Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ajavahemikul 15.06.2020-25.01.2021 üksikvangistuses hoidmisega, lühi- ning pikaajaliste kokkusaamiste piiramisega ning 30.01.2021 kokkusaamise võimaldamata jätmisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta Eesti Vabariigi kanda kaebajale antud menetlusabi kulud, s.o kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 250 eurot ja kohtulahendite tõlkimise kulud.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.05.2023. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tallinna Vanglale 24.08.2021 registreeritud kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/21/231-1, nõudes VangS § 41 lg 1 ja 2, PS § 18 ja 26 ning EIÕK art 3 ja 8 rikkumise eest 10 000 eurot kompensatsiooni. Kahjunõude kohaselt paigutati X Tallinna Vanglasse 15.06.2020 saabudes üksinda kambrisse. X viibis üksikvangistuses kuni 25.01.2021 ja leidis, et sellega rikkus vangla tema õigusi.
Kahju hüvitamist nõudis X ka Tallinna Vangla käskkirjadega, millega piirati kinnipeetava õigust lühi- ja pikaajalisteks kokkusaamisteks naise, ema ja lapsega, põhjustatud kahju eest. X leidis, et vangla rikkus tema õigusi, kui etapeeris 25.01.2021 ta karistust kandma Tartu Vanglasse, mille tõttu jäi kinnipeetaval ära 30.01.2021 toimuma pidanud lühiajaline kokkusaamine.
2.Tallinna Vangla jättis 26.10.2021. a otsusega nr 5-37/21/231-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 14.11.2021 kaebuse, milles palus hüvitada tervisele tekitatud kahju üksiktingimustes hoidmisega Tallinna Vanglas 15.06.2020-25.01.2021. Samal ajavahemikul keelati kaebajale nii lühi- kui pikaajalised kokkusaamised ja alternatiivseid lahendusi vangla ei andnud. 25.01.2021 viis Tallinna Vangla kaebaja õigusvastaselt üle Tartu Vanglasse ja jättis ilma abikaasaga 30.01.2021 planeeritud kohtumisest. Vangla tekitas kaebajale moraalset kahju, rikkus kaebaja era- ja peresuhteid ja tekitas ka füüsilist kahju, piinu kaebajale.
4.X esitas 20.01.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et taotleb õiglast kompensatsiooni kohtu äranägemisel 30,3% osas väärikuse alandamise eest, 30,3% osas kahju tekitamise eest tervisele ja 30,3% osas eraelu rikkumise eest.
5.Tallinna Vangla esitas 04.03.2022 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele täies ulatuses vastu. Vangla taotles kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes 26.10.2021. a otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus nendega arvestada kaebuse lahendamisel. Vastustaja esitas täiendava tõendina muuhulgas Xi riskihindamise ankeedi, mille osas taotles menetluse kinniseks kuulutamist ja kaebaja õigust dokumendiga tutvuda piirata.
6.Kohus kuulutas 08.03.2022. a määrusega haldusasja menetluse riskihindamise ankeedi nr 169100 osas kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda nimetatud tõendiga. Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 08.03.2022. a määrust tõendile juurdepääsu piiramise osas. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.03.2022. a määrusega Xi määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 19.04.2022. a määrusega Xi määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
7.X taotles 25.04.2022. a avaldusega kõikide kohtumiste taotluste välja nõudmist vastustajalt.
8.Tallinna Vangla edastas 08.06.2022 vastuseks kohtunõudele kaebaja poolt 15.06.202025.01.2021 esitatud taotlused elukaaslase, ema ja lapsega kokkusaamiseks.
9.X esitas 03.11.2022 taotluse nõuda Justiitsministeeriumilt välja auditaruanne ja võtta see haldusasja materjalide juurde.
10.Tallinna Vangla esitas kohtule 24.11.2022 ja 12.01.2023 vastavalt vastuse kohtunõudele ja täiendava seisukoha koos tõenditega. Vastustaja vaidles kaebaja 03.11.2022. a taotlusele vastu.
11.Kohus jättis 02.02.2023. a määrusega kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata ja keeldus haldusasja materjalide juurde kaebaja taotletud täiendavate tõendite (Justiitsministeeriumi audit) võtmisest. Sama määrusega võttis kohus haldusasja materjalide juurde vastustaja esitatud tõendid ning määras pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus otsustas 02.02.2023. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, teatades menetlusosalistele kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Poolte seisukohad
12.Kaebaja esitas 18.08.2021 vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/21/231-1, paludes hüvitada tervisele tekitatud kahju üksiktingimustes hoidmise eest Tallinna Vanglas 15.06.2020-25.01.2021. Alates 15.05.2020-25.01.2021 keelati kaebajale nii lühiajalised kui pikaajalised kohtumised, alternatiivseid lahendusi ei võimaldatud. 25.01.2021 viis Tallinna Vangla kaebaja õigusvastaselt üle Tartu Vanglasse, jättes ilma abikaasaga kohtumisest, mis oli planeeritud 30.01.2021. 26.10.2021. a vastusega nr 55-37/21/231-2 jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
13.Tallinna Vanglasse saabus kaebaja 15.06.2021, kus kohe pandi põhjendamata üksinda kambrisse. Üksiktingimustes hakkas kaebaja psüühiline seisund märgatavalt halvenema. Kaebaja väitel hakkas ta tundma ärevust, närvilisust, pidevaid peavalusid, paanikat, ärritust, tekkis depressioon, halb uni ja tähelepanu. Ta hakkas kuulma erinevaid hääli oma peas. Kaebaja tundis end halvasti moraalselt ja füüsiliselt, mõtles korduvalt teha eluga lõpparve. Selle tõttu algasid vanglas erineva iseloomuga probleemid. Vastavalt 18.06.2021. a ekspertiisiaktile nr 7.1-3/371 on tal psüühikahäire-F61.0. Vangla psühhiaater tuvastas 19.06.2021 kaebajal psüühikahäire F43.2. Selliste psüühikahäirete korral ei ole arukas paigutada inimest üksiktingimustesse, kuna selline keskkond provotseerib tahtmatult uusi psüühikaprobleeme.
14.Kaebaja psüühikaseisund on halvenenud, mida tõendavad 15.06.2020-11.11.2021 meditsiinitõendid. Kaebaja on sunnitud psüühilise seisundi toetamiseks võtma psühhotroopseid vahendeid kolm korda päevas 8 tabletti, samuti valuvaigisteid, kuna tal on tihti peavalud s.o lisaks veel 2-3 tabletti. Vanglaametnikud tekitasid olukorra (üksikkambris hoidmine), mis viis hingeliste kannatusteni ja psüühilise tervise häireni, mida tuleb nüüd toetada psühhotroopsete vahenditega.
15.Alates 15.06.2021 keelas vangla kaebajale kohtumised sugulaste ja lastega. Alternatiivseid lahendusi vangla ei andnud, näiteks videokohtumisi jne. Vangla piiras kohtumisi COVID-19 ettekäändel. Kaebaja ei saanud 15.06.2020-25.01.2021 ühtegi pikaajalist kohtumist oma sugulastega ja lastega. Kaebaja pikaajalise kohtumise taotlusi ema ja tütrega ignoreeriti. Vangla oleks võinud leida lihtsa ja ratsionaalse lahenduse ning leida alternatiivseid lahendusi või lasta kohtumistele negatiivse PCR-testi alusel. Kõik kohtumised olid keelatud ja ei mingit alternatiivi. Ametnike tegevused tekitasid kaebajale veel rohkem moraalset ja psüühilist kahju. Kaebajal on halvenenud suhted emaga, mis on juhtunud tänu ametnikele, kes jätsid ilma sidest emaga. Telefoni teel või kirja teel ei saa probleeme lahendada. Vangla sekkus liigselt pereellu, arutades kaebaja vanust, suhteid peres. Nagu vangla tõlgendab ja arutleb kaebaja elu ja suhete üle vastuses nr 5-37/21/231-2, on lubamatu.
16.25.01.2021 viis vangla kaebaja Tallinna Vanglast õigusvastaselt üle Tartu Vanglasse ja jättis kaebaja ilma kohtumisest abikaasaga, mis oli planeeritud Tallinna Vanglas 30.01.2021. Tallinna Vangla on varem rikkunud kaebaja õigusi analoogilisel moel. Tallinna Vangla ignoreerib Riigikohtu otsust ja tegeleb omavoliga, mis ei ole täitevvõimule õiguspärane. Kaebaja ei ole seksuaalkuritegu toime pannud, teda lihtsalt rõõnati. Kuna kaebaja on täitmisplaani alusel arvel Tallinna järgi, peab ta asuma Tallinna Vanglas. Naine külastas teda Tallinna Vanglas 2020. a iga kuu. Tallinna Vangla teadis, et kaebaja naisel on kaks alaealist last. Vangla juhtkond teadis, et pärast üleviimist algavad kaebajal peres probleemid ja teostas üleviimise ainult kahjustamiseks.
17.Vangla oma tegevustega tekitas moraalset kahju, samuti rikkus kaebaja era- ja pereelu ning tekitas füüsilist kahju, kuna ta piinles nendes tingimustes, milles vangla teda hoidis. Kaebaja taotleb vanglalt õiglase kompensatsiooni välja mõistmist tekitatud kahju eest.
18.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
19.Tallinna Vangla on 26.10.2021. a vastuses nr 5-37/21/231-2 kahju hüvitamise taotlusele kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjalikult analüüsinud ja oma seisukohti põhjendanud. Vastustaja jääb täielikult oma seal esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada kaebuse lahendamisel. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mis tuleks kaebajale riigivastutuse seaduses sätestatud korras hüvitada.
20.Kaebaja riskihindamise ankeedi andmetest nähtuvalt on kaebaja avaldanud, et emaga on läbisaamine halb ning ema süüdistab kaebajat kõikides hädades ja vigades. Riskihindamise ankeedi kohaselt ei elanud kaebaja vabaduses viibimise ajal koos oma lastega, vaid koos uue elukaaslase ning tolle lastega. Kuna kaebaja elukaaslane ei kvalifitseerunud VangS § 25 lg-s 1 sätestatud kokkusaajate ringi, puudus kaebajal õigus elukaaslasega pikaajalisi kokkusaamisi saada. Juulis ja augustis võimaldati kaebajale kaks lühiajalist kokkusaamist kuus ning järgnevatel kuudel (v.a. jaanuaris 2021) olid kaebajale tagatud lühiajalised kokkusaamised VangS § 24 lg-s 1 ja VSkE § 39 lg-s 2 sätestatud minimaalses mahus. Vangla ei võimaldanud COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise ja vangla julgeoleku ning kinnipeetavate ja vangla ametnike tervise kaitse tagamise vajadusest tingituna kaebajale küll pikaajalisi kokkusaamisi ema ja oma lapsega, kuid kaebajal oli võimalik taotleda nimetatud isikutega lühiajalisi kokkusaamisi, mida kaebaja aga kordagi ei teinud, taotledes lühiajalise kokkusaamisi vaid elukaaslasega ning ühel juhul ka tolle lastega. Pikaajalisi kokkusaamisi ema ja lapsega hakkas kaebaja esmakordselt taotlema alles siis, kui Tallinna Vanglas nende toimumisele piirangud kehtestati. Ühtegi Tallinna Vangla direktori asjakohast käskkirja ei ole kohtumenetluses õigusvastaseks tunnistatud ning käskkirjades kehtestatud piiranguid on erinevates kohtumenetlustes peetud proportsionaalseteks.
21.Tallinna Halduskohus hindas juba 22.02.2021. a otsuses asjas nr 3-20-1646 kaebaja üksikvangistuses hoidmist alates 15.06.2020 puudutavaid tõendeid ning pidas Tallinna Vangla tegevust õiguspäraseks. Vastustaja on nii asja nr 3-20-1646 kui ka käesoleva kohtuasja raames edastanud kohtule tõendeid kaebajale osutatud tervishoiuteenuse ning kaebaja suhtlemisvõimaluste kohta.
22.Vastustaja hindas kaebaja kahjunõude lahendamisel kaebaja terviseseisundit vaid aspektist, kas kaebajal oli vaidlusalusel perioodil tervisest tingitud välistusi üksinda kambris viibimisele. Vangla ei saanud kaebaja paigutamise ajal arvestada hilisemate diagnoosidega või tema terviseseisundi muutumisega peale Tallinna Vanglast ära paigutamist. Kuivõrd kaebaja paikneb alates 25.01.2021 Tartu Vanglas, puudub Tallinna Vanglal alates nimetatud kuupäevast igasugune teave kaebaja terviseseisundi kohta, sh kaebaja kohta koostatud väidetava ekspertiisiakti nr 7.1-3/371 või ajavahemiku 25.01.2021-19.01.2022 tervisetõendite kohta.
23.Õiguskantsleri seisukoht kinnipeetavatele lühema kartserikaristuse kandmise või vahistatule rohkema kambrivälise tegevuse võimaldamise kohta, ei anna alust vangla tegevuse õigusvastaseks lugemiseks. Õiguskantsleri seisukohad ei ole siduvad ning olukorras, mil kehtivad siseriiklikud aktid sätestavad distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks (VangS § 63 lg 1 p 4; käesoleval juhul jäi kaebaja kartseris viibimise aeg alla nimetud määra) ja kohustavad imperatiivselt vahistatut hoidma ööpäev läbi lukustatud kambris välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib (VangS § 90 lg 3; kaebaja ei töötanud ega õppinud), on vangla järginud seaduses sätestatut.
24.Vastustajal menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht
Kohtu tõlgendusel taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist kolmel alusel: 1) üksiktingimustes hoidmisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.06.2020-25.01.2021, millega tekitati kaebaja tervisele kahju; 2) naise, lapse ja emaga lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste piiramine ajavahemikul 15.06.2020-25.01.2021, millega alandati kaebaja väärikust ja rikuti tema era- ja perekonnaelu; 3) 30.01.2021 abikaasaga kohtumise võimaldamata jätmine seoses kaebaja etapeerimisega 25.01.2021 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, millega rikuti kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatust.
26.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesolevas asjas leiab kohus, et vastustaja jättis õiguspäraselt kohtueelselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kohus nõustub üldjoontes Tallinna Vangla seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
27.Vaidlus puudub, et kaebaja paiknes Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.06.2020 kuni 25.01.2021. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (tl 49) andmetel paiknes kaebaja Tallinna Vanglas: - ajavahemikul 15.06.2020 -31.08.2020 teise üksuse kambris nr S6-08 vahistatu režiimil; - ajavahemikul 31.08.2020-17.11.2020 eraldatud lukustatud kambris Tallinna Vangla 31.08.2020. a käskkirja nr 1-20/1-2/204 alusel; - ajavahemikul 17.11.2020-27.11.2020 kartserikambris Tallinna Vangla 16.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/738 alusel; - ajavahemikul 27.11.2020-28.11.2020 eraldatud lukustatud kambris Tallinna Vangla 31.08.2020. a käskkirja nr 1-20/1-2/204 alusel; - ajavahemikul 28.11.2020-12.12.2020 kartserikambris Tallinna Vangla 16.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/738 alusel; - ajavahemikul 12.12.2020-24.12.2020 kartserikambris Tallinna Vangla 27.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/775 alusel; - ajavahemikul 24.12.2020-25.01.2021 teise üksuse kambris nr S6-08 vastuvõturežiimil.
28.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.12.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-206472 mõisteti X süüdi ja määrati karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata. Seega oli kaebaja VangS § 2 tähenduses kinnipeetav alates 03.12.2020.
29.Haldusasjas nr 3-20-1646 jättis Tallinna Halduskohus 22.02.2021. a otsusega (jõustunud 25.03.2021) rahuldamata Xi kaebuse tuvastada kaebaja üksiktingimustes hoidmine alates 15.06.2020 õigusvastasus ning keelata kaebaja üksiktingimustes hoidmine. Tallinna Halduskohus leidis (otsuse p 27), et ajal, mil kaebaja oli vahistatu staatuses paigutas Tallinna Vangla kaebaja õiguspäraselt üksinda kambrisse, samuti kohaldati kaebaja suhtes õiguspäraselt lukustatud kambris viibimise režiimi.
30.Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasus kaebaja paigutamisel üksinda kambrisse alates vanglasse saabumisest, s.o 15.06.2020 kuni
haldusasjas nr 3-20-1646 vaidlustatud Tallinna Vangla 31.08.2020. a käskkirjaga nr 1-20/12/204 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) lõpetamiseni, s.o 28.11.2020 (Tallinna Halduskohtu 22.02.2021. a otsuse p 4). Kuivõrd vastustaja tegevus kaebaja suhtes tema paigutamisel ajavahemikul 15.06.202030.11.2020 üksinda kambrisse oli õiguspärane, siis on täitmata hüvitamisnõude rahuldamise eeldus ehk haldusorgani õigusvastane tegevus RVastS § 7 lg 1 kohaselt. Kuna avaliku võimu kandja tegevus oli õiguspärane, ei ole vajalik hinnata ülejäänud kahju hüvitamise eeldusi. Kohus jätab rahuldamata kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude üksiktingimustes hoidmisel ajavahemikul 15.06.2020-28.11.2020, tuginedes haldusasjas nr 3-20-1646 tehtud jõustunud kohtuotsusele Xi kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
31.Tallinna Vangla on seisukohal, et kahju hüvitamise taotlus tuli rahuldamata jätta ka perioodi 29.11.2020-25.01.2021 üksiktingimustes hoidmist puudutavas osas.
32.Perioodil 29.11.2020-24.12.2020 kandis kaebaja kartserikaristust Tallinna Vangla 16.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/738 ja 27.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/775 alusel. Kaebaja vaidlustas vaidega mõlemad käskkirjad, kuid Tallinna Vangla 15.12.2020. a vaideotsusega nr 5-15/20/377-2 ja 29.12.2020. a vaideotsusega nr 5-15/20/449-2 jäeti kaebaja vaided rahuldamata. Vangla leiab, et kaebaja kartserikambris paiknemine kehtivate käskkirjade alusel ei olnud õigusvastane, ei põhjustanud kaebajale üleelamisi, tuginedes raviloo kannetele, ning ei ületanud VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära.
33.VangS § 63 lg 1 p 4 alusel võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.
34.Asjas esitatud tõendite kohaselt oli kaebaja seega Tallinna Vanglas paigutatud kartserikambrisse 26 päeva jooksul (28.11.2020 kella 13.00 kuni 24.12.2020 kella 13.00). Kohtule edastatud haigusjuhtude väljavõttest (tl 28-29) pöördus kaebaja nimetatud ajavahemiku jooksul vangla meditsiiniosakonna poole 07.12.2020, kurtes selja- ja peavalusid – haigusjuht nr A21042 20. Kaebaja soovis kartserisse päevaks ka madratsit. Arsti 07.12.2020 kokkuvõtte ja soovituste järgi puuduvad seljauuringud ning ei nähtu varasem madratsi ettekirjutus, arst määras kaebajale ravimi ja diagnoosiks M54.9 – täpsustamata seljavalu. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kaebajale oleks terviseseisundi tõttu olnud välistatud kartserikambris viibimine või see oleks põhjustanud kaebajale uusi tervisehädasid.
35.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X seoses Tallinna Vangla 16.11.2020. a käskkirjaga nr 5-2/20/738 vaidemenetluse ajal Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse – haldusasi nr 3-20-2269. Kohus jättis 26.11.2020. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebaja terviseseisundit jälgitakse vanglas, pöördumatute tagajärgede oht puudub ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus ning vangla katkestab kartserikaristuse ajutiselt, võimaldades 28.11.2020 Xil lühiajalisel kokkusaamisel osaleda. Samuti vaidlustas X vaidemenetluse kestel Tallinna Vangla 27.11.2020. a käskkirja nr 52/20/775, kuid Tallinna Halduskohtu 12.01.2021. a määrusega asjas nr 3-20-2452 jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
36.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks kaebusega vaidlustanud Tallinna Vangla 16.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/738 ja 27.11.2020. a käskkirja nr 5-2/20/775. Kokkuvõttes oli tegemist kehtivate ja õiguspäraste käskkirjadega, millega kaebaja kartserikambrisse paigutati, ning karistuste täitmise ajal ei leidnud ka halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusi läbi vaadates, et kaebaja terviseseisundi tõttu oleks välistatud kartserikambris viibimine.
37.Kohus mõistab, et kaebaja arvates ei võtnud vastustaja tema paigutamisel vanglas arvesse terviseseisundit ja üksikvangistuse mõju kaebajale. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale praeguses asjas ette heita kinnipeetava terviseseisundi arvestamata jätmist. Kaebaja on põhjalikult 15.06.2020 Tallinna Vanglasse saabumisel arsti poolt üle vaadatud (haigusjuht nr A10489, tl 28), seega oli kaebaja terviseseisund vanglale teada. Kaebaja terviseseisundiga ei saa vabandada allumatust vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole kaebaja suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ehk üksikvangistuse rakendamine, siis ei saa kohus anda hinnangut, kas kaebaja terviseseisundiga oli kooskõlas üksikvangistuses hoidmine. Kohtu hinnangul on kaebaja terviseseisundiga siiski vangla igakülgselt arvestanud ja vajalikku arstiabi on kaebajale muuhulgas lähtudes tema diagnoosist osutatud. Arsti 07.12.2020 kannetest (tl 29) nähtuvalt ei ole sedastatud kinnipeetaval aktuaalseid psüühikahälbeid, pigem on psüühiline seisund kompenseeritud ja kaebaja püüab ekspertiisi poolt püstitatud isiksushäire diagnoosi pöörata enda kasuks. Arst soovitas kliinilise psühholoogi uuringuid ja märkis 07.12.2020 kaasnevaks diagnoosiks F68.1 – somaatiliste või psüühiliste sümptomite tahtlik tekitamine 28.09.2020 tuvastatud põhidiagnoosi F61.0 – segatüüpi isiksusehäired juurde.
38.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei nõudnud kahju hüvitamise taotluses (tl 21-23) hüvitist temale tekitatud väidetava tervisekahju eest ega väitnud ka seda, et mõju tema üksikvangistusele oleks hiljem ilmnenud. Samuti ei ole kaebaja vanglale 18.08.2021. a kahjunõude esitamisel teinud mingitki viidet 18.06.2021. a ekspertiisiaktile nr 7.1-3/371 või hilisematele terviseandmetele, mis tema terviseseisundi halvenemist kinnitaksid. Olukorras, mil kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotluse esitamisel tuginenud oma tervise halvenemisele ning vangla ei ole saanud sellega arvestada kahju hüvitamise taotluse lahendamisel, ei saa kaebaja sellistele uutele asjaoludele viidata kohtumenetluses ning nõuda nende kohtuasjas kogumist.
39.Eeltoodule tuginedes jätab kohus rahuldamata kaebuse seoses ajavahemikul 29.11.202025.01.2021 Tallinna Vanglas üksiktingimustes hoidmisega. Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
40.Alates 24.12.2020 kuni 25.01.2021 paiknes kaebaja vastuvõturežiimil ja tema suhtlemisning liikumisvabadust oli piiratud VSKE § 8 lg 4 alusel.
41.Tallinna Vangla direktori 10.12.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/56 oli vaidlusalusel ajavahemikul piiratud ka Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse paigutatud kinni peetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust, kohaldades COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid.
42.Kaebajal toimus 28.12.2020 lühiajaline kokkusaamine elukaaslasega ning kaks kokkusaamist (30.12.2020 ja 05.01.2021) kaitsjaga. Kaebajal oli võimalik vaadata televiisorit, kuulata raadiot, kasutada telefoni (tl 76-94), lugeda raamatuid ja ajalehti. Kaebajal oli võimalik viibida jalutusboksis värskes õhus üks tund päevas ning tegeleda kehakultuuriga nii jalutusboksis kui kambris.
43.Vastavalt VangS § 24 lg-le 1 on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.
44.Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 39 lg-st 2 tulenevalt võimaldatakse vahistatule samuti kokkusaamisi vähemalt üks kord kuus ja kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi.
45.VSKE § 45 järgi võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.
46.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla Kodukord“ (Kodukord) p 12.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda ühes kalendrikuus kuni kaks lühiajalist kokkusaamist.
47.Tallinna Vangla direktor piiras 27.08.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/44 alates 27.08.2020 vahistatute ja süüdimõistetute vanglavälist suhtlemisvabadust peatades mh Kodukorra 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõttu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise ning p-s 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute (veel registreerimata) pikaajaliste kokkusaamiste toimumise.
48.Tallinna Vangla direktor jätkas 25.09.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/45 piiranguid kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste toimumise osas, kuid lõpetas osaliselt lühiajaliste kokkusaamistele kehtestatud piirangud, kehtestatudes alates 28.09.2020 ajutise erisusena kinnipeetavale õiguse taotleda vaid ühte lühiajalist kokkusaamist kuus. Piirangute kohaldamist jätkati Tallinna Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/50.
49.Tallinna Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/52 lõpetati alates 06.11.2020 kinnipeetavatele pikaajaliste kokkusaamiste lubamine, lubatuks jäid vaid lühiajalised kokkusaamised, mida erisusena võimaldati üks kord kuus. Nimetatud piirangute kohaldamist jätkati Tallinna Vangla direktori 10.12.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/56.
50.Vangla asus kohtueelselt seisukohale, et kahjunõude aluseks olevad piirangud olid õiguspärased ning vangla ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja soov saada talle soovitud mahus kokkusaamisi ei kaalunud üles vangla vajadust tagada vangla ja ühiskonna julgeolek ning teiste kinnipeetavate elu ja tervise kaitse. Kaebajal toimus Tallinna Vanglas kaheksa lühiajalist kokkusaamist elukaaslasega – 06.07.2020, 17.07.2020, 06.08.2020, 19.08.2020, 12.09.2020, 10.10.2020, 28.11.2020 ja 28.12.2020 (tl 75). Seega oli kaebajale tagatud õigusaktides sätestatud minimaalne lühiajaliste kokkusaamiste maht tagatud. Kaebaja elukaaslane ei kvalifitseeru VangS § 25 lg 1 kohasesse kokkusaajate ringi. Seetõttu ei oleks kaebajale võimaldatud elukaaslasega pikaajalisi kokkusaamisi ka juhul, kui poleks kehtinud vanglas COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Vangla leidis, et kaebaja ei toonud välja, mil viisil on emaga pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumisega saanud kahjustada tema peresidemed. Vangla hinnangul ei anna täiskasvanud lapse ja ema vaheline pikaajaline kokkuusaamine võrreldes lühiajalise kokkusaamisega juurde olulist lisaväärtust.
51.Tartu Vanglas 24.08.2021 alustatud riskihindamise ankeedist nähtuvalt (tl 105p) on kaebajal varasematest abieludest sündinud kaks tütart – D. K. (sünd 23.05.2014) ja A. P. (sünd 22.05.2003), kellega kaebaja on praeguse elukaaslase väitel suhelnud ja mõlema tütre emadega on suhted enam-vähem normaalsed; kaebajal on emaga läbisaamine halb, suhtleb peamiselt elukaaslase ja isaga. Tallinna Vangla esitatud telefonikõnede väljavõttest nähtuvalt (tl 76-94) helistas kaebaja oma emale Tallinna Vanglas viibides ja suhtles temaga telefoni teel, nagu kaebaja on ise kohtule ka väitnud 25.04.2022. a avalduses. Kaebaja taotles emaga ja lapse D. K.-ga pikaajalisi kokkusaamisi Tallinna Vanglas, kuid ei soovinud nendega lühiajalisi kokkusaamisi, nagu ta taotles oma elukaaslase ja viimase lastega (tl 147-167).
52.Tallinna Vanglas oli seega kinnipeetavate kokkusaamiste piiramine vaadeldaval ajavahemikul seotud koroonaviirusest tulenevate üldiste piirangutega. Kohus nõustub
vastustaja põhjendustega ning jätab rahuldamata kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses elukaaslase, lapse ja emaga lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste piiramisega ajavahemikul 15.06.2020-25.01.2021. Kaebaja õiguste riive oli põhjendatud viiruse leviku tõkestamiseks ning kaebaja väärikust ei alandatud ega era- ja perekonnaelu puutumatust ei riivatud kõiki asjaolusid arvestades määral, mis õigustaks hüvitamisnõude rahuldamist. Kaebajal oleks olnud võimalik taotleda lühiajalisi kokkusaamisi oma ema ja lapsega, mida ta ei teinud.
53.Justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaan“ näeb ette meessoost kinnipeetava, kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse (§ 5 lg 3 p 1).
54.Kuivõrd kaebaja tunnistati kohtuotsusega asjas nr 1-20-6472 süüdi KarS § 141 lg 1, § 25 lg 2, § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 4231, § 349 ja § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja määrati karistuseks vangistus, siis tuli Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 alusel kaebaja paigutada Tartu Vanglasse. Kuigi kaebaja hinnangul ei ole ta seksuaalse enesemääramise vastast kuritegu toime pannud, pole halduskohtul ega vanglal pädevust kaebajale süüks pandud kuritegu ümber kvalifitseerida teisiti kui kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega seda tehti.
55.Tartu Halduskohus rahuldas 16.11.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-21-236 Xi kaebuse ning tuvastas kaebaja 25.01.2021 toimunud Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamise ja Tallinna Vanglas 30.01.2021 toimuma pidanud lühiajalisest kokkusaamisest ilmajätmise õigusvastasuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus Tartu Halduskohtu otsus 13.01.2022.
56.Seega on kohtuotsusega tuvastatud Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuses seoses 25.01.2021 kaebaja ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ning 30.01.2021 toimuma pidanud lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega.
57.HKMS § 41 lg-s 5 on sätestatud, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
58.Riigikohus on korduvalt leidnud, et põhiõiguste rikkumine ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahju hüvitamist rahas. Nt haldusasjas nr 3-3-1-43-11 tehtud lahendis selgitas Riigikohus, et rahas hüvitamine oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele ning mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017. a otsus asjas nr 3-15-3177).
59.Kohtu hinnangul ei rikutud kaebaja põhiõigusi praegusel juhul 30.01.2021 elukaaslasega lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega ja seoses kaebaja etapeerimisega 25.01.2021 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse intensiivsusega, mis õigustaks kaebajale rahalise hüvitise määramist ning hüvitamiskaebuse rahuldamist. Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega on piisav hüvitamaks kaebajale tekitatud mittevaralist kahju.
60.Kohus jätab hüvitamiskaebuse täies ulatuses rahuldamata.
61.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab poolte menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ja menetlusdokumentide
kaebajale tõlkimise tõlkekulud jäävad menetlusabina riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
62.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.