lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4098/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4098/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1705
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 31 lg 1Raadio ja televisioonHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 207 lg 2, 3Määruskaebuse menetlusse võtmise kordVangS § 4VahistatuHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 187 lg 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-4098/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.11.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-25-4439/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.01.20263-25-2984/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.01.20263-25-4435/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.12.20253-25-4425/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.12.20253-25-4103/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.11.20253-25-4072/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tiina Pappel, Maili Lokk 25.11.2025, Tartu 3-25-4098 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tele- ja raadiokanalite vähesusega Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Y.Y. esitas kaaskinnipeetava X.X.-i (kaebaja) nimel 10.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Vangla on õigusvastaselt piiranud kaebaja õigust kasutada suuremas mahus tele- ja raadiokanaleid ning isiklikku raadiot. COVID-19 viirusest tingitud karantiini ajal näidati täiendavaid telekanaleid: TV1000, TV1000 Action, Russkoje kino, GO3 filmid jne. Pärast karantiini lõppu lülitas vangla täiendavad kanalid välja. Tartu Vangla on kohustatud filmi- ja raadiokanalid sisse lülitama. Praegune telekanalite ja raadiokanalite korraldus on inimväärikust alandav ja tekitab kaebaja heaolu ja elukvaliteedi langust. Kaebajale on keelatud 2019. aastast raadio kasutamine, kuigi see oli ainus viis endale meelepärase muusika kuulamiseks. Raadio kuulamine on võimalik vaid seinal oleva sisetelefoni kaudu, mis on loodud suhtlemiseks, kuid ei ole loodud muusika kuulamiseks. Sellise halva kvaliteediga heli kuulamine kahjustab kaebaja heaolu. Kuna kinnipeetavate arv ja seetõttu ka julgeolekuoht on oluliselt langenud, siis peavad vanglas viibivate kinnipeetavate kinnipidamistingimused

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisu
HKMS § 32 lg 1Volitatud esindaja
HKMS § 37 lg 2Kaebus
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine
VangS § 15Kinnipeetava isiklikud ja temale keelatud asjad

oluliselt paranema ja piirangud vähenema. Kaebajale on põhjustatud mittevaraline kahju inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja soovib hüvitiseks 2500 eurot. Kaebaja taotleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-te 1 ja 2 osas, sest need on liialt meelevaldsed ja on jäetud lõpuni välja kirjutamata. Samuti palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse VangS § 15 lg-te 2 ja 4 osas, sest pole kohaldatud ametivõimude diskretsiooni piire kinnipeetavate põhiõiguste piiramiseks (sellel põhineb isikliku raadio keeld), ning Tartu Vangla kodukorra ja vangla sisekorraeeskirja osas, mis on jätnud täpselt kehtestamata korra, millised õigused on kinnipeetavatel isikliku raadio ning tele- ja raadiokanalite kasutamisel. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ja määrata riigi õigusabi korras esindaja. Ta ei suuda ennast ise esindada, kuna tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus. Kaebajal pole kogemusi menetlustes osalemiseks ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda.

2.Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning selgitas, et Y.Y. ei saa olla ilmselgelt X.X.-i volitatud esindajaks, kuna Y.Y. ei vasta kohtule teadaolevalt HKMS § 32 lg-s 1 toodud tingimustele. Kaebajal tuli teada anda, kas ta kiidab Y.Y.i poolt esitatud kaebuse ja selles esitatud taotlused heaks. Kaebaja teatas 11.11.2025 kohtule, et kiidab kaebuse heaks ja palus materjalid uuesti läbi vaadata.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 20.11.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna hüvitamiskaebuse raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses raadio- ja telekanalite piiramise ning isikliku raadio kasutamise keelamisega. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust.
3.2.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.3.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et vangla võimaldab kaebajal raadio- ja televisioonisaateid jälgida ning talle on selleks tagatud mitmed erinevad kanalid. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik kasutada isiklikku raadiot, mille helikvaliteet on tema hinnangul parem, ning et kinnipeetavatele võimaldatavad raadio- ja telekanalid on piiratud, ei saa põhjustada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebajale on tagatud võimalus saada avalikult levitatavat informatsiooni ning kaebaja välja toodud etteheidete näol on tegemist pelgalt ebamugavusega, mis ei saa kaebajale kaasa tuua ülemääraseid kannatusi.
3.4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole X.X.-i kaebuse rahuldamine tõenäoline.

3.5.Vanglal on VangS § 31 lg-st 1 tulenevalt kohustus võimaldada kinnipeetaval jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning vangla on selle kohustuse täitnud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei kohusta VangS § 31 lg 1 vanglat võimaldama kinnipeetavale tema eelistatud ja talle huvipakkuvaid raadio- ja telekanaleid, vaid vastavate kanalite valiku teeb vangla oma äranägemisel. Samuti on kinnipeetava õigused piisavalt tagatud, kui ta saab raadiosaateid kuulata vangla kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu ning isikliku raadio keelamist ei saa pidada sellisel juhul õigusvastaseks (Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2024. a määrus asjas nr 3-23-2501, p 10; 22.11.2023. a määrus asjas nr 3- 23-2396, p 8; 14.07.2022. a määrus asjas nr 3- 22-764, p 6; 22.11.2021. a määrus asjas nr 3-21-1781, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2023. a määrus asjas nr 3-23-52, p 8.2; 19.12.2018. a määrus asjas nr 3-16-2697, p 12; Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 32–33). Arvestades ulatuslikku kohtupraktikat, on ka kaebaja viited asjakohaste normide põhiseadusvastasusele alusetud ning kaebaja taotlused nende normide osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Raadio- ja telekanalite piirangu näol on tegemist vangistusega paratamatult kaasneva ebamugavusega VangS § 4 1 lg 1 tähenduses, mida ei saa pidada õigusvastaseks.
3.6.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
3.7.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et tal puuduvad enda esindamiseks vastavad teadmised ja haridus. Kaebajal ei ole kogemusi menetlustes osalemiseks ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et X.X. on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning kohtul puudub alus arvata, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi. Halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Eelnevat arvestades jätab kohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 21.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse peale. Määruskaebuse põhjenduseks on märgitud üksnes „kaeban edasi“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.11.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
5.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.11.2025. a määruse põhjendustega ka osas, mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium