Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil (lg 1). Andmekogu ametlik nimetus on „Infosüsteem POLIS” (lg 2). Politsei andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lg 3). Politsei andmekogu põhimääruses sätestatakse politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused (lg 4). Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses (lg 5). Politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses (lg 6). Siseministri 22.12.2009 määrusega nr 92 kehtestatud „Politsei andmekogu põhimääruse“ (määrus nr 92) § 2 lg 1-3 sätestavad, et infosüsteemis töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid, et tagada avalik kord ja siseturvalisus (lg 1). Politseilised ülesanded käesoleva määruse tähenduses on avaliku korra ja siseturvalisuse tagamiseks riigiasutusele pandud ülesanded (lg 2). Infosüsteemi andmeid kasutatakse politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega (lg 3). Politsei andmekogu ülesehituse ja andmekogusse kantavad andmed sätestab PPVS § 10 ja määruse nr 92 § 6 ning milleks on ühiste infoobjektide andmestik; süüteomenetluse andmestik; korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik; ennetava tegevuse andmestik; reageeriva tegevuse andmestik; arestimajade tegevuse andmestik; otsimise andmestik; jälitusmenetluse andmestik. Eeltoodust tuleneb, et Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi (so POLIS andmekogu) eesmärgiks ei ole esiteks avaliku teabe avaldamine nagu leiab ekslikult kaebaja, samuti mitte statistiliste andmete avaldamine. Kohtule ei nähtu kehtivast õiguslikust regulatsioonist, et Politsei- ja Piirivalveamet peaks veel mõnda infosüsteemi, mida kaebaja võiks silmas pidada. Kuivõrd PPA-l puudub eeltoodust tulenevalt seadusest tulenev kohustus kaebaja poolt nimetatud andmete avaldamiseks kaebaja poolt soovitud viisil, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus vastava kohustamisnõude esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab kaebajale veel, et kuritegevusega seotud statistikat avaldab Justiitsministeerium (vt https://www.just.ee/kuritegevuse-statistika ). Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 2 on teabevaldaja kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda ka Justiitsministeeriumi kohustamist kaebaja soovitud viisil statistika avaldamiseks. Kui kaebaja soovib saada mingit konkreetset teavet, mis on avalik teave, siis on tal seaduses sätestatud korras võimalik esitada Justiitsministeeriumile vastav teabenõue. Samuti võib kaebaja pöörduda oma ettepanekuga Justiitsministeeriumi poole vastavalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.