Keskkonnaõigus › Metsandus

Kohus tühistas 27.10.2022 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, kuna menetlusosalised soovisid asja läbivaatamise jätkumist kõigi registrikannete osas ühtse menetlusena. Kohus selgitas samas määruses, et tulenevalt raielubade piiratud kehtivusajast ja vaidlustatud registrikannete tegemise aegadest (10.11.2021, 01.12.2021 ja 07.12.2021) ei ole välistatud raielubade õigusliku toime ammendumine kohtumenetluse ajal, millisel juhul võib tõusetuda küsimus vajadusest lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel või minna üle jätkutuvastuskaebusele. Praeguseks on raieload ammendunud, kuna nende alusel raiete tegemine ei ole tähtaja möödumise tõttu enam lubatud. Seega on tühistamiskaebus muutnud ainetuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

majandajana Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas MS, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. RMK majandab ja finantseerib Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetava riigimetsa majandamist (MS § 43 lg 2). MS § 45 lg 1 sätestab, et riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandajale, seega RMK-le. RMK põhiülesandeks ongi riigimetsa majandamine, st metsa kasvatamine, kasutamine, korraldamine ja kaitse (vt MS § 16). RMK majandustegevusest saadud tulu tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele (MS § 48 lg 3). Kuigi RMK kui riigitulundusasutuse üheks eesmärgiks on teenida riigile riigimetsast tulu (sh metsamaterjali raiudes ja müües) ning tal on kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ja kohustused (sh kohustus esitada Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatis), peab ta teisalt täitma ka mitmeid ilma majandusliku tulu teenimise eesmärgita üldkasulikke ülesandeid, erinedes seeläbi oluliselt metsa majandamisega tegelevatest eraõiguslikest isikutest. Lisaks riigimetsa korraldamisele ja majandamisele on RMK seadusjärgseteks tegevusaladeks ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja loodusväärtuste kaitse (vt MS § 48 lg-d 1 ja 2 ja RMK põhimääruse § 9). RMK esindab oma ülesannete täitmisel riiki, valitsedes riigimetsamaad ja kasutades oma ülesannete täitmiseks riigimetsa.

Vt H. Veinla. Looduskaitse metsades – konfliktsete eesmärkide ühendamise võimalikkusest. Juridica 5/2019, lk

takistuseks tulevikus kaebeõiguse kasutamisel ja kohtusse pöördumisel ning nende väljamõistmine kaebajalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (HKMS § 108 lg-d 11 ja 8). Selles asjas ei ole kolmandaks isikuks eraõiguslik isik, vaid riigiasutus, kes ei ole põhiõiguste kandjaks. Kaebaja pole käitunud pahausklikult ning kaebus polnud ilmselgelt põhjendamatu. Asjas vaidlustati viis metsateatise registrikannet, mis olid väljastatud Natura võrgustiku alale ning kaebuse on esitanud kaebaja seaduslik esindaja ilma välist õigusabi kasutamata. Keskkonnaamet on kaebusele vastates selgitanud, et tulenevalt kehtivast õigusest oli vaidlustatud registrikannetele märgitud vaid metsateatise esitajale raie tegemiseks vältimatult vajalik informatsioon ning neist ei nähtunud vastustaja poolt tegelikult teostatud kaalutluste maht ega kõik põhjendused ja arvesse võetud asjaolud. Arvestades eelnevat ning seda, et kaebaja on pöördunud kohtusse oluliste loodusväärtuste kaitseks, oleks kulude kaebajalt väljamõistmine antud juhul ebaõiglane ja piiraks ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.