3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses X, Y, W, C ja Q nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. märtsil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 18. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole nõus Maaameti 9. märtsi 2022. a korraldusega nr 1-17/22/528 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 1). Kaebaja esitas Mikitamäe Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Mikitamäe vallas Toomasmäe külas asuvate ehitiste juurde. Ostu-müügileping sõlmiti 20. novembril 1996. Kaebaja soovis maa eest koheselt tasuda erastamisväärtpaberitega (EVP). Kaebaja sai Väike-Oja 3 maadega seoses Mikitamäe Vallavalitsuselt kirja 19. märtsil 2004. Kaebajale ei ole esitatud dokumente selle kohta, mis toimus Väike-Oja 3 maadega. Lisaks on kaebaja pöördunud OÜ HUGO poole küsimusega, miks ei anta kaebajale juriidilist nõu. Kaebajale on tekitatud moraalset ja ka rahalist kahju.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 5. aprillil 2022 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles ta märkis, et vaidlustab Maa-ameti 9. märtsi 2022. a korraldust nr 1-17/22/528 tervikuna ning talle tekitasid varalist ja moraalset kahju Mikitamäe Vallavalitsuse maakorraldaja ja hiljem Setomaa Vallavalitsus (dtl 39-42). Lisaks soovis kaebaja teada, kas tal on võimalik saada kohtu poolt juristi või advokaati.
3.Tartu Halduskohus otsustas 8. aprilli 2022. a määrusega eraldada haldusasjas nr 3-22-654 esitatud tühistamis- ja hüvitamisnõuded eraldiseisvatesse menetlustesse, edastas tühistamiskaebuse haldusasjas nr 3-22-654 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (dtl 44-47). Eelmainitud
8.aprilli 2022. a määrusest tulenevalt on kaebaja hüvitamiskaebus registreeritud haldusasja nr 3-22-804 all.
4.Kaebaja esitas 23. mail 2022 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 59-68) ja 13. juunil 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 72-75).
5.Tartu Halduskohus tagastas 29. augusti 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist (p 1), võttis kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusse (p 2), tunnistas vastustajaks Setomaa valla (Mikitamäe valla õigusjärglane) (p 3) ja jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata (p 6) (dtl 93-98).
6.Kaebaja esitas 12. septembril 2022 kohtule avalduse, milles märkis, et palub kohtu abi võtta andmed Maksu- ja Tolliameti (MTA) arhiivist alates 1993. aastast (dtl 103-107). Kaebajal on dokument, mille kohaselt on pärast 1997. a avalduse esitamist võetud 10 ha eest maamaksu. Samuti on tarvis täpseid andmeid Väike-Oja maa tagastamise kohta.
7.Tartu Halduskohus jättis 19. septembri 2022. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (dtl 116-118).
8.Vastustaja esitas 27. septembril 2022 vastuse kaebusele (dtl 121-124).
9.Vastusena 29. septembri 2022. a kohtunõudele edastas Setomaa vald 9. oktoobril 2022. a Rahvusarhiivist ja Maa-ametist väljanõutud endise Väike-Oja 3 talu maa tagastamise toimikud (dtl 170-288).
3-22-804
10.Tartu Halduskohus kuulutas 7. detsembri 2022. a määrusega menetluse Setomaa valla 9. oktoobri 2022. a vastuse lisade osas kinniseks, piiras kaebaja õigust tutvuda Setomaa valla poolt 9. oktoobril 2022 esitatud tõenditega osas, mis kajastavad menetlusvälise isiku sünnitunnistust, abielutunnistust ja surmatunnistust ning notariaalselt tõestatud pärimistunnistustega seonduvat, ja õigust saada neist dokumentidest koopiaid (dtl 307-311). Lisaks keelas kohus kaebajal kinniseks kuulutatud menetlusdokumentides sisalduvate menetlusväliste isikute andmete avaldamise.
11.Tartu Halduskohus otsustas 12. jaanuari 2023. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks ning jättis kaebaja 12. septembri 2022. a taotluse MTA-lt täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata (dtl 315-318).
12.Kaebaja esitas 25. jaanuaril 2023 täiendavad seisukohad (dtl 320-356).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja nõuab Setomaa vallalt kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.Kaebaja on esitanud Mikitamäe Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse Mikitamäe vald Toomasmäe küla 10 ha ehitiste juurde. Kaebaja käis pidevalt maa-asjus vallavalitsuses, kuid talle öeldi, et ta peab ootama, sest Väike-Oja 3 kinnistuga ei ole kõik korras.
2.Kaebajale ei esitatud dokumente, mis toimus Väike-Oja 3 maadega. On öeldud, et Väike-Oja 3 pärijad soovivad maad tagasi.
3.Kaebajale on varalist ja moraalset kahju tekitanud Mikitamäe Vallavalitsuses maakorraldaja Heino Loor, hiljem Setomaa Vallavalitsus.
4.Kaebajale pakutakse Sepiku kinnistut. Põlva maavanem Ulla Preeden vastas kaebaja avaldusele 26. mail 2014 nr 6-1/2014/24, et Sepiku nimelist kinnistut ei ole. Puuduvad andmed sellise kinnistu kohta. Kaebaja ei ole nõus Sepiku kinnistuga.
5.Kuhu kadus Mäenurme 5 kinnistu? On dokumente, kus asuvad kaebaja ostetud hooned.
6.Kaebaja maa ostueesõigusega avaldusele vastati alles 7. aasta pärast. Ei ole korrektseid vastuseid, mis toimus Väike-Oja 3 maadega. Miks lõpetati katastriüksuse mõõdistamine alles 7. juunil 2018?
7.Kaebajale on tekkinud kahju seoses sellega, et kaebaja soovis erastada maad, mille kohta kaebajale vallast teatati, et tegemist on vaba ning tagastamisele mittekuuluva maaga, milleks on kaebaja esitanud avalduse aastal 1997 (esitatud kaebuse lisaga), kuid vastav maa tagastati aastaid hiljem hoopis teisetele isikutele. Kaebaja on pöördunud korduvalt valla, erinevate ametite ja ministeeriumite poole maa tagastamise asjaolude selgitamiseks, kuid kaebajale ei ole väljastatud maa tagastamisega seotud dokumente, millest nähtuks maa õiguspärane tagastamine. Kaebaja palub kohtul vastavad dokumendid välja nõuda.
8.Kaebajale on esitatud dokumente, millest nähtuvalt on maareformi seaduse (MaaRS) § 5 kohaselt õigustatud subjektile Yle maa kompenseeritud ning MaaRS § 6 lg 2 p 1 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui õigustatud subjekt soovib selle kompenseerimist. Üllatuslikult on hiljem õigustatud subjekti pärijad aga siiski saanud tagastamise korras maa omanikeks. Vaatamata korduvatele päringutele ning teabenõuetele erinevatele ametitele ei ole kaebaja näinud tähtaegselt esitatud avaldusi,
3-22-804 mille alusel oleksid õigustatud subjekti pärijad taotlenud maa tagastamist. Seetõttu on kaebajal kahtlus, et maad on tagastatud ilma vastavate tähtaegsete avalduste esitamiseta. Selliselt maade tagastamine on tekitanud aga kaebajale kahju, mis seisneb selles, et kaebajal ei ole olnud võimalik tema omandis asuva elamu juurde maad erastada, vaatamata kaebaja poolt tähtaegse avalduse esitamisele. Samuti ei ole kaebajal võimalik kasutada enam oma EVP-sid, mida ta maa erastamise otstarbeks soovis kasutada.
9.Seega palub kaebaja tuvastada endiste Väike-Oja 3 maade tagastamise õigusvastasus ning hüvitada kaebajale kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja ei ole saanud erastada oma elamu juurde 10ha maad.
10.Tartu Halduskohtu asja nr 3-22-453 2. märtsi 2022.a kohtumääruse p-s 6.1 on järeldatud, et vaidlusaluse maa erastamine 9721 m2 ulatuses on otsustatud Maa-ameti peadirektori 18. augusti 2021.a korraldusega nr 1-17/21/2024, mistõttu sai kaebaja kahjust, et talle ei ole võimaldatud taotluses soovitud ulatuses maad erastada, teada seega 2021. a.
11.Kaebajale on tekkinud varaline kahju, mis vastab ca 10 ha maa hinnale. Maa, mille erastamist kaebaja taotles, koosnes nii põllu- kui metsamaast. Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on ajavahemikul 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2022 keskmine metsamaa hektari hind Setomaa vallas 5956 eurot ning keskmine haritava maa hektari hind 3599 eurot. Seega on 10 ha maa saamata jäämisel tekkinud kaebajale kahju kokku ca 47 775 eurot.
14.Setomaa vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
1.MaaRS § 20 lg-s 1 sätestatu kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lg 1 kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada teiste hulgas isikud, kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt maareformi seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi. MaaRS § 221 lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11 ja 12 lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui samast paragrahvist ei tulene teisiti. MaaRS § 221 lg 2 sätestab, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see on suurem 50-st ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.
2.Kaebaja ehitistega piirnev endine Väike-Oja nr 3 talu maa kuulus tagastamisele omandireformi õigustatud subjektidele ja õigustatud subjektid soovisid kogu maa tagastamist kaasomandisse. Kaebaja avalduse esitamise ajal oli tagastamise menetlus pooleli, mistõttu ei olnud tal õigust ja võimalust erastada maad enda ehitistega piirneval maa-ala. Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja taotlust varalise kahju tekitamises lugeda õiguspäraseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist selle eest, et Väike-Oja 3 maad on tagastatud õigusvastaselt ning sellega on kaebaja jäänud ilma 10 ha suurusest maast. Kaebaja selgitab, et ta soovis enda hoonete juurde erastada ostueesõigusega maad.
3-22-804
16.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele.
17.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus seega tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse ning põhjusliku seose õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4, st isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga. Eeltoodu ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja VÕS § 1045 lg 3 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-31-17-12, p 8).
18.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kuivõrd avaliku võimu kandja tegevus oli õiguspärane, ei pea kohus vajalikuks peatuda pikemalt muudel kahju hüvitamise eeldustel.
19.Varalise kahju hüvitamise nõude aluseks on kaebaja arusaam, et 10 ha maad Põlva maakonnas, Mikitamäe vallas, Toomasmäe külas (Väike-Oja 3), oleks tulnud ostueesõigusega erastada talle, kuid see maa tagastati aastaid hiljem hoopis teistele isikutele, ning kaebajale pakuti erastamiseks Sepiku katastriüksust pindalaga 9691 m2. Kuivõrd kaebaja oli taotlenud maa ostueesõigusega erastamist 10 ha ulatuses ning korraldusega võimaldati tal erastada maad 9721 m2 ulatuses, siis jäi kaebaja avaldus maa erastamiseks suuremas ulatuses rahuldamata. Vastustaja omakorda viitab Mikitamäe Vallavalitsuse vastusele, mille kohaselt on kaebajale juba 13. oktoobril 2004 teada antud, et tal on võimalik erastada oma hoonete juurde vaid 1 ha suurune vaba maa-ala.
20.Kuigi kaebaja väidab, et vallast teatati talle, et erastamiseks on vaba 10 ha maad, ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud. Kohus märgib, et isegi, kui kaebajale võidi esialgu selgitada, et erastamiseks vaba maad on 10 ha, ei ole ühtegi õiguslikult siduvat akti haldusorgani ja kaebaja vahel maa ostueesõigusega erastamise kohta 10 ha ulatuses. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui ta märgib maa ostueesõigusega erastamise avaldusse taotletava maa suuruseks 10 ha, siis selles ulatuses talle täpselt maad erastataksegi. Isegi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna erastamise õigustatud subjektile üldjuhul veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügilepingud (vt Riigikohtu 23. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1083, p 19).
21.Vastustaja on kohtule edastanud Rahvusarhiivist ja Maa-ametist väljanõutud kaebaja ehitistega piirneva endise Väike-Oja 3 talu tagastamise toimikud. Asja materjalidest nähtub, et Y on esitanud Põlva Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta (dtl 172-173). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja
3-22-804 kompenseerimise (ÕVVTK) Põlva maakonna komisjon on 16. aprilli 1993. a otsusega nr 1761 otsustanud lugeda kindlakstehtuks järgmine õigusvastaselt võõrandatud vara: Mäe vald, Väike-Oja 3 talu; lugeda tõendatuks, et vara kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal Wle jt; tunnistada omandireformi õigustatud subjektideks Y, C ja Q talumaa 12,58ha ulatuses (dtl 183). Y on 26. veebruaril 1993 teinud osalise maa tagastamise või asendamise loovutamise avalduse nõudeõiguse loovutamiseks tütrele Cile 2,7 ha osas ja pojale Qile 2,0 ha osas kinnistust (dtl 180, 284). Mikitamäe Vallavalitsuse 20. novembri 1995. a korraldusega nr 274 on määratud kompensatsioon Qile Väike-Oja talu maa 2,0 ha ja Cile 2,70 ha eest (dtl 188). Õigustatud subjektid on 10. veebruaril 2002 esitanud Mikitamäe Vallavalitsusele avalduse maa tagastamiseks. Mikitamäe Vallavalitsuse 29. novembri 2004. a korraldusega nr 218 ,, Maade tagastamine“ on tulenevalt kehtiva kokkuleppe puudumisest määratud maa tagastamine õigustatud subjektidele nii, et kaasomandisse tagastatakse maa eraldi hoonete juurde ja ülejäänud maa samuti kaasomandisse vastavalt nõudeõiguse mõtteliste osade suurustele (dtl 231-232). Setomaa Vallavalitsuse 3. juuli 2018. a korraldusega nr 312 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (Väike-Oja)“ on määratud endise Väike-Oja nr 3 talu maa suurusega 12,1515 ha tagastamine õigustatud subjektidele (dtl 214-215).
22.Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas Mikitamäe Vallavalitsusele 18. novembril 1997. a maa ostueesõigusega erastamise avalduse (dtl 12). Selle avalduse kohaselt soovis kaebaja osta maad Põlva maakond, Mikitamäe vald, Toomasmäe küla, 10 ha ehitiste juurde (alus ostu-müügi leping 29. novembrist 1996 (dtl 11)). Kaebaja soovis maa eest koheselt EVP-dega tasuda. Samuti soovis kaebaja katastriüksuse moodustamist mõõdistamise alusel. Seega nähtub, et kaebaja on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud mitu aastat pärast seda, kui ÕVVTK Põlva maakonna komisjon on otsustanud tunnistada omandireformi õigustatud subjektideks Yi, Ci ja Qi Väike-oja 3 talumaa 12,58 ha osas. Samuti on ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni otsus tehtud mitu aastat enne seda kui kaebaja soetas endale Võhandu sovhoosilt ühepereelamu (end Sepiku hooned) koos sellele vastava muu osaga elamust Põlva maakonnas, Mikitamäe vallas, Toomasmäe külas. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et vald on ilma õigustatud subjektide vastavate avaldusteta tagastanud maa õigustatud subjektidele.
23.Nii Rahandusministeerium, Põlva Maavalitsus kui Setomaa Vallavalitsus on kontrollinud Väike-Oja maaüksuse tagastamise menetlust. Põlva maavanem luges 22. oktoobri 2014. a kirjas nr 6-1/2014/74 õiguspäraseks Mikitamäe Vallavalitsuse toimingud endise Väike-Oja nr 3 talumaa suhtes, leides, et toimingud on olnud kooskõlas maa- ja omandireformialaste õigusaktidega (dtl 131). Maavanem selgitas kaebajale, et seoses omandireformi õigustatud subjekti surmaga on viibinud vaidlusaluse talumaa tagastamismenetlus. Setomaa Vallavalitsus on kaebajale 14. juuli 2018. a kirjaga nr 5-3/923-1 selgitanud, et kaebajale kuuluv elamu asub endise „Mäenurme nr 5“ kinnistu nr 84 talumaa lahustükil nr 5a ning ainsaks vabaks piirnevaks maaks on endise „Liiva nr 10“ talumaa lahustükk nr 10a. Rohkem piirnevaid vabu maid ei ole (dtl 134). Rahandusministeerium on Väike-Oja maa tagastamise toimiku materjalidega tutvunud ja kinnitanud, et Setomaa Vallavalitsuse 3. juuli 2018. a korraldus nr 312 “Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (Väike-Oja)” vastab seadusele ja seaduse alusel antud õigusaktidele (dtl 139). Põlva maavanem on nõustunud Mikitamäe Vallavalitsuse korraldusega “Väike-Oja 3” maa tagastamist puudutavate korraldustega 9. juulil 2017 ja 22. septembril 2017 (dtl 140-141).
24.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. MaaRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi
3-22-804 omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 221 lg-st 1 tuleneb õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanikule õigus omandada ehitise juurde ostueesõigusega erastamise teel maad MaaRS-is sätestatud ulatuses. Maa ostueesõigusega erastamise korraldust reguleerivad MaaRS § 23 ning Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. aasta määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise kord (edaspidi määrus nr 267). MaaRS § 221 lg 2 sätestab, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. MaaRS-st ei saa järeldada seda, et ostueesõigusega erastatava maa suurus peab olema ilmtingimata 50 hektarit. See võib olla ka väiksem, kusjuures erastatava maa suurus sõltub veel ka vabade piirnevate maade olemasolust. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille osas on tagastamise taotlused lõpuni lahendamata, ei ole vaadeldavad vabade maadena. Seega on vastustaja tegevus maade tagastamist puudutavas küsimuses olnud õiguspärane.
25.Kohus märgib täiendavalt, et Maa-ameti tegevusele kinnistu erastamise taotluse lahendamisel on andnud põhjaliku hinnangu Tallinna Halduskohus oma 20. septembri 2022. a lahendis asjas nr 3-22-654 (otsus pole veel jõustunud). Kohus ei hakka otsuses selgitatut üle kordama, kuna käesoleva kaebuse vaidluse ese on teine. Küll aga märgib kohus järgmist.
26.Tallinna Halduskohus on viidatud otsuses leidnud, et kaebaja ei ole vaidlustanud Sepiku maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud piiride kulgemise ettepanekuid. Mikitamäe Vallavalitsuse 19. märtsi 2004. a kirjaga nr 246 on kaebajale edastatud piiride kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei nõustunud piiride kulgemise ettepanekuga 3. mail 2004 ning edastas plaani, millel avaldas, millistes piirides ta soovib maad ostueesõigusega erastada. Mikitamäe Vallavalitsus vastas kaebajale 17. mail 2004, milles selgitas, et jääb piiride kulgemise ettepanekus toodu juurde. Kaebaja piiride kulgemise ettepanekut kohtus ei vaidlustanud, mistõttu see jäi jõusse eelhaldusaktina.
27.Maa-ameti peadirektori 18. augusti 2021. a korralduse nr 1-17/21/2024 p-ga 1, mida Maaameti 9. märtsi 2022. a korraldusega nr 1-17/22/528 muudeti, otsustati erastada kaebajale Sepiku katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega 73201:001:1036, pindalaga 9721 m2. Kaebajale toimetati korraldus kätte 24. augustil 2021. Kaebaja korraldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus jõustus. Seega sisuline otsustus kaebajale maa ostueesõigusega erastamise küsimuses tehti juba 18. augusti 2021 korraldusega nr 1-17/21/2024, millega lahendati kaebaja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning võimaldati kaebajal erastada maad 9721 m2. Kui kaebaja leidis, et tal on õigus erastada maad 10 ha ulatuses, siis oleks ta pidanud korralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama. Kaebaja seda teinud ei ole. Seega isegi kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane, ei oleks põhjust kahju hüvitamiseks, sest kaebaja on rikkunud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise eeldust. Kaebaja on jätnud kasutamata kohased õiguskaitsevahendid kahju vältimiseks või vähendamiseks ning seda ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel antud haldusaktides on korrektsed vaidlustamisviited nii vaide- kui ka kohtumenetluse kohta ning kogu erastamismenetluse käigus on taotlejale erastatava maa suuruse ja piiride määramise kohta mitmel korral selgitusi jaganud nii erastamisavalduse
3-22-804 esitamise ajal asjaomane Mikitamäe vald, Setomaa vald kui ka Põlva Maavalitsus ja Maaamet. Kaebaja ei ole hoolimata korrektsetest vaidlustamisviidetest ja selgitustest seni asjakohaseid haldusakte tähtaegselt ega mõistliku aja jooksul nende saamisest vaidlustada püüdnud.
28.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
29.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel X , Yi, Wi, Ci ja Qi nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.