Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052255364 tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas ning Kaitsepolitseiameti 06.05.2022 otsuste nr 3777 ja 3776 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Aleksei Ratnikov Vastustaja I – Kaitsepolitseiamet Vastustaja II – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Tõnis Leinart
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Hoida 26.09.2022 määruse punktis 2 nimetatud teavet kohtutoimikust eraldi, vastustaja I juures.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.03.2023 a.
Kaitsepolitseiamet tegi 06.05.2022 otsuse nr 3776, millega tunnistas kehtetuks Xile väljastatud Dliiki viisa nr EST100361254, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele (dtl 9). Kaitsepolitseiamet tegi 06.05.2022 otsuse nr 3777, millega tunnistas kehtetuks Xile väljastatud Cliiki viisa nr EST100346008, kuna üks või mitu liikmesriiki leiavad, et isik kujutab ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule (dtl 11). Politsei- ja Piirivalveamet tegi Xile, Venemaa Föderatsiooni kodanikule, 12.05.2022 ettekirjutuse nr 1052255364 Eestist lahkumiseks, millega kohaldati isikule sissesõidukeeldu 1 aastaks. Ettekirjutuse kohaselt on Kaitsepolitseiamet isiku viisad kehtetuks tunnistanud ohu tõttu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele, mistõttu on seega isikut peetud Eestis ebasoovitavaks isikuks. Isikul ei ole Schengenis kaitsmist väärivaid huvisid või õiguseid. Isik soovib Eestis töötada ja peab sissesõidukeeldu liiga pikaks, kuna ta ei tea, mis põhjusel viisa kehtetuks tunnistati. Töötamise õigus Schengeni alal ei ole oluline ega kaitsmist vääriv õigus. Isikul on võimalik 1(7)
töötada Euroopa Liidu välistes riikides. Isik on varem täitnud oma töökohustusi ka kaugtöö vormis. Isikul puuduvad tugevad sidemed Schengeni liikmesriikides, ka puuduvad humaansed kaalutlused, millest lähtuda. PPA loeb kergendavaks asjaoluks isiku poolt kaasaaitamiskohustuse täimise ja tahet Eestist lahkuda, mida ei olnud võimalik teha, kuna tema pass oli viisamenetluse ajal PPAs hoiul.
2.X esitas 24.05.2022 (hiljem täiendatuna) kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052255364 tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas ning Kaitsepolitseiameti 06.05.2022 otsuste nr 3777 ja 3776 tühistamiseks.
1.Kaebaja on varem Eestisse saabunud turismi ja töötamise loa vormistamise eesmärgil. Kaebaja saabus viimati Eestisse töötamaks OÜs Data Corporation. Kaebaja töötas mitmeid aastaid tööandja partnerettevõtte heaks, olles seega tööandjale väga hästi teada nii töötaja kui inimesena.
2.Sissesõidukeelu osas - Kaebajale ei ole teada, miks tema viisad kehtetuks tunnistati; samas ei ole ta seadust rikkunud ega käitunud ohtlikult avaliku korra või julgeoleku osas. Kaebajaga seotud asjaoludega ei ole arvestatud. Sissesõidukeelu määramist ei ole põhjendatud ega kaalutud. Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et viisade kehtetuks tunnistamine võib olla alusetu ja ebaseaduslik. Ka on jäetud arvestamata, et kaebajale väljastati USA viisa, mille saamine on kõrgetel julgeoleku kaalutlustel salastatud.
3.Viisade osas – Kaebaja ei esitanud viisade taotlemisel valeandmeid. Ta töötab IT-alal, mis on neutraalne ametikoht. Viisade kehtetuks tunnistamist ei ole põhjendatud ega kaalutud. Kaebaja ei ole Eestis toime pannud süütegusid. Kui oleks andmeid, et kaebaja võiks ohustada Eesti julgeolekut, oleks vastustaja sellele tuginenud.
4.Kaebaja viisad võidi kehtetuks tunnistada sanktsioonidest tulenevalt, kuid kaebaja ei ole sanktsioonide subjektiks.
3.Kaitsepolitseiamet leidis algse kaasatud haldusorgani ja hilisema vastustajana, et kaebus tuleb jätta rahuldamata:
1.Kaebajale väljastati C-liiki viisa turismi eesmärgil ja D-liiki viisa töötamiseks.
2.Konkreetsed faktilised asjaolud on kohtule tutvustamiseks eraldi dokumendis. Kaebajast lähtub julgeolekuoht. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle puhul tuleb alates 24.02.2022 kui Venemaa alustas provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu, arvestada, et Venemaa konstitutsiooni kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus. Venemaa Föderatsiooni kodanike Eestis viibimine on teravdatud tähelepanu all ning välismaalaste puhul tuleb võimalike ohtude ennetamisel arvestada mitte üksnes selgeid asjaolusid, vaid ka ebaselgeid asjaolusid. Ohu ennetamisel tuleb eeldada, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu mõjutab negatiivselt nii Euroopa Liidu kui ka Eesti julgeolekut. Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Vladimir Putini sõda ja selle laiendamist. Samuti peab arvestama, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Peamine eesmärk on tagada Eesti julgeolek ja hoida ära Venemaa Föderatsiooni kodanikest tuleneda võiv julgeolekuoht Eesti suveräänsusele ja põhiseaduslikule korrale. Igal riigil on suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida.
3.Kaebajale on õigesti jäetud sissesõidukeelu aluseks olevad põhjendused julgeolekukaalutlustel avaldamata. Kaebaja kinnitas, et tal puuduvad sissesõidukeeldu välistavad asjaolud, sh perekondlikud sidemed. Kaebaja sai tööandja juures tööle asuda kõige varem 21.04.2022 ehk ta jõudis siin töötada kõige rohkem 15 päeva (loos puhkepäevadega). Kaebaja saab ettevõtte heaks töötada ka väljaspool Eestit. Kaebajal olemasolev USA viisa on võimaluseks asuda väljaspool kodakondsus2(7)
järgset riiki tööle. USA poolt viisa väljastamine ei ole mõjuta Eesti otsuseid. Kaebaja oli lahkumisettekirjutuse ajaks viibinud Eestis viibimisaluseta juba 6 päeva.
4.Välismaalasele ei avaldata seaduse kohaselt viisa kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid. Kaitsepolitseiametile teadaolevalt on ettevõte Data Corporation OÜ pärast Vabariigi Valitsuse sanktsioonide kehtestamist seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu tööandjana korduvalt püüdnud Venemaa Föderatsiooni kodanikke nii Eesti kui teise EL liikmesriigi poolt väljastatud lühiajaliste viisade alusel Eestisse tööle vormistada ja seejärel isikutele pikaajalist viisat taotleda. Ettevõte on ühiseks märksõnaks mitmes hetkel Tallinna Halduskohtu menetluses olevas halduskohtumenetluses, kus Venemaa Föderatsioon kodanik vaidlustab viisa andmisest keeldumise või viisa kehtetuks tunnistamise. 2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli põhjust aga kahelda Data Corporation OÜga seotud viisataotluste eesmärgis. Ettevõtte majanduslikud näitajad, nt käibe suur kõikumine ning senine vähene töötajate arv (keskmine töötajate arv 3), süvendas kahtlusi, et Data Corporation OÜs töötamine ei pruugi olla niivõrd paljude viisataotlejate Eestisse tulemise eesmärgiks, vaid nimetatud ettevõttesse töötamise registreering on ettekäändeks Eestisse ja Schengeni alale seadusliku viibimisaluse saamiseks. Kaitsepolitseiametile teadaolevalt puudus ettevõttel Eestis ka kontor, kaebaja enda sõnul töötas ta ettevõtte heaks välisriigist ning seejärel Eestis oma korterist. Viisade kehtetuks tunnistamisel ei ole kaebajale intensiivseid ega pöördumatuid tagajärgi; sh kuna kaebajal puuduvad muud seoses Eestiga ja ta on sama ettevõtte heaks töötanud Gruusias.
5.Vastustaja leiab, et kaebajal puudub pikaajalise, D-liiki viisa kehtetuks tunnistamiseks kohtukaebeõigus. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Sissesõidukeelu rakendamist ei välista asjaolu, et isikule ei ole viisade kehtetuks tunnistamist põhjendatud. Arvestades viisa kehtetuks tunnistamise alust on täidetud VSS § 6 tingimused, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestis viibimist.
2.Kaebaja osas on uuritud, kas esineb sissesõidukeelu kohaldamist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mida PPA oleks saanud täiendavalt hinnata. Sissesõidukeelu kohaldamiseks on piisav teise haldusorgani hinnang ohu kohta. Kaebaja kuulati ka enne sissesõidukeelu kohaldamist ära ja võimaldati anda selgitusi. Viisamenetlus ja töötamise registreerimise menetlus on erinevad ning töötamise registreerimine ei taga viisa saamist. USA viisa olemasolu ei ole kaalukas asjaolu, kuna igal riigil on õigus määrata saabuvad välismaalased. Kaebaja märkis küsitluse protokollis, et lootis Eestisse jõudes asuda tööandja juurde tööle ning ei selgu, et tal oleks olnud tulevase tööandja kutse. Isik ei asunud tööle kohe Eestisse saabudes, seega puuduvad tal pikaajalised töösuhted ja väljakujunenud side Eestiga. Isik on töötanud koduriigis Venemaal ja Gruusias ja tal on võimalik tööülesandeid täita kaugtöö vormis.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus jääb pikaajalise, D-liiki viisa kohtukaebeõiguse osas kaebuse menetlusse võtmise ja sisulise läbivaatamise otsustuste juurde. Kohus leiab, et õiguskorda tuleb tõlgendada süsteemselt ning õiguskorras ei või olla põhjendamatuid lünki. Riigikohus leidis otsuses nr 5-20-10, et õigus pöörduda Eesti kohtusse on ka Eestis viibival välismaalasel (PS § 9 lg 1) ning kui see õigus on tekkinud seoses välismaalase varasema Eestis viibimisega, ei lõpe see ka tema Eestist lahkumise korral (p 45). Kuigi see otsus on tehtud viisavaba viibimise kontekstis, ei muuda see põhiõigust olematuks. Välismaalasel on viibimisaluse äravõtmist või keeldumist võimalik vaidlustada, kui välismaalane: - on taotlenud elamisluba (VMS § 222 lg 1); - viibib Eestis viisavabalt (Riigikohtu otsus nr 5-20-10) 3(7)
- viibib Eestis lühiajalise (C-liiki) viisa alusel (Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt, vt nt 13.12.2017 otsus nr C-403/16). Pikaajalist viisat reguleerib siseriiklik õigus (VMS § 60 jj), sh mõnes küsimuses ka Euroopa Liidu õigus (direktiiv (EL) 2016/801, vt VMS lõpumärkmed). Kohus leiab, et õiguskorda süsteemselt tõlgendades ei ole võimalik jõuda järeldusele: - lühiajalise viisa (sh turismi või külastamise eesmärgil antuna) saaja õigused on paremini kohtukaebeõigusega kaitstud kui pikaajalise viisa saaja; - pikaajalise viisa pikendaja õigused on PS § 9 lg-st 1 tulenevalt paremini kaitstud kui esmasel taotlejal, kui järjekindlalt on leitud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus ja õigustatud ootus nii viisa saamiseks kui ka pikendamiseks; - pikaajalise viisa omaja kohtukaebeõigus sõltub suvalisest või kohtu poolt kontrollimatust asjaolust, kas isik viibib viisa taotlemise, taotluse kohta otsuse tegemise, kehtetuks tunnistamise otsuse ajal või kohtule kaebuse esitamise hetkel (kohtupraktikas määramata) Eesti Vabariigis ja saab seega kohtukaebeõiguse PS § 9 lg 1 alusel. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et kaebajal oli kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise ajal kehtivad D-liiki ja C-liiki viisad. Kohus peab ebamõistlikuks vajadust kontrollida, kas kaebaja viibis kaebuse esitamise ajal Eestis, sh võib ka isik reisida, puhata, viibida väljaspool Eestit, kuid Euroopa Liidus või Schengeni alal vms. Sealjuures ei oleks süsteemse õiguskorraga kooskõlas järeldus, et kaebaja saab kohtukaebeõigust kasutada lühiajalise, C-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades, aga mitte pikaajalise, D-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades; olukorras kus otsused on tehtud samal päeval ja samal õiguslikul alusel. Niisiis jääb kohus norme süstemaatiliselt ja põhiseaduskonformselt tõlgendades selle juurde, et kaebajal on käesolevas asjas kaebeõigus, kuivõrd puudub mõistlik põhjus järeldada õiguskorras ilmselget lünka, mida ei ole võimalik analoogia korras täita, ning vähemintensiivsete riivete korral (C-liiki viisa turismi eesmärgil) kohtukaebeõiguse olemasolu ja D-liiki viisa korral puudumist. Nagu Riigikohtu otsuses nr 5-20-10 märgiti, on vastavate sätete eesmärk hoida ära mh kohtusüsteemi koormamine (p 52). Riigikohus käsitles samas kohtu koormust ja istungimenetlust puudutavaid küsimusi (p 56 jj). Halduskohus märgib muutunud olukorra ja uuenenud kohtupraktika raames, et viisataotlejale tekkiva riive vähest intensiivsust arvestades ei ole ka välistatud, et vastustaja poolt põhjenduste mõistlikus ulatuses isikule avaldades (vt 05.01.2023 seisukoht) ja varjatud osas kohtunikule tutvustades, võib olla võimalik selliste kaebuste läbi vaatamata jätmine või tagastamine (HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1). Ka võib olla võimalik ulatuslikum lihtmenetluse kasutamine, kusjuures haldusorganid kuulatakse ära kaebajast eraldi (HKMS § 133 jj, ennekõike § 135). Selline kohtupraktika on juba kujunemas (Tallinna Halduskohtu 04.01. 2023 määruse nr 3-22-1970 osa III) ja võimaldab kohtukaebeõiguse analoogia korras laiendamist korvata.
5.C-liiki viisa tunnistati kehtetuks viisaeeskirja (määrus nr 810/2009)1 art 34 lg 2 ja art 32 lg 1 punkti a) alapunkti vi) koosmõjus (vt ka VMS § 78 lg 1), kuivõrd: - viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud; - viisa andmisest keeldutakse, kui taotleja on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule /.../. D-liiki viisa tunnistati kehtetuks VMS § 78 lg 2 p 6 alusel, kuna välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
Vastustaja I on täpsustanud, et kaebaja võib kujutada ohtu Eesti julgeolekule (alt 2, dtl 54). Sama alus on kehtetuks tunnistamise alusena lubatav nii C- kui ka D-liiki viisa korral. Seega ei ole viisade kehtetuks tunnistamine seotud sanktsioonidega ning kohus seetõttu sanktsioone täiendavalt ei käsitle. Kohus ei kontrolli seega ka sanktsioone kehtestavate õigusaktide põhiseaduspärasust, kuna need normid ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad (vt viimati 15.02.2023 otsuse nr 3-18-477 p 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus rõhutab ka, et kaebaja vastavad seisukohad on osaks õiguslikust argumentatsioonist, mitte eraldiseisvad nõuded HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2 mõttes.
6.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.09.2022 kohtuotsuses nr 3-21-1903 viisade kohta EL õiguse vaatenurgast, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p 11). Samas lahendis selgitati käesoleva kohtuotsuse raames olulisena, et viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (p 9). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 12). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (p 13). Ka Eesti õigus- ja kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks, siin viibimiseks ja/või töötamiseks. Subjektiivne õigus on olemas üksnes siis, kui koduriiki tagasipöördumisel esineb oht elule, tervisele või inimväärikusele või ebaproportsionaalselt riivatakse õigust perekonnaelule. Käesoleval juhul ei ole sellised erandjuhud vaidluse all. Viisa kehtetuks tunnistamiseks ei pea olema väga kaalukad põhjused, kuna sellise käsitluse möönmine tähendaks, et tuleks eeldada välismaalase põhiõigust Eestisse saabumisel ja siin viibimisel. Sisuliselt piirdub seega viisamenetluses kohtuliku kontrolli ulatus üksnes menetluslike normide järgimise kontrolliga ja ilmselgelt meelevaldsete otsuste välistamisega. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on välismaalase subjektiivse õiguse olemasolu, riive intensiivsuse ja kohtuliku kontrolli standard määratletud Euroopa Liidu õigusega ning kohus lähtub samadest standarditest ka pikaajalise viisa osas, kuivõrd sama aluse korral puudub mõistlik põhjus määratleda erinev standard.
7.C-liiki viisa osas – viisaeeskirja art 34 lg 6 sätestab, et otsus viisa andmisest tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi keeles ja veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles. VI lisa sisaldab üksnes otsuse õiguslikku alust ning vastustaja on samast vormist ka lähtunud. Kohtujurist Priit Pikamäe on liidetud kohtuasjades C-225/19 ja C-226/19 selgitanud, et järelikult tuleb lähtuda eeldusest, et tüüpvorm, millel on märgitud, et esineb üks või mitu keeldumisalust, ja millel on ka liikmesriikide võimalikud märkused, kujutab endast „minimaalset teavet“, mille liidu seadusandja leidis olevat piisava, et oleks järgitud kohustust põhjendada iga viisa andmisest keeldumise otsust kui õigusriigi väljendust (p 47). Eeltoodut on piisavaks pidanud ka Euroopa Kohus (19.12.2013 otsuse nr C-84/12 p 42). D-liiki viisa osas – VMS § 12 lg 2 sätestab, et viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus. Sama regulatsioon tuleneb koosmõjus ka VMS §-st 79, mille kohaselt teavitatakse välismaalast viisa kehtetuks tunnistamise korral kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest (lg 1), kuid välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa kehtetuks tunnistamise põhjust ega 5(7)
sellega seonduvat teavet (lg 2). Seega ei ole seadusega ette nähtud isikule viisa kehtetuks tunnistamise põhjuste täiendavat tutvustamise kohustust. Kohtule on otsuse faktilist alust tutvustatud nii 04.07.2022 vaideotsuse seletuskirjas kui ka riigisaladusega tutvumisel. Tutvumisel saadud teavet hoiab kohus selle juurdepääsupiirangut arvestades kohtutoimikust eraldi, vastustaja I juures (HKMS § 87 lg 3 teine lause). Kaebajale on avaldatud vastustaja I 04.07.2022 seisukoht (13S, avaldatud samal päeval), 06.07.2022 seisukoht (14S, avaldatud samal päeval), 19.09.2022 seisukoht (26S, avaldatud samal päeval) ja 05.01.2023 seisukoht (32S, avaldatud samal päeval); samuti vastustaja II 04.07.2022 seisukoht (12S, avaldatud 05.07.2022). Seega ei ole kaebaja 26.01.2023 seisukohas dokumentidega tutvumise kohta toodu põhjendatud. Osas, milles kohus teavet varjas 26.09.2022 määrusega, on jäetud kaebaja määruskaebus rahuldamata ning kohus seda teemat uuesti ei ava. Samas määruses käsitles kohus ka esindajale juurdepääsu võimaldamata jätmist (p 5 teine lõik). Sh nähtub kohtule, et kaebaja on lihtviisiliselt kopeerinud määruskaebust, kuna kaebaja asemel on viidatud määruskaebuse esitajale (dtl 251).
8.Vastustaja I käsitles osa faktilist alust kaebajale avaldatuna 05.01.2023 seisukohas (dtl 243 jj). Juba sealt toodud andmed on piisavad viisa kehtetuks tunnistamise aluse möönmiseks – (1) ühe ettevõtte kaudu on proovitud korduvalt Venemaa kodanikke Eestisse tuua; (2) ettevõtte majanduslikud andmed sellist tööjõu värbamist ei toeta; (3) kaebajal on võimalik jätkata töötamist ettevõtte heaks ka väljaspool Eestit. Venemaa Föderatsiooni kodanike osas ettevaatlikkus on põhjendatud ega ole käsitletav diskrimineerimisena. Käesoleval juhul ei ole see olnud automaatseks kehtetuks tunnistamise aluseks. Küll aga on vastustaja I põhjendatult selgitanud, milles seisnevad Venemaa tegevusest ja tema kodanikest võimalikud tulenevad ohud, sh Venemaa põhjendamatut agressiooni arvestades (dtl 54). Kohus märgib ka, et iga riik tegutseb oma kodanike kaudu ning agressorriigi kodanikel puudub õigustatud ootus eeldada, et nad saavad jätkata oma tavapärast elu, sh neid võetakse välisriikides avasüli vastu turismi, külastamise või töötamise eesmärgil, kui kodakondsusjärgne riik (s.o Venemaa Föderatsioon) on alustanud sisulise sõjategevusega. Eeltoodule lisanduvad kohtu poolt 07.12.2022 tutvutud teave ja saadud selgitused. Kohus leiab, et vastustaja järgitud õiguslik alus – oht julgeolekule – on põhjendatud. Kui pädev asutus hindab viisaeeskirja art-s 21 ette nähtud ohtusid, ei ole vaja olla absoluutselt kindel, et eksisteerib tegelik oht (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-21-1903 p 12). Kohus leiab, et samast ohu hindamise ulatusest võib lähtuda ka siseriikliku regulatsiooni alusel pikaajalist viisat kehtetuks tunnistamist kaaludes. Kohus esitas lisaks teabega tutvumisele teabe kohta küsimusi ja kontrollis teabe usaldusväärsust. Tutvutud teave kinnitab, et on põhjendatud kaebajast tulenev oht Eesti Vabariigi julgeolekule. Teabega tutvumise käigus veendus kohus, et haldusorganite järeldused ei ole olnud meelevaldsed; samuti viisade kehtetuks tunnistamise aluseks olev oht ei ole abstraktne, hüpoteetiline ega ka ajaliselt ammendunud. Lubatav on teha prognoosotsus ja kaaluda võimalikku ohtu isiku õigustega. Riik ei pea ära ootama ohu realiseerumist. Kohtuasjas kohtunikule kontrollimiseks esitatud põhjendused ei ole omavahel vastuolus. Viisade kehtetuks tunnistamine on ka ühelt poolt teabes selgitatud ohtu ja teiselt poolt Eestis viibimise soovi arvestades proportsionaalne. Kaebaja ainsaks huviks on Eestis töötada ja siin sissetulekut teenida. Tegemist ei ole kaaluka huviga, sealjuures ei ole välismaalasel subjektiivset õigust töörände eesmärgil riiki sisenemiseks. Vastustajad on ka õigesti märkinud, et kaebaja sai Eestis töötada kuni 15 päeva enne viisade kehtetuks tunnistamist ning kaebaja on ise selgitanud, et saabus Eestisse kui turist, alles lootusega saada töö (dtl 79). Välismaalasel ei ole olulist õigustatud ootust, et tema viibimisalust ei tunnistata selle kehtivusajal kehtetuks. Sealjuures ületab käesolevas asjas toodud oht julgeolekule kaebaja mistahes õigustatud ootuse välismaalasena Eestis töötamiseks. Seetõttu ei ole kaebajal Eestis töökoha olemasolu kaalukas põhjus, miks tulnuks kaebaja viisa jätta kehtetuks tunnista6(7)
mata. Riigil on suveräänne õigus otsustamaks, kas ja millist tööjõudu ta riiki lubab ja kuidas ta tasakaalustab sellega kaasneda võiva julgeolekuohu.
9.Olukorras, kus isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus, on riigil kohustus teha isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Oluline ei ole see, kas isik viibimisaluse kehtetuks tunnistamisega nõustub või kas see osutub hiljem õigusvastaseks, vaid määrav on üksnes see, kas isikul on kehtiva haldusakti alusel olemas õiguslik alus Eestis viibimiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajal kaebajal kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks puudus. Lahkumisettekirjutuse tegemise raames ei otsustata enam isiku viibimisaluse üle Eestis, vaid üksnes seda, kuidas korraldada isiku lahkumine inimväärikalt ja proportsionaalselt vastandlike eesmärkidega (VSS § 72 lg 5). Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sissesõidukeelule, v.a järeldus, et see on põhjendamata ja kaalumata. Asjakohased põhjendused on toodud ettekirjutuse esimese lk viimases lõigus (dtl 24) ja teisel leheküljel (dtl 25), sh on vastustaja arvestanud viisade kehtetuks tunnistamise alust, töökohustuse täitmise võimalust väljapool Schengenit (nagu varem kaebaja tegi), sidemete puudumist ja kaasaaitamiskohustuse täitmist. Sissesõidukeeld on sisuliselt, vastustaja I kui viisa kehtetuks tunnistaja sisulisi põhjendusi arvestades ilmselgelt põhjendatud ja vajalik. Muu riigi poolt viisa väljastamine ei võta riigilt suveräänset õigust hinnata oma riigile olulisi julgeolekuohte teistmoodi.
10.Kohtule ei nähtu käesolevas asjas viisade osas menetluslike õiguste rikkumist ning viisade kehtetuks tunnistamine ei ole toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks ega diskrimineerivaks. Sissesõidukeeld on seotud kaebajal selle tegemise ajal kehtiva viibimisaluse puudumisega, sissesõidukeeldu on asjakohaselt kaalutud ja see on ka kooskõlas viisade kehtetuks tunnistamise faktilise alusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste kulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. HKMS § 175 alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.