Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-994 X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 8. aprilli 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00044 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, esindajad EV ja KR
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja talle kuuluva kinnisasja andmed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kõui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X on Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal asuva XXX asuva korteriomandi nr X omanik.
2.Y teavitas 26. veebruaril 2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametit (TLPA) võimalikest ebaseaduslikest ehitustöödest aadressil XXX.
3.TLPA teostas 2. märtsil 2021 paikvaatluse ja tuvastas, et XXX korteris nr X teostatakse ümberehitustöid, mille käigus muudetakse hoone kande-, jäigastatavaid ja piirdekonstruktsioone. Lammutatud on osaliselt korteri ruumide kandvad ja mittekandvad vaheseinad, avatud on hoone kandekonstruktsioone, toimunud on suures ulatuses vahelae konstruktsiooni kihtide eemaldamine. Ehitustööd on pooleli. Teostatud paikvaatluse käigus anti suuline korraldus korteris ehitustöödega mitte jätkata ning selgitati, et tehtud ümberehitustööde, põranda, vahelae ja kandvate vaheseinte vanade konstruktiivsete kihtide eemaldamise näol on tegemist teavituskohustusega ehitamisega.
4.TLPA kohustas 8. aprilli 2021. a ettekirjutusega nr 2112899/00044 X: 1) peatama koheselt kõik XXX korteri nr X teostatavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 8. aprill 2021 ning 2) esitama TLPA-le hiljemalt 8. augustiks 2021 läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatis ja XXX korteri X ümberehitust käsitlev nõuetekohane ehitusprojekt; 3) hoiatati kohustuste täitmata jätmise korral sunniraha 500 euro rakendamisega. Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) järelevalvemenetluse raames tuvastati, et ehitustöid on korteris alustatud ja tehtud ilma TLPA kooskõlastatud (teavitatuks loetud) ehitusteatiseta ja ehitusprojektita. TLPA-l puudub võimalus kontrollida ehitamise nõuetele vastavust, sh ohutust. Korteri kandvate vaheseinte osaline lammutamine ning hoone kandekonstruktsioonide avamine võib tuua kaasa olukorra, kus tekib otsene oht inimese elule ja tervisele. Ohutuse põhimõte väljendab ehitusõiguse ühte keskset väärtust ning ohutuse põhimõttega on lahutamatult seotud ka ehitise kasutatavuse nõue. Ehitist peab saama ettenähtud otstarbel ohutult kasutada. Kuivõrd ehitus- ja ümberehitustööde käigus on toimunud hoone kandekonstruktsioonide muutmine (kandvate seinte osaline lammutamine) ning suures ulatuses vahelae konstruktiivsete kihtide eemaldamine, siis on ehitusseadustiku (EhS) tähenduses tegemist ümberehitamisega (EhS § 4 lg 3 p 2). Antud juhul korteris nr X ümberehitustööde teostamiseks nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt puuduvad (vt EhS § 35 lg 3 ja EhS lisa 1); 2) ettekirjutuse koostamise ajaks on TLPA muinsuskaitse osakond kooskõlastanud
19.märtsil 2021 korteris nr X restaureerimistööde tegevuskava, kuid tegevuskava ei anna õigust teostada korteris teavitamiskohustuslikke ehitustöid (vt muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 49 lg-d 1 ja 3).
5.X esitas halduskohtule kaebuse TLPA 8. aprilli 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00044 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja ei kaalunud vähempiiravate meetmete kohaldamist selliselt, et keeld oleks kohaldunud ainult kaasomandi osa ehk katusekonstruktsioonide taastamisele, mitte kogu ehitustegevusele. Ettekirjutus on seega ebaproportsionaalne; 2) vastustaja ei arvestanud ohtu, mis kaasneb kaasomanikele pehkinud katusetarinditest; 3) sunniraha suurus on ebaproportsionaalne. Kaebaja üürib endale korterit, kus ta elab. Kaebaja peab tasuma pangale igakuiseid laenumakseid, samuti tuleb tasuda kommunaalkulud;
2(11)
3-21-994 4) kaebaja oli järelevalve algatamise hetkeks teostanud korteris mittekandvate kipsseinte osalise demonteerimise ja eemaldatud tapeedi jms kattematerjalid kuni puiduni. Lisaks oli teinud laekonstruktsioonidesse avad ja osaliselt eemaldanud laelaudadel paiknenud savitellised tegevuskava koostamise eesmärgil; 5) kaebaja tegi tegevuskava koostamise eesmärgil korteri laekonstruktsioonidesse avad ja eemaldas vahekihina olnud savitellised. Sellega pole avalikku korda rikutud. Kaebaja pole rikkunud naabri subjektiivseid õigusi. Tegevuskavast nähtub, et katusekonstruktsioonid olid kahjustatud ja pehkinud. Kaebaja tegevuse eesmärgiks oli muuta olukord ohutumaks. Tegevuskavast nähtub, et katuse puhul on varasemate ehitustööde raames katuse kandetarindid osaliselt ümberehitatud ja läbi saetud ning osaliselt on katuse puitkonstruktsiooni osaks olevad talad pehkinud. Tegevuskavas ei ole kajastatud kandekonstruktsioonide suhtes esinevaid probleeme, mistõttu jääb kaebajale selgusetuks, millele tuginevalt on vastustaja leidnud, et kandvad vaheseinad on eemaldatud; 6) tööde tegemise luba ei ole nõutav kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks ning remontimiseks (MuKS § 52 lg 7 p 1). Kaebaja soovis teostada remonttöid, mis ei muuda ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning tegevuskavas nimetatud tööde teostamisel kasutatakse algupäraseid ehitusmaterjale. Vastustaja kooskõlastas 19. märtsil 2021 tegevuskava. Sellega kiideti heaks tööde tegemine vastavalt tegevuskavale. Juhul, kui tegevuskava alusel ei oleks tööde teostamine lubatud, siis oleks pidanud vastustaja nimetatud asjaolule tegevuskava kinnitamisel juhtima kaebaja tähelepanu ning viitama, et kaebajal tuleb tellida ka ehitusprojekt; 7) ebaselge on, millistele tõenditele tuginedes liigitas vastustaja korteris teostatud tööd ümberehitamiseks. Kaebaja ei ole lammutanud kandvat vaheseina. Tellistäidis ei täitnud kandva konstruktsiooni funktsiooni. Kaebaja plaanib asendada pehkinud katusetala osa terve osaga vastavalt tegevuskavas toodud juhistele, taastada varasemalt eemaldatud katuse kandetarindid, asendada vahelae laudadel olevad tellised kaasaegse soojustusmaterjaliga, rajada korteri mittekandvad seinad ja taastada siseviimistluse; 8) kaasomanike nõusoleku esitamise nõue on põhjendamatu. Kui on tegemist ohuga ehitise säilimisele, siis võib iga kaasomanik teha toiminguid ohu kõrvaldamiseks ilma teiste nõusolekuta; 9) ekslik on vastustaja seisukoht, et vahelae ja katusetarindi tugevdamine jms tööd eeldavad ka korteriühistu nõusolekut. Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet; 10) kaebajat ei ole teavitatud, et Muinsuskaitseametile on edastatud info kaebaja korteris teostatud remonttööde peatamisest (MuKS § 80, § 81 lg-d 1–2); 11) vaidlusalune ettekirjutus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Vastustaja edastas vaidlusaluse ettekirjutuse kaebajale 8. aprillil 2021 kell 16.40. Ettekirjutuse kohaselt tuli remonditegevus peatada haldusakti koostamise kuupäeval. Seega ei ole võimalik aru saada, millisest hetkest kaebajale piirangud kehtima hakkavad; 12) vaidlusaluses ettekirjutuses määratud tähtaeg ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamiseks on ebamõistlikult lühike. Seetõttu on tegemist tühise haldusaktiga, sest ettekirjutust ei ole vastavas osas võimalik täita (haldusmenetluse seadus (HMS) § 63 lg 2 p 5); 13) vastustaja on meelevaldselt heitnud kaebajale ette eelmiste korteriomanike tegevusi ruumide planeeringu muutmisel. Kaebaja omandas korteri 10. oktoobril 2011. Tegevuskavast (lk 5) nähtub, et hoone renoveeriti 1980. a-te keskel, vastavalt Kommunaalprojekti koostatud hoonete kapitaalremondi ja sisemise ümberehitamise kavandile; 14) vastustaja antud suuline korraldus ehitustööde peatamiseks ei ole kaebajale siduv, sest seda ei saa vaidlustada. Vastustaja ei teavitanud kaebajat plaanist teha kaebajale ettekirjutus.
3(11)
3-21-994
6.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MuKS-i alusel antavad load ei asenda ehitusseadustiku (EhS) alusel nõutud ehitusteatist või ehitusluba. Kinnismälestised alluvad EhS-i regulatsioonile (MuKS § 58 lg-d 1-2). Kui kinnismälestise rekonstrueerimine on selle gabariitidest tulenevalt ehitusteatise- või ehitusloakohustuslik, siis ei või enne ehitama asuda, kui ehitusprojekt on ehitusteatise või ehitusloa menetluses kinnitatud ja ehitusteatis on aktsepteeritud või ehitusluba väljastatud. EhSi alusel kontrollitakse ehitustegevuse teisi aspekte, s.o ehitustehnilist ohutust (sh tuleohutust) ja vastavust ehitusnõuetele (vt EhS § 8). Eeldada tuleb, et ehitis on ohutu, kui see on ehitatud nõuetele vastavalt. Kaebaja ei ole taganud ehitamise nõuetele vastavust, kuivõrd ehitusprojekt puudub. Samuti ei ole kaebaja esitanud ehitisteatist. Kohustused tagada ehitamise nõuetele vastavus ja ehitamine ehitusprojekti kohaselt tulenevad EhS § 19 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning EhS § 12 lg-st 1; 2) kuivõrd elamu ehitus- ja ümberehitustööde käigus on toimunud hoone kandekonstruktsioonide muutmine (kandvate seinte osaline lammutamine) ning suures ulatuses vahelae konstruktiivsete kihtide (ehk oluliste osiste) eemaldamine, siis on tegemist ümberehitamisega (EhS § 4 lg 3 p 2). Kui ehituse käigus asendatakse varasemaid ehitusmaterjale muu materjaliga, siis võib olla tegemist ümberehitamisega, mis vajab ehitusteatise või ehitusloa taotluse esitamist koos ehitusprojektiga. Ühe materjali teisega asendamisel muutuvad kogu ehitise füüsikalised omadused ning sellisel juhul on vastustaja kui pädeva asutuse ülesanne hinnata tekkinud uue lahenduse ohutust; 3) kinnistul paiknevas elamus on kinnistusraamatu andmetel 13 korterit, kelle huvides on tagada elamu ohutus ja turvalisus. Tegemist on katusetarinditega, mille puhul oskusetu töö ilma ehitusprojektita võib põhjustada kogu katuse sisse varisemise ning tuua rasked kahjud tervele hoonele ning seeläbi ka kaebajale ja 12 teisele omanikule. Hüpoteetiline on kaebaja väide, nagu tema tegevuse tulemusena muutuks hoone ohutuks läbi katusetarindite asendamise ja parandamise, nimetatud asjaolu võib vastata tõele, kuid seda peab kaebaja tõendama ehitusteatise ja ehitusprojektiga. Ilma ehitusprojekti esitamata puudub vastustajal võimalus hinnata ehitustegevuse ohutust ning vastavust nõuetele; 4) vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati peatama kõik tööd ning anti selge suunis esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlusalune ettekirjutus on osaliselt ka preventiivse iseloomuga ehk suunatud kaebaja ütluste alusel tagajärgede ärahoidmisele, et mitte põhjustada suuremat kahju kaebajale ja Uus tn 14 kinnisasjas paiknevale hoonele. Ettekirjutuse tegemisel on aluseks võetud kaebaja esitatud tegevuskava. Kui võrrelda 1996. a plaani kaebaja esitatud plaaniga, siis nähtub, et kaebajale kuuluvas korteris on toimunud võrreldes 1996. a plaaniga kardinaalsed ümberehitused, kus on muudetud mh ka hoone kandvaid konstruktsioone. Asjaolu, et kaebaja väidab, et tema neid ehitustöid läbi pole teinud, on asjassepuutumatu. Vastustaja hindab tänast olukorda ehk temale esitatud tegevuskava ning tegevusi, mis on kirjeldatud ja mis tagaksid ehitise ohutu kasutamise ümberehitamise järgselt; 5) sunniraha on proportsionaalne.
7.Tallinna Halduskohus jättis 16. juuni 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) naabri taotlus algatada järelevalve menetlus ei ole tõend, vaid taotlus. Viitamine korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-tele 1 ja 2 oli asjakohane, kuna vastustaja kontrollis avalike normide järgimist (EhS § 8, § 19 lg 1, § 12 lg-d 1 ja 2 ning § 11 lg 1). Avaliku korra osa on see, mis puudutab ehitamise ohutust nõudvate normide järgimist. XXX kinnistul paiknevas elamus on 13 korterit, kelle huvides tuleb ohutus tagada. Vaidlus puudutab mh katusetarindite asendamist, mille puhul oskusetu töö ilma ehitusprojektita võib põhjustada kogu katuse sisse varisemise ning tuua rasked kahjud tervele hoonele ning seeläbi ka kaebajale ja 12 teisele
4(11)
3-21-994 omanikule. Kavandatava ehitustegevuse ohutust saab hinnata ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel; 2) kaebajale kuuluvas korteriomandis on teostatud ja kavandatakse ümberehitustöid; 3) ettekirjutuses leiti, et kuivõrd kaebajale kuuluvas korteriomandis on ehitus- ja ümberehitustööde käigus toimunud hoone kandekonstruktsioonide muutmine (kandvate seinte osaline lammutamine) ning suures ulatuses vahelae konstruktiivsete kihtide eemaldamine, siis on tegemist EhS-i tähenduses ümberehitamisega; 4) kaebaja esitatud tegevuskavas on kirjeldatud kõnesoleva korteriomandi olemasolev olukord järgmiselt: „Lae viimistlus, põrandakatte materjal ja seinte viimistlus on osaliselt eemaldatud. Kahe ruumi vaheline sein on demonteeritud. Alles on jäänud kandekonstruktsioon, mis koosneb karpraudadest ja puitpostidest. Kolm paekiviseina on restaureeritud, paekivi on puhastatud ja sein on vuugitud. /.../ Katusekate on amortiseerunud ja ei ole enam veetihe. Lekkekohti on varasemalt üritatud parandada erinevate mittesobilike materjalidega. Kuna paistab, et see probleem on olnud pikema aja jooksul, võib eeldada, et vahelae puittarindid võivad olla kahjustatud. Kahjustuste ulatuse saab teha kindlaks, siis kui tarindid avada (eemaldada talade vahelised savitellised). Katuse kandetarindid on varasemalt mitmest kohast läbi saetud, millega on rikutud tarindi kandeomadused ja jäikus. Läbijooksude tõttu on puittarindid osaliselt kahjustunud. /.../ Puitvahelagi on läbivajunud ja vajab korda tegemist.“ 2. märtsil 2021 tehtud paikvaatlusel tuvastati järgmist: „XXX korteris nr X on teostatud/teostatakse ümberehitustöid, mille käigus on muudetud hoone kande- , jäigastavaid- ja piirdekonstruktsioone, st lammutatud osaliselt korteri ruumide kandvaid ja mittekandvaid vaheseinu, on avatud hoone kandekonstruktsioone, on toimunud suures ulatuses vahelae konstruktsiooni kihtide eemaldamine. Ehitustööd on pooleli.“ Võrreldes tegevuskavas olevat fotot nr 1 ning paikvaatluse akti fotosid nr 2 ja 3, on näha, et vahelae konstruktsiooni kihid on suures ulatuses eemaldatud. Paikvaatluse aktile lisatud fotolt nr 2 on läbi vahelae näha katus, mida tegevuskava fotolt nr 1 näha ei ole. Kuigi kaebaja on kohtule esitanud tegevuskava, mille on selle koostaja
15.märtsil 2021 allkirjastanud, siis märkis kaebaja kaebuse p-s 1.1.4, et see koostati 19. veebruaril 2021. Sama kuupäev nähtub ka tegevuskavast endast kui töö valmimise aeg. Järelikult on tegevuskava ja selles sisalduvad fotod tehtud enne paikvaatlust. Seega on ilmne, et kaebaja on eemaldanud olulises ulatuses vahelae konstruktsiooni kihte eesmärgiga asendada need samaväärsete vastu. Kaebaja kinnitab 2. detsembri 2021. a menetlusdokumendis, et tegevuskava koostamise protsessis avas kaebaja koos inseneriga surfid telliskihis ning avastas pehkinud kohad laetalas; [---] ulatusliku pehkimiskoha leidmise järel eemaldas kaebaja ülejäänud tellised kontrollimaks taoliste ohtlikke pehkimiskohtade olemasolu [---] (dtl 176). Viimati märgitu kinnitab ühtlasi paikvaatluse fotodel olevat asjaolu, et tegemist ei olnud üksnes tegevuskava koostamise tarbeks kandekonstruktsioonide avamisega, vaid kaebaja on oluliselt ulatuslikumalt tarindi kihte (savitelliseid) eemaldanud. Tegemist ei olnud pelgalt remonttöödega; 5) ilmne on, et kui kaebaja eemaldas vahelaelt tellisekihi ning soovib seda soojustada kaasaegse soojustusmaterjaliga, siis luuakse sellega uus kvaliteet. Ümberehitamist ja muud ehitamist, sh remonti eristav kriteerium on uue kvaliteedi loomine. Asjaolu, et vahelae savitellised olid osa vahelae puittaristust ehk kandekonstruktsioonist, nähtub ka tegevuskavast. Tegevuskavas on sedastatud järgmist: „[V]õib eeldada, et vahelae puittarindid võivad olla kahjustatud. Kahjustuste ulatuse saab teha kindlaks, siis kui tarindid avada (eemaldada talade vahelised savitellised).“ Seega juba ainuüksi see asjaolu kinnitab, et tegemist on ümberehitustöödega EhS § 4 lg 3 p 2 tähenduses. Ettekirjutuse esemeks ei ole üksnes juba teostatud ehitustööd, kuivõrd see läheks vastuollu ohutuse põhimõttega (EhS § 8). Vastustaja väide on õige, et ettekirjutuse tegemisel on võetud aluseks ka tegevuskavas kirjeldatu, hindamaks, kas teostatavad ehitustööd on teavituskohustuslikud EhS lisa 1 mõttes; 6) kohustuste subjekt on ehitise omanik (vt EhS § 19 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 2018. a otsus asjas nr 3-15-1607, p 18). EhS § 19 lg-st 1 tuleb omaniku kohustus 5(11)
3-21-994 tagada ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamine. Kuivõrd ehitise omanik on vastutav ehitise nõuetele vastavuse eest, siis peab omanik olema ka piisavalt hoolikas ning tagama, et ehitades järgitakse head tava ja muid kohustuslikke nõudeid. Asjassepuutumatu on, kes ja millal on lammutanud korteri ruumide kandvaid vaheseinu. Korteri kandvate vaheseinte osaline lammutamine ning hoone kandekonstruktsioonide avamine võib tuua kaasa olukorra, kus tekib otsene oht inimese elule ja tervisele. Ohutuse põhimõte väljendab ehitusõiguse ühte keskset väärtust ning ohutuse põhimõttega on lahutamatult seotud ka ehitise kasutatavuse nõue, s.t ehitist peab saama ettenähtud otstarbel ohutult kasutada. Võrreldes 1996. a plaaniga, on korteris toimunud ümberehitused, kus muudetud on mh ka hoone kandvaid konstruktsioone. Kuigi vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole toodud võrdlust 1996. a ja 2009. a plaanide vahel, siis on usutav, et vastustaja nendest põhjendustest vaidlusaluse ettekirjutuse andmisel lähtus. Vaidlusaluses ettekirjutuses tehti viide Tallinna Linnaarhiivis asuvatele elamu keldrikorruse plaanile, I ja II korruse ning katusekorruse plaanile, samuti hoone lõikele ja ruumide eksplikatsioonile aastast 1994; 7) ettekirjutusega ei ole silmas peetud üksnes teostatud ehitustöid, vaid ka tegevuskavas kavandatud töid. Kui kavandatav ehitustegevus puudutab varem läbisaetud katusetarindite taastamist, kahjustunud puittarindite tugevdamist, vahelaetalade vaheliste savitelliste eemaldamist, kahjustunud kohtade tugevdamist ning vahelae kaasaegse soojustusmaterjaliga soojustamist, siis ei olnud tegemist pelgalt remonttöödega, nagu väidab kaebaja. Seetõttu ei saanud vastustaja lubada ehitustegevuse jätkamist ka osaliselt (nt remonttööde osas). Ilma TLPA kooskõlastatud ehitusteatiseta ja ehitusprojektita puudub võimalus kontrollida ehitamise nõuetele vastavust, sh ohutust. Seega ei ole tegemist ebaproportsionaalse ettekirjutusega. Ettekirjutusega taotletavat eesmärki ei oleks saanud saavutada kaebaja õigusi vähem riivava meetmega 8) kui tegemist on olukorraga, kus tööd ei ole ehitusprojekti mahuga, siis võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerida, restaureerida, ehitada või teisaldada, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta tegevuskava alusel juhul, kui seda võimaldab kavandatud töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui EhS kohaselt ei ole ehitusprojekti esitamine nõutav (MuKS § 49 lg 1, § 58 lg-d 1–2). Seega tuli vastustajal hinnata kavandatava töö iseloomu ning sellest lähtuvalt otsustada, kas ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine on kohustuslik. Siinsel juhul ongi vastustaja seda teinud ning esitanud sellekohased põhjendused vaidlusaluses ettekirjutuses. Kohus nõustub nendega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 9) vastustaja teavitas kaebajat, et esitada tuleb ehitusprojekt. Paikvaatluse aktist on näha, et vastustaja selgitas kaebajale vajadust esitada nii ehitusteatis kui ka ehitusprojekt. Vastustaja selgitas ehitusprojekti esitamise vajadust 8. ja 12. märtsi 2021. a e-kirjades. Ettekirjutusest nähtub, et pärast paikvaatlust on ettekirjutuse tegemisele eelnenud pikk kirjavahetus kaebaja ja vastustaja vahel, mille käigus on kaebajale korduvalt selgitatud vajadust esitada kavandatavate ehitustööde teostamiseks ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vastustaja ei ole seega selgitamiskohustust rikkunud; 10) vaidlusalune ettekirjutus ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Asjaolu, et ühe arhitekti hinnangul on ehitusprojekti koostamise aeg umbes 8–9 kuud, ei tähenda, et mitte ühelgi arhitektil pole võimalik ehitusprojekti varem esitada. Turul on projekteerimisteenuse pakkujaid enam kui üks. Kaebaja ei ole näidanud üles tahet ettekirjutust täita. Usutav ei ole, et kaebaja oleks püüdnud leida arhitekti, kes saaks nõutavad dokumendid esitada ettekirjutuses ettenähtud ajaks. Kaebajal oli võimalik taotleda tähtaja pikendamist; 11) kaebajal ei esinenud objektiivseid takistusi, täitmaks ettekirjutuse nõuet. Kohustus ehitustööd peatada pandi kaebajale juba 2. märtsil 2021. Ettekirjutuses täpsustati, et arvates ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest tuli tööd peatada koheselt, kuid mitte hiljem kui
6(11)
3-21-994
8.aprillil 2021. Kaebaja kinnitas ettekirjutuse kätte saamist 12. aprillil 2021. Seega hakkas ettekirjutus kaebaja suhtes kehtima alates 12. aprillist 2021; 12) ettekirjutus ei ole vastuolus HMS § 55 lg-ga 1. Vaidlusalusest ettekirjutusest on arusaadav selle adressaadile pandud kohustused (s.o peatada koheselt ehitustööd ning esitada 8. augustiks 2021 ehitusteatis ja ehitusprojekt); 13) ärakuulamiskohustust pole rikutud. TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialisti, ehituskontrolli peaspetsialisti ning kaebaja vahel toimus 19. märtsil 2021 kohtumine videosilla (Teams) vahendusel, mille käigus esitas omanik korteris toimunud ehitustööde kohta enda seisukoha ning esitas suulise taotluse ehitustöödega jätkamiseks. TLPA ei rahuldanud korteriomaniku taotlust ehitustööde jätkamiseks. Asjaolu, et kohtumist või kaebaja seisukohti ei ole protokollitud, ei mõjutanud vaidlusaluse haldusakti sisulist õiguspärasust (HMS § 58); 14) sunniraha pole ebaproportsionaalne. Vaidlusaluses ettekirjutuses on toodud hoiatus ja sunniraha määramise alus, kus on mh märgitud ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratava sunniraha suurus 500 eurot. EhS § 133 kohaselt on füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmäär 6400 eurot. Seaduses sätestatud ülemmäära ei ületatud. Määratud sunniraha suurus moodustab maksimaalsest sunniraha suurusest 7,8%. Seejuures on vaidlusaluses ettekirjutuses toodud kaalutlused, millest lähtuti sunniraha suuruse määramisel. Nii on ettekirjutuse kohaselt lähtutud kaebaja majanduslikust seisundist ning võetud aluseks registrite andmed (sh kinnistusraamatu kanded). Asjassepuutumatud on kaebaja väited töötasu alammäärast. Sunniraha rakendamisel tuleb täpsemalt otsustada, kui suure sunniraha tasumist on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne nõuda; 15) ettekirjutuses pole pandud kaebajale kohustust saada kaasomanike ja korteriühistu nõusolek; 16) see, kas Muinsuskaitseametit on informeeritud kaebaja korteris teostatud tööde peatamisest, ei mõjuta vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus liigitas tööd valesti ümberehituseks EhS § 4 mõttes; 2) halduskohus jättis kaebaja tõendid arvestamata ega ole tõendeid õigesti hinnanud; 3) kaebaja sai kandvate seinade lammutamisest teada vaidlustatud ettekirjutusest. Varem sellele tähelepanu ei juhitud; 4) kaebajale heidetakse ette köögi ja toa vahel asuva seina lammutamist. Tegevuskava koostanud insener kinnitas kaebajale, et tegemist ei olnud kandva seinaga. Halduskohus jättis otsuse p-s 16 selle põhiküsimuse analüüsimata, vaid jäi esialgse õiguskaitse määruses esitatud seisukohtade juurde; 5) halduskohus tugines 1996. a plaanidele ja leidis, et hoone kandvaid konstruktsioone on muudetud. Joonisel oli esitatud vana ja uus korruseplaan, kuid sellele ei märgitud, millised seinad on kandvad; 6) halduskohtu tegevusest võib järeldada, et inseneri kinnitusest tegevuskavas, mille kohaselt polnud tegemist kandva seinaga, piisas. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust esitada selle asjaolu kohta täiendavaid tõendeid; 7) kaebaja sai konstruktiivsete kihtide eemaldamisest teada vaidlustatud ettekirjutusest. Varem sellist etteheidet kaebajale ei tehtud. Ettekirjutuses puuduvad põhjendused selle kohta, et tellistäide laetalade vahelisel laudisel on kandekonstruktsiooni osa; 8) halduskohus hindas tõendeid valesti. Telliseid eemaldati ennekõike selleks, et välja selgitada pehkinud kohad ja saada insenerilt täpsemad juhised enne viimase väljamakse tegemist. Kaebaja eemaldas tellistäite pärast seda, kui insener kinnitas, et tegemist pole kandva 7(11)
3-21-994 konstruktsiooniga. Tellistäite eemaldamine pole kandvale konstruktsioonile pöördumatuid tagajärgi tekitanud; 9) kaebaja pole väitnud, et soovib tellistäite asendada kaasaegse soojustusmaterjaliga. Kaebaja väitis, et vajadusel on nõus selle lubimördiga tagasi asetama. See tähendaks remonttööd ega nõuaks projekti ja kooskõlastusi. Halduskohus on kaebaja selle väite jätnud tähelepanuta; 10) hinnatud pole seda, kas laetalade vaheliste telliste eemaldamine on kandekonstruktsiooni muutmine. Insener väitis tegevuskavas, et see ei ole kandekonstruktsiooni muutmine; 11) halduskohus ei hinnanud kaebaja väidet, et ümberehitus pole telliste asendamine kaasaegsete materjalidega. Kui see on ümberehitamine, siis soovib kaebaja algset tehnoloogiat ja laduda tellised tagasi.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) katusetarindite asendamine nõuab ehitusprojekti; 3) kaebaja tööd on käsitatavad ümberehitamisena, kuna hoones on kandvaid konstruktsioone osaliselt lammutatud ja vahelae konstruktiivseid kihte suures ulatuses eemaldatud; 4) uus kvaliteet luuakse sellega, kui telliskiht asendatakse uue soojustusmaterjaliga. Tegevuskavast nähtub, et savitellised olid osa kandekonstruktsioonist. Tegevuskavast nähtus, et puittarind võis olla kahjustatud ja see tuli asendada. Ettekirjutuse esemeks ei olnud üksnes toimunud, vaid ka tulevased tööd; 5) korruseplaanid on esitatud kaebuse lisas 12 ja vastustaja 19. novembri 2021. a menetlusdokumendi lisas 1. Halduskohus on nendega tutvunud ja eksitamist seinte paksuse osas pole toimunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja hinnangul pole tema korteris köögi ja toa vahel kandvaid vaheseinu lammutatud. Kaebaja tugineb tegevuskava koostanud inseneri seisukohale, kelle hinnangul polnud vaidlusaluses kohas tegemist kandva seinaga.
11.1.Tegevuskavas on hoone olukorra kohta märgitud järgmist: „[O]manik pöördus käesoleva töö koostaja poole probleemiga, et korteris on vahelaetalad silmaga nähtavalt läbi vajunud ja korteri põrandad vetruvad. Kahe ruumi vaheline sein on demonteeritud. Käesoleva töö eesmärgiks on koostada tegevuskava ja esitada juhised vahelaetala läbivajumise ning põrandate vetrumise probleemi lahendamiseks. [---] Alles on jäetud kandekonstruktsioon, mis koosneb karpraudadest ja puitpostidest. [---] Laetalad toetuvad paekivi seintele. Laetalade läbimõõt ca 200 x 200 mm, sammuga 900 ÷ 1300 mm. Talade pikkus üle 6 m. [---] Põranda vetrumise põhjuseks on, et esimesel korrusel on eemaldatud kandvate taladega risti olev kandev sein, millega on rikutud konstruktsiooni kandeomadused ja jäikus. Probleemi lahendamiseks tuleb taastada esimesel korrusel vahelae kandevõime. Juhul, kui esimese korruse korterist vahelae tugevdamist ei tehta, tarindi kandevõimet ei taastata, saab ühe võimalusena kasutada skeemil 4 toodud lahendust [s.o vahetalade tugevuslahendust].“ (dtl 25–26 ja 49–50). Läbi vajunud laetalade ning laetalasid toetavaid karpraudadel paiknevate prusside olemasolu kinnitavad fotod (dtl 27–30, 32–33 ja 65–66).
8(11)
3-21-994
11.2.MuKS-i alusel koostatud tegevuskava ülesanded ei kattu üksühele ehitusteatise ja ehitusprojekti ülesannetega (vt MuKS § 49; EhS § 5, § 8 ja § 14 lg 1 p 1 ning § 35 lg-d 3 ja 4). Ehitis peab olema nt mehaaniliselt vastupidav ja stabiilne, samuti peab selle kasutamine olema ohutu (EhS § 11 lg 2 p-d 1 ja 4). Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ehitise ja ehitamise nõuetele vastavuse, sh ohutuse kontrollimiseks (EhS § 130 lg 2 p 2). Selle menetluse raames on tal vajadusel õigus nõuda ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist, kui see on EhS-i kohaselt nõutav. Seetõttu pole määrava tähendusega hinnangud, mille eriteadmistega isik on andnud ehitise ohutusele tegevuskava raames.
11.3.Ehitusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt (EhS § 36 lg 4). Kui tegemist on üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise ümberehitamisega, on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt (EhS lisa 1). Ehitise ümberehitamisega on tegemist, kui ehitamise käigus ehitise olemasolevad omadused muutuvad oluliselt, v.a ehitise üksikute osade vahetamine samaväärsete vastu (EhS § 4 lg 3 esimene ja teine lause). Näiteks käsitatakse ehitise ümberehitamisena seda, kui ehitamise käigus muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone (EhS § 4 lg 3 kolmas lause, p 2).
11.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma praegusel juhul määravat tähendust küsimus, kas kandvad vaheseinad toa ja köögi vahel on lammutatud ning kas insener oli kaebajale kinnitanud, et tegemist pole kandva seinaga. Esiteks on tegevuskavas karpraudade vahel asuvaid puitposte käsitatud kandva konstruktsioonina. Teiseks on tegevuskavas kaebajale kuuluva korteriomandi põranda vetrumise põhjuseks toodud asjaolu, et esimese korruse korteris on kandev konstruktsioon eemaldatud ning seeläbi on rikutud konstruktsiooni kandeomadusi. Tegevuskavast võib seega järeldada, et selle koostaja on nii alumises korteris kunagi olemas olnud kui ka kaebaja korteris olemas olevaid seinu (eelduslikult puittaladega risti olevaid prusse) käsitanud kandvatena. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellist järeldust pidada loogiliseks, kuna puidust põranda ja laetalade prussid on ligikaudu kuus meetrit pikad. Seejuures on tegevuskavas viidatud prusside läbipaindele ja põranda vetrumisele. Risti olnud seinad (toetudes eelduslikult prussidele) omasid ja omavad ka edaspidi mõju hoone kande- ja jäigastavatele konstruktsioonidele. Kui alumises korteris vahelae kandevõimet ei suurendata, siis pakkus tegevuskava koostaja välja ühe võimaluse kaebaja korteris asuvate vahetalade tugevdamiseks. Oluline on seega, et praeguse ehitamise käigus suure tõenäosusega tuleb mõjutada ka kande- ja jäigastavaid konstruktsioone. Vastasel korral pole võimalik vahetalade läbivajumise ja põranda vetrumise küsimusi lahendada. Olemasoleva olukorra sellisel kujul säilimine ei pruugi tagada hoone mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. Seega selles osas esineb vajadus ehituse olulise omaduse muutmiseks. Milline peab olema konkreetne insenertehniline lahendus, seda otsustaksegi ehitusprojektis.
11.5.Ehitusteatise kohta tuleb täiendavalt märkida, et kohaliku omavalitsuse üksus võib seda nõuda ka siis, kui tegemist pole EhS lisas 1 nimetud olukorraga. Ehitisteatist võib nõuda ka siis, kui ehitisest lähtub oht avalikule ruumile ja isikute õigustele (EhS § 35 lg 4). Vaidlust pole selle üle, et puidust prussid on läbi vajunud ja põrand vetrub ning viimati märgitut muu hulgas põhjusel, et esimesel korrusel asuvast korterist on laeprussidega risti asunud sein likvideeritud. Seega saaks jaatada, sõltumata EhS lisast 1, et edasise ehitamisega esineb oht inimeste elule ja tervisele.
12.Kuigi 2009. a ja 1996. a joonistelt ei ole võimalik välja lugeda, kas vaidlusaluse seina näol on tegemist kandva konstruktsiooniga (dtl 93 ja 181), pole see määrava tähendusega. Tegevuskavas on märgitud, et vahelaetalad on läbi vajunud ja põrand vetrub. Samuti on tegevuskavas käsitatud karpraudade vahel asuvaid puitposte kandekonstruktsioonina. 9(11)
3-21-994 Välisseinte ja sisemiste seinte paksuste võrdlemine pole praeguse vaidluse puhul asjassepuutuv. Välisseinad on paksud ja ehitatud kivist, kuid laetalad puidust. Puidust vahetalade kandekonstruktsioon ei peagi olema sama paks kui kivist välisseinad.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus, kui jättis kaebajale selgitamata, et tegevuskava koostanud insener tuleks kaasata tunnistajana menetlusse. Esitatud tõendid olid piisavad, andmaks olemasolevate asjaolude pinnalt õiguslikku hinnangut selle kohta, kas tegemist on ümberehitamisega. Kaebaja viidatud eriteadmistega isik ei saa anda tunnistajana ütlusi õiguslikes küsimustes. Selle üle puudub vaidlus, et vahelaetalad on läbi vajunud ja põrand vetrus ning karpraudu ja nende vahel asuvaid tugiposte käsitas tegevuskava koostaja kandekonstruktsioonina.
14.Kaebaja hinnangul hindas halduskohus tõendeid valesti, kui järeldas, et kaebaja eemaldas ulatuslikult vahelae konstruktsiooni kihte (savitelliseid) eesmärgiga asendada need samaväärsetega. Kaebaja väidab, et tellised eemaldati ennekõike pehkinud kohtade väljaselgitamiseks. Kaebaja lisab, et ta ei väida, et ei soovinud asendada tellistäidet kaasaegse soojustusmaterjaliga, kuid ümberehitamise korral oli ta nõus asetama savitellised laetalade vahelisele laudisele lubimördiga tagasi.
14.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma küsimus, kas kaebaja on nõus tellised lubimördiga vahelaetalade vahele tagasi asetama, ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamise kohustuse lahendamisel määravat tähendust. Ettekirjutuse tegemise faktiliseks aluseks ei olnud ainuüksi vahetalade vahel asunud vanade konstruktiivsete kihtide (s.o savitelliste) eemaldamine, vaid lisaks sellele veel ka ehitustööd, mis puudutasid põrandat ja vaheseina. Tegemist on hoone kandvakonstruktsiooni osistega. Ettekirjutuse tegemise tingisid kõik ehitustööd kogumis. Seejuures võeti arvesse seda, millises seisukorras olid hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid (vt käesolev otsus, p 11.1).
14.2.Puidust prusside vahel asunud savitellised moodustasid koos hoone tervikliku kandekonstruktsiooni. Eeskätt on küsimus kandekonstruktsiooni raskuses. Ehitusprojektiga on võimalik leida nõuetele vastav terviklahendus praeguse olukorra tarvis. Selle raames on võimalik nt hinnata, kas savitelliste lubimördiga vahelaetalade vahele tagasi asetamine on ehitustehniliselt võimalik ja mõistlik ning kas see omab mõju kande- ja jäigastavatele konstruktsioonidele. Eelduslikult oleks sellise lahenduse korral vahelae tervikkonstruktsioon raskem.
15.Kaebaja väidete kohaselt oleks vastustaja pidanud põhjalikumalt uurima, tõendama ja põhjendama seda, et laetalade vahelt telliste eemaldamine oli kandekonstruktsiooni muutmine. Lisaks ei arvestanud halduskohus sellega, et insener väitis, et tellised pole kandekonstruktsioon. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja kaebaja tõstatatud küsimust käsitlenud. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja nimetatud täide asus kandekonstruktsiooni vahel ja see omas sellele mõju. Praeguse probleemi keskne küsimus ei ole üksnes puidust prusside vahel asunud savitellised, vaid olukord tervikuna (vt käesolev otsus, p-d 14.1 ja 14.2). Kaebaja nimetatud insener ei saa anda ütlusi õiguslikes küsimustes (vt käesolev otsus, p 13).
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6). 10(11)
3-21-994
18.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja talle kuuluva kinnisasja andmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.