Xi kaebus Tallina Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/86 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja: Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks ja jätkata kaebuse menetlust Tallina Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/86 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.05.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Otsuse resolutsiooni p 1 ei ole edasi kaevatav.
1.Tallina Vangla 17.02.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/86 karistati Xi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega.
2.14.05.2021 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus Tallina Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/86 tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et kaebaja on läbinud vaidlustatud käskkirja osas vaidemenetluse. Tallinna Vangla on oma 15.04.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/154-2 jätnud Xi vaide rahuldamata.
3.Kohus võttis kaebuse oma 17.05.2021 määrusega menetlusse. 08.03.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.Kaebaja esitas 25.03.2022 kohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks märkides, et käesoleval juhul võib olla vajalik ja põhjendatud minna haldusakti kehtivuse lõppemise tõttu tühistamisnõude menetlemiselt üle tuvastamisnõude menetlemisele. Kaebaja palub sellest tulenevalt tühistada Tallina Vangla 17.02.2021 käskkiri nr 5-2/21/86 või alternatiivselt tuvastada Tallina Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/86 õigusvastasus.
5.1.13.01.2021 Tallinna Vangla üksuse juhi käskkirjaga nr 5-3/21/35 oli X määratud majandustööde abitööliseks alates 14.01.2021- 05.03.2021. X pidi minema tööle 17.01.2021.
5.2.X selgitas haldusmenetluse käigus Tallinna Vanglale, et temale on alates 16.05.2012 Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud töövõimetuspension. X on alates 31.05.2015 tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks. Lisaks sellele on Xile allesjäänud töövõime 20% ulatuses antud ranged ettekirjutused võimalikult kergema töö tegemiseks, milles on muuhulgas märgitud, et temal on vastunäidustatud füüsiline töökoormus (vähemalt ühele käele ning seejuures tuleb üritada mitte koormata teist kätt). See tähendab, et kaebaja võib teha lihtsamat tööd, mis ei eelda mõlema käe tööd korraga. Lisaks sellele peab töötegemise koormus olema tema jaoks talutav, s.t koormuse hindamisel lähtutakse mitte sooritatavate liigutuse keerukusest või rakendatavast jõust selle sooritamiseks, vaid isiku enda tajumisest ja taluvusest. X, viidates eelpool märgitud asjaoludele ja enda halvale tervisele, osundas Tallinna Vangla tähelepanu asjaolule, et vastustaja pakutud tööde liik on kahjuks temale arsti poolt vastunäidustatud, ning tegi vastustajale ettepaneku pakkuda teist, kergemat tööd, mida on võimalik teha peamiselt ja faktiliselt ühe käega ning arvestades kaebuse esitaja tervisliku seisundiga.
5.3.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Töövõime kaotamine on Xil kaasnenud peale raskelt haavata saamist, mille tagajärjel on tema sunnitud regulaarselt tarvitama tugevaid ravimeid. Tugevate ravimite kasutamisel on ravimi infolehe kohaselt üldlevinud ravimi kõrvaltoimeks häiritud keskendumisvõime ja koordinatsiooni säilitamine. Samalaadsete ravimite kasutamisel on keelatud näiteks sõidukite juhtimine või seadmetega töö tegemine.
5.4.Vaidlustatud käskkiri on tehtud lähtudes ebaõigetest eeldustest. Vastustaja antud käskkiri on tehtud eeldusest, et kaebaja keeldus tööle minemast. Sellest johtuvalt tegi vastustaja kaebajale käskkirja ja määras karistuse. Kuigi kaebaja ei ole keeldunud tööle minemast. Selline vastustaja arusaam on ebaõige ning ei seostu kaebaja poolt avaldatud info ja tahteavaldustega. X on korduvalt teavitanud Tallina Vangla juhtkonda oma halvast füüsilisest seisundist ning osundas ka vastavale teabele ja Tallinna Vangla kasutuses olevatele meditsiinilistele dokumentidele.
Kaebaja soovib teha tööd ja soovib minna tööle. Kaebaja ei ole kunagi Tallinna Vanglale teatanud, et ta ei lähe tööle, või et ta ei soovi teha tööd. Ainuüksi valedest eeldustest lähtumine peab kaasa tooma vaidlustatud käskkirja tühistamise. Kaebaja on kõigest põhjendatult oma tervisest ajendatuna teinud vastustajale ettepaneku võimaldada temal teha kergemat tööd ja seda ühe käega. Kaebaja seisukohalt on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet. Samuti tegi vastustaja ebaõige kaalutlusotsuse, kuna lähtus ebaõigetest eeldustest.
5.5.Töö tegemist takistab veel ka see, et siiani ei ole Tallinna Vangla võimaldanud Xile teha vajalikku süsti; samuti ei võimalda Tallinna Vangla Xile tablettide üleandmist vaatamata pöördumisele, mis oli suunatud Tallina Vangla juhtkonnale 02.03.2021. Vaatamata X selgitustele ja tema tervislikule seisundile ehk töövõime 80% ulatuses puudumisele, otsustas Tallinna Vangla juhtkond siiski rakendada Xi koristustöödel. Kuigi koristustööde läbiviimine kinnipidamiseasutuses on vajalik ja vältimatu tegevus, siis antud liiki töö ei ole Xi töövõime määra ja tervisliku seisundiga kokkusobiv, sest antud töö nõuab suuremat füüsilist koormust ning kiirust, kui X füüsiliselt suudab taluda. Xi tervislikku seisukorda arvestades ei ole koristustööl rakendatav koormus kooskõlas temale lubatud koormustega. Sellest tulenevalt, on üsna tõenäoline, et ettekirjutuste mittejärgimise tõttu võib Xi tervislik seisukord halveneda. Vastustaja pole selgitanud, kuidas saab mõistlikult teha koristustööd ühe käega. See on igal juhul raskendatud, ebamõistlik ja pigem kaebajale valu tekitav. VangS § 37 reguleerib töökohustuse rakendamist ning sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Nagu eelpool märgitud, siis isegi ilma tööd tegemata tuleb Xil tarbida tugevaid ravimeid ning tervisliku seisundi halvenemisel (raskema töö tegemise puhul) on üsna tõenäoline olukord, kus tuleb võtta tarvitusele veelgi tugevamad ravimid, mis oma tugeva toime tõttu avaldavad negatiivset mõju ka muudele organitele nagu maks, neerud jms. Tekkinud olukorra hindamisel, arvestades tuleviku perspektiivi, on ilmselge, et hooletu ja pealiskaudse suhtumise tagajärjel on kinnipidamisaja lõpuks Xi ees taasühiskonnastumisest tõsisem problemaatika terviserikete või täieliku töövõime kaotus. Vastustaja, kohaldades vangistusseadust, peab tagama samas ka seda, et ei rikutaks kinnipeetavate õigusi ega alavääristaks neid. Samuti on kohustatud vastustaja tööde liigi valikul arvestama kinnipeetava tervislikku seisundit ja muid objektiivseid asjaolusid. Kinnipeetava tööle rakendamisel ning individuaalse täitmiskava sooritamisel, järgitakse selget ja parimat eesmärki positiivselt mõjutada isikut ja arendada isikus tema parimaid külgi. Samas ei saa sellise kasvatusliku tegevuse läbi isiku tervisliku seisundi tagasipöördumatu halvendamine olla õigustatud.
5.6.X selgitab täiendavalt, et vaatamata eeltoodule on ta nõus täitma lihtsamaid tööülesandeid, mida tal on võimalik teha tulenevalt oma tervislikust seisundist, see on peamiselt ühe käega ning mis ei ole füüsiliselt kurnavad. Tööle rakendamisel palub X arvestada, et ta saab tööd teha sisuliselt vaid ühe käega.
Arvestades eeltooduga ei ole vaidlustatud käskkiri ja selles sisalduv karistus proportsionaalne ega vajalik. Karistamisel ei ole Tallinna Vangla arvestanud, et X soovib tööd teha. Karistuse määramisel ei ole Tallinna Vangla kaalunud ega arvesse võtnud Xi tervislikku seisundit.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
6.1.VangS § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lõikest 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. 16.06.2020 on Tallinna Vangla arst dr Solomatina hinnanud kaebaja töövõimet ja leidnud, et ta võib töötada vangla majandustöödel. 04.11.2020 on dr Solomatina andnud kaebajale loa töötada ka kokkupuutes toiduga ja joogiveega. Tervisetõendi kohaselt võis X töötada ka toidu ja joogivee käitlemisruume puhastava töötajana (lisad 1-2, 15). Tallinna Vangla teise üksuse juht Raido Kerner määras 13.01.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/35 Xi ajavahemikuks 14.01.−05.03.2021 majandustöödele abitööliseks. Kaebaja tutvus käskkirjaga, kuid keeldus tutvumist allkirjaga kinnitamast (lisa 3). Vaiet tööle määramise käskkirjale kaebaja ei esitanud.
6.2.17.01.2021 teavitas Tallinna Vangla teise üksuse vanemvalvur Janno Raidla kaebajat, et ta on määratud teise üksuse koristajaks ja andis talle korralduse minna koristama. X keeldus korraldust täitmast ja tööle minemast, põhjendades, et ta on invaliid ja ei saa tööd teha. Juhtum on fikseeritud 17.01.2021 ettekandega nr 1-21-408 (lisa 4). VangS § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja oma kohustusest teadlik (lisad 5-6). Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta (Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 3-15-109). Kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 01.03.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-103-06). Vanglaametnik J. Raidla antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja Xil oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Kaebaja sai korraldusest aru, tal ei esinenud tervisest tulenevaid ega muid takistusi tööle minna ja koristama asuda. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud ja keeldus tööle minemast, pani ta toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda vastavalt VangS § 63 lõikele 1 distsiplinaarkorras karistada.
6.3.Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus (lisad 7-14) on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 17.02.2021 käskkiri nr 5-2/21/86 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vaatamata sellele, et korraldusele allumatust vanglas peetakse üldjuhul raskeks rikkumiseks (Tallinna Halduskohtu 28.08.2009
lahend nr 3-09-268, Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2018 lahend 3-17-907), karistati kaebajat kõige leebema karistusega. Seega ei saa rääkida liiga rangest karistusest.
6.4.Vastuväited kaebaja väidetele
6.4.1.Riigikohtu praktikas on leitud, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 punkt 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kinnipeetav sai tugineda TTOS § 14 lg 5 punktile 4 (Riigikohtu 30.05.2012. a lahend nr 3-3-1-14-12).
6.4.2.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on alates 31.05.2015 osaline töövõime. Vangla arst, kes on teadlik kaebaja terviseseisundist ja vanglas teostatavatest majandustöödest, ei näinud kaebaja majandustöödele määramises, sh koristustöödel rakendamises takistust. Kaebaja keeldus koristama asumast mitte seetõttu, et teda tabanuks 17.01.2021 mõni ootamatu terviserike, vaid ta ei hakanud koristama, viidates oma invaliidsusele ja üldisele terviseseisundile. Seega ei olnud kaebaja tervislikus seisundis muutusi võrreldes hetkega, kui arst kaebajale majandustöödel töötamiseks loa andis ja kaebaja tööle määrati. 03.02.2021 on arst kaebaja töövõimelisust uuesti hinnanud ja ei ole samuti kaebaja majandustöödel rakendamist välistanud. Täpsustatud on üksnes seda, et kaebaja saab teha töid mis ei ole seotud vasaku käe füüsilise koormusega. 17.01.2021, mil kaebaja koristama ei hakanud, arsti täpsustust vasaku käe füüsilise koormusega seonduvalt veel ei olnud. Osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei eelda üldjuhul suuremat füüsilist pingutust kui elukambri koristamine, milleks kohustus tuleneb kinnipeetavale VangS § 67 punktist 4 ja Tallinna Vangla kodukorra punktist 1.13.3. Kaebaja viibib kambris üksinda ja talle ei ole määratud abistajat. Ta tuleb igapäevaste toimetustega, sh kambri koristamisega iseseisvalt toime. Kaebaja saab paremat kätt kasutada raskuste, sh veeämbri tõstmisel. Koristamisel ei pea anumat ka täielikult veega täitma, kaebaja saab ise vastavalt oma füüsilistele võimetele ämbri raskust optimeerida. Vestlustes on kaebaja inspektor-kontaktisikule avaldanud, et soovib minna kutsekooli abikokaks õppima, et vabanedes asuda abikokana tööle (lisa 15). Ilmselgelt on abikoka ametis erinevateks toiminguteks kahte kätt oluliselt enam vaja, kui koristades ja ka köögis tuleb täidetud anumaid tõsta, aga kaebaja ei ole abikokaks õppimisel ja abikokana töötamisel enda füüsilises seisundis takistust näinud. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt korralduse täitmata jätmine ei olnud õigustatud ka TTOS § 14 lg 5 punkti 4 alusel.
6.5.Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et Tallinna Vangla 17.02.2021 käskkiri nr 52/21/86 on õiguspärane ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluste lahendamine
7.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
7.1.Kaebaja on esitanud 25.03.2022 kohtule taotluse nõude muutmiseks soovides lisaks tühistamisenõudele esitada alternatiivselt vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude. Nõude muutmise põhjendusena toob kaebaja välja selle, et käskkiri on kohtumenetluse ajal oma kehtivuse kaotanud. Kaebaja leiab, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et tagada kaebaja õiguste kaitse ka tulevikus, mistõttu on tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek põhjendatud ja kaebaja huvide kaitseks.
Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja käskkirja, seoses kaebaja tervisest tuleneva tööst keeldumisega, õigusvastasuse tuvastamine on oluline tuleviku seisukohast, st, et vastustaja lõpetaks kaebuse esitajale edaspidi käskkirjade jätkuva koostamise, milles karistatakse kaebuse esitajat korduvalt ühe ja sama teo (tegemata jätmise) eest. Selline korduv karistamine on ebamõistlik ja inimväärikust alandav. Samuti ei ole selline vastustaja käitumine põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt.
7.2.Vastustaja omapoolselt seisukohta kaebaja taotluse ei esitanud kuigi vastustajal oli selleks võimalus kuni 01.04.2022.
7.3.Kohus leiab, et kuivõrd vaidlustatud käskkiri on kaotanud oma kehtivuse lähtudes VangS § 65 lg 5 alates 17.02.2022, siis tuleb rahuldada kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks, kuivõrd antud juhul tuleb lähtuda jätkutuvastuskaebusele ülemineku reeglitest. Kohus arvestades ülal toodut ning juhindudes HKMS § 49 lg 1 lubab kaebuse nõuet muuta tühistamisnõudest õigusvastasuse tuvastamise nõudeks kehtivuse kaotanud distsiplinaarkäskkirja osas ning jätkab menetlust Tallinna Vangla 17.02.2021 käskkirja nr 52/21/86 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus selgitab kaebajale, et tegemist ei ole mitte alternatiivse nõudega vaid nõude asendamisega, kuivõrd kehtivuse kaotanud käskkirja nii öelda üle tühistamiseks kohtu poolt puudub vajadus. Kohtuotsus
8.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
8.1.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Tallinna Vangla 17.02.2021 käskkiri nr 5-2/21/86 vastab eeltoodud nõuetele.
8.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud käskkirjas ja selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida alljärgnevat.
9.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja määrati Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja nr 5-3/21/442 alusel ajavahemikuks 01.04.−01.09.2021 majandustöödele abitööliseks. Kaebaja vaidlustas nimetatud käskkirja küll nii vaidemenetluses kui ka kohtus (haldusasi nr 321-1467, mille menetlus lõpetati 01.03.2022 seoses käskkirja kehtivuse lõppemisega), kuid käskkirja kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras kaebaja ei taotlenud. Sellest tulenevalt
ei ole õige vastustaja väide, et kaebaja vastavat käskkirja ei vaidlustanud. Kuivõrd kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei esitanud, siis oli käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Sellest tulenevalt tuli kaebajal täita ka selles määratud töökohustust. Kaebaja seda ei teinud ja järelikult rikkus ta VangS § 37 lg 1, mis sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Järelikult oli kaebaja karistamine viidatud sätte rikkumise eest põhjendatud ja õiguspärane.
10.Samuti on kohtupraktikas korduvalt kinnitust leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-103-06). Kaebajat karistati ka põhjusel, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Vanglaametniku poolt antud korraldusel minna tööle ei olnud ilmselgeid tühisuse tunnuseid ja kaebaja oleks pidanud korralduse tööle minna täitma. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seda ei teinud. Seega oli ka kaebaja karistamine VangS § 67 p 1 alusel põhjendatud ja õiguspärane.
11.Kaebaja viitas veel, et ta mitte ei keeldunud tööst vaid soovis kergemat tööd, mis vastaks tema terviseseisundile. Samuti viitas kaebaja uurimispõhimõtte rikkumisele ning sellele, et karistus on ebaproportsionaalne. Kohus leiab, et asja materjalidest nähtub siiski, et vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal kaebaja keeldus tööle asumast. Vastav asjaolu on tõendatud Janno Raidla 17.01.2021 ettekandega nr 1-21-408. Seda, et kaebaja soovib kergemat tööd teha avaldas kaebaja oma seletuskirjas. Samas kaebaja ei eita, et ta antud tööst 17.01.2021 keeldus. Lisaks nähtub veel, et vangla arst on kontrollinud kaebaja tervislikku seisundit ja lubanud tal töötada (vt tervisekaart 04.11.2020, vasaku käega seonduvat on täpsustatud peale vaidlusalust intsidenti 03.02.2021). Seega ei ole kaebaja poolt distsiplinaarmenetluses antud selgitus, et ta sooviks teha kergemat tööd ning viide invaliidsusele selliseks põhjuseks, mis võiks tuua kaasa vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse. Kohus märgib, et kaebaja väiteid, et ta soovis kergemat tööd, ei saa tõsiselt võtta juba ainuüksi seetõttu, et tal puudus tegelikult selge arusaam töödest, mida ta oleks pidanud tööle asudes tegema. Seega ei ole kergema töö nõudmine millegagi põhjendatud, sest teda ei oldud veel ühtegi tööd, mis talle üle jõu käiks, tegema pandud ehk sellise nõude eitamiseks puudus igasugune alus. Lisaks märgib kohus, et vastustaja on käesoleval juhul järginud ka uurimispõhimõtet ning selgitanud välja asjas kõik vajalikud asjaolud (sh kaebaja terviseseisundi). Karistuse proportsionaalsuse osas märgib kohus, et kaebajat karistati kõige leebema karistusega ehk noomitusega ja arvestades kaebaja rikkumise iseloomu (allumatus vanglaametniku korraldusele, mis seab ohtu vangla julgeoleku), on kohtu hinnangul tegemist proportsionaalse karistusega.
12.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.