lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1048/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1048/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 37 lg 1, 2, 3TöökohustusHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1048/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.04.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-21-1975/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.09.20233-21-1975/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1048

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 52/21/86 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1048 muutmata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HMS § 63 lg 2Tühine haldusakt
VangS § 38 lg 22Tööga kindlustamine vanglas
VangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused
HKMS § 215
HKMS § 213
HKMS § 223
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1048

1.Tallinna Vangla määras 13.01.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/35 X ajavahemikul 14.01.– 05.03.2021 vangla majandustöödele abitööliseks.
2.Tallinna Vangla karistas 17.02.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/86 X vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest noomitusega. VangS § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus töötada. Kaebaja määrati 13.01.2021 käskkirjaga majandustööde abitööliseks. Vanglaametnik andis kaebajale 17.01.2021 korralduse minna tööle, kuid kaebaja keeldus korralduse täitmisest. Vanglaametniku korraldus ei olnud tühine, mis oleks õigustanud selle täitmata jätmist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2; Riigikohtu 30.05.2012 otsus nr 3-3-1-14-12, p 10). Kaebaja tõi vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumise põhjusena välja terviseprobleemid. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole selleks võimeline tervislikel põhjustel. Sotsiaalkindlustusameti andmetel määrati kaebajale alates 16.05.2012 politseiametniku töövõimetuspension ning alates 31.05.2015 on kaebaja töövõime kaotuse määr 80%. Tallinna Vangla arsti LS hinnangul võib kaebaja töötada. Kaebaja on paigutatud kambrisse üksinda ja ta on saanud hakkama oma kambri puhastamise ja korrastamisega. Vangla sisekoristustöid tehakse samamoodi. Seega ei saa kaebaja füüsilised võimed olla töö tegemisel takistuseks. VangS § 63 lg 1 p 1 alusel tuleb kaebajale määrata karistuseks noomitus. Mitteallumine vanglaametniku korraldusele asuda tööle on raske rikkumine. See raskendab korra ja julgeoleku tagamist vanglas ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist (vt ka Riigikohtu 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06). Kaebajal puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused, mistõttu on noomitus proportsionaalne karistus, arvestades rikkumise raskust ja juhtumi asjaolusid. Eeldatavalt mõjub see kaebajale heidutavalt, et ta saaks aru oma rikkumise tõsidusest ja hoiduks edaspidi distsipliinirikkumiste toimepanemisest.
3.Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 15.04.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/154-2 rahuldamata. Vangla arst on hinnanud kaebaja töövõimet enne 13.01.2021 käskkirja andmist ning ka 03.02.2021 tuvastanud, et kaebaja võib teha töid, mis ei ole seotud vasaku käe füüsilise koormusega. Koristamine on tavaline, olmeline tegevus. See pole füüsiliselt raske ega intensiivne töö, selle käigus ei pea tõstma raskeid esemeid ja seda võib teha ühe käega ning kaebaja enda valitud tempos. Rikkumine on tõendatud ja karistus on proportsionaalne (vt ka Riigikohtu 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17).
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tuvastada Tallinna Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/86 õigusvastasus. Vastustaja ei arvestanud, et kaebaja on töövõimetuspensionär. Kaebaja jäi töövõimetuks pärast haavata saamist. Selle tulemusel peab kaebaja regulaarselt tarvitama ravimeid, mille kõrvaltoimena on häiritud kaebaja keskendumisvõime ja koordinatsioon. Kaebaja ei keeldunud 17.01.2021 üldiselt töö tegemisest, kuid kaebaja saab teha üksnes kergemat tööd ja ühe käega. Koristustööd ei sobi kokku kaebaja tervisliku seisundiga, sest nõuavad suuremat füüsilist koormust ja kiirust, kui kaebaja suudab taluda. Koristustööde tegemise tulemusel võib kaebaja tervis halveneda ja töövõimetus süveneda. Vastustaja pole selgitanud, kuidas saab koristustööd teha ühe käega.

2(5)

3-21-1048

5.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 17.02.2021 käskkirja ja 15.04.2021 vaideotsuse põhjenduste juurde. Vangla arst LS hindas 16.06.2020 kaebaja töövõimet ja leidis, et ta võib töötada vangla majandustöödel. LS andis 04.11.2020 kaebajale loa töötada ka kokkupuutel toidu ja joogiveega. Vangla arst oli teadlik, et kaebajal on alates 31.05.2015 osaline töövõime. Kaebajat ei tabanud 17.01.2021 mingi ootamatu terviserike, vaid ta viitas tööst keeldudes oma üldisele terviseseisundile. Seega ei olnud kaebaja terviseseisund muutnud, võrreldes ajaga, kui arst hindas kaebaja võimeliseks tegema vangla majandustöid. Arst hindas kaebaja töövõimet uuesti 03.02.2021 ega tuvastanud tervisest tulenevaid takistusi majandustööde tegemiseks, täpsustades vaid, et kaebaja saab teha töid, mis ei ole seotud vasaku käe koormusega. Vestluses inspektorkontaktisikuga on kaebaja avaldanud, et soovib minna kutsekooli õppima abikokaks ja asuda pärast vanglast vabanemist tööle kokana. Koka töö on ilmselgelt keerukam kui koristustööd ja nõuab tegutsemist kahe käega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 12.04.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus nõustus vastustaja 17.02.2021 käskkirja ja 15.04.2021 vaideotsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Õige pole kaebaja seisukoht, et ta ei keeldunud 17.01.2021 üldiselt tööle minemast, vaid soovis lihtsalt kergemat tööd. Vanglaametniku 17.01.2021 ettekandest nr 1-21-408 saab järeldada vastupidist. Kergema töö tegemise soovile viitas kaebaja alles distsiplinaarmenetluse käigus esitatud seletuskirjas. Vangla arst oli kontrollinud kaebaja võimet teha vangla majandustöid. Kaebaja ei saanud 17.01.2021 veel teada, et tööd, mida tal tuleb teha, käivad talle üle jõu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus ei hinnanud üldse kaebaja väiteid, vaid nõustus lihtsalt kõigi vastustaja põhjendustega. Jääb selgusetuks, kuidas kaebaja oleks saanud korralduse andmise hetkel teada, et korraldus on tühine. Kohtu seisukoht viitab asjaolule, et kaebajal polegi õigust tervislikel põhjustel tööst keelduda ning ta peab laskma alandada enda inimväärikust, täites kõigepealt vangla tühise korralduse ning alles siis (võib-olla) on tal õigus see vaidlustada. Kaebaja on selgitanud, et talle on alates 16.05.2012 määratud töövõimetuspension, tal tuvastati alates 31.05.2015 töövõime kaotus 80% ning säilinud 20% töövõime osas tehti ranged ettekirjutused võimalikult kerge töö tegemiseks. Kaebaja saab teha tööd, mis ei eelda korraga mõlema käe kasutamist. Vastustaja pakutud töö ei vastanud sellele tingimusele. Vastustaja on teadlikult alandanud kaebaja inimväärikust, sest sundis tegema tööd, milleks kaebaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline. Kaebaja ei keeldunud 17.01.2021 üldiselt töö tegemisest, vaid soovis kergemat tööd, sest ei saanud vangla pakutud tööga oma tervise tõttu hakkama. Kaebaja tarvitab pidevalt tugeva toimega ravimeid ja töö tegemine võiks kaebaja olukorda veelgi halvendada. Vanglas ei ole kaebaja saanud vajalikku arstiabi. Vanglas puuduvad vahendid, millega määrata kindlaks kaebaja terviseseisund, mingeid uuringuid ei ole kaebajale tehtud. Kaebaja on käinud spordisaalis, kuid seal on tema roll olnud pigem passiivne. Kaebaja on püüdnud säilitada füüsilist vormi nii palju kui tema tervislik seisund võimaldab. Ka jalgpalli mängib kaebaja passiivselt, põhimõtteliselt seistes. Kaebaja on vanglale väljendanud soovi end arendada ja omandada keevitaja kutse, kuid see ei tähenda, et ta peaks keevitajana tööle asuma. Kaebajal oli VangS § 37 lg 2 p 3 alusel õigus tööst keelduda. Kaebaja tervislikku seisundit arvestades on karistus ebaproportsionaalne.

Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 3(5)

3-21-1048 Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja igapäevane käitumine vanglas ei kinnita apellatsioonkaebuses toodud kirjeldust oma terviseseisundist. Esindaja pole kaebaja tervisega piisavalt kursis või püüab teadlikult näidata kaebaja tervislikku seisundit tegelikust kehvemana. Kaebaja on avaldanud soovi töötada tulevikus abikokana. Kaebaja märkis 23.12.2021 pöördumises, et soovib minna kutsekooli ja omandada keevitaja elukutse ning tulevikus selles valdkonnas töötada. See näitab kaebaja valmisolekut ja võimekust teha rasket füüsilist tööd, milleks on vaja kasutada mõlemat kätt. Kaebaja külastab aktiivselt vangla spordisaali ning tema igapäevases tegevuses ei ole olnud märgata tugevate ravimite mõju. Nt 22.06.2022 pöördumises avaldas kaebaja pahameelt, et tal ei võimaldatud osaleda vangla korraldatud jalgpalliturniiril. Sellest saab järeldada, et kaebaja enda hinnang oma füüsilisele seisundile on piisavalt hea ja ta ei muretse füüsilise koormuse pärast. Häiritud keskendumisvõime ja koordinatsiooni korral ei oleks kaebaja võimeline jalgpalli mängima. Töövõime teeb kindlaks arst, mitte meditsiiniseade. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et vanglas töötamise võimekuse tuvastamiseks peaks tegema konkreetseid terviseuuringuid. Kutseõpe vanglas ei tähenda vaid teooriat, vaid ka praktilist tegevust. Seega pole praeguse vaidluse puhul tähtsust, kas kaebaja asub tulevikus keevitajana tööle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10.Vastustaja määras kaebaja 13.01.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/35 (dtl 48) ajavahemikul 14.01.–05.03.2021 vangla majandustöödele abitööliseks. See oli 17.01.2021 seisuga kehtiv haldusakt, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik – seda hoolimata asjaolust, et kaebaja keeldus andmast allkirja käskkirjaga tutvumise kohta. Vanglateenistuse ametnik andis kaebajale 17.01.2021 korralduse asuda tööle, kuid kaebaja ei täitnud seda korraldust. Halduskohus selgitas õigesti, et tõendite järgi ei soovinud kaebaja 17.01.2021 lihtsamat tööd, vaid keeldus tööst põhjendusega, et on invaliid ega saa tööd teha (dtl 50). Nõusolekule teha kergemaid töid viitas kaebaja alles 29.01.2021 seletuskirjas (dtl 54).
11.Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu 30.05.2012 otsus nr 3-31-14-12, p 10). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine järgmistel juhtudel: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise või 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebajale 17.01.2021 antud korraldus asuda tööle ei vasta ühelegi tühise haldusakti tunnusele. Seega oli kaebajal kohustus täita vanglaametnike korraldus ja asuda tööle. Kaebaja inimväärikust ei alanda see, et tal on kohustus täita vanglaametniku kehtiv korraldus ja selle õiguspärasust kontrollib kohus tagantjärele.
12.Töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole selleks võimeline tervislikel põhjustel (VangS § 37 lg 2 p 3). Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma, sh ajutise töövõimetuse tõttu (VangS § 38 lg 22; justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 2 p 5). Vanglas töötamisele kohaldub ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4, mille alusel on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Samas ei saanud kaebaja keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest põhjendusega, et kaebaja enda arvates ohustaks

4(5)

3-21-1048 koristustööde tegemine tema tervist. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

13.Kaebaja haigujuhtude väljavõtte (dtl 32 jj) kohaselt tuvastas vangla arst 16.06.2020 kaebaja töölevõtmise eelsel läbivaatusel, et kaebaja võib töötada. Vangla arst tegi 04.11.2020 veel ühe töölevõtu eelse läbivaatuse, sest kaebajat sooviti määrata tööle, mis on seotud toiduga, ning järeldas, et kaebaja võib töötada ka toiduga. Kaebaja ei väida ja ka tema terviseandmetest ei nähtu, et tal oleks 17.01.2021 tekkinud mingi ootamatu terviserike (sh puuduvad kaebaja terviseloos kanded ajavahemikul 06.12.2020–02.02.2021). Vangla arst hindas kaebaja töövõimet uuesti 03.02.2021 (s.o distsiplinaarmenetluse ajal) ja leidis, et kaebaja saab teha töid, mis ei ole seotud vasaku käe koormusega. Seega on arst hinnanud kaebaja võimet teha vanglas majandustööde abitöid ega tuvastanud selleks tervisest tulenevaid takistusi. Õigusaktid ei näe vanglas töötamise võime kindlakstegemiseks ette mingeid konkreetseid uuringuid, vaid töövõime üle otsustab arst konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades.
14.Asjaolu, et kaebajal on 2015. a-l tuvastatud 80% töövõimetus, on kirjas kaebaja terviseloos ja oli seega vangla arstile teada. Töövõime osaline kaotus iseenesest ei välista töötamist vangla majandustööde abitöölisena. Vangla on selgitanud, et kaebajalt eeldati lihtsate koristustööde tegemist, mis oma olemuselt ei erine neist töödest, millega kaebaja oli varem hakkama saanud oma kambrit korras hoides. Koristustöid saab teha kaebaja füüsilisele seisundile sobivas tempos. Lisaks pole vaidlust, et kaebaja teeb vanglas sporti, samuti on avaldanud soovi omandada kutseharidust abikoka või keevitaja erialal, mille õppeprotsessi osaks on füüsilist koormust nõudev praktika. See toetab vastustaja seisukohta, et kaebaja püüab näidata oma terviseseisundit tegelikust halvemana ning kasutada seda ettekäändena vanglas mitte töötada.
15.Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja argumendid, mis puudutavad üldisemalt vangla osutatavate tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Need asjaolud ei andnud kaebajale õigust jätta täitmata vanglaametniku 17.01.2021 korraldust asuda tööle.
16.Distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuse osas nõustub ringkonnakohus 17.02.2021 käskkirja ja 15.04.2021 vaideotsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).
17.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium