2-15-18866 Sofa Express OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Marek Laanemets 4. detsembri 2015 ja 10. detsembri 2015 otsuste peale täiteasjades nr 014/2014/1081 ja 014/2014/1243 Harju Maakohtu 9. novembri 2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sofa Express OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja: Sofa Express OÜ (registrikood 11160221), seaduslik esindaja MI Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik II (sissenõudja I): Jekon Invest AS (Norra registrikood 998040345), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom Puudutatud isik III (sissenõudja II): OSAÜHING TALLCHART (registrikood 10541719), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 9. novembri 2015 määrus jätta muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja Sofa Express OÜ taotluse Tallinna kohtutäiturilt Marek Laanemets õigusabikulude katteks 900 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.
2.Sama määrus on ülejäänud osas jõustunud ilma edasi kaebamata.
Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda ja määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses esitas Sofa Express OÜ (avaldaja) 14. detsembril 2015 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Marek Laanemets (kohtutäitur, puudutatud isik I) 4. detsembri ja
10.detsembri 2015 otsuste peale täiteasjades nr 014/2014/1081 ja 014/2014/1243. Harju Maakohus rahuldas põhimenetluses 19. augusti 2016 määrusega avaldaja kaebuse ja tühistas kaebusega vaidlustatud otsused. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda. Maakohtu määrus jõustus 4. oktoobril 2016.
2.Avaldaja esitas 1. septembril 2016 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avaldaja menetluskulud olid riigilõiv 80 eurot, tõlkekulu 476,28 eurot ja õigusabikulu 900 eurot. Avaldajale on õigusabi osutatud 9 t hinnaga 100 eurot/t. Jekon Invest AS (puudutatud isik II) esitas 18. oktoobril 2016 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Ta palus hüvitada kulu õigusabile 692,15 eurot. Õigusabi osutati 5 t 36 min hinnaga 120 eurot/t, millele lisandub kantseleikulu 20,15 eurot. OSAÜHING TALLCHART (puudutatud isik III) esitas samuti 18. oktoobril 2016 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Tema menetluskulu moodustas õigusabikulu summas 350 eurot. Õigusabi osutati 3 t ja 30 min hinnaga 100 eurot/t.
3.Kohtutäitur menetluskulude kindlaksmääramise taotlustele vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 9. novembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt välja avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena 556,28 eurot. Samuti rahuldas kohus osaliselt puudutatud isikute II ja III avaldused. Avaldaja menetluskulude kohta märkis maakohus, et need on põhjendatud kaebuselt tasutud riigilõivu (80 eurot) ja tõlkekulude (476,28 eurot) osas. Lepingulise esindaja kulu (900 eurot) ei kuulu hüvitamisele. Ühestki avaldaja kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et avaldajat esindab kohtumenetluses Owe Ladva, seega ei saanud kohtutäitur ette näha, et avaldaja kasutab antud asjas õigusabi. Maakohus tugines Riigikohtu 20. novembri 2011 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11; 15. oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 ja 6. jaanuari 2010 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 24. novembril 2016 määruskaebuse. Ta palub määruse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks. Avaldaja palub uue määrusega rahuldada taotlus ka 900 euro väljamõistmiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks ei tugine vaidlustatud määrus kaevatavas osas seadusele ega kohtupraktikale. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad kulutuste ettenägemist kui arvestamist teataval ajal kehtinud mittevaraliste nõuete lahendamisel tekkinud kulude hüvitamise piirmääradega. Ettenähtavate kulutuste hulka kuuluvad võimalikud tehtavad kulutused esindajale või nõustajale ehk kvalifitseeritud õigusabile – tingimusel, et need jäävad põhjendatult mõistlikkuse piiridesse ning ei ületa mingilgi määral kehtivaid piirmäärasid. 2 (4)
Teiseks sai kohtutäitur ette näha avaldaja õigusabikulusid. O. Ladva esindas avaldajat juba kohtutäituri peale esitatud kaebuse läbivaatamisel 25. novembril 2015 ja kohtutäituril oli hiljemalt sellest ajast teada talle esitatud kaebuste mitterahuldamisel tekkivate võimalike kohtumenetlustega seonduvate kulutuste liigid ja ligilähedased määrad. Vastavad asjaolud on tuvastatavad täitetoimikus. Kolmandaks, põhimenetluses tehti asja sisuliselt lahendav määrus kirjalikus menetluses ning kohus ei andnud avaldajale aega ega võimalust esitada avaldusi ja dokumente (sh anda teada kirjalikus menetluses õigusabi kasutamisest). Neljandaks on 900 eurot põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Avaldaja seaduslikul esindajal ei ole juriidilist kvalifikatsiooni, esitatud dokumentidest oli arusaadav nn juriidiline kirjaoskus ja summa võrreldes teiste väljamõistetud kulutustega ei ole ka põhjendamatult suur.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kaevatud osas jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Puudutatud isikud maakohtu määrust ei vaidlustanud. Seega on vaidlustatud määrus edasi kaebamata jõustunud osas, millega kohtutäiturilt mõisteti välja avaldaja ning puudutatud isikute II ja III kasuks menetluskulu hüvitised.
8.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu viidatud kulude ettenähtavuse põhimõte ei kohaldu ainult mittevaralise nõuete puhul. Sama põhimõte kehtib ka neis kohtuasjades, kus menetluskulu piirmäärad ei ole seaduse või määrusega selgelt ette nähtud. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab esindajakulude ettenähtavuse põhimõte muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja. TsMS § 217 lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vastavalt TsMS § 221 lg-le 2 tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Tervikuna tuleneb eeltoodust, et esindaja osalemine menetluses muutub kohtule ja vastaspoolele nähtavaks alates vastava volikirja esitamisest. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et avaldaja oleks põhimenetluses osalenud läbi lepingulise esindaja. 3 (4)
Isegi kui avaldaja kasutas menetluses osalemisel abi ja kui ta sai tasulisi konsultatsioone, ei saa neid pidada esindaja tasudeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Kohtumenetluse kulusid ei õigusta ega muuda ettenähtavaks lepingulise esindaja varasem osalemine täitemenetluses. Põhimenetluses on avaldaja esitanud lisaks kaebusele ja selle täpsustusele seisukoha kohtutäituri vastusele, taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks ja tõlked. Seega on põhjendamatu ka avaldaja etteheide maakohtule, et talle pole antud aega dokumentide esitamiseks ega võimalust teada anda õigusabi kasutamisest. Erinevate menetlusdokumentide esitamisel kohtumenetluses oli avaldajal võimalik korduvalt kohtule ja vastaspoolele teada anda lepingulise esindaja olemasolust. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et õigusabikulu (900 eurot) ei kuulu kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistmisele.
9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul selle normi alusel jätta kõik määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule määruskaebemenetluse kulusid vastastikku hüvitada.
10.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.