Diatopp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/052968-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Diatopp OÜ, esindaja Aleksandra HlebnikovaStepanova, seaduslik esindaja D. B.
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.07.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 30.06.2020 korralduse nr 12.2-3/052968-1 alusel Diatopp OÜ (kaebaja) käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2019 kuni mai 2020 (k.a).
2.Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 04.11.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/052968-8 (kontrollakt). Kaebaja esitas kontrollaktile 02.12.2021 eriarvamuse. 15.12.2021 esitas kaebaja maksustamisperioodide jaanuar 2019 - mai 2020 käibedeklaratsioonide kohta parandusdeklaratsioonid, mille tulemusel suurenes nimetatud perioodi käibemaksukohustus kokku summas 14 203,62 eurot. Lisaks korrigeeris kaebaja kaupade ühendusesisest soetust vastavalt kontrollakti punktis 1.1.3.3 toodule; mai 2019 KMD INF B osa vastavalt kontrollakti punktis 1.1.2.6 toodule; märtsi 2019 ja mai 2019 - mai 2020 KMD-de informatiivseid lahtreid 5.3 ja 5.4 vastavalt kontrollakti punktis 1.1.2.7 toodule. 15.12.2021 esitas kaebaja maksustamisperioodide juuli 2019 - mai 2020 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonide kohta parandusdeklaratsioonid vastavalt kontrollakti punktis 1.3 toodule, mille tulemusel vähenes erijuhtude tulumaks kokku summas 600,00 eurot. 17.12.2021 esitas kaebaja jaanuar 2020 TSD kohta parandusdeklaratsioonid vastavalt kontrollakti punktis 1.3 toodule, mille tulemusel vähenes erijuhtude tulumaks 18,14 eurot ja kinnipeetud 1(6)
tulumaks 33,60 eurot. Kontrollitud perioodi KMD-de ja TSD-de kohta parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusel suurenes maksukohustus kokku 13 551,88 eurot.
3.MTA 24.01.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/052968-10 (maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma maksusumma 12 246,64 eurot. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: a) kaebaja on arvestanud ja deklareerinud maksustamisperioodidel veebruar – oktoober 2019 Mayer OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu summas 52,47 eurot. Arved on väljastatud sõiduauto Peugeot Expert, reg, nr xxxxxx parkimise eest tasumiseks. MTA tuvastas, et nimetatud sõiduauto omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige D. B. Seega puudub alates 08.01.2019 nimetatud sõidukil igasugune seos kaebajaga. Seega Mayer OÜ veebruar kuni oktoober 2019 arvete alusel soetatud parkimisteenus ei ole seotud kaebaja maksustatava käibe või ettevõtlusega, mistõttu puudub nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kokku summas 52,47 eurot; b) kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitte seotud väljamakseid kokku summas 48 800 eurot. Kaebaja on Swedbank arvelduskontolt teinud ülekandeid juhatuse liikmete D. B. ja D. B. arvelduskontole viitega „vastavalt kuluaruandele“. Kaebaja poolt maksuhaldurile edastatud kuluaruande analüütika ei ole usaldusväärne kinnitamaks, et ülekannetega hüvitatakse juhatuse liikmetele nende poolt kaebaja majandustegevuse tarbeks tehtud kulutusi. MTA on seisukohal, et juhatuse liikmete kontodele üle kantud raha eest ei ole soetatud kaupu ja teenuseid kaebaja maksustatava käibe tarbeks. Seega on nimetatud ülekannete näol tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega summas 48 485,00 eurot. Ka väljamaksete näol Mayer OÜ-le ei ole tegemist ettevõtlusega seotud väljamaksetega summas 315,00 eurot. Seega on kaebajal kohustus kontrollitaval perioodil TSD-del deklareerida väljamaksed summas 48 800 eurot ja arvestada ja tasuda tulumaks summas 12 200,00 eurot.
4.Kaebaja esitas 11.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohus võttis 18.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 5.1 Kaebaja andis maksuhaldurile 14.12.2021 toimunud kohtumisel lisaselgitused ja täiendused, et juhatuse liikmetele on tehtud väljamaksed seoses 12.10.2017 sõlmitud lepingutega. Kaebaja selgitas, et tehingud on tehtud pangakaardiga, sest kajastab sama kontot raamatupidamises, kust nähtub, et omanikud võiks maksta endale rohkem, kui see oleks kajastatud (konto- võlad omanikele). Maksuhalduril on kohustus tuvastada, et raha väljavõtmist on kajastatud raamatupidamises. 5.2 30.06.2020 korralduses maksuhaldur ei põhjenda, et sellega nõuti kaebajalt dokumente perioodi 01.01.2019-31.05.2020 eest. Seadmete osas olid müügilepingud sõlmitud 2017. aastal, samas väljamaksed tehtud 2019. aastast alates. Seega on põhjendatud, et antud vastuolu vastab tegelikkusele ega anna alust kahtluseks. Müügilepingud on algdokumendid ning kajastatud raamatupidamises. Avansiaruanne vastab raamatupidamise seaduses sätestatule. Seega on põhjendatud, et juhatuse liikmete arvelduskontodele hüvitatakse nende poolt kaebaja majandustegevuse tarbeks tehtud kulutusi. 5.3 17.12.2021 MTA-le esitatud D. B. digitaalselt allkirjastatud seletuskirjas ja 18.12.2021 MTAle D. B. seletuskirjas on selgitatud tehingute asjaolusid. Maksuhaldur määrab põhjendamatult väljamaksed töötasuks ja maksustab need. 5.4 Mayer OÜ arvete alusel esitatud parkimisteenuste soetuse seotus kaebaja ettevõtlusega on tõendatud. Omanikud müüsid vana sõiduki maha ja ostsid uue. Mayer OÜ esitas arved parkimiskoha eest mingil põhjusel sõidukile, mis oli omanikel enne uue ostmist. Kaebaja pöördus 15.12.2021 e-kirjaga Mayer OÜ poole. 6.01.2022 lubas Mayer OÜ edastada vastava info maksuaudiitorile. Kaebaja parandatud arveid ei saanudki, kuina Mayer OÜ väitis, et kardab 2(6)
maksukontrolli. MTA sellega ei arvestanud. Maksuhaldur karistab seletusi andnud maksukohustuslast tahtlikult. Kahtluse korral oli maksuhalduril kohustus pöörduda Mayer OÜ poole antud asjaolu tõendamiseks. Seda maksuhaldur teinud ei ole. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 6.1 Oma seisukoha seoses väljamaksetega kaebaja juhatuse liikmetele on maksuhaldur toonud välja kontrollakti punktis 1.2.2.1 ja maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunktis 6.1. Samuti on maksuhaldur nimetatud kaebaja väiteid käsitlenud maksuotsuse punktis 3.1.3. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja esindaja poolt esitatud kulude analüütika ei ole usaldusväärne dokument tuvastamaks, et juhatuse liikmele tehtud väljamaksed on seotud ettevõtte majandustegevusega. Pole võimalik tuvastada, millise kuluaruande eest on hüvitamine toimunud. Maksuhaldur on maksumenetluses teostanud kulude osas analüüsi, kus on analüüsitud kaebaja poolt esitatud ostuarveid ja nende eest tasumise viisi. Kuivõrd tuvastati, et kulude eest tasuti valdavalt kaardimaksetega ettevõtte arveldusarvelt, siis puudus vajadus kulutuste hüvitamiseks juhatuse liikmetele. Kaebaja ei ole nimetatud osas seletusi andnud. 6.2 Maksuhaldur kohustas kaebajat 30.06.2021 korraldusega esitama raamatupidamisdokumendid ning lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil. Kaebusest ei selgu, miks viivitas kaebaja juhatuse liikmete poolt sõlmitud lepingute, seletuskirjade ja väljavõttega subkontost 2100.1 esitamisega kuni maksumenetluse lõppemiseni või millised takistused olid kaebajal korralduse õigeaegseks täitmiseks. Samas need tõendid ei haaku üheski aspektis maksumenetluses kogutud tõenditega ja maksuhalduri kasutuses olevates andmebaasides olevate andmetega. Asjaolu, et maksuhaldur kaebaja väidetega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid tähelepanuta jäetud. 6.3 Mayer OÜ arvetel märgitud teenus „Parkla xxxxxx“ ei ole leidnud seost kaebaja ettevõtlusega. Sõiduauto Peugeot Expert reg nr xxxxxx omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige D. B. Seega puudub alates 08.01.2019 nimetatud sõidukil igasugune seos kaebajaga. Asjaolu, et maksuhaldur nõuaks Mayer OÜ-lt välja samad arved, mis kaebaja on deklareerinud ja maksumenetluse käigus esitanud, ei muuda maksumenetluses tuvastatut. Vaidlus arvete üle toimub praegusel juhul kaebaja ja Mayer OÜ vahel.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt kaebuses esitatud väited kattuvad valdavas osas kaebaja eriarvamuses toodud väidetega, mida on maksumenetluses hinnatud ning neile maksuotsuse punktis 3 vastatud. Samuti on maksuotsuse punktis 3.3 analüüsitud põhjalikult kaebaja poolt 13.12.2021 e-posti teel esitatud 12.10.2017 kaebaja ja D. B. vahel sõlmitud müügilepingut ning 12.10.2017 kaebaja ja D. B. vahel sõlmitud müügilepingut ning 17.12.2021 esitatud seletuskirju ja 07.01.2022 edastatud seletusi. Kohus märgib, et nõustub kontrollaktis ja maksuotsuses toodud maksustamise aluseks olevatele asjaoludele antud hinnangute ja maksustamise seisukohalt tehtud järeldustega ega korda neid siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgnevat.
8.Nähtuvalt kaebuse põhjendustest ei ole kaebaja ja vastustaja vahel vaidlust osas, milles kaebaja on peale kontrollakti saamist esitanud kontrollitud perioodi osas KMD ja TSD-de kohta parandusdeklaratsioonid, mille tulemusel suurenes kaebaja maksukohustus kokku summas 13 551,88 eurot (käsitletud maksuotsuse punktides 3.1.1 ja 3.1.2 ja osaliselt punktis 3.1.3). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajal oli õigus arvata maha sisendkäibemaksu Mayer OÜ arvete alusel ning kas nimetatud arvete alusel kaebaja poolt tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega ning kas need on õigesti maksustatud tulumaksuga. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja poolt oma juhatuse liikmete arvelduskontodele tehtud väljamaksed summas 48 485,00 eurot on seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur leidis, et maksumenetluses ei 3(6)
leidnud tuvastamist väljamaksete seos kaebaja ettevõtlusega ning on väljamaksed maksustanud tulumaksuga. Seejuures ei ole väljamakseid käsitletud töötasuna, nagu kaebaja ekslikult väidab nii kaebuses kui ka eriarvamuses. Väljamaksed kaebaja arvelduskontolt tema juhatuse liikmetele D. B. ja D. B.
9.Tulumaksuseaduse (TuMS) 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50, lg 2 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulud lõike 1 tähenduses muu hulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (p 3), kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks (p 4).
10.Maksuhaldur on avaldanud oma seisukoha seoses kaebaja Swedbank arvelduskontolt tehtud väljamaksetega kaebaja juhatuse liikmetele kontrollakti punktis 1.2.2.1 ja maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunktides 1-6 ja punktis 3.3.3. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja poolt esitatud kulude analüütika (MTA vastuse lisa 55) ei ole usaldusväärne dokument tuvastamaks, et juhatuse liikmetele tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja arvelduskontolt on tehtud ülekanded juhatuse liikmetele selgitusega „vastavalt kuluaruandele“ (MTA vastuse lisa 52). Samas ei ole ühegi ülekande juurde märgitud kuluaruande numbrit, millega seoses vastav ülekanne tehtud on. Nimetatu muudab juba iseenesest kuluaruannete seose kontolt tehtud ülekannetega praktiliselt kontrollimatuks. Kohus nõustub, et kontrollakti punktis1.2.2.1 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.1 toodud mahuka analüüsi tulemusel ei ole võimalik tuvastada väljamaksete seost kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur on ka põhjendatult viidanud ebatavalisele olukorrale, mille kohaselt on kulutused kuluaruande kohaselt mõnel juhul hüvitatud enne nende tegemist. Sellisel viisil peetud arvestus ei ole kontrollitav ei kaebaja ega ka kaebaja juhatuse liikmete jaoks, kuivõrd ei anna ülevaadet sellest, millised kulutused on äriühingu poolt hüvitatud ning milliste eest on juhatuse liikmel on veel õigus saada hüvitist. Maksuhaldur märgib seejuures õigesti, et pearaamatu kontol 2100 „võlad omanikele“ (MTA vastuse lisa 57) on ettevõttel omanike ees võlgnevus seisuga 01.01.2019 556,55 eurot, mis on suurem, kui kuluaruande analüütika kohaselt kaebaja juhatuse liikmetele väidetavalt hüvitatud võlgnevus samal ajal. Kaebajal on iseenesest õigus printsiipides, kuidas toimub üldiselt ettevõtte juhatuse liikmete ja ettevõtte vaheliste kulutuste hüvitamine raamatupidamislikult. Praegusel juhul ei olegi aga vaidlust nimetatud üldpõhimõtete osas, vaid küsimus on selles, et kaebaja poolt esitatud seletused ja dokumendid ei võimalda tuvastada väljamaksete seost kaebaja ettevõtlusega.
11.Maksuhaldur viitab põhjendatult asjaolule, et kuluaruannetes kajastatud kulutused on valdavalt tasutud kaardimaksetega kaebaja arvelduskontolt. Vastavad ostuarved ja kuludokumendid on toodud kotrollakti lisas 5 (MTA vastuse lisa 22 lisa 5). Seega on juhatuse liikmetele hüvitatud hoopis kulutused, mis on tegelikkuses ettevõtte arveldukontolt juba tasutud. Kaebaja ei selgitanud maksumenetluses nimetatud vastuolu. Seega ei saanud maksuhaldur maksumenetluses ka tuvastada kaebaja arvelduskontolt juhatuse liikmete arvelduskontole tehtud maksete seotust kaebaja ettevõtlusega, st et üle kantud raha eest on soetatud ettevõttele kaupu või teenuseid.
12.Kaebaja on asunud maksumenetluses 14.12.2021 väitma, et juhatuse liikmetele tehtud väljamaksed on seotud hoopis juhatuse liikmete ja ettevõtte vahel 12.10.2017 sõlmitud müügilepingutega (kaebuse lisad 10 ja 11). Maksuhaldur hindas nimetatud müügilepingute ja kaebaja juhatuse liikmete poolt esitatud seletuskirjadega seonduvat maksuotsuse punktis 3.3. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nimetatud lepingud ja juhatuse liikmete seletused ei ole usaldusväärsed. Maksuhaldur märgib põhjendatult, et ei ole eluliselt usutav, et juhatuse liikmed said lepingutes märgitud väärtuses oma eelmistelt tööandjatelt töötasu asemel valdavas osas seadmeid ja seda veel pika aja jooksul (D. B. 2013 kuni 2017. aastatel ja D. B. 2007 kuni 2009 aastatel). Samuti on mõlema müügilepingu puhul nii müüja kui ka ostjana osalenud sama isik, mis muudab usutavaks maksuhalduri järelduse, et lepingud on vormistatud tagant järele. Ei ole ka usutav et olukorras, kus D. B. lõpetas töötamise Baltex Grupp OÜ-s 2009 aastal ning sai seal 4(6)
töötatud ajal perioodil 2007-2009 töötasu osaliselt seadmetes, siis ei ole nimetatud aastatest pärinevate seadmete väärtus ajas muutunud, st 2017 aastal oli nende väärtus sama, nagu see oli nende saamisel. Tööriistade soetamise kohta muudest allikatest kaebaja aga tõendeid ei esitanud. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ka andmeid, millest nähtuks, et väidetavad seadmed on võetud ettevõtte varana raamatupidamises arvele ning et nende soetust oleks raamatupidamises kajastatud. Samuti ei ole ülekannetes juhatuse liikmetele viidatud müügilepingutele vaid kuluaruannetele. Seega ei seondu nimetatud müügilepingud mitte mingil viisil kaebaja poolt varasemas maksumenetluses avaldatuga.
13.Kohus leiab ka, et kaebaja poolt esitatud selgitused ja dokumendid muudab ebausaldusväärseks tema enda käitumine maksumenetluses. Kaebaja on maksumenetluses esmalt selgitanud, et juhatuse liikmete arvelduskontodele tehtud ülekannete näol viitega „vastavalt kuluaruannetele“ hüvitatakse kuluaruannetes kajastatud kulud vastavalt kuluaruannete analüütikale. Hiljem aga asus kaebaja väitma, et tegemist oli hoopis juhatuse liikmetelt põhivarana soetatud seadmete eest tasumisega. Seejuures muutis kaebaja oma selgitusi ja esitas lepingud alles 13.12.2021, st peale kontrollakti saamist 05.11.2021. Samas oli maksuhaldur küsinud kaebajalt kontrollitava perioodi kohta selgitusi, raamatupidamisdokumente ja lepinguid juba 30.06.2020 korraldusega (MTA vastuse lisa 23). Kaebaja ei ole asjakohaselt selgitanud, miks ta viivitas nimetatud dokumentide esitamisega kuni maksumenetluse lõppemiseni. Kaebaja pidi 30.06.2020 korralduse põhjal aru saama, et maksuhaldur soovib tutvuda ka lepingutega, mis on sõlmitud enne kontrolliperioodi algust, kuid mis on täidetud kontrolliperioodil. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult analüüsinud nimetatud tõendeid (mis ei haaku kaebaja varasemate seletuste ja tõenditega) ning leidnud, et tõendeid ei saa pidada usaldusväärseteks ning need on koostatud tagant järele eesmärgiga vabaneda maksukohustusest.
14.Eeltoodust tulenevalt on õige maksuhalduri järeldus, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmete arvelduskontodele üle kantud raha eest soetatud kaupu ja teenuseid kaebaja maksustatava käibe tarbeks ning kaebaja on teinud ettevõtlusega mitte seotud väljamakseid kokku summas 48 485,00 eurot. Maksuotsuses on nimetatud väljamaksed põhjendatult maksustatud tulumaksuga. Väljamaksed Mayer OÜ-le.
15.Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud tingimustel tuleb välja selgitada, kas kaup või teenus on soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup või teenus on seotud maksustatava käibe või ettevõtlusega. Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, sh arvetele märgitud andmed kaupade ja teenuste müügi kohta peavad kajastama tehingute tegelikku majanduslikku sisu.
16.Puudub vaidlus selles, et Mayer OÜ arved 01.02.2019 ja 01.03.2019 (MTA vastuse lisa 46) on arvetel toodud põhjenduste kohaselt esitatud sõiduauto Peugeot Expert reg nr xxxxxx parkimise eest tasumiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu, et nimetatud sõiduauto omanikuks oli kuni 07.01.2019 kaebaja juhatuse liige D. B. ning alates nimetatud kuupäevast ei ole sõiduki puhul tegemist kaebaja omandis või kasutuses olnud sõidukiga. Kaebaja väidete kohaselt on arvetele märgitud sõiduki number ekslik. Nimetatust järeldub, et Mayer OÜ poolt väljastatud arvete puhul ei ole juba ebatäpse teenuse sisu kajastamise tõttu tegemist KMS § 37 lõike 7 nõuetele vastava arvega, kuivõrd arve ei kajasta õigesti teenuse sisu.
17.Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, miks ei teinud kaebaja peale väidetavalt ebaõigete andmetega arvete saamist midagi selleks, et Mayer OÜ väljastaks talle õigeid andmeid kajastavad andmed. Olukorras, kus arvele on märgitud sõiduki number, millega kaebajal puudus puutumus, pidi kaebaja saama aru vajadusest nõuda nimetatud arvete parandamist. Kuni arvete parandamiseni oleks kaebajal olnud õigus keelduda arvete tasumisest. Kaebaja seda aga enne 15.12.2021 ei teinud, mis viitab sellele, et kaebaja võis olla teadlik asjaolust, et tal puudub õigus arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Usutavaks ei saa pidada ka kaebaja poolt kohtumenetluses 5(6)
esitatud seisukohta, mille kohaselt ei soostu Mayer OÜ arveid parandama, kuivõrd kardab kontrolli alustamist MTA poolt. Arvete parandamine ei too kaasa maksukontrolli ning on usutav, et Mayer OÜ seda teab. Samas, kui kaebaja poolt väidetu ka vastab tõele, siis ei muuda see kaebaja maksukohustust. Ka vaidluse puhul kaebaja ja Mayer OÜ vahel ei ole kaebajal nõuetekohase arve puudumise tõttu õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebajal on õigus nõuda Mayer OÜ-lt kahju hüvitamist, kui kaebajale kaasneb maksukohustus põhjustel, mille eest vastutab Mayer OÜ. Kohus nõustub, et maksuhalduril ei olnud praegusel juhul ka kohustust pöörduda Mayer OÜ poole arvete saamiseks, kuivõrd arved olid kaebaja poolt maksuhaldurile juba edastatud ning arvete ümber tegemisest Mayer OÜ kaebaja selgituste kohaselt keeldus.
18.Ülaltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Mayer OÜ arvete alusel ei ole soetatud parkimisteenuse seos kaebaja maksustatava käibe ja ettevõtlusega tõendatud. Seega on väljamakse õigesti maksustatud ka tulumaksuga. Samuti puudus kaebajal õigus nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
19.Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.