XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12. mai 2022.a lahkumisettekirjutuse nr 1052255364 osaliseks ning Kaitsepolitseiameti 6. mai 2022. a otsuste nr 3777 ja 3776 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tõnis Leinart, Kaitsepolitseiamet, esindaja Karel Virks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta XX määruskaebus menetlusse. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalise eemaldamist puudutavas osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas pole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohus võttis menetlusse XX kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 12. mai 2022. a lahkumisettekirjutuse nr 1052255364 tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas ning Kaitsepolitseiameti (KaPo) 6. mai 2022. a otsuste nr 3777 ja 3776 tühistamiseks.
2.KaPo taotles vastuses kaebusele, et menetlus kuulutataks kinniseks Siseministeeriumi 4. juuli 2022. a II astme vaideotsuse nr 2-2/638-1 seletuskirja (lisa 4, KIS-is dokument nr 27S) osas ning et seda teavet ei avaldataks kaebajale ja tema esindajale. KaPo taotles menetluse
3-22-1150 kinniseks kuulutamist ka salajase tasemega riigisaladuse osas ning et teavet varjataks kaebaja, tema esindaja ja PPA eest.
3.Tallinna Halduskohus kuulutas 26. septembri 2022. a määrusega haldusasja menetluse kinniseks Siseministeeriumi 4. juuli 2022. a vaideotsuse nr 2-2/638-1 seletuskirja (KIS-i dokument nr 27S) osas ning keelas kaebajal ja tema esindajal dokumendiga tutvuda ja saada sellest ärakirja (resolutsiooni p 1). Halduskohus kuulutas haldusasja menetlus kinniseks asjas arutatava salajase tasemega riigisaladuse (1. juuli 2022. a dokument nr 5682 ja 6. mai 2022. a dokument nr s-05041/22) osas ning eemaldas kaebaja, tema esindaja ja PPA esindaja nendelt menetlustoimingutelt osas, milles kohus riigisaladusega tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused. Samuti keelas kohus kaebajal, tema esindajal ning PPA esindajal riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvuda ning neist ärakirju saada (resolutsiooni p 2). Kaitsta tuleb viisamenetluse metoodikaid ja taktikat, sh seda, kuidas on üles ehitatud kontrollisüsteemid, kellele pööratakse rohkem tähelepanu, kuidas toimub mitteformaalne teabe kogumine jne. Kaebaja eest ei tule varjata teavet, mille kogumist välismaalase viibimise küsimuses võib pidada tavapäraseks. Näiteks ei vaja juurdepääsu piiramist põhjendused, mis seonduvad sellega, et isikule on seatud sissesõidukeeld, isik on korduvalt süüdi mõistetud kuritegudes või tema suhtes on tuvastatud muu õigusrikkumine, isiku identiteet ei vasta väidetavale (nt sõrmejälgede baasil), esitatud pass on võltsitud vms. Siseministeeriumi 4. juuli 2022. a II astme vaideotsuse nr 2-2/638-1 seletuskiri (KIS-i dokument nr 27S) sisaldab teavet (ennekõike lk 3), mille varjamine on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 mõttes. Haldusorgan on avaldanud vastuses kaebusele valdkonna, mida teave puudutab, kuid julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ei ole võimalik avaldada täpsemat sisu. Lisaks sellele, et tuleb kaitsta konkreetset teavet, on olemas ka avalik huvi kaitsmaks julgeolekuasutuste töö efektiivsust, sh teabe meetodeid ja allikaid. Üldteada on Venemaa Föderatsiooni vaenulik suhtumine Euroopasse, kuna viimane toetab Ukrainat. Seetõttu tuleb arvestada võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. KaPo on taotlenud ka salajase tasemega riigisaladuse (1. juuli 2022. a dokument nr 5682 ja 6. mai 2022. a dokument nr s-05041/22) varjamist kaebaja ja PPA eest (HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2). Kohtul tuleb dokumendiga tutvuda, kontrollimaks, kas Siseministeeriumi seletuskirjas toodu ja kohtumenetluses toodud hinnang on õige. Kaebaja soovib saada pikaajalist viisat Eestis töötamiseks. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Eesti Vabariigil on suveräänne õigus määratleda, milliste välismaalaste viibimine ja töötamine Eestis vastab avalikele huvidele (välismaalaste seadus (VMS) § 13). Välismaalase viibimine Eestis võib kaaluda üles avaliku huvi olulise põhiõiguse riive korral, milleks on tavaliselt oht elule, tervisele või inimväärikusele või tõsine riive perekonnaelule. Sellised põhiõigused ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Arvestada tuleb, et ajal, kus Eesti naaberriik (kaebaja päritoluriik) on rünnanud kolmandat riiki (Ukrainat), on üheks diplomaatiliseks ja välispoliitiliseks vahendiks ning seega ka avalikuks huviks, et ründeriigi elanike võimalusi elada ja töötada muudes riikides piiratakse, survestamaks rünnakut lõpetama ja/või jätmaks ründav pool ilma rahumeelse koostöö hüvedest. Eesti huvi on säilitada julgeolek ja avalik kord. Riigi elanikel tuleb teatavas ulatuses taluda neid tagajärgi, mis tulenevad riigi juhtkonna tehtud välispoliitilistest valikutest. Seega vaidlus kaebajale antava 2(6)
3-22-1150 hüve üle ei kaalu konkreetsel juhul üles avalikku huvi vaidlusalust varjatavat teavet kaitsta. Kaebajal tuleb taluda, et riigi poolt välismaalastele antavate privileegide korral võib olla keeldumine väiksema põhjendamiskohustusega ja kohtulik kontroll piiratum. Varjatav teave võib olla kaudselt seotud kaebaja suhtes. See seos on üksnes kaudne. PPA-l puudus sissesõidukeeldu kohaldades varjatavale teabele juurdepääs. Varjatavat teavet ei ole võimalik tutvustada ka kaebaja esindajale. Kaebajalt ei ole võimalik teabe kohta lisaküsimusi esitada, andmeid koguda või seisukohti koostada viisil, mis aitaks kaitsta teabe sisu. Advokaat võib sealjuures avaldada teavet ka tahtmatult, kogemata, esitatavate küsimuste kaudu. Teabe varjamine on vajalik ka edasiulatuvalt tulevikus, st tegemist ei ole tähtsuse kaotanud, ammendunud teabega, mille kohta info saamine tagantjärele enam avalikku korda või julgeolekut ei kahjustaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 26. septembri 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist. Kaebaja palub saata halduskohtule uueks lahendamiseks küsimus, milliste dokumentidega on kaebaja advokaadist esindajal võimalik haldusasjas tutvuda ning kas tal on võimalik saada riigisaladusele juurdepääsu luba. Alternatiivselt palub kaebaja need küsimused otsustada ringkonnakohtul, määrates enne määruskaebuse lahendamist kaebaja esindajale tähtaja riigisaladuse juurdepääsu loa taotlemiseks. Kaebaja esindaja peab saama tutvuda Siseministeeriumi vaideotsuse seletuskirjaga. Muus osas on halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 õiguspärane. Riigisaladusega kaetud teabekandjat puudutavas osas on halduskohtu määrus põhistamata. Kohus ei ole uurinud, kas kaebaja esindajal on riigisaladusele juurdepääsu luba või kas esindaja soovib seda taotleda. Nõustuda võib sellega, et teabe kogumise meetodid jäävad varjatuks. Kuid kaebaja esindaja peab saama tutvuda haldusorgani lõppjäreldustega (st konkreetsed andmed, mis käivad kaebaja isiku, tema eluloo, temaga seotud riskide, teadmiste, sidemete vms kohta). See on vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Kohus on möönnud, et osa kaebajat puudutavaid andmeid võib analoogselt elamislubade vaidlustega kaebajale nähtavaks teha, kuid kohtu sellesisulist otsustust määruse resolutsioonis ei sisaldu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
6.Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise peale. Määruskaebusest nähtub, et halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on vaidlustatud kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult eemaldamist ja toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas.
7.HKMS § 79 lg 1 p 1 sätestab, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sh kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
3(6)
3-22-1150
8.HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga.
9.HKMS § 79 lg 2 sätestab, et menetlusosalise eemaldamine HKMS § 79 lg-s 1 märgitud alusel on võimalik, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja õigust olla ära kuulatud (nt Riigikohtu 10. mai 2016. a otsus asjas nr 3-4-131-15, p 48; 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 6). Juurdepääsu tõenditele ja menetlustoimingutele võib piirata, kui see ei kahjusta isiku õigust tõhusale õiguskaitsele ja kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Kaaluda tuleb ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt poole õigust tutvuda toimikuga ja osaleda menetlustoimingul (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1026, p 39; 22. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-911, p-d 23–24; 9. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-817, p 19; 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).
10.Vaidluse all on kolmanda riigi kodanikule antud pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise ja sellest tingitud kaebajale lahkumisettekirjutuse tühistamine. Viisa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud VMS §-s 78. VMS § 79 lg 1 sätestab, et viisa kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Viisa kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei avaldata välismaalasele ega muule isikule (VMS § 79 lg 2). Eespool viidatud norm piirab välismaalase õigust nõuda haldusorganilt teavet tema kohta tehtud haldusakti aluseks olnud asjaolude ja kaalutluste kohta. Sätte mõttega pole vastuolus see, kui isikule avaldatakse sellised asjaolud ja kaalutlused, mille varjamiseks alus puudub. Viidatud norm ei välista halduskohtumenetluses isikule andmete avaldamise lubamist HKMS § 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 kohaselt. Kohus peab hindama, kas esineb sisuline vajadus hoida saladust (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsuses asjas nr 3-3-1-8-17, p 19; 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 5 ja 6).
11.VMS § 79 lg 2 pärineb eelduslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a määrus (EÜ) nr 810/2009 (Euroopa Liidu viisaeeskirja) algsest redaktsioonist. Viisaeeskirja art 32 lg 2 kohaselt edastatakse otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused taotlejale standardvormi kasutades. Standardvorm sisaldab mitmeid lahtreid, millest igaüks vastab ühele või mitmele viisaeeskirjas ette nähtud viisa andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjusele ning mille liikmesriigi pädev ametiasutus märgistab, et anda viisataotlejale teada tema suhtes tehtud keelduva otsuse põhjendused (vt Euroopa Kohtu suurkoja 24. novembri 2020. a otsus asjas C-225/19, p 38). Praegusel juhul on pikaajalise viisa andmisest keeldumise põhjendustesse märgitud ristike lahtrisse 6 „Kujutate ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.“ Euroopa Kohus leidis viidatud otsuse p-des 45 ja 46, et isikule tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) kohaselt teha märkuste lahtris teatavaks konkreetne keeldumispõhjus (s.o kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele), millele lisatakse vajaduse korral nimetatud vastuväite põhjenduste sisu. Eelnevast tuleneb, et kõrgemalseisvast õigusnormist tulenevalt peab viisataotlejale olema vähemalt teada konkreetne keeldumispõhjus (kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, 4(6)
3-22-1150 rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele) ning vajadusel korral lisatakse täiendavad selgitused. Seega olukorras, kus Euroopa Liidu õiguse asemel kohaldub riigisisene õigus (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus põhiseaduse § 15 järgi), peaks teabe viisataotlejale avaldamise ulatus olema üldjuhul võrreldav Euroopa Kohtu praktikas nõutavaga. Pikaajalist viisat omava isiku seisund ja õigused on tugevamad kui lühiajalise Schengeni viisa taotlejal. Eelnev ei tähenda automaatselt seda, et kohtuvaidluses pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise üle tuleks kaebajale teha teatavaks kõik keeldumise põhjused. Sellist nõuet ei tule Euroopa Kohtu suurkoja 24. novembri 2020. a otsusest asjas C-225/19. Samuti võivad teatud andmed olla käsitatavad riigisaladusena või riigi julgeolekuga seotud muu teabena, mille varjamist eeltoodud kohtuotsus ei käsitle. Liikmesriigi pädevuses on normide kehtestamine ja kohaldamine, mis käsitlevad konfidentsiaalsete dokumentide säilitamist ametliku kontrolli all ja nende avalikustamist kolmandatele isikutele. Ülekaalukad asjaolud, mis puudutavad liidu või liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete toimimist, võivad takistada puudutatud isikule teatud andmetest või tõenditest teatamist. Riigi julgeolekuga seotud põhjendustel on võimalik asjaomased isikud teatavast teabest ilma jätta (vt kohtujuristi P. Pikamäe 9. septembri 2020. a ettepanek asjas C-225/19).
12.Halduskohus on leidnud õige tasakaalu riigi julgeolekuhuvide ja kaebaja õiguste vahel. Vastuses kaebusele on Kaitsepolitseiamet välja toonud olulise osa Siseministeeriumi vaidlustusotsuse seletuskirja asjaoludest ja kaalutlustest. Seega on kaebajale teada konkreetne keeldumispõhjus (oht riigi julgeolekule) ja seda täpsustavad selgitused. Kaebajal on võimalik esitada nende asjaolude ja kaalutluste kohta oma seisukohad ja tõendid. Riigi julgeolekut puudutav üksikasjalikum info, mis kajastub Kaitsepolitsei salajase taseme riigisaladust sisaldavas teabekandjas ning osaliselt ka seletuskirja põhjendustes, tuleb jätta kaebaja ja tema esindaja ees varjatuks. Välistada tuleb olukord, kus teabe avaldamine menetlusosalistele võib kaasa tuua selle, et varjamist vajav info jõuaks vaenuliku riigi eriteenistusteni. Kuna kaebaja on Eesti riigiga nõrgalt seotud, piisab sellest, et möönda saab abstraktset ohtu. Arvesse võib võtta asjaolu, et suure tõenäosusega pole kaebajal võimalik kehtiva õiguse järgi saada viisat, kui kohus peaks vaidlustatud kehtetuks tunnistamise otsused tühistama. Vabariigi Valitsus on pärast karmistanud sanktsioone, välistades pikaajalise viisa andmise nendele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel oli viisa taotlemise ajal kehtiv teise liikmesriigi väljastatud lühiajaline viisa (Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. a määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“). Riivet kaebaja õigustele leevendab see, et vaidlustatud otsuste aluseks olnud asjaolude ja kaalutlustega saab kohus tutvuda. Kaebajale on tagatud võimalus esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebus ning ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus. Erinevad kohtuastmed saavad vajadusel varjatud teabega tutvuda ja seda kontrollida. Kohus saab valida, kas piirata menetlusosalise juurdepääsu kohtuotsuse konfidentsiaalsetele põhjendustele või esitada kohtuotsuses saladusega kaetud teabest tehtavad järeldused määral ja viisil, mis juurdepääsupiirangut arvestades on võimalikud, kuid mis tagavad siiski otsuse kontrollimise (Riigikohtu 18. mai 2022. a otsus asjas nr 3-16-1562, p 29).
13.Riigikohus asus 22. novembri 2017. a määruses asjas nr 3-17-911 p-s 26.1 seisukohale, et olukorras, kus poolel ja tema esindajal ei ole riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud juurdepääsu õigust, ei ole kohtul HKMS §‐des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust. Kaebajal ja tema esindajal ei ole RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigust. Halduskohtu vaidlustatud määrus oli seega tegemise ajal õiguspärane. Riigikohus selgitas 22. novembri 2017. a määruse asja nr 3-17-911 p-s 26.3, et kohtu jaoks võib riigisaladusega tutvumise tulemusel olla ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja 5(6)
3-22-1150 asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt menetlusosalise vältimatu teadmisvajadus puudub (Riigikohtu 22. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-911, p 26.3). Sel juhul võib halduskohus otsustada, et menetlusosalisel või tema esindajal ei ole teadmisvajadust, ilma et esitataks taotlus julgeolekukontrolli tegevale asutusele ja ootamata ära selle tulemusi (Samas, p 26.2). Riigi julgeoleku kaitsmine on kaalukam väärtus kui kaebaja või tema esindaja õigus tutvuda riigisaladust sisaldava dokumendiga. Mida suurem ring isikuid varjamist vajava teabega tutvub, seda suurem on risk, et see võib saada kättesaadavaks mittesoovitavatele isikutele. Arvestades kaebaja jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja nende kaalu, piisab praegusel juhul sellest, kui teabega tutvub asja lahendav(ad) kohtunik(ud).
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.