3-22-654/18 - Omandireform - Maa erastamine - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kinnitatud, et VäikeOja 3 maa on mõõdistamisel, kuid ometigi on mõõdistamisest teavitatud kaebajat alles 2018. Vastustaja on asunud väitma, et ainsad vabad maad olnud Väike-Oja 3 maad, mis on erastatud kellelegi teisele. Kaebajale ei ole pakutud muud vaba maad ega arvestatud tema hoonete ümber katastriüksuste mõõdistamisel tema avaldusega ega võimalusega jätta kaebajale erastamiseks maad kuni 10 ha ulatuses. Kaebajale ei ole ka selgitatud võimalusi saada vaba maad muul viisil. 17.3 16.04.2020 Rahandusministeeriumi poolt kaebajale saadetud selgituse kohaselt on Väike-Oja 3 kinnistu täielikult tagastatud, suuremas ulatuses Xxxxxxxx X kinnistu ning Liiva 10 kinnistu. Samuti on selgitatud, et Väike-Pargi katastriüksus, Tiigi katastriüksus ning Nurme katastriüksus on erastatud. Küll aga selgub kirjas edastatud andmetest, et kõik eelnimetatud kinnistud on tagastatud oluliselt suuremas ulatuses, kui 2 ha. 17.4 Kaebajale kuuluvad ehitised, mistõttu pidanuks erastamise kohustatud subjekt arvestama sellega, et ka kaebajale jääks tema elamu juures maad 2 ha ulatuses ning mitte võimaldama vastavas ulatuses maa tagastamist. Erastamise kohustatud subjekt ei ole seda teinud. Kaebajale pakutakse praegu maad oluliselt vähem. Teistele ehitiste omanikele on erastatud maad ehitiste juurde 3,8 ha ja 2,41 ha. Kaebajale on jäetud võimalus erastada vaid 0,97 ha. 17.5 Arvestades, et avaldused on esitatud 18.11.1997, on menetlus kestnud äärmiselt kaua. Äärmiselt pika menetluse tõttu on tänaseks vabad maad ära erastatud ja kaebaja jäetud ilma võimalusest erastada oma hoonete juurde maad. Järel ei ole isegi 2 ha ega 1,7 ha ulatuses maad, mis oli kaebaja kasutuses ja hoonete teenindamiseks varasemalt. Kaebaja palub tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb mh ka äärmiselt pikas menetluses. 17.6 Kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt. Seetõttu palub kaebaja kohtul tuvastada, kas haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on õiguspärane. 17.7 Kaebajale on esitatud dokumente, millest nähtuvalt on Väike-Oja 3 õigustatud subjektile Ülo Tirp-le maa kompenseeritud ning MaaRS § 6 lg 2 p 1 kohaselt maad ei tagastata. Üllatuslikult on õigustatud subjekti pärijad aga siiski saanud tagastamise korras maa omanikeks. Kaebaja ei ole vaatamata korduvatele pärimistele näinud tähtaegselt esitatud avaldusi, mille alusel oleksid õigustatud subjekt või tema pärijad taotlenud maa tagastamist. Seetõttu on kaebajal kahtlus, et maad on tagastatud ilma vastavate tähtaegsete avalduste esitamiseta. See on aga tekitanud olukorra, et kaebajal ei ole võimalik oma elamu juurde maad erastada. Samuti ei ole kaebajal võimalik kasutada enam EVP-sid mida ta maa erastamise otstarbel soovis kasutada. Ojala maa tagastamise toimikus ei sisaldu tähtaegset maa tagastamise avaldust, mida oli võimalik teha kuni 1992. a 17. jaanuarini. Kaebaja palub kohtul vastustajalt vastav õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega Väike-Oja 3 kohta välja nõuda. Vastustaja seisukoht

Väike-Oja 3 talu maa õigustatud subjektidest soovisid küll maa eest kompensatsiooni, kuid MaaRS § 14 lõikest 3 tulenevalt oli teistel õigustatud subjektidel õigus taotleda maa tagastamist nõudeõiguse osast suuremas ulatuses. Sellest tulenevalt tagastati kogu endine talumaa õigustatud subjektidele ning vaba maad ei tekkinud, mida oleks võimalik naaberkinnistu omanikule erastada. Vastustajale teada olevalt on Väike-Oja 3 talu maa tagastamise korraldus ja toimik edastatud Rahandusministeeriumile, kes järelevalvepädevana kontrollis haldusakti vastavust õigusnormidele ja nõustus maa tagastamisega. 18.2 Kaebaja on olnud teadlik Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusest nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest nr 312 vähemalt alates Maa-ameti 05.12.2019 kirja nr 6-13/19/15700-3 (Maa-ameti vastuse lisa 5) kättesaamisest. Kui kaebaja leidis, et maa tagastamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, oleks tulnud tagastamise otsused seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. Kaebaja seda vastustajale teada olevalt vaidlustanud ei ole, mis tähendab, et maareform endise Väike-Oja nr 3 talu maa osas on lõppenud. 18.3 Seega ei ole kaebajal varem ega ole ka praegu võimalik ostueesõigusega erastada oma ehitiste juurde maad 10 ha, sest kaebaja majavaldusega ei piirne sellises ulatuses vabu maid. Kuna kaebaja ehitised ei asu endise Väike-Oja 3 talumaa piirides, siis ei tekkinud kaebaja õigust erastada endist Väike-Oja 3 talu maad ning Setomaa Vallavalitsus sai maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud viia lõpule Mikitamäe Vallavalitsuse poolt koostatud piiride kulgemise ettepaneku alusel. Seega, kuna tagastamise nõuetest vabasid piirnevaid maid ei ole, siis on kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada ca (ca 0,45 + 0,55) 1 ha maad. 18.4 Maa-amet andis MaaRS § 38 lõike 3 alusel 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 (kaebuse lisa 2), millega moodustati reformimata maa kaardirakenduses masskandega 28 071 katastriüksust. Kui moodustatud piiriandmetes selgub maareformi sisulises menetluses vastuolusid, mille tõttu peab muutuma jätkuvalt riigi omandis oleva maatüki ruumikuju, siis saab seda teha läbi maakorraldustoimingute. Nimetatud katastriüksuste moodustamine maaregistris ei tekita, muuda ega lõpeta võimalike õigustatud subjektide õigusi ja kohustusi selle maa osas. Korralduse nr 3147 alusel moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris ka Xxxxxx katastriüksus (xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve elamumaa 100%, moodustatud kaardi- ja plaanimaterjali alusel, märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne) kui maareformi reservi katastriüksus. Korraldus nr 3147 on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 05.12.2019. 18.5 Maa-amet saatis maa ostueesõigusega erastamise menetluses 16.06.2021 kirjaga kaebajale tutvumiseks Xxxxxx maa ostueesõigusega erastamise korralduse eelnõu. Kaebaja kirjas märgitud tähtajaks arvamusi või põhjendatud vastuväiteid ei esitanud. Korraldusega nr 1-17/21/2024 (Maaameti vastuse lisa 9) otsustati erastada kaebajale Xxxxxx katastriüksus (xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m2) ning määrati erastamise ostu- müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud korralduse jõustumisest. Korraldust nr 117/21/2024 kaebaja ei vaidlustanud. 18.6 Kuna kaebaja avaldas 27.10.2021vastustajale saadetud kirjas, et enne Xxxxxx katastriüksuse omandiõiguse vormistamist tuleb omandi ulatus piiritleda ehk moodustada katastriüksus tuli katastriüksus mõõdistada. Kuivõrd Xxxxxx katastriüksus registreeriti 28.04.2020 maakatastris korralduse nr 3147 alusel maakatastris nähtuvate piiriandmete, s.o plaanimaterjali alusel, pindalaga 9721 m2 märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne ja maa erastaja on soovinud katastriüksuse moodustamist katastrimõõdistamise teel, siis 5(14)

19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on oma 19.08.2022 menetlusdokumendis esitanud järgmised varasemas menetluses esitamata taotlused: a) tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus maa erastamise avalduse läbivaatamisel; b) kohustada Maa-ametit välja andma uut korraldust, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses; c) nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega; d) kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on õiguspärane. 19.1 Kaebaja palub tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse, kuna maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemine on kestnud äärmiselt kaua, mistõttu on kaebaja jäänud ilma võimalusest erastada oma hoonete juurde maad. Samuti palub kaebaja kohustada Maa-ametit andma välja uut korraldust, millega kaebajal on võimalik erastada maad suuremas ulatuses. 19.1.1 HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus esitatud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 19.1.2 HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 19.1.3 Kaebaja ei ole Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel toonud välja, milles seisneb tema põhjendatud huvi Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebaja 6(14)

selgitustest tulenevalt võib tema huviks olla üksnes soov esitada Maa-ameti vastu tulevikus kahju hüvitamise nõue, kuivõrd ta ei ole saanud maad kasutada juhul, kui menetluses peaks ilmnema, et kaebaja on Maa-ameti tegevuse tõttu jäänud ilma maa erastamise võimalusest soovitud ulatuses. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna aga alust tuvastamisnõude esitamiseks. Seega esineb praegusel juhul HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirang, mis tähendab et kaebuse muutmine selle täiendamise teel tuvastamisnõudega ei ole HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav. Tuvastamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul ka kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik, kuivõrd kohus annab ka käesolevas asjas hinnangu Maa-ameti tegevuse õiguspärasusele maa ostueesõigusega erastamise menetluses. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel uue nõudega tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus kaebaja maa erastamise avalduse läbivaatamisel. 19.1.4 Kaebaja soovib kaebust täiendada ka nõudega kohustada Maa-ametit andma välja uus korraldus, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses. Kohus leiab, et kohustamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, kuivõrd olukorras, kus kohus leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, tuleb Maaametil asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Nimetatu on haldusakti tühistamise vältimatu tagajärg. Seega tuleneb vastav kohustus Maa-ametile jõustunud kohtulahendist ning kohustamisnõude esitamine ei ole vajalik. Kuivõrd maa erastamise korraldamine on alates 01.01.2018 Maa-ameti pädevuses, siis ei saaks kohus ka kohustada haldusorganit andma kaebaja poolt soovitud haldusakti. Vastava otsuse saab teha üksnes Maa-ameti kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel juhul, kui kohus kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti tühistab. Seega jätab kohus HKMS § 49 lg 1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel nõudega kohustada Maa-ametit andma välja uus korraldus, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses. 19.2 Kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on õiguspärane. Kohus saab kaebajast aru selliselt, et kaebaja palub kohtul pöörata nimetatud küsimusele tähelepanu kohtuotsuse põhjendavas osas ning tegemist ei ole kaebuse muutmise taotlusega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole taotlust kaebuse nõudena esitanud. 19.3 Kaebaja palub nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas kontrollib kohus kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ning ei teosta absoluutset kontrolli Väike-Oja 3 maa tagastamise õiguspärasuse üle. Kuna kaebaja soovib maad ostueesõigusega erastada endise Väike-Oja 3 talumaade arvel, on kaebusega puutumuses üksnes küsimus sellest, kas Väike-Oja 3 talumaade osas on maareform kehtivalt läbi viidud. Juhul, kui maareform on kehtivalt läbi viidud, siis ei saa kaebaja Väike-Oja 3 maa arvel maad ostueesõigusega erastada ka juhul, kui maa tagastamisel on tehtud vigu. Seega jätab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja VäikeOja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega. 19.4 Kaebaja esitas 16.09.2022 kohtule avalduse ja dokumendid 109 leheküljel (pdf formaadis). Nimetatud dokumentide hulgas on valdavalt kohtule juba käesolevas asjas esitatud dokumendid, Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-22-804 esitatud dokumendid ning kaebaja ja teada esindanud advokaadibüroo vahelist suhtlust puudutavad dokumendid. Kaebaja palub 14.09.2022 kuupäeva kandvas avalduses selgitada, kas edastatud dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 322-804 ning 7(14)

tagastada talle kohtule edastatud dokumendid. Samuti on kaebaja esitanud avalduse menetlusabi saamiseks. Dokumentide hulgas olevas 01.09.2022 kuupäeva kandvas avalduses (kohtule varasemalt esitamata) selgitab kaebaja, et pole esitanud kaebust Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks; selgituse, et ta ei ole sama korraldusega siiski rahul; taotluse riigi õigusabi saamiseks. 19.4.1 Esmalt märgib kohus, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole ta esitanud kaebust Maaameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks on vastuolus kaebaja enda poolt samas 01.09.2022 kuupäeva kandvas ja kohtule 16.09.2022 avalduses esitatuga, milles kaebaja selgitab, et ta ei ole Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega rahul ja soovib maa ostuga lõpule jõuda. Samuti on kaebaja ise esitanud kohtule kaebuse, milles sõnaselgelt taotleb Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamist. Seega ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja on avaldanud soovi kohtule esitatud tühistamisnõudest loobuda ning kohus ei käsitle kaebaja taotlust kaebusest loobumise avaldusena ning lahendab käesoleva otsusega vaidluse sisuliselt. 19.4.2 HKMS § 62 lg 3 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellised tõendid ja korraldab selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Kaebaja menetlusdokumendile lisatud pdf formaadis dokumendi lehekülgedel 4, 7, 8, 10, 13, 14, 16, 19-25, 28-31, 34, 37, 42-46, 48-49, 50-51, 53-54, 69-77, 78-86, 87-99 olevad dokumendid on kohtule juba esitatud, mistõttu puudub vajadus nende lisamiseks toimiku materjalide juurde. Kaebaja menetlusdokumendi lehekülgedel 5, 6, 9,11, 12, 15, 17, 18, 26, 27, 32, 33, 35, 36, 38, 39-41, 47, 52, 55-68, 103-107 olevad dokumendid on kohtule esitamata, kuid kohus keeldub nende vastu võtmisest kuivõrd need sisaldavad kaebaja pöördumisi haldusorganite poole ja pöördumisele saadud vastuseid, kaebaja maamaksu tasumisega seotud dokumente, kaebaja ja teda esindava advokaadiga toimunud suhtlust, kaebaja poolt haldusasjas nr 3-22-804 esitatud materjale ja maa tagastamisega seonduvat. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-22-804 esitatud avaldused ei oma puutumust käesoleva vaidlusega, maamaksu tasumisega seonduva väite osas võtab kohus seisukoha otsuses, sh maamaksu tasumise fakti osas vaidlust ei ole, kaebaja pöördumisi ja nendele saadud vastuseid on toimikus juba arvukalt, kaebaja ja tema advokaadi vahelisi erimeelsusi ei lahenda kohus käesolevas asjas, maa tagastamisega seotud ja tähtsust omavad materjalid on kohtule juba varasemalt esitatud. Kohus keeldub dokumentide vastu võtmisel ka HKMS § 62 lg 1 kohaselt ka põhjusel, et tõendid on esitatud pärast kohtu poolt tõendite esitamiseks esitatud tähtaega ning tõendite vastu võtmine tingiks asja menetlemise viibimise, sh peaks kohus tühistama kohtuotsuse kuulutamise aja. Kaebajal oli võimalik esitada tõendid kohtu poolt määratud tähtajaks, kuid kaebaja seda ei teinud. Vastuseks kaebaja palvele selgitada, kas kohtule esitatud dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 3-22-804, märgib kohus, et ei saa võtta käesolevas asjas seisukohta asjaolude osas, mis puudutavad vaidlust haldusasjas nr 3-22-804. Kaebajal on õigus esitada dokumendid nimetatud haldusasjas, milles kohus hindab tõendite asjakohasust. 19.4.3 Kaebaja palub tagastada talle kohtule esitatud dokumendid. Kohus mõistab, et kaebaja soovib ärakirju kaebaja poolt kohtule 16.09.2022 edastatud dokumentidest. Dokumendid paiknevad 108 leheküljel. Kohus rahuldab menetlusökonoomiast lähtudes kaebaja taotluse koopiate saamiseks. Kohus edastab kaebajale ärakirjad tema 16.09.2022 kohtule edastatud menetlusdokumendist koos lisadega. 19.4.4 Kaebaja on 01.09.2022 kuupäeva kandvas ja 16.09.2022 kohtule esitatud avalduses avaldanud, et soovib endale advokaati, kes teda tõesti kaitseks. Avaldusest tulenevalt ei ole 8(14)

kaebaja olnud rahul teda eelnevas menetluses esindanud advokaadi tööga ning soovib, et kohus määraks talle kaitsja, kes teda aitaks. 19.4.4.1 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 19.4.4.2 Kaebajat on käesolevas haldusasjas kuni dokumentide esitamise tähtaja lõppemiseni esindanud advokaat. Seega ei vaja kaebaja menetluses Tallinna Halduskohtus enam advokaadi abi. Kuivõrd taotlus riigi õigusabi saamiseks ei hõlma aga üksnes menetlust Tallinna Halduskohtus, siis lahendab kohus taotluse sisuliselt. Kohus on seisukohal, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse, et kaebaja on kohtule ilma advokaadi abita esitanud selge kaebuse nõude, kohus on esitatud kaebuse menetlusse võtnud ning kaebaja on suutnud enda soovid ja seisukohad teha kohtule vajalikul määral arusaadavaks, leiab kohus, et kaebaja on suuteline halduskohtumenetluses osalema ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Eelnevat ei muuda kohtu hinnangul asjaolu, et kaebajal on raske liikumispuue. Kaebaja ei pea pöördumiste esitamisel ilmuma kohtusse, vaid saab seda teha ka kirjalikult. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus vajadusel välja enda initsiatiivil ja kohtul on võimalik lahendada vaidlus ka kaebajale advokaadist esindajat määramata. 19.4.4.3 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. 19.5 Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

22.1 Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 (Maa-ameti vastuse lisa 9) puntiga 1, mida vaidlusaluse korraldusega muudeti, otsustati erastada X. X.le Xxxxxx katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m2. Kuivõrd kaebaja oli taotlenud maa ostueesõigusega erastamist 10 ha ulatuses ning korraldusega võimaldati tal erastada maad 9721 m2 ulatuses, siis tähendab see, et kaebaja avaldus maa erastamiseks suuremas ulatuses jäi rahuldamata. Kaebajale toimetati korraldus kätte 24.08.2021. Kaebaja korraldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus jõustus. 22.2 Kaebaja poolt käesolevas asjas vaidlustatud Maa-ameti 9.03.2022 korraldusega nr 117/22/528 ei lahendatud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise küsimust uuesti, vaid üksnes täpsustati Xxxxxx katastriüksuse pindala lähtuvalt katastrimõõdistamise tulemustest. Xxxxxx katastriüksus moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris Maa-ameti 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 „Katastriüksuste moodustamine“ (kaebuse lisa 2) alusel, millega otsustati kogutud piiriandmete alusel moodustada katastrikandega katastriüksused kõikide seni reformimata maade arvel. Xxxxxx katastriüksus moodustati ja registreeriti maakatastris 28.04.2020 plaani- ja kaardimaterjali alusel koos märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne. Katastriüksus moodustati maakatastrist nähtuvate piiriandmete alusel ning katastrimõõdistamist ei teostatud. Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/ 528 korrigeeriti üksnes Xxxxxx maaüksuse pindala lähtuvalt läbi viidud mõõdistamise tulemustest. MaaKatS § 193 lg 1 sätestab, et katastripidajal on õigus katastrimõõdistamise alusel katastriandmeid parandada. Seega otsustati kaebaja poolt vaidlustatud korraldusega üksnes korrigeerida maaüksuse pindala lähtuvalt mõõdistamise tulemustest, mitte aga maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust kaebaja poolt soovitud ulatuses. Lähtuvalt korrigeeritud mõõdistamise tulemustest vähenes katastriüksuse pindala 30 m2 võrra. Seega saaks kaebaja õigusi hüpoteetiliselt rikkuda üksnes katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx pindala vähenemine 30 m2 võrra. Kaebaja aga ei väida, et korraldus rikub nimetatud põhjusel tema õigusi. Kaebaja leiab hoopis, et korraldus rikub tema õigusi põhjusel, et tema õigust erastada maad ostueesõigusega 10 ha ulatuses on piiratud. Nimetatud küsimust aga ei lahendatud Maa-ameti 9.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/528, vaid juba 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024, millega otsustati, et kaebajal ei ole võimalik erastada maad 10 ha ulatuses, vaid üksnes maakatastris registreeritud katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piirides, mille ebatäpne pindala oli 9721 m2. 22.3 Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus vastustajaga, et sisuline otsustus kaebajale maa ostueesõigusega erastamise küsimuses tehti juba 18.08.2021 korraldusega nr 117/21/2024, millega lahendati kaebaja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning võimaldati kaebajal erastada maad 9721 m2. Kui kaebaja leidis, et tal on õigus erastada maad 10 ha ulatuses, siis oleks ta pidanud korralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama. Kaebaja seda teinud ei ole. 22.4 Kaebaja ei ole vaidlustanud ka Xxxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud piiride kulgemise ettepanekuid. Mikitamäe Vallavalitsuse 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti vastuse lisa 23) on kaebajale edastatud piiride kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei nõustunud piiride kulgemise ettepanekuga 03.05.2004 ning edastas plaani, millel avaldas, millistes piirides ta soovib maad ostueesõigusega erastada. Mikitamäe Vallavalitsus vastas kaebajale 17.05.2004 (Maaameti vastuse lisa 25), milles selgitas, et jääb piiride kulgemise ettepanekus toodu juurde. Kaebaja piiride kulgemise ettepanekut kohtus ei vaidlustanud, mistõttu see jäi jõusse eelhaldusaktina. Setomaa Vallavalitsuse 05.05.2021 kirjaga nr 7-3/1048 (Maa-ameti vastuse 10(14)

lisa 3) edastati kaebajale kooskõlastamiseks Xxxxxx maa erastamise toimikus (Maa-ameti vastuse lisa 22) sisalduv väljavõte nr 1265724813023982953, mille kohaselt on erastatava maa pindalaks 9721 m2 ja see on koostatud Xxxxxx katastriüksuse (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kohta. Väljavõtte koostamise ajaks on 04.12.2020 ning plaanil on märge, et maaüksuse piirid on ebatäpsed. Setomaa Vallavalitsuse poolt kaebajale 05.05.2021 saadetud (korduva) piiride kulgemise ettepaneku on kaebaja kätte saanud 12.05.2021, kuid ei ole ka seda vaidlustanud. Nimetatud plaanil kajastatud maaüksuse piirid ühtivad Maa-ameti kaardiserveris kajastatud Xxxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx plaanil kajastatuga. Eeltoodust järeldub, et erastatava maa piirid on kehtivalt kindlaks määratud, kuna kaebaja ei ole piiride kulgemise ettepanekuid vaidlustanud. Vaidlustatud korraldusega ei ole erastatava maa piire muudetud. Nimetatu tähendab, et erastatava maa piirid on juba enne vaidlustatud haldusakti andmist kehtivalt kindlaks määratud ning vaidlustatud korraldusega neid ei muudetud. Erastatava maa pindala täpsustamine ilma, et muudetaks maaüksuse piire ei kahjusta erastamise õigustatud subjekti õigusi. 22.5 Eeltoodust järeldub, et: a) juba Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korraldusega nr 117/21/2024 otsustati, et kaebajal puudub õigus erastada ostueesõigusega maad suuremas ulatuses, kui 9721 m2, st soovitud 10 ha ulatuses; b) Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/528 üksnes täpsustati tulenevalt Xxxxxx katastriüksuse mõõdistamise tulemustest kaebajale juba korraldusega nr 1-17/21/2024 erastatud maa-ala pindala; c) erastatava maa piirid olid kehtivalt kindlaks määratud ning neid ei muudetud vaidlustatud korraldusega. Nimetatu tähendab, et Maaameti 9.03.2022 korraldus nr 1-17/22/528 ei riku kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õigusi. Vaidlustatud korraldusega ei ole piiratud kaebaja õigust erastada maad 10 ha ulatuses ega muudetud maaüksuse piire. Juhul, kui kohus peaks ka nimetatud korralduse tühistama, ei tooks see kaebajale kaasa õigust erastada ostueesõigusega maad suuremas ulatuses, kui seda on võimaldatud 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024 ja kehtiva piiride kulgemise ettepaneku alusel.

26.MaaRS § 20 lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida MaaRS-i alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lõike 1 kohaselt saavad maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt MaaRS-le, arvestades §s 2 sätestatud kitsendusi. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha, määratakse erastatava maa ulatus vastavalt MaaRS § 221 lõigetele 1 ja 6 ning § 9 lõigetele 2 ja 9 nende koosmõjus. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ punkti 132 punkti 7 kohaselt loetakse piirnevateks vabadeks maadeks MaaRS § 9 lõike 2 ning § 221 lõigete 2 ja 22 mõttes selle maaga, millel asub ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endiseid kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele, Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire. MaaRS § 222 lg 1 kohaselt korraldab alates 01.01.2018 maa ostueesõigusega erastamist ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 p 7 järgi on piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 ning paragrahvi 221 lõigete 2 ja 22 mõttes loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire.