Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 09.02.2023, Tartu 3-23-52 Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 08.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendus oli selline, et ta viibib Tartu Vanglas alates 25.01.2021 ning vanglas on vaid neli raadiokanalit ja puudub religioosne raadiokanal. Lisaks on neljast raadiokanalist vaid üks vene keeles. Ebavõrdne olukord on telerivaatajate ja raadiokuulajate vahel – telerit lubatakse vaadata kuni kella 24.00-ni, kuid raadiokuulajatel lubatakse raadiot kuulata ainult kuni kella 22.00-ni; telerivaatajatel lubatakse vaadata 24 kanalit, aga raadiokuulajatel vaid nelja raadiokanalit; telerivaatajatele antakse võimalus vaadata religioosseid kanaleid, raadiokuulajatele mitte. 2022. a novembris tegi vangla võimalikuks raadio kuulamise kuni kella 24.00-ni, samuti tekkis 2022. a detsembris vanglasse viies raadiokanal (religioosne). 12.12.2021 peksid vanglaametnikud kaebajat ja lükkasid rüseluse käigus riiulilt maha teleri, mis purunes. 13.12.2021 võeti kaebajalt teler ära, kuid 01.09.2022 selgus, et ei ole telerit, teleripulti, teleri
kaablit ega antennikaablit. Kuhu kaebaja vara kadus, seda keegi ei tea. Koos kaebusega esitas V. Kogut taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis V. Koguti kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. V. Kogut esitas 15.01.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et raadiokanalite piiramisega rikkus vangla kaebaja eraõigust, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 26 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 8. Samuti toimitakse kaebaja suhtes õigusvastaselt, rikkudes PS § 12 ja EIÕK art 14. Vanglaametnikud lõhkusid kaebaja teleri, võtsid ära kaebaja vara ja vabanesid sellest.
3.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 17.01.2023 V. Koguti 18.10.2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/313-1 ja Tartu Vangla 03.01.2023. a otsuse nr 1-13/313-2. Lisaks andis vangla teada, et dokumendihaldussüsteemist ei nähtunud, et V. Kogut oleks esitanud teisi kahju hüvitamise taotlusi seoses teleri purunemisega või raadiokanalite vähesusega. V. Kogut on esitanud Tartu Vanglale 18.01.2022 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/20-1, kus viitab asjaolule, et 12.12.2021 tulid tema kambrisse ametnikud ja traumeerisid teda. Tartu Vangla tegi nimetatud intsidendi osas 22.03.2022 otsuse nr 1-13/20-2, millega jäeti taotlus rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus tagastas 23.01.2023. a määrusega V. Koguti kaebuse (resolutsiooni p 2) HKMS) §-de 121 lg 1 p 2 ja 121 lg 2 p 21 alusel osas, milles nõuti hüvitist seoses sellega, et raadiokanalite arvu ja nende kuulamiseks ette nähtud ajaga rikuti kaebaja eraelu puutumatust ning vangla kaotas ära kaebaja teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja antennikaabli ning ka osas, milles nõuti mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt raadiosaadete jälgimisele seatud piirangutega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimisega. Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel 12.12.2021 kaebaja teleri lõhkumise eest, jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kohus kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Eelnev tähendab seda, et kaebaja saab halduskohtusse pöördudes nõuda vanglalt kahju väljamõistmist üksnes nendel alustel, millistel ta taotles kahju väljamõistmist vanglalt ning vangla taotluse rahuldamata jättis.
4.2.Tartu Vangla poolt kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt esitas V. Kogut raadiokanalite ja 12.12.2021 teleri lõhkumisega seonduvalt Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse 18.10.2022, mis registreeriti vanglas nr 1-13/313-1 all. Viidatud kahju hüvitamise taotluses nõudis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt raadiokanalite piiramise ja nende kuulamiseks võimaldatud ajaga ning sellest tuleneva inimväärikuse alandamise ja kaebaja diskrimineerimisega. Ka nõudis kaebaja kahju hüvitamist seoses teleri lõhkumisega. Kaebaja ei toonud vanglale esitatud taotluses välja, et seoses vanglas võimaldavate raadiokanalite kuulamisega rikuti kaebaja eraelu puutumatust. Samamoodi ei toonud kaebaja taotluses esile, et vangla oleks ära kaotanud kaebajale kuulunud teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja antennikaabli. Kahju hüvitamise taotluses on kaebaja küll rõhutanud teleri lõhkumist, kuid teleri ja teleriga koos olnud seadmete kaotamist pole kaebaja märkinud. Kui kaebaja eesmärk oli hüvitise nõudmine eraelu puutumatuse rikkumise eest ning teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja
antennikaabli kaotamise eest, siis oleks kaebaja pidanud need asjaolud selgesõnaliselt vanglale esitatud kahjunõudes välja tooma. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust kahju hüvitamiseks seonduvalt asjaoluga, et raadiokanalite arvu ja nende kuulamiseks ette nähtud ajaga on rikutud kaebaja eraelu puutumatust ning vangla on ära kaotanud kaebaja teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja antennikaabli, on seega mainitud osas kaebajal kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus kuulub selles oas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
4.3.V. Koguti kaebus tuleb osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt raadiosaadete jälgimisele seatud piirangutega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimisega tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Praegusel juhul ei saa kaebaja õiguste riivet pidada kuigi intensiivseks. Olukorras, kus vangla võimaldab kaebajal kuulata nelja raadiokanalit, on kohtu hinnangul kaebajale piisaval määral tagatud võimalus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44). Kaebaja võib küll soovida kuulata samal arvul ja sama sisuga raadiokanaleid kui võimaldatakse telerivaatajatel jälgida telerikanaleid ning teha seda sama kaua, nagu võimaldatakse telerivaatajatele, kuid kui vangla seda ei võimalda, on kohtu hinnangul tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Ka ei väida kaebaja, et tal puuduks võimalus raadiot kuulata, et talle ei ole tagatud VangS §-st 62 tulenevalt usuliste vajaduste rahuldamine või et ta oleks jäetud ilma võimalusest saada informatsiooni, mh raadiosaateid kuulates.
4.4.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Eeltoodust tulenevalt on oluline muuhulgas välja selgitada, kas Tartu Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning kas kaebajale on tekitatud kahju. VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Viidatud sättest ei tulene kinnipeetava õigust nõuda, et vangla looks võimaluse kuulata tema soovitud raadiokanaleid. Vangla peab edastatavate telekanalite valikul arvestama VangS § 31 lg 1 eesmärke, kuid see ei anna kinnipeetavale õigust nõuda konkreetsete raadiokanalite jälgimise võimaldamist kaebajale sobival ajal. Et praegusel juhul oli kaebajale tagatud nelja raadiokanali kuulamise võimalus alates kell 6 kuni kell 22 ja sellest tulenevalt ka informatsiooni saamise võimalus arvestades, et kohtule arusaadavalt valdab kaebaja vene keelt ning mingil määral ka eesti keelt, ning kaebajale on tagatud õigus täita usutalitusi, ei ole kohtu hinnangul vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Seejuures ei nähtu kohtule, et kaebajale oleks tekitatud mittevaralist kahju seoses inimväärikuse alandamise ja kaebaja diskrimineerimisega. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. EIK-i praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
4.5.Ka ei ole vangla raadiokanalite jälgimiseks ette nähtud piirangutega seonduvalt diskrimineerinud kaebajat. PS § 12 kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kohus viitab Tartu Vangla 03.01.2023. a otsuses väljatoodule, mille kohaselt ei ole tegemist mitte V. Kogutist tuleneva põhjusega, vaid tehnilisest lahendusest tulenenud olukorraga. V. Kogutit ei koheldud halvemini kui teisi vahistatuid ning kõigil vahistatutel oli ühetaoliselt võimalik kuulata nelja raadiokanalit kuni kella 22.00-ni. Kohtu hinnangul on võimalik, et üksnes nelja raadiokanali kuulamise võimalus ja asjaolu, et kaebaja raadio kuulamise võimalus lõppes kell 22.00, samas kui kaebaja teada said telerivaatajad vaadata rohkem kanaleid ja nende televiisori kasutamise õigus lõppes kaks tundi hiljem, võis kaebajale tekitada mõningast ebamugavust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Koguti hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt raadiosaadete arvule ja jälgimise ajale seatud piirangutega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimisega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
4.6.V. Kogut nõuab Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel 12.12.2021 kaebaja teleri lõhkumise eest. HKMS § 104 lg 1 järgi tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 3 tasutakse kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, riigilõivu 350 eurot. Kaebaja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei ületa summat, mida kaebaja peaks riigilõivuna kaebuselt tasuma.
4.7.HKMS § 111 lg 1 seob aga menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et ka väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Tartu Vangla 03.01.2023. a otsusest nr 1-13/313-2 ilmneb, et ükski menetluse käigus kogutud tõend ei viita sellele, et V. Koguti teleri oleks lõhkunud ametnik. Vanemvalvuri 12.12.2021. a ettekandest ei nähtu, et jõu kasutamise käigus oleks V. Koguti teler purunenud ning samuti ei näinud samal päeval loendust läbi viinud valvur purunenud telerit. Valvur J. Hundi 13.12.2021. a ettekandest nähtub hoopis, et V. Kogut avaldas ametnikele, et viskas ise oma teleri puruks, kusjuures kaebaja teleril oli ära tulnud küljeraam ning ekraan on katki ja teleri küljest lahti. Praeguses asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord,
kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitanud kohtule põhjendusi ega tõendeid, mis veenaks kohut kaebaja väite tõelevastavuses, on ebausutav vanglale etteheidetava teo toimepanemine ja sellest tulenevalt on kaebuse edulootused vähesed. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka kaebaja riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata. Tuginedes eeltoodule tuleb kaebajal tasuda riigilõiv 350 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.V. Kogut palub 02.02.2023. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse tühistamist.
5.1.Kohus leidis, et ei ole läbitud kohtueelne menetlus seoses väheste raadiokanalite edastamisega eraelu piiramisega ja samuti teleri juurde kuulutavate tehniliste lisade kaotamisega. Kohus eksib, kuna kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/313-1 p-des 1 ja 1.1 on nimetatud, et vangla rikub VangS § 41 lg 2 ja PS § 11 põhimõtteid. Samuti, et vangla rikub PS § 26, EÕIK art 8. Viimatinimetatud sätted määravad eraelu rikkumise. Taotluses nr 1-13/313-1 p-s 1.3 on toodud, et teler võeti ära ja et uut ei toodud - sellega ma tahtsin öelda, et ka kõike ülejäänut ei toodud.
5.2.Kohtu hinnangul ma justkui ei väida, et mul puudus võimalus raadiot kuulata, mulle ei tagatud VangS § 62 tulenevat religioossete vajaduste rahuldamist. Oma kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/313-1 p-s 1 ja 1.1 ma nimetasin, et vangla rikub VangS § 41 lg 2, § 62 ja PS § 40, EÕIK art 9.1 ning art 10.1 põhimõtteid. Tegelikult ma saabusin Tartu vanglasse 26.01.2021. Ja alates sellest ajast piirati Tartu Vanglas (individuaalset ja era-) õigust oma religiooni tunnistada ja olla osaline kristlikus liikumises raadio kaudu. Vangla ei eita, et vanglas puudus võimalus kuulata kristlikku raadiot ja paigaldades kristliku raadio alles detsembris 2022, tunnistas vangla VangS § 62 rikkumist. See ei ole väheintensiivne rikkumine, see on oluline religiooni ja jumala teenimise õiguste ja vabaduste piiramine. See on ebavõrdne kohtlemine, et isikud, kes vaatavad telerit, saavad vaadata 24 kanalit, sh ka religioosseid, aga kinnipeetavatele, kes kuulavad raadiot, võimaldatakse kuulata ainult 4 raadiokanalit. Samuti see, kui ühtedel lubatakse vaadata telerit 24 tundi, aga teistel kuulata raadiot kuni 22.00-ni. Ei vaidle, et asi seisnes tehnilises lahenduses, kuid vangla organiseeris tehniliselt ühtedele kinnipeetavatele suurema võimaluse, kui teistele kinnipeetavatele. VangS § 31 lg 1 nimetab, et vangla on kohustatud võimaldama raadiokanalite kuulamist. Piiranguid ei ole.
5.3.Kohus, viidates vangla vastusele 1-13/313-2 ja vanglaametniku ettekandele, nimetab, et valvur ei ütle seda, et teler lõhuti 12.12.2021, samuti 12.12.2021 kontrolli teostav valvur ei näinud katkist telerit, aga ametnik, kes teleri ära võttis, teatas üldse, et mina oleks justkui öelnud, et ma ise lõhkusin teleri ära. Ametnikud mitte ainult ei lõhkunud minu telerit, vaid ka peksid mind läbi, see toimus juba pärast õhtust kontrollimist kell 20.30.Vanglaametnikud eitavad seda, et peksid mind ja loomulikult eitavad ka seda, et lõhuti ära teler.Vangla valetab, nimetades seda, et valvur kontrollimisel lõhutud telerit ei näinud, kuna situatsioon toimus 12.12.2021 juba pärast kontrollimist. Ja pärast situatsiooni kuni 13.12.2021 mingisugust kontrollimist ei toimunud. On ebatõepärane, et 13.12.2021 ma justkui teatasin, et mina ise lõhkusin teleri ära. Esiteks ma seda ei rääkinud, teiseks võeti teler ära, aga ei koostatud võetuse akti. Üldse ei ole iseenesest tõenäoline see, et kinnipeetav hakkab oma telerit vanglas lõhkuma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist, millega halduskohus tagastas hüvitamiskaebuse osaliselt ning jättis kaebaja taotluse vabastada ta kaebuselt riigilõivu tasumisest rahuldamata.
7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et V. Koguti määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning määruskaebus kuulub halduskohtu 23.01.2023. a määruse resolutsiooni p 2 osas tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
8.Tartu Halduskohus tagastas 23.01.2023. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS §-de 121 lg 1 p 2 ja 121 lg 2 p 21 alusel osas, milles nõuti hüvitist seoses sellega, et raadiokanalite arvu ja nende kuulamiseks ette nähtud ajaga rikuti kaebaja eraelu puutumatust ning, et vangla kaotas ära kaebaja teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja antennikaabli ja ka osas, milles nõuti mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt raadiosaadete jälgimisele seatud piirangutega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimisega. Halduskohus põhjendas oma vastavaid seisukohtu piisavalt ja põhjendatult vaidlusaluse määruse p-des 8-24 ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Halduskohus selgitas arusaadavalt ja jälgitavalt, miks ta kõnealuses osas kaebaja hüvitamiskaebuse tagastas. Määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse tühistamiseks nimetatud osas. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus üksnes järgnevat.
8.1.Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/313-1 nõudnud vanglalt seoses vanglas võimaldavate raadiokanalite kuulamisega mittevaralise kahju hüvitamist ka selle eest, et eeltooduga rikutakse kaebaja eraelu puutumatust. On tõsi, et PS § 26 ja EÕIK art 8 käsitlevad eraelu puutumatust ja kohustust seda austada, kuid kaebaja väide, et üksnes kahju hüvitamise taotluses toodud viitest nendele sätetele saab või tulnuks välja lugeda, et ta esitas vanglale ka eraldiseisva kahjuhüvitamise nõude tema eraelu puutumatuse rikkumise eest seonduvalt sellega, et ta sai vanglas kuulata üksnes nelja raadiokanalit, kuigi tegelikult on võimalik Eestis kuulata oluliselt rohkem raadiokanaleid ja seda ööpäevaringselt, mitte üksnes kella 22.00-ni. Eraelu puutumatusena käsitletakse kohtupraktikas üldjuhul isiku õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega, õigust kontrollida enda kohta käivat informatsiooni, isiku füüsilist ja vaimset puutumatust, õigust identiteedile ja isiksuse arengule ning õigust luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga jne. Kaebaja poolt vanglale esitatud 18.10.2022. a taotlusest ei nähtu, et ta oleks kuidagi seostanud vanglas vaid nelja raadiokanali kuulamise võimaluse kuni 22.00-ni oma eraelu puutumatusega või selle rikkumisega PS § 26 või EÕIK art 8 mõistes ja nõudnud selle eest vanglalt eraldi mittevaralise kahju hüvitamist. See, et kaebaja taotluses nendele sätetele viitas, ei tähenda veel mittevaralise kahju nõude esitamist tema eraelu puutumatuse rikkumise eest. Sellise sisuga kahjunõude esitamist ei ole võimalik tuvastada ka kaebaja viitest VangS § 62 väidetavale rikkumisele, mille kohaselt vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Samuti ei ole 18.10.2022. a taotlusest võimalik välja lugeda vanglale kahjunõude esitamist selle eest, et vangla kaotas väidetavalt ära kaebajale kuulunud teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja antennikaabli, kuna sellest viidatud taotluses juttu ei ole. Määruskaebuses toodud väide, et kuna kaebaja tõi hüvitamistaotluse p-s 1.3 välja, et teler võeti ära ja uut ei toodud, siis sellega tahtis ta öelda seda, et ka kõike muud teleriga seonduvat talle ei toodud, ei anna samuti kuidagi alust
asumaks seisukohale, et kaebaja taotles vanglale esitatud taotluses hüvitist ka selle eest, et vangla kaotas ära kaebajale kuulunud teleri, teleripuldi, teleri kaabli ja antennikaabli. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses õigesti, et V. Kogut esitas vanglale hüvitamistaotluse, milles nõudis kahju hüvitamist seonduvalt raadiokanalite piiramise ja nende kuulamiseks võimaldatud ajaga ning sellest tuleneva inimväärikuse alandamise ja kaebaja diskrimineerimisega ja ka seoses kaebaja teleri lõhkumisega.
8.2.Mis puudutab hüvitamiskaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel osas, milles nõuti vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seonduvalt raadiosaadete jälgimisele seatud piirangutega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimisega, siis nõustub ringkonnakohus samuti halduskohtu vastavate põhjendustega, s.h põhjendustega, mille kohaselt oli kaebajale piisaval määral tagatud võimalus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning VangS § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetava õigust nõuda, et vangla looks talle võimaluse kuulata kõiki tema soovitud raadiokanaleid. Samuti ei tulene üksnes sellest, et kuni 2022. a detsembrini ei edastatud vanglas ühtegi kristliku raadio programmi, VangS § 62 nõuete rikkumist, sest kaebaja ei ole väitnud, et talle ei olnud Tartu Vanglas kuidagi tagatud õigust täita usutalitusi.
9.V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a määruse resolutsiooni p 3 peale (riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine) kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.