Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-301
Haldusasi
M.P.i kaebus Muinsuskaitseameti peadirektori 12.01.2022 käskkirja nr 7-K „Teenistusest vabastamine P.“ tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja kaheksa kuu keskmise palga ulatuses ning lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise tõttu iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud tööpäeva eest põhipalga, kuid mitte rohkem kui ühe kuu põhipalga, väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja M.P. Vastustaja Muinsuskaitseamet, esindajad Linda Lainvoo ja Aivi Lintnermann
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
juhatajale on konkursi kuulutuses üldse seatud tähelepanuväärselt vähene 3 aastase kogemuse nõue juristina riigiasutuses. Võib nõustuda, et inimeste juhtimise kogemus on samuti oluline oskus, kuid kaebaja on aastaid juhtinud ainsana ametis keerukaid õiguslikke probleeme ameti jaoks edukalt ning vähe on ka kaebusi ameti tegevuse peale. Käskkiri on õigusvastane ATS selle nõude rikkumise tõttu, sest kaebajale ei pakutud kaebaja kvalifikatsioonile ja kogemustele ning oskustele vastavat õigusosakonna juhataja ametikohta. ATS § 90 lg 5 kohaselt oleks kaebajale kui ametis kõige kõrgema õigusalase kvalifikatsiooni ja teenistusstaažiga spetsialistile pidanud enne koondamisest teatamist pakkuma võimalust asuda täitma jurist– andmekaitsespetsialisti teenistuskohta juhul kui juriidilise osakonna juhataja ametikoha täitmine oleks käskkirja toodud kaalutlustel jäänud pakkumata. Kaebaja kvalifikatsioonile oli jätkuvalt sobiv ehituspärandi osakonda viidud (jäänud) täitmata kinnismälestiste inspektori ametikoht. Kaebajale jäeti ka see ametikoht pakkumata. Ametiasutus peab igal juhul eelistama teenistussuhete jätkumist. Selleks oli olukorras (mida võib pidada ka kehtivale õiguslikule olukorrale konstrueeritud õigusnäivuseks) mitmeid võimalusi, kuid neid ei ole piisavalt või üldse kaalutud. Vastustaja käitumine pika koostöö järgselt on kummaline ja kuri. 7.3 Kaebaja nimetati ametikohale peadirektori käskkirjaga 08.05.2013. Seega lõppes kaebaja individuaalne teenistusaasta 07.05.2021 ja kaebaja kasutamata puhkuse 52 päeva ei saanud 2022 alguses olla 30 päeva, sest kalendriaasta vahetudes ei oleks saanud muutuda (aeguda) kaebaja individuaalse teenistusaasta kulgemise tõttu ka puhkusepäevad 2020.a eest kui enne 07.05.2022.a. Kaebaja puhul on 2021.a vahetumisel 2022.a-le ülekantud kasutamata puhkuse päevade suuruse muutumine nendel asjaoludel selgusetu ning selline muudatus ei tugine puhkuste arvestamise põhimõtetele. Kaebajale teadaolevalt on 20 päeva võrra vähem arvutatud hüvitust kasutamata puhkuse eest. 2021 lõpul puhkusetaotlust esitades oli selle hulga päevade võrra kaebajal kasutamata puhkust saada ning kuna aasta lõpul esitatud puhkusetaotlus 03-07.01.2022 kohta lükati 04.01.2022 tagasi, siis ei kasutanud kaebaja ühtki aasta lõpul saadaolevat puhkusepäeva ka ära. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (haigushüvitis). Kaebaja oli 4-7 jaanuaril töövõimetu. Töövõimetusleht lõpetati 07.01.2022. Seega oli lõpparve maksmise ajal teada kaebajale makstava haigushüvitise suurus. Kaebajale arvutati nende päevade eest kokku 174.10 eurot. Kaebaja keskmine töötasu on palgateatise kohaselt 88.09 eurot päeva kohta. Kaebaja oli töövõimetu 4 päeva (4-7.01). Seega kolme töövõimetuspäeva eest oleks pidanud kaebajale olema lõpparve koosseisus tasutud (3x88,09 eurot = 264,21 eurot ja sellest 70 %) 184,9 eurot, kuid palgateatise kohaselt on nende päevade eest arvutaud haigushüvitist vähem ning alles 7. päeval peale lõpparve maksmise päeva kanti kaebaja arvele veel 30 eurot.
kaob ameti struktuurist seoses struktuurimuudatusega ning p-s 2 on üheselt märgitud, et kaebaja teenistussuhe lõpeb 14.01.2022. Käskkirja p-s 4 kohustati kaebajat üle andma tema kätte usaldatud ameti vara ja töödokumentatsioon, kuid seda kohustust ei ole kaebaja senini täitnud. Kaebaja väidab kaebuses, et sai 09.01.2022 ameti dokumendihaldussüsteemist kätte ameti peadirektori kt teateõigusnõuniku ametikohakoondamisest, mis tuli talle ootamatult. See väide ei vasta tõele. 04.01.2022 saatis personalijuht Riina Beljajev kaebaja Outlooki kalendrisse kutse koosolekule, mis pidi toimuma 06.01.2022 ning mille eesmärgiks oli arutada töökorraldust 2022.a-l, s.h õigusnõuniku ametikoha koondamist. Seda koosoleku kutset kaebaja ei aktsepteerinud ega lükanud tagasi, küll aga saatis 05.01 kell 10.15 personalijuhi töötelefonile sõnumi selle kohta, et on haigestunud. Kaebaja oli haiguslehel 04.01-7.01.2022 ega osalenud 06.01.2022 planeeritud kohtumisel. Lisaks saadeti tähitud kiri koondamisteatisega ametist 05.01.2022, mida püüti kaebajale kätte toimetada 06.01.2022 kaebaja antud kodusel aadressil. Kättetoimetamine ebaõnnestus ja kiri saadeti tagasi, kuna adressaat ei ela antud aadressil. 07.01.2022 toimus ametis veebipõhine üldkoosolek, kus kultuuriministeeriumi kantsler ning ameti peadirektori kt tutvustasid uut struktuuri ning selgitasid muutuste läbiviimise vajalikkust. Samuti öeldi üldkoosolekul välja ka ametikohad, mis koondatakse. Vaatamata kaebaja töövõimetusele, mistõttu ei saanud ta eelmisel päeval osaleda kohtumisel, osales kaebaja nimetatud koosolekul ja küsis seal küsimusi, mh enda ametikoha koondamise kohta, mistõttu koondamisteade 09.01.2022 ei saanud talle kuidagi ootamatu olla. Kaebaja haigusleht lõppes 07.01.2022 ning perioodil 10.01–14.01.2022 pidi kaebaja täitma tavapäraselt oma töökohustusi. 10.01.2022 hommikul helistas kantselei juhataja kaebajale ning palus dokumendihaldussüsteemis allkirjastada koondamisteate, mida kaebaja lubas päeva jooksul teha, kuid ei teinud. Seetõttu helistas peadirektori kt tööpäeva lõpul omakorda kaebajale ning palus dokument allkirjastada, mida kaebaja siiski ei teinud. Järgneva töönädala jooksul (11.01–14.01.2022) ignoreeris kaebaja kõiki ameti katseid kaebajaga ühendust saada. Vaatamata asjaolule, et kaebaja jaoks oli nimetatud periood tavapärane tööaeg, ei vastanud kaebaja enam töökõnedele ega e-mailidele. Samuti ei andnud kaebaja teada, et tema haiguslehte on pikendatud. Taolist käitumist võib käsitleda teenistuja omavoliliseks töölt puudumiseks ning rakendada tema suhtes vastavaid sanktsioone. Amet otsustas nendest loobuda, kuna koondamisteade ning teenistusest vabastamise käskkiri olid kaebajale teatavaks tehtud ning teenistussuhe lõppes 14.01.2022. 8.2 Kaebaja leiab, et 12.01.2022 käskkiri on õigusvastane, kuna käskkirja põhjenduses on märgitud, et „loodava õigusosakonna juhataja ametikoha töö sisu on riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori järgi keerukuselt kõrgemal tasemel kui oli M.P.i senine õigusnõuniku ametikoha töö ehitiste ja arheoloogiapärandi osakonnas ning eeldab mh vähemalt 5 aastat struktuuriüksuse juhtimise kogemust, mis M.P.il puudub“. Kaebaja hinnangul on tal vajalik juhtimiskogemus olemas, kuna ta on nõustanud õigusküsimustes ameti teenistujaid ameti üleselt. Samuti leiab kaebaja, et kvalifitseerub uues struktuuris loodud õigusosakonna juhataja ametikohale, kuna on pikka aega lahendanud õiguslikke küsimusi ja osalenud kohtumenetlustes ainsa õigusnõunikuna, mistõttu on ta olnud n.ö meeskonna juht. Vastustaja kinnitab, et kaebaja ei ole ameti teenistusaja jooksul kunagi töötanud mitte ühelgi juhi tasemega ametikohal, seega ei saa tal olla ametis teenistuses oldud aja jooksul tekkinud ka juhina töötamise kogemust. Teiste töötajate nõustamise ning ameti esindamisega seotud
tööülesandeid on lisaks juhtidele ka paljudel teistel ametikohtadel, mida ei kvalifitseerita juhtideks (nt tippspetsialistid). Kaebajal on tekkinud ebaõige arusaam uues struktuuris loodud õigusosakonna juhataja ametikohast ning ülesannetest. Samuti viitavad kaebaja põhjendused, miks ta oleks kvalifitseerunud suurepäraselt õigusosakonna juhatajaks selgelt, et kaebajal puuduvad teadmised, milline on struktuuriüksuse juhi roll organisatsioonis. Kaebaja on eksimuses asjaoludest, millised on kompetentsid, millele struktuuriüksuse juht peab vastama. Struktuuriüksuse juhilt oodatakse väga head suhtlemisoskust ja meeskonna juhtimist. Juhi roll on korraldada tööd nii, et tema juhitud inimestel on tema osakonnas ja asutuses tervikuna hea töötada. Juht ei tööta ainult ühe kaasusega, tal tuleb samaaegselt tegeleda paljude muude ülesannetega. Juhil tuleb tavapärasest rohkem inimesi kuulata, jagada selgitusi, toetada, tunnustada, motiveerida ja mõista. Loetletud oskused kaebajal puuduvad. Kaebaja väidab, et juhendas ja nõustas 4 aastat kahte juristi ning seda võib samuti pidada juhtimiskogemuseks. Väide ei vasta tõele ning tegelik olukord oli täiesti vastupidine. Juristandmekaitsespetsialist tegi korduvalt kaebajale ettepaneku teha koostööd ning jagada kogemusi, millest kaebaja enamasti keeldus. Ameti eelmine peadirektor ning osakondade juhid kutsusid kahel korral kokku koosoleku, et moodustada nn „juristide tiim“, kuid kaebaja vastuseisu tõttu loodetud koostööd kunagi ei toimunud. Kaebaja hinnangul tähendas koostöö, et teda ei usaldata ning tema pädevus asja lahendada seatakse kahtluse alla. Kaebaja leiab, et talle oleks tulnud pakkuda jurist-andmekaitsespetsialisti ametikohta ning seda positsiooni täitev teenistuja tulnuks koondada, kuna kaebajal on eelisõigus haridustaseme ja kogemuste tõttu. Esiteks ei olnud võimalik seda ametikohta koondada, sest struktuurimuudatusega tööülesanded ei kadunud. Teiseks on hetkel sellel ametikohal töötaval inimesel sobivam ettevalmistus kui kaebajal. Kaebaja on lõpetanud 1996 TÜ õigusteaduskonna BA kraadiga, mis on võrdsustatud magistri kraadiga. Jurist-andmekaitsespetsialistil on omandatud magistrikraad õigusteaduses ning lisaks on ta läbinud täiendkoolituse „Eksperdi tasandil andmekaitsespetsialist“ (DPOIV) Tallinna Tehnikaülikoolis. Tegemist on oma valdkonna eksperdiga ning puudub mõistlik põhjendus eelistada sellele ametipositsioonil e ilma vastava ettevalmistuseta teenistujat. Lisaks leiab kaebaja, et talle oleks pidanud pakkuma kinnismälestiste inspektori ametikohta. Kinnismälestiste inspektoriametikoht eeldab lisaks õiguspädevusele suures mahus teadmisi ehitismälestiste spetsiifikast, nende restaureerimisest ning pädevust hinnata mälestistel tehtud tööde kvaliteedi vastavust muinsuskaitselistele nõuetele. Kinnismälestised paiknevad üle Eesti, mistõttu eeldab ametikoht sagedasi töölähetusi üle Eesti ning iseseisvaks liikumiseks on soovitav omada autojuhiluba, mida ametile teadaolevaltkaebajal ei ole. Kinnismälestiste inspektori ametikohta pakuti edasist töökorraldust puudutaval vestlusel järelevalveosakonna juhatajale, kes samuti koondati struktuurimuudatuse tõttu. Järelevalveosakonna juhataja kvalifikatsioon ja kogemused vastasid enam antud ametikoha nõuetele. Samuti on tal olemas kehtiv juhiluba. 8.3 Kaebajal puudub õigus nõuda hüvitist kaheksa kuu keskmise palga ulatuses. Õigusnõuniku ametikoha koondamine ameti struktuurist ei olnud õigusvastane. Kordame, et kultuuriministri 05.01.2022 antud muudeti ameti põhimääruses niiosakondade arvu kui nimetusi ning pärast seda kinnitati ameti uus struktuur. Struktuuri muutmise tingis töö ümberkorraldamise vajadus, mille üheks eesmärgiks oli ka õigusteenuse kvaliteedi tõstmine ametis. Struktuuri muudatus on läbi viidud õiguspäraselt ja muudatus tõi kaasa koondamissituatsiooni ATS § 90 lg 1 p 2 järgi.
Seega, kaebaja on teenistusest vabastatud ameti töö ümberkorraldamise tõttu ning teenistusest vabastamine on toimunud õiguspäraselt. 8.4 Kaebaja leiab, et talle on 20 päeva võrra vähem arvestatud hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest. Kaebaja märgib oma kaebuses, et kaebaja individuaalne teenistusaasta lõppes 07.05.2021. 2013.a-l jõustunud ATS redaktsiooni kohaselt ei arvestata puhkust individuaalse teenistusaasta järgi vaid puhkusearvestuse aluseks on kalendriaasta. Selgitame: perioodil 01.01.2020-31.12.2020 oli kaebajalõigus kasutada 35 päeva puhkust, millest ta kasutas ära 12 päeva, st arvestuslik jääk 23 päeva liikus aastasse 2021. Perioodil 01.01.21-31.12.21 oli kaebajal õigus saada 35 kalendripäeva puhkust pluss 23 kalendripäeva puhkust aastast 2020 (jääk), kokku 58 kalendripäeva puhkust, millest ta kasutas perioodi jooksul ära 29 päeva, jääk jäi 29 päeva, mis liikus aastasse 2022. Perioodil 01.01.22 -31.12.22 oleks kaebajal olnud taas õigus puhkusele 35 kalendripäevapluss eelmise aasta jääk 29 päeva, kuid kaebaja teenistussuhe lõppes 14.01.2022 ning perioodieest 01.01.22-14.01.2022 oli teenistujal arvestuslikult õigus selle perioodi eest saada 1,34 kalendripäeva puhkust pluss eelmise aasta jääk 29 päeva. Seega, kooseelmise aasta (2021) jäägiga oli kaebajal õigus saada kokku 30,34 päeva (2021 aasta jääk 29 päeva + 2022 a lisandunud 1,34 päeva)põhipuhkust, mis lõpparves hüvitati. 8.5 Kaebaja on seisukohal, et talle on arvestatud haigushüvitist ettenähtust vähem ning amet on viivitanud haigushüvitise maksmisega 7 päeva. Haigusraha arvutamise aluseks on eelnevakuue kuu töötasu ja töötatud kalendripäevad koos riigipühadega. Kaebaja töötasu perioodil 01.07.2021-31.12.2021 oli kokku 10217,89 eurot. Töötatud tööpäevi koos riigipühadega oli 165. Ühe haiguspäeva tasu kujuneb järgmiselt: 10217,89 / 165 = 61,93 * 70% = 43,35. Tasult peetakse kinni tulumaks ja väljamaksmisele läheb netosumma 34,68 eurot. Lõpparve väljamaksmise ajal oli ametile teada vaid tasuline haigusleht perioodi,04.01 -07.01.2022,eest. Kuna amet hüvitab haiguspäevad alates esimesest päevast, tuli välja maksta nelja päeva haigusraha, so 4x43,35= 173,4 eurot, millest arvutatakse maha tulumaks. Vastavalt sellele arvestusele maksti kaebajale välja haigushüvitis. Alles 19.01.2022, kui amet oli lõpparve juba kaebajale välja maksnud, sisestati Haigekassa infosüsteemi tagantjärele haigusleht 08.01 -14.01.2022, mis tähendas, et tööandjal tekkis kohustus hüvitada ka 08.01.2022 haiguspäeva tasu. Selle alusel tehti vajalik täiendav väljamakse 21.01.2022netosummas 34,68 eurot, mitte 30 eurot nagu kaebaja kaebuses väitis. Amet on seisukohal, et hiljem tehtud haiguspäeva väljamakset ei saa käsitleda viivitusena, kuna ametil puudus teadmine ning alus uue haiguslehega seotud väljamakse tegemiseks. Eelkõige tekkis viivitus seetõttu, et kaebaja jättis tööandja haiguslehe jätkumisest teavitamata.
eelnimetatud määruse § 1 p-s 19 sätestatud õigusosakonna põhiülesannete ja kaebaja ametijuhendis loetletud teenistusülesannete võrdlusest: õigusosakonna põhiülesannetena sätestatud ameti teenindamine õigusküsimustes ja esindamine kohtus ning muinsuskaitsealaste õigusaktide eelnõude väljatöötamine olid seni kaebaja ülesanded (vt vastustaja 28.03.2022 menetlusdokumendi lisa 2 ja 27.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1). 9.2 Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses (vt ATS § 105 lg 1). Seega, lähtudes kaebuse nõuetest, tunnistab kohus kaevatava haldusakti õigusvastaseks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (vt RKHKo 18.10.2016, nr 3-3-1-13-16, p 29). Hüvitise täpne summa tuleb välja arvutada MKA-l (vt HKMS § 167 lg 1). 9.3 Muus osas pole kaebus põhjendatud. Esiteks, tuleb jätta rahuldamata tühisuse tuvastamise nõue. Tühisuse aluseid käesoleval juhul ei esine (vt HMS § 63 lg 2). Teiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata osas, milles kaebaja taotleb kaheksa keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kohus pole tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise suuruse muutmist. Kolmandaks, tuleb kaebus jätta rahuldamata osas, milles kaebaja taotleb lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise tõttu iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud tööpäeva eest põhipalga, kuid mitte rohkem kui ühe kuu põhipalga, väljamõistmist. Kaebajale on lõpparve makstud välja korrektselt ja viivituseta. Kaebaja leiab ekslikult, et puhkusearvestus käib isikliku tööaasta järgi. Kehtiva õiguse kohaselt käib vastav arvestus kalendriaasta järgi (vt TLS § 68). Kohtule esitatud kaebaja isikukaardi andmete kohaselt on kaebaja 2021.a-l ära kasutanud 6 päeva põhipuhkust 35 päevast perioodil 01.11.2021 kuni 06.11.2021, mistõttu 2021.a puhkusejääk on 29 päeva, millele lisandus 2022.al saamata jäänud puhkust 1,34 päeva (kuna teenistussuhe lõppes 14.01.2022). Seega leiab vastustaja õigesti, et koos 2021.a jäägiga oli kaebajal õigus saada kokku 30,34 päeva põhipuhkust, mis lõpparves ka kaebajale hüvitati. Samuti pole kaebajale makstud vähem haigushüvitist ega ole selle maksmisega õigusvastaselt viivitatud. Nimelt polnud vastustajale teada kaebaja haigusleht perioodi 08.01-14.01.2022 eest, mis sisestati Eesti Haigekassa infosüsteemi alles 19.01.2022, millal lõpparve oli kaebajale juba väljamakstud. Selle alusel tehti 21.01.2022 vajalik täiendav lisamakse 34,68 eurot.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.