olukorras, kus halduskohtule on esitatud täiendavad nõuded, mida käimasolevas menetluses menetlusse ei võeta, võiks olla kohane võtta esitatud uued nõuded (kui selleks pole muid takistusi või need on kõrvaldatud) menetlusse uue haldusasjana, kui kaebaja seda soovib. Vastasel korral võib tekkida olukordi, kus taotluse esitamise ajal oli mingi nõude esitamine võimalik, aga hiljem uue kaebuse esitamise ajal enam mitte.

Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kuigi üldplaneering ja selle alusel menetletavad detailplaneeringud on omavahel seotud, siis on tegemist täiesti erinevat liiki planeeringutega. PlanS § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering ei näe ette ehitusõigust üksikute kruntide kaupa. Seevastu detailplaneeringu ülesanne on just kruntide ehitusõiguse määramine (PlanS § 126 lg 1 p 3). Vaidlusi niivõrd erineva tasandi ja ülesannetega planeeringute ning nendega seotud menetluste õiguspärasuse üle ei ole võimalik lahendada ühes kohtumenetluses. Kõigi kolme detailplaneeringu näol, mille menetlemist kaebajad siinse kohtuasja raames nõuavad, on tegemist täiesti erinevate asjaoludega. Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011 korraldusega nr 413-k, menetlus on soikunud 2014. aastal, kuna huvitatud isiku arhitekt ei ole sellest ajast saadik esitanud menetlemiseks

3(5)

3-17-1092 koostatud detailplaneeringut. Kakumäe tee 8a ja Kakumäe tee 8d kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kohta on Tallinna Linnaplaneerimise Amet 15.11.2021 saatnud huvitatud isiku arhitektile kirja, mille kohaselt on detailplaneeringu algatamisettepanekus soovitud lahendust vaja mitmes punktis korrigeerida, kuid seda pole tehtud. Havi tn 12 kohta on 25.09.2021 esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek ja 07.09.2022 uus lahendusskeem ning vastustaja on kinnistu omanikule selgitanud, et detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlusega saab jätkata pärast Kakumäe metsa kaitse alla võtmise ala täpsustamist. Kaebajad on oma ette heitnud, et detailplaneeringute menetlused viibivad vastustaja süül ja vastustaja on tegevusetu. Seda, kas kaebajate väited vastavad tegelikkusele, saab tuvastada eraldiseisvates kohtumenetlustes. Täiendavad nõuded olid esitatud mõjuva põhjuseta hilinenult.

9.Kolmas isik Y on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Alternatiivselt, kui kohus ei pea nõuete menetlemist praeguse asja raames mõistlikuks ja põhjendatuks, tuleks nõuded võtta menetlusse uue asjana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
11.Kaebajal on HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt õigus muuta nõuet või alust, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.11.2019 otsuses asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum.
12.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lisada kaebusele uusi nõudeid pelgalt seetõttu, et nendele nõuetele vastama kohustamise korral peab vastustaja selgitama, mis on tema arvates üldplaneeringu sisu (kaebuse kohaselt on vastustaja senised seisukohad olnud muutuvad ja vastuolulised) ja selguse saamise korral võib kõne alla tulla esialgsest kaebusest loobumine või parem väljavaade lahendada asi kompromissiga. See, kas linn on detailplaneeringute, mille kaebajad on kaebuse kohaselt soovinud algatada mitte üldplaneeringut muutvatena, vaid sellega kooskõlas olevatena, menetlemisel õigusvastaselt viivitanud (PlanS § 128 lg 4), pole juba kohtu menetluses oleva asjaga olemuslikult, otseselt ja tihedalt seotud vaidlusküsimus.
13.Kohus võib kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel arvestada mh menetlusstaadiumi, menetluse venimise ohtu, seda kas kaebus oleks muudetud kujul nõuetekohane ning kaebuse muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-60-15, p 23). Halduskohus leidis õigesti, et arvestades üldplaneeringu vaidluse menetlusstaadiumi, ei ole otstarbekas täiendada menetlust uute nõuetega. See seaks ohtu asja lahendamise mõistliku aja jooksul. Praegune kohtuasi on menetluses juba 2017. aastast ning esineb tugev avalik huvi, et terve linnaosa üldplaneeringu vaidluses saabuks lõplik selgus. Halduskohtu määruse kohaselt on haldusasi valmis kohtuotsusega sisuliseks lahendamiseks. Üldplaneeringu kehtivuse küsimus mõjutab mitte ainult kaebajaid, vaid ka teisi isikuid ja avalikkust. Menetlusosaliste ja käimasolevate detailplaneeringu menetluste jaoks on samuti oluline, milliseks kujuneb siduv kohtulik tõlgendus üldplaneeringus toodud kitsenduste kohta.

4(5)

3-17-1092

14.Kuna halduskohus uuendas 30.01.2023 määrusega asja arutamise kaebuse muutmise avaldusega mitteseotud põhjusel (kolmanda isiku kaasamine), ei saanud kaebuse muutmisest keeldumise aluseks olla asjaolu, et möödunud oli kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaeg. See eksimus ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist, kuna kaebuse muutmisest keeldumine oli õige sisulistel põhjustel.
15.Kaebajatel on võimalik esitada täiendavad nõuded eraldi kaebusena, mille alusel algatab kohus uue haldusasja (HKMS § 37 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 16.12.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-60-15 (p 24), et kui kaebuse muutmise taotlus jääb rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada kaebuse täiendamise taotluses märgitud nõude osas uus kaebus. Riigikohus märkis 28.06.2021 otsuses asjas nr 3-19-143, p 27, et pooleliolevas kohtuasjas esitatud kaebuse muutmise avaldust ei saa käsitada iseseisva kaebusena, sõltumata sellest, kas kaebuse muutmise eeldused olid täidetud või täitmata. Halduskohtul pole võimalik ka eraldada kaebuse muutmise avalduses märgitud nõudeid uueks iseseisvaks kaebuseks (Riigikohtu 26.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 19). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja