Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-338
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 30.06.2020 korralduse nr 12.2-3/052968-1 alusel Diatopp OÜ (kaebaja) käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2019 kuni mai 2020 (k.a).
2.Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 04.11.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/052968-8 (kontrolliakt). Kaebaja esitas kontrolliaktile 02.12.2021 eriarvamuse. Kaebaja esitas 15.12.2021 maksustamisperioodide jaanuar 2019 – mai 2020 käibedeklaratsioonide kohta parandusdeklaratsioonid, mille tulemusel suurenes nimetatud perioodi käibemaksukohustus 14 203,62 eurot. Kaebaja korrigeeris kaupade ühendusesisest soetust vastavalt kontrolliakti pdele 1.1.2.6, 1.1.2.7 ja 1.1.3.3. Kaebaja esitas 15.12.2021 maksustamisperioodide juuli 2019 – mai 2020 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonide kohta parandusdeklaratsioonid vastavalt kontrolliakti p-s 1.3 toodule, mille tulemusel vähenes erijuhtude tulumaks 600 eurot. Kaebaja esitas 17.12.2021 jaanuari 2020 TSD kohta parandusdeklaratsioonid vastavalt kontrolliakti p-s 1.3 toodule, mille tulemusel vähenes erijuhtude tulumaks 18,14 eurot ja kinnipeetud tulumaks 33,60 eurot. Kontrollitud perioodi KMD-de ja TSD-de kohta parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusel suurenes maksukohustus 13 551,88 eurot.
3.MTA kohustas 24.01.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/052968-10 kaebajat tasuma maksusumma 12 246,64 eurot. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: 1) kaebaja on arvestanud ja deklareerinud maksustamisperioodidel veebruar – oktoober 2019 Mayer OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu 52,47 eurot. Arved on väljastatud sõiduauto Peugeot Expert, reg, nr XXXXXX parkimise eest tasumiseks. MTA tuvastas, et nimetatud sõiduauto omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige H. Seega puudub alates 08.01.2019 nimetatud sõidukil seos kaebajaga. Seega Mayer OÜ veebruar kuni oktoober 2019 arvete alusel soetatud parkimisteenus ei ole seotud kaebaja maksustatava käibe või ettevõtlusega. Nimetatud arvete alusel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus; 2) kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 48 800 eurot. Kaebaja on Swedbanki arvelduskontolt teinud ülekandeid juhatuse liikmete C ja H arvelduskontole viitega „vastavalt kuluaruandele“. Maksuhaldurile edastatud kuluaruande analüüs ei ole usaldusväärne, kinnitamaks, et ülekannetega hüvitatakse juhatuse liikmetele nende poolt kaebaja majandustegevuse tarbeks tehtud kulutused. Juhatuse liikmete kontodele üle kantud raha eest ei ole soetatud kaupu ja teenuseid kaebaja maksustatava käibe tarbeks. Seega on nimetatud ülekannete näol tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega. Väljamaksed 315 euro ulatuses Mayer OÜ-le ei ole ettevõtlusega seotud. Kaebajal on seega kohustus kontrollitaval perioodil TSD-del deklareerida väljamaksed 48 800 eurot ning arvestada ja tasuda tulumaks 12 200 eurot.
4.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kaebuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja andis maksuhaldurile 14.12.2021 toimunud kohtumisel lisaselgitused, et juhatuse liikmetele on tehtud väljamaksed seoses 12.10.2017 sõlmitud lepingutega. Kaebaja selgitas, et tehingud on tehtud pangakaardiga. Maksuhalduril on kohustus tuvastada, et raha väljavõtmist on kajastatud raamatupidamises; 2) maksuhaldur ei põhjendanud 30.06.2020 korralduses, et kaebajalt nõuti dokumente perioodi 01.01.2019–31.05.2020 eest. Seadmete osas olid müügilepingud sõlmitud 2017. a-l, samas väljamakseid tehti 2019. aastast alates. Müügilepingud on algdokumendid ning kajastatud 2(8)
3-22-338 raamatupidamises. Avansiaruanne vastab RPS-s s sätestatule. Seega on põhjendatud, et juhatuse liikmete arvelduskontodele hüvitatakse nende poolt kaebaja majandustegevuse tarbeks tehtud kulutused; 3) MTA-le 17. ja 18.12.2021 esitatud C ja H seletuskirjas on selgitatud tehingute asjaolusid. Maksuhaldur määrab põhjendamatult väljamaksed töötasuks; 4) Mayer OÜ arvete alusel esitatud parkimisteenuste soetuse seotus kaebaja ettevõtlusega on tõendatud. Omanikud müüsid vana sõiduki maha ja ostsid uue. Mayer OÜ esitas arved parkimiskoha eest mingil põhjusel sõidukile, mis oli omanikel enne uue ostmist. Kaebaja pöördus 15.12.2021 e-kirjaga Mayer OÜ poole. Mayer OÜ lubas 06.01.2022 edastada vastava info maksuaudiitorile. Kaebaja ei saanud parandatud arveid, kuna Mayer OÜ väitis, et kardab maksukontrolli. MTA sellega ei arvestanud. Maksuhaldur karistab seletusi andnud maksukohustuslast tahtlikult. Kahtluse korral oli maksuhalduril kohustus pöörduda Mayer OÜ poole.
5.MTA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) MTA on esitanud oma seisukoha seoses väljamaksetega kaebaja juhatuse liikmetele kontrolliakti p-s 1.2.2.1 ja maksuotsuse p 2.1.2.1 alap-s 6.1. Kaebaja väiteid käsitleti maksuotsuse p-s 3.1.3; 2) kaebaja esindaja esitatud kulude analüüs ei ole usaldusväärne dokument, tuvastamaks, et juhatuse liikmele tehtud väljamaksed on seotud ettevõtte majandustegevusega. Võimalik ei ole tuvastada, millise kuluaruande eest on hüvitamine toimunud. Maksuhaldur analüüsis maksumenetluses kaebaja esitatud ostuarveid ja nende eest tasumise viisi. Kuivõrd tuvastati, et kulude eest tasuti valdavalt kaardimaksetega ettevõtte arveldusarvelt, siis puudus vajadus kulutuste hüvitamiseks juhatuse liikmetele. Kaebaja ei ole nimetatud osas seletusi andnud; 3) MTA kohustas 30.06.2021 korraldusega kaebajat esitama raamatupidamisdokumendid ning lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil. Kaebusest ei selgu, miks viivitas kaebaja juhatuse liikmete sõlmitud lepingute, seletuskirjade ja väljavõttega subkontost 2100.1 esitamisega kuni maksumenetluse lõppemiseni või millised takistused olid kaebajal korralduse õigeaegseks täitmiseks. Samas ei haaku need tõendid maksumenetluses kogutud tõenditega ja maksuhalduri kasutuses olevates andmebaasides olevate andmetega. Asjaolu, et maksuhaldur kaebaja väidetega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid tähelepanuta jäetud; 4) Mayer OÜ arvetel märgitud teenus „Parkla XXXXXX“ ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Sõiduauto Peugeot Expert reg nr XXXXXX omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige H. Seega puudub alates 08.01.2019 nimetatud sõidukil igasugune seos kaebajaga. Asjaolu, et maksuhaldur nõuaks Mayer OÜ-lt välja samad arved, mis kaebaja on deklareerinud ja maksumenetluse käigus esitanud, ei muuda maksumenetluses tuvastatut. Vaidlus arvete üle toimub praegusel juhul kaebaja ja Mayer OÜ vahel.
6.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebuses esitatud väited kattuvad valdavas osas kaebaja eriarvamuses toodud väidetega, mida on maksumenetluses hinnatud ning neile maksuotsuse p-s 3 vastatud. Samuti on maksuotsuse p-s 3.3 analüüsitud e-posti teel esitatud kaebaja ja H vahel 12.10.2017 sõlmitud müügilepingut ning kaebaja ja C vahel 12.10.2017 sõlmitud müügilepingut. MTA on analüüsinud 17.12.2021 esitatud seletuskirju ja 07.01.2022 edastatud seletusi. Kohus nõustub kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud maksustamise aluseks olevatele asjaoludele antud hinnangute ja maksustamise seisukohalt tehtud järeldustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 2) kaebaja arvelduskontolt on tehtud ülekanded juhatuse liikmetele selgitusega „vastavalt kuluaruandele“. Samas ei ole ühegi ülekande juurde märgitud kuluaruande numbrit, millega 3(8)
3-22-338 seoses vastav ülekanne tehti. Nimetatu muudab kuluaruannete seose kontolt tehtud ülekannetega kontrollimatuks. Kulutused on kuluaruande kohaselt mõnel juhul hüvitatud enne nende tegemist. Sellisel viisil peetud arvestus ei ole kontrollitav kaebaja ega ka kaebaja juhatuse liikmete jaoks, kuivõrd ei anna ülevaadet, millised kulutused on äriühingu poolt hüvitatud ning milliste eest on juhatuse liikmel õigus saada hüvitist. MTA märgib õigesti, et pearaamatu kontol 2100 „võlad omanikele“ on ettevõttel omanike ees seisuga 01.01.2019 võlgnevus 556,55 eurot, mis on suurem kui kuluaruande analüüsi kohaselt kaebaja juhatuse liikmetele väidetavalt hüvitatud võlgnevus samal ajal. Kaebaja esitatud seletused ja dokumendid ei võimalda tuvastada väljamaksete seost kaebaja ettevõtlusega. MTA viitab põhjendatult asjaolule, et kuluaruannetes kajastatud kulutused on valdavalt tasutud kaardimaksetega kaebaja arvelduskontolt. Seega on juhatuse liikmetele hüvitatud hoopis kulutused, mis on tegelikkuses ettevõtte arvelduskontolt juba tasutud. Kaebaja ei selgitanud maksumenetluses nimetatud vastuolu. Seega ei saanud maksuhaldur maksumenetluses ka tuvastada kaebaja arvelduskontolt juhatuse liikmete arvelduskontole tehtud maksete seotust kaebaja ettevõtlusega, s.t, et üle kantud raha eest on soetatud ettevõttele kaupu või teenuseid; 3) kaebaja on asunud 14.12.2021 maksumenetluses väitma, et juhatuse liikmetele tehtud väljamaksed on seotud hoopis juhatuse liikmete ja ettevõtte vahel 12.10.2017 sõlmitud müügilepingutega. Maksuhaldur hindas nimetatud müügilepingute ja kaebaja juhatuse liikmete esitatud seletuskirjadega seonduvat maksuotsuse p-s 3.3. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nimetatud lepingud ja juhatuse liikmete seletused ei ole usaldusväärsed. Maksuhaldur märgib põhjendatult, et ei ole usutav, et juhatuse liikmed said lepingutes märgitud väärtuses oma eelmistelt tööandjatelt töötasu asemel valdavas osas seadmeid ja seda veel pika aja jooksul (H aastatel 2013 kuni 2017 ja C 2007 kuni 2009). Samuti on mõlema müügilepingu puhul nii müüja kui ka ostjana osalenud sama isik, mis muudab usutavaks maksuhalduri järelduse, et lepingud on vormistatud tagantjärele. Usutav ei ole, et olukorras, kus C lõpetas töötamise Baltex Grupp OÜ-s 2009. aastal ning sai seal töötatud ajal perioodil 2007–2009 töötasu osaliselt seadmetes, ei ole nimetatud aastatest pärinevate seadmete väärtus ajas muutunud, s.t 2017. aastal oli nende väärtus sama, nagu see oli nende saamisel. Tööriistade soetamise kohta muudest allikatest kaebaja ei ole tõendeid esitanud. Kaebaja ei esitanud MTA-le andmeid, millest nähtuks, et väidetavad seadmed on võetud ettevõtte varana raamatupidamises arvele ning nende soetust oleks raamatupidamises kajastatud. Samuti ei ole ülekannetes juhatuse liikmetele viidatud müügilepingutele, vaid kuluaruannetele. Seega ei seondu nimetatud müügilepingud varasemas maksumenetluses kaebaja avaldatuga; 4) kaebaja esitatud selgitused ja dokumendid muudab ebausaldusväärseks tema enda käitumine maksumenetluses. Kaebaja on maksumenetluses esmalt selgitanud, et juhatuse liikmete arvelduskontodele tehtud ülekannetega, mille selgituseks on „vastavalt kuluaruannetele“, hüvitatakse kuluaruannetes kajastatud kulud vastavalt kuluaruannete analüüsile. Hiljem aga asus kaebaja väitma, et tegemist oli hoopis juhatuse liikmetelt põhivarana soetatud seadmete eest tasumisega. Seejuures muutis kaebaja oma selgitusi ja esitas lepingud alles 13.12.2021 pärast kontrolliakti saamist. Samas oli MTA küsinud kaebajalt kontrollitava perioodi kohta selgitusi, raamatupidamisdokumente ja lepinguid juba 30.06.2020 korraldusega (MTA vastuse lisa 23). Kaebaja ei ole asjakohaselt selgitanud, miks ta viivitas nimetatud dokumentide esitamisega kuni maksumenetluse lõppemiseni. Kaebaja pidi 30.06.2020 korralduse põhjal aru saama, et maksuhaldur soovib tutvuda ka lepingutega, mis on sõlmitud enne kontrolliperioodi algust, kuid mis on täidetud kontrolliperioodil; 5) sisendkäibemaksu mahaarvamiseks käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud tingimustel tuleb välja selgitada, kas kaup või teenus on soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup või teenus on seotud maksustatava käibe või ettevõtlusega. Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, sh arvetele märgitud andmed kaupade ja teenuste müügi kohta peavad kajastama tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Puudub vaidlus selle üle, et Mayer 4(8)
3-22-338 OÜ 01.02.2019 ja 01.03.2019 arved on toodud põhjenduste kohaselt esitatud sõiduauto Peugeot Expert reg nr XXXXX parkimise eest tasumiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri tuvastatud asjaolu, et nimetatud sõiduauto omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige H ning alates nimetatud kuupäevast ei ole sõiduk kaebaja omandis või kasutuses. Kaebaja väidete kohaselt on arvetele märgitud sõiduki number ekslik. Nimetatust järeldub, et Mayer OÜ väljastatud arvete puhul ei ole ebatäpse teenuse sisu kajastamise tõttu tegemist KMS § 37 lg 7 nõuetele vastava arvega, kuivõrd arve ei kajasta õigesti teenuse sisu; 6) arusaamatuks jääb, miks ei teinud kaebaja pärast väidetavalt ebaõigete andmetega arvete saamist midagi selleks, et Mayer OÜ väljastaks talle õigeid andmeid kajastavad arved. Olukorras, kus arvele on märgitud sõiduki number, millega kaebajal ei olnud puutumust, pidi kaebaja saama aru vajadusest nõuda nimetatud arvete parandamist. Kuni arvete parandamiseni oleks kaebajal olnud õigus keelduda arvete tasumisest. Kaebaja seda aga enne 15.12.2021 ei teinud, mis viitab sellele, et kaebaja võis olla teadlik asjaolust, et tal puudub õigus arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Usutav ei ole kohtumenetluses esitatud kaebaja väide, mille kohaselt ei soostu Mayer OÜ arveid parandama, kuivõrd kardab MTA kontrolli alustamist. Arvete parandamine ei too kaasa maksukontrolli ning on usutav, et Mayer OÜ teab seda. Samas, kui kaebaja väidetu vastab tõele, siis ei muuda see kaebaja maksukohustust. Ka vaidluse puhul kaebaja ja Mayer OÜ vahel ei ole kaebajal nõuetekohase arve puudumise tõttu õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebajal on õigus nõuda Mayer OÜ-lt kahju hüvitamist, kui kaebajale kaasneb maksukohustus põhjustel, mille eest vastutab Mayer OÜ. MTA-l ei olnud kohustust pöörduda Mayer OÜ poole arvete saamiseks, kuivõrd kaebaja edastas arved maksuhaldurile ning kaebaja selgituste kohaselt keeldus Mayer OÜ arvete ümber tegemisest . MTA on õigesti tuvastanud, et Mayer OÜ arvete alusel ei ole soetatud parkimisteenuse seos kaebaja maksustatava käibe ja ettevõtlusega tõendatud. Seega on väljamakse õigesti maksustatud tulumaksuga. Kaebajal puudus õigus nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Diatopp OÜ taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega maksuotsuse tühistamist või alternatiivselt asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei ole hinnanud kaebaja arvelduskontolt tehtud väljamakseid juhatuse liikmetele C-le ja H-le õigesti. Iga tegevust alustav ettevõte vajab seadmeid ning kaebajal kui alustaval ettevõttel puudus raha seadmete ostmiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel kohus tunnistas lepingud ja juhatuse liikmete seletused ebausaldusväärseteks. Juhatuse liikmed selgitasid, et palga asemel said nad seadmed ja nad müüsid need seadmed müügilepingu alusel edasi kaebajale. Kohtu järeldused kaebaja esitatud raamatupidamisaruannetest ei ole õiged; 2) MTA ei ole põhjendanud, et 30.06.2020 korraldusega nr 12.2-3/052968-1 nõuti kaebajalt dokumente perioodi 01.01.2019–31.05.2020 kohta. Kaebaja on dokumendid esitanud; 3) kaebaja peab ebaõigeks kohtu selgitusi ja järeldusi Mayer OÜ-le tehtud väljamaksete kohta. Esiteks puudutab vaidlus arve sisu, mitte aga vaidlust kaebaja ja Mayer OÜ vahel. Arved anti konkreetselt kaebajale, mitte teisele isikule. Kaebaja selgitas, et omanikud müüsid vana sõiduki maha ja ostsid uue. Kaebaja edastas Mayer OÜ-le uue sõiduki andmed, vastasel juhul oleks parkimiskohal sõiduki parkimine ära keelatud. Mayer OÜ ei soovi maksukontrolli silmas pidades arveid parandada. Samas on oluline, et Mayer OÜ tekitas antud juhul kaebajale tahtlikult kahju, millest maksuhaldur teadis. Vastustaja ei võtnud Mayer OÜ-ga ühendust. Maksuhaldur ei ole õigesti tuvastanud, et Mayer OÜ arvete alusel ei ole soetatud parkimisteenuse seos kaebaja maksustatava käibe ja ettevõtlusega tõendatud;
5(8)
3-22-338 4) halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud tõendeid sisuliselt ja seotuna konkreetsete faktiliste asjaoludega. Kohtuotsuses sisalduvad üksnes kohtu lõppjäreldused, mille kujunemise käik ei ole jälgitav. Arvestades, et kaebaja esile toodud vastuväiteid ja seda kinnitavaid tõendeid ei ole kohus kohtuotsuses käsitlenud, puudub kindlus, et kohus on üleüldse asja sisuliselt lahendanud.
8.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) asjaolust, et maksuhaldur ja halduskohus on jõudnud kaebajast erinevale seisukohale, on meelevaldne tuletada, et halduskohus pole kõiki tõendeid hinnanud ning on otsuse tegemisel lähtunud maksuhalduri seisukohast. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud tõendeid, mida halduskohus jättis tähelepanuta ning pole toonud välja uusi asjaolusid ega esitanud täiendavaid tõendeid; 2) halduskohus on otsuse punktides 9-14 põhjendanud üksikasjalikult oma seisukohta väljamaksete osas kaebaja arvelduskontolt tema juhatuse liikmetele C-le ja H-le. Apellant on apellatsioonkaebuses selgitanud oma seisukohta väljamaksete osas kaebaja juhatuse liikmetele, mis vastustaja hinnangul ei haaku maksumenetluses tuvastatud asjaoludega; 3) kaebaja kasutas oma õigust esitada kontrolliaktile vastuväiteid ning dokumente, mida ta ei esitanud arusaamatutel põhjustel õigeaegselt maksumenetluses. Maksuhaldur on maksuotsuses vastanud eriarvamusele ja andnud hinnangu esitatud tõenditele. Nimetatud tõendid hinnati maksumenetluses ebausaldusväärseks, need ei lükanud ümber maksuhalduri seisukohti. Äriühing võib vajada tegevuse alustamiseks erinevat stardikapitali, kuid nimetatud tehingud peavad olema kajastatud üksikasjalikult ettevõtte raamatupidamises ning vastama tegelikkusele. Apellandi seletus ei haaku maksumenetluses kogutud tõenditega; 4) tehingute toimumise tõendamise kohustust ei saa kanda üle maksuhaldurile. Maksuhaldur kohustas kaebajat 30.06.2020 korraldusega nr 12.2-3/052968-15 esitama hiljemalt 14.07.2020 kontrollitava perioodi kohta nõutud raamatupidamisdokumendid ning mh ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti ka kontrollitaval perioodil. Korralduses oli märgitud, et Diatopp OÜ maksukontrollkontroll hõlmab käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2019 – mai 2020 (k.a). Seega on väär apellandi väide apellatsioonkaebuses, et maksuhaldur pole näidanud, millise perioodi eest dokumente maksumenetluses nõuti; 5) kaebaja peab põhjendamatult ebaõigeks halduskohtu selgitusi ja järeldusi seoses Mayer OÜ väljamaksetega. Apellandi viited, et Mayer OÜ raamatupidamises on sisemisi puudujääke ning Mayer OÜ tekitas kaebajale tahtlikult kahju, on oletuslikud. Asjaolu, et maksuhaldur nõuaks korraldusega Mayer OÜ-lt välja samad arved, mis Diatopp OÜ on deklareerinud ja maksukontrolli käigus esitanud, ei muudaks maksumenetluses tuvastatut. Vastustaja saab kaebusest aru nii, et Mayer OÜ-l puudub huvi arvete sisu korrigeerida ning kaebajat ennast rahuldas arvete sisu samuti kuni maksumenetluseni. Vastutus arvel kajastatu õigsuse üle lasub mõlemal osapoolel. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses uusi tõendeid, mis annaks alust asuda erinevale seisukohale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esindaja esitas 20.02.2023 menetlusdokumendis dokumendid selle kohta, et ta omandas neli kõrgharidust. Nimetatud dokumendid tuleb tagastada, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
6(8)
3-22-338
10.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas kaebaja juhatuse liikmete C ja H arvelduskontodele tehtud väljamaksed 48 485 eurot on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Samuti on vaidlus selle üle, kas kaebajal oli õigus arvata maha sisendkäibemaksu Mayer OÜ arvete alusel ning kas nimetatud arvete alusel kaebaja tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega.
11.TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda tulumaksu, väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. RPS § 4 p 2 kohustab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja sama seaduse paragrahv 6 lg 5 p 4 sätestab nõude, mille kohaselt peab raamatupidamiskirjendis olema majandustehingu lühikirjeldus. RPS § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama majandustehingu toimumisaega, majandusliku sisu kirjeldust ning arvnäitajaid (nt kogus, hind ja summa) (RPS § 7 lg 2). TuMS § 51 lg 2 p-s 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest selliseid väljamakseid tuleb nii või teisiti maksustada (Riigikohtu 14.05.2012 otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 17). Mis tahes rahaülekanne või sularaha väljamakse, mille tulemusena muutub äriühingu raha ettevõtluses kasutamise kontroll võimatuks, tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse (Riigikohtu 26.09.2011 otsus asjas nr 3-3-1-42-11, p 14). MKS § 57 lg 3 sätestab, et raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.
12.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et juhatuse liikmete arvelduskontodele tehtud väljamaksed 48 485 eurot ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. 12.1 MTA tuvastas, et kaebaja on Swedbanki arvelduskontolt teinud ülekandeid juhatuse liikmete C ja H arvelduskontole viitega „vastavalt kuluaruandele“. MTA on maksuotsuses kindlaks teinud, et ühegi ülekande juurde ei ole märgitud kuluaruande numbrit ning mõnel juhul on kulutused hüvitatud enne nende tegemist. Kuluaruannetes märgitud kulutused on tasutud kaardimaksetega. Seega kaebaja juhatuse liikmetele on hüvitatud kulutused, mis on tegelikkuses äriühingu arvelduskontolt juba tasutud. MTA ja halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldurile edastatud kaebaja kuluaruande analüüs ei ole usaldusväärne, kinnitamaks, et ülekannetega hüvitatakse juhatuse liikmetele kaebaja majandustegevuse tarbeks tehtud kulutused. 12.2 Kaebaja on maksumenetluses alates 14.12.2021 asunud väitma, et juhatuse liikmetele on tehtud väljamaksed hoopis 12.10.2017 juhatuse liikmete ja kaebaja vahel sõlmitud seadmete müügilepingutega seoses. Müügilepingute järgi müüsid juhatuse liikmed seadmed edasi kaebajale. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et lepingute maksuhaldurile esitamise aeg (13.12.2021) ja sõlmimise asjaolud võimaldavad järeldada, et nimetatud lepingud on ebausaldusväärsed ning on suure tõenäosusega sõlmitud tagantjärgi, et vältida maksude määramist. Usutav pole, et nimetatud asjaolu polnud kaebajale varem teada. H-l ei olnud 12.10.2017 õigust sõlmida lepingut Diatopp OÜ nimel, kuna ta ei olnud sel ajal äriühingu juhatuse liige ning C ja kaebaja vahel sõlmitud lepingus on alustavale äriühingule müügihinna tasumise tähtpäevaks märgitud 7 päeva. H ja C seletused, et mõlemad said äriühingutes töötades palga asemel seadmed vastavalt 24 200 eurot ja 23 450 eurot, on MTA põhjendatult lugenud ebausaldusväärseks. Usutav pole, et juhatuse liikmed said nii pika aja jooksul raha asemel töötasuna erinevaid seadmeid. Kaebaja ei ole seadmeid varana raamatupidamises arvele võtnud 7(8)
3-22-338 ja juhatuse liikmed pole seadmete saamist tõendiga kinnitanud. Kui kaebaja väidetavalt tasus juhatuse liikmetelt soetatud põhivara eest, siis ülekannete tegemisel ei ole lepingutele viidatud, vaid ülekannete juurde on selgitusesse märgitud „vastavalt kuluaruandele“. Kaebaja seletuste usaldusväärsust kahandab asjaolu, et maksuhaldurile esitatud seletusi asuti hiljem muutma. Alguses väitis kaebaja, et juhatuse liikmetele on kulutused hüvitatud vastavalt „kuluaruannete analüütikale“, kuid hiljem pärast kontrolliakti saamist hakkas kaebaja väitma, et juhatuse liikmetele on tehtud väljamaksed hoopis 12.10.2017 sõlmitud seadmete müügilepingute alusel. Kaebaja pole esitanud mõistlikku põhjust selle kohta, miks 12.10.2017 sõlmitud lepingud esitati maksuhaldurile alles 13.12.2021, kuigi MTA oli kaebajalt nõudnud teabe esitamist 30.06.2020 korraldusega ning palunud 19.02.2021 e-kirjas kaebajal täpsustada esitatud infot (maksuotsuse lk 5). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu antud hinnangutega tõenditele, ei tähenda, et halduskohus pole tõendeid hinnanud ja põhjendamiskohustust täitnud.
13.MTA on õiguspäraselt leidnud, et Mayer OÜ veebruar kuni oktoober 2019 arvete alusel soetatud parkimisteenus ei ole seotud kaebaja maksustatava käibe ja ettevõtlusega. Arved on väljastatud sõiduauto Peugeot Expert parkimise eest tasumiseks. Kaebaja pole ümber lükanud MTA tuvastatut, et nimetatud sõiduauto omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige H, mistõttu puudus alates 08.01.2019 nimetatud sõidukil seos kaebajaga. Kaebaja aktsepteeris Mayer OÜ-lt saadud arveid ning halduskohus on põhjendatult märkinud, et pärast väidetavalt ebaõigete andmetega arvete saamist ei teinud kaebaja midagi selleks, et Mayer OÜ väljastaks talle õigeid andmeid kajastavad arved. Usutavaks ei saa lugeda kohtumenetluses esitatud kaebaja seisukohta, et Mayer OÜ ei ole nõus arveid parandama, kuna kardab maksukontrolli. MTA-l puudus kohustus pöörduda Mayer OÜ poole arvete saamiseks, kuna need esitas kaebaja. Samuti esitas kaebaja enda selgitused. Nende alusel andis maksuhaldur hinnangu arvete kohta.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
15.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.