Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 18.03.2022, Tartu 3-21-2674 Vjatšeslav Koguti kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 15.06.202025.01.2021 üksikvangistuses hoidmisega, lühi- ning pikaajaliste kokkusaamiste piiramisega ja 30.01.2021 kokkusaamise võimaldamata jätmisega
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.03.2022. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja - Vjatšeslav Kogut Vastustaja - Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.03.2022. a määruse resolutsiooni punkt kaks muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Vjatšeslav Koguti kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ajavahemikul 15.06.2020-25.01.2021 üksikvangistuses hoidmisega, lühi- ning pikaajaliste kokkusaamiste piiramisega ja 30.01.2021 kokkusaamise võimaldamata jätmisega.
2.Tallinna Vangla esitas 04.03.2022 vastuse kaebusele koos asjakohaste haldusmenetluse dokumentidega. Vastustaja esitas halduskohtule vastuse lisadena materjalid, millele vangla kahjunõude lahendamisel tugines, muuhulgas kaebaja riskihindamise ankeedi (lisa 9), mille osas taotles menetluse kinniseks kuulutamist ja kaebajal sellega tutvumisõiguse piiramist.
Tartu Halduskohus kuulutas 08.03.2022. a määrusega haldusasja menetluse riskihindamise ankeedi nr 169100 osas kinniseks (resolutsiooni punkt 1) ja piiras kaebaja õigust tutvuda eelnimetatud riskihindamise ankeediga ning saada sellest koopiaid (resolutsiooni punkt 2).
4.Halduskohus leidis, et vastustaja taotleb 04.03.2022. a vastuses riskihindamise ankeeti kaebajale mitte edastada, kuna tegemist on avaliku teabe seaduse (AvTS ) § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega – riskihindamise küsimustik ja selle juurde kuuluvad hinnangud on metoodika osa, mille teatavaks saamine annab kinnipeetavatele võimaluse riskihindamise hinnangute ja selle lõpptulemusega manipuleerida. Seetõttu palub vastustaja kuulutada menetlus HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel riskihindamise ankeeti puudutavas osas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks ja piirata kaebaja õigust nimetatud dokumendiga tutvuda.
5.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
6.Kohus kuulutab avaliku korra tagamiseks haldusasja nr 3-21-2674 menetluse riskihindamise ankeedi nr 169100 osas kinniseks asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks HKMS § 77 lg 1 koostoimes TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel. Tallinna Vangla 04.03.2022. a vastuses esitatud põhjendused on veenvad ja kohtupraktika toetab seisukohta, et riskihindamise ankeet sisaldab AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ning on sellest tulenevalt mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks (nt Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2021. a määrus asjas nr 3-20-469, p 7).
7.Kohtu arvates, et on põhjendatud piirata kaebaja õigust tutvuda riskihindamise ankeediga nr 169100. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1, võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Kohus leiab, et kaebaja huvi riskihindamise ankeediga tutvumiseks ei kaalu üles põhjendatud vajadust varjata kaebaja ees teavet vangla töömeetodite kohta.
8.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHK 15.05.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Saladuse hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
9.Praeguses menetlusetapis ei ole teada veel asja läbi vaatamise vorm. Kui kohus istungit käesolevas kohtuasjas ei korralda, siis on piiratud kaebaja õigus tutvuda riskihindamise ankeediga ja saada sellest koopiad.
10.Vanglas koostatava riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu piiramist on peetud korduvalt põhjendatuks ka senises kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018. a määrus asjas nr 3-18-2024 p 12; 27.09.2016. a määrus asjas nr 3-16-1146 p 11). Kuna riskihindamise ankeet on terviklik dokument, mida ei ole selle mõistmist raskendamata võimalik jagada osadeks, siis ei saa kaebajale võimaldada juurdepääsu tema kohta koostatud riskihindamise ankeedile ka osaliselt (Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2021. a määrus asjas nr 3-20-469, p 9).
11.V. Kogut esitas 14.03.2022 Tartu Halduskohtu 08.03.2022. a määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse selles osas tühistada. Kaebaja leiab, et vastustaja ja halduskohus leiavad ebaõigesti, et riskid, mis määravad tema era- ja pereelu, on kaebaja jaoks suletud informatsioon ja tal ei ole õigust tutvuda sellega, mida vangla märkis tema era- ja pereelu osas. Nimetatud informatsioon on teistele inimestele salajane, aga isiklikult kaebajale ei saa tema era- ja pereelu informatsioon salajane olla ning juurdepääs sellisele infole peab olema antud. Kaebajal peab olema õigus ja võimalus enda kaitseks tutvuda ja analüüsida seda infot, mille vangla kohtule esitas. Kui kaebaja eest püütakse varjata seda, mis puudutab isiklikult kaebajat ja tema elu, viitab see sellele, et vangla kas salaja jälgib kaebajat õigusvastaselt või on infot võltsitud ja see ei ole tõene, mida on, tutvudes riskidega, ilmselt kerge tõendada kaebajal enda kaitsmise käigus kohtus. Kohus ja vangla rikuvad kaebajale tõendile juurdepääsu piirates PS § 26 ja § 44.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Tartu Ringkonnakohus leiab, et V. Koguti määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ükski määruskaebuses esitatud vastuväide ei anna alust halduskohtu 08.03.2022. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks.
13.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, s.h avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset ning HKMS § 79 lg 2 alusel tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustama võimalik.
14.Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse PS § 24 lg-st 2 tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta, riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust võrdsele kohtlemisele (PS §‐d 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (RKHKm 22.11.2017 asjas nr 3-17-911, p 23). Seega tuleb kaaluda ühelt poolt vastustaja huvi saladuse hoidmiseks ning teiselt poolt kaebaja õigust tutvuda riskihindamise ankeediga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse.
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et riskihindamise ankeet nr 169100 sisaldab AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ning on sellest tulenevalt mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks on sellele juurdepääsu piiramine vajalik ja põhjendatud.
16.Tallinna Vangla tugines oma vastuse kohaselt kaebaja kahjunõude lahendamisel kaebaja suhtes koostatud riskihindamise ankeedis nr 169100 kajastatud andmetele ning seega tuleb möönda kaebaja õigustatud huvi tutvuda kõnealuse ankeediga. Olenemata sellest, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 2 järgi selgitatakse kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja huvi riskihindamise ankeediga tutvumiseks kaalukam vastustaja huvist riskihindamise ankeedi varjamiseks kaebaja ees. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab
informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite ja kinnipeetavale antava ohu- ja riskihinnangu kujunemise kohta. Selliste andmete kinnipeetavale teatavaks saamine võib ohustada riskihindamise tulemuse õiget kujunemist ja vangla julgeolekut, sest kinnipeetaval on võimalik esitatava teabega vanglat mõjutada.
17.Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava õigust tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju on antud juhul piiratud vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks. Haldusasja materjalidega tutvumise piirangust tulenev ebavõrdsus kaebaja ja vastustaja vahel ei ole suur. Seega ei riiva kaebaja toimikuga tutvumise piiramine riskihindamise ankeedi osas tema õigusi ülemäära intensiivselt.
18.Vanglas koostatava riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu piiramist on peetud korduvalt põhjendatuks ka senises kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018. a määrus asjas nr 3-18-2024; 27.09.2016. a määrus asjas nr 3-16-1146 ja 14.05.2021. a määrus asjas nr 3-20-469). Kuna riskihindamise ankeet on terviklik dokument, mida ei ole selle mõistmist raskendamata võimalik jagada osadeks, siis ei saa kaebajale võimaldada juurdepääsu tema kohta koostatud riskihindamise ankeedile ka osaliselt.
19.Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist V. Koguti suhtes läbi viidava kriminaalmenetlusega, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited selle kohta, et kaebaja eest tõendi varjamine viitab sellele, et vangla kas salaja jälgib teda õigusvastaselt või on infot võltsitud ja see ei ole tõene, mida oleks kaebajal ilmselt kerge kohtus tõendada enda kaitsmise käigus juhul, kui ta saaks kõnealuse riskihindamise ankeediga tutvuda. Asjakohased ei ole ka määruskaebuses toodud väited, et tõendile juurdepääsu piirates rikutakse PS § 26 ja § 44. PS § 26 räägib igaühe õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele ning § 44 igaühe õigusest vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Ringkonnakohtu jaoks ei ole määruskaebuse põhjenduste alusel kuidagi äratuntav see, et piirates kaebaja õigust tutvuda vanglas tema kohta koostatud riskihindamise ankeediga, rikutakse samas ka kaebaja õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Samuti ei ole riskihindamise ankeedi näol ilmselgelt tegemist üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga PS § 44 mõttes. Muuhulgas ütleb PS § 44 aga ka seda, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei ole kohustatud andma isikule näiteks selliseid andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud ega ka eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid.
20.Eeltoodu alusel jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.03.2022. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.