Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 25. jaanuar 2023, Tartu 3-21-1071
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 ja 5. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4876-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsus muutmata.
2.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ning jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. veebruar 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AV Group OÜ jättis 2018. a veebruarist kuni 2019. a aprillini enda maksukohustused tasumata. Äriühingu juhatuse liige oli X. See äriühing ühines 22. augustil 2019 Paltec Invest UÜ-ga. Maksu- ja Tolliameti 18. veebruari 2021. a vastutusotsusega nr 13-7/01067-16 kohustati X tasuma Paltec Invvest UÜ (pankrotis) maksuvõlg 34 067,62 eurot. Vastutusotsuse kohaselt rikkus X AV Group OÜ juhatuse liikmena teadlikult ja tahtlikult maksude tasumise kohustust. Ühinemise tõttu läks maksuvõlg üle Paltec Invest UÜ-le.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata 5. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 61/4876-2) esitas X kaebuse vastutusotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt pole põhjendatud seda, millisel alusel nõutakse kaebajalt Paltec Invest UÜ maksuvõla tasumist, kui vastutusotsuses on kirjeldatud AV Group UÜ maksuvõla kujunemist ja kaebaja rolli selles. Vastutusotsus on materiaalselt ja formaalselt õigusvastane.
3.Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsusega jäeti kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata.
3.1.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
3.2.Kaebajalt nõutav maksuvõlg ei tulene maksuotsusest, vaid äriühingu (AV Group OÜ) esitatud maksudeklaratsioonidest. Maksuhaldur on vastutusotsuses selgitanud, et tal puudub alus kahelda deklareeritud andmete alusel tasumisele kuuluva maksukohustuse õigsuses. Kohus nõustus vastustajaga. Tulenevalt MKS § 85 lg-st 4 on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Maksukohustused tulenevad maksuseadustest ning arvutatakse maksudeklaratsioonide alusel.
3.3.AV Group OÜ (ühendatav ühing) ja Paltec Invest UÜ (ühendav ühing) ühinemise tulemusena kustutati AV Group OÜ äriregistrist 22. augustil 2019. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et vastutusotsus oleks tulnud anda enne AV Group OÜ õigusvõime lõppemist. Ühinemislepinguga läksid AV Group OÜ varad, sh kohustused üle Paltec Invest UÜ-le. Ühinemislepingu p-s 2.2.6 on kirjas, et AV Group OÜ-l on seisuga 7. juuni 2019 maksuvõlg 29 580,55 eurot (kaebajalt nõutakse lisaks ka intresside tasumist). Ka äriseadustiku § 391 lg 4 sätestab, et äriühingute ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega eksisteeris pärast ühinemist jätkuvalt äriühing, kellel oli maksuvõlg, mille põhjustas kaebaja ning vastutusotsuse tegemise eeldused olid jätkuvalt täidetud. Seetõttu pole põhjendatud kaebaja väide, et puuduvad viited alustele, kuidas saab kustutatud äriühingu maksuvõlga käsitada usaldusühingu maksuvõlana. Kaebaja tõlgenduse järgi võimaldaks ainuüksi äriühingute ühinemine tekkinud maksukohustusest vabaneda. See ei oleks kooskõlas õigusjärgluse olemuse ega vastutuskohustuse eesmärkidega. Sama seisukohta on varem väljendanud ka Tartu Ringkonnakohus (5. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-17-692, p 13).
3.4.Kohus ei nõustunud kaebajaga, et kohustuste üleminekut reguleeris võlaõigusseaduse (VÕS) § 177 lg 2 ning selle sätte alusel olid kõrvalkohustused lõppenud. Maksumenetluses reguleerivad nõuete ja kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele MKS §-d 35-37. Äriühingute ühinemisel läheb ühendatava äriühingu võlg MKS § 35 alusel üle ühendavale äriühingule. Seega kuigi AV Group OÜ kustutati ühinemise tulemusel äriregistrist 22. augustil 2019, läks tema maksuvõlg seaduse alusel üle ühendavale äriühingule Paltec Invest UÜ ning maksuvõlg ei kustunud.
3.5.Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohta, et vastutusotsus peab olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, mõistis kohus selliselt, et Riigikohus pidas oluliseks maksuvõla jätkuvat olemasolu vastutusotsuse tegemise ajal. Kui maksuvõlg on jätkuvalt olemas, hoolimata sellest, et see on tänu algse äriühingu ühinemisele läinud üle teisele äriühingule, on see nõue jätkuvalt täidetud.
3.6.Kaebaja on väitnud, et pole arusaadav, mis on kaebajale konkreetselt etteheidetav süüline tegu, mida saab seostada MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumisega. Kohus selgitas, et kui maksud deklareeritakse, kuid jäetakse tasumata, rikutakse tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st
3.7.AV Group OÜ tehingupartneritelt laekus vaidlusalusel perioodil kokku 223 281,55 eurot, mis kanti OÜ Aurex kontole. Neist 186 900 eurot jõudis lõpuks kaebaja isiklikule arvelduskontole. On ilmne, et äriühingu maksukohustused jäid täitmata kaebaja teadliku tegevuse tulemusena.
3.8.Kaebaja on väitnud, et OÜ-l Aurex oli iseseisev majandustegevus ning tema arvele laekunud summad olid hoopiski selle äriühingu majandustegevuse tulemus. Kohus viitas, et AV Group OÜ arvelduskonto oli alates 2018. a veebruarist arestitud ning kaebaja on ise maksumenetluses öelnud, et AV Group OÜ kasutas sellest alates kaebaja erakontot. Seega leidis kohus, et kui kaebaja ei oleks kasutanud isiklikku ega OÜ Aurex kontot AV Group OÜ majandustehingute korraldamiseks, oleks AV Group OÜ maksuvõla tasumine olnud võimalik. Põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et OÜ Aurex ja kaebaja isikliku arvelduskonto kasutamise eesmärgiks oli vältida maksuvõla sundtäitmist läbi maksuhalduri arestitoimingute ning seeläbi sai võimalikuks maksukohustusest kõrvalehoidmine. Kaebaja juhtis AV Group OÜ-le laekuma pidanud rahavood enda teise äriühingu pangakontole ja isiklikule pangakontole, vältides sellega maksuvõla sundtäitmist.
3.9.Eelnevat arvestades on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja rikkus AV Group OÜ maksude tasumise kohustust tahtlikult.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja pole rikkunud tahtlikult AV Group OÜ kohustust tasuda makse, kuna sellel äriühingul puudusid rahalised vahendid maksude tasumiseks. AV Group OÜ müügiarvete ja kaebaja teise äriühingu, Aurex OÜ arvelduskonto väljavõtete võrdlemisel on võimalik jõuda järeldusele, et Aurex OÜ-le ei ole tehtud ülekandeid AV Group OÜ müügiarvete eest tasumiseks. Aurex OÜ arveldusarvele ei ole kantud ühtegi sellist rahasummat, mis on märgitud AV Group OÜ müügiarvete koondväljavõttesse. Maksuhaldur pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema seisukohta, et kuivõrd Aurex OÜ-le tegid ülekandeid äriühingud, kes olid varem AV Group OÜ tehingupartnerid, siis Aurex OÜ arveldusarvele jõudnud raha kuulub tegelikkuses AV Group OÜle.
4.2.Halduskohus oleks pidanud andma võimaluse õiguslikult kogenematule kaebajale esitada Aurex OÜ poolt väljastatud arved, mida oleks seejärel olnud võimalik seostada Aurex OÜ-le toimunud laekumistega. Kuna Aurex OÜ poolt esitatud arved on deklareeritud, siis oleks maksuhalduril olnud lihtne kaebaja esitatud argumendid ümber lükata, esitades Aurex OÜ käibemaksudeklaratsioonid.
4.3.Kõik Aurex OÜ-le laekunud summad laekusid selle äriühingu poolt koostööpartneritele väljastatud arvete alusel. Selle tõendamiseks esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega Aurex OÜ käibedeklaratsioonid. Halduskohus uskus maksuhalduri seisukohti ilma neid kontrollimata.
4.4.Vastavalt ei kantud kaebaja isiklikule kontole Aurex OÜ poolt ka AV Group OÜ-le kuulunud raha.
4.5.Kuna AV Group OÜ-l puudus vara, mille arvelt maksusummasid tasuda, ei rikkunud kaebaja MKS § 8 lg-st 1 ja MKS § 40 lg-st 1 tulenevat maksukohustust.
4.6.Kaebaja kasutas Aurex OÜ poolt kaebaja isiklikule kontole kantud raha muuhulgas selleks, et tasuda AV Group OÜ kohustusi erinevate tarnijate ees. Seda tehes ei olnud kaebaja eesmärgiks AV Group OÜ maksuvõla tasumisest hoiduda, vaid vältida täiendavaid võlgnevusi. Kaebaja ei pidanud olema teadlik, et tema käitumine võib olla õigusvastane. Seega ei rikkunud ta oma kohustusi tahtlikult, vaid äärmisel juhul hooletusest.
4.7.Kui ringkonnakohus peaks leidma, et kaebaja oleks pidanud tasuma AV Group OÜ maksuvõla selle raha eest, mille kandis kaebaja isiklikule kontole Aurex OÜ, siis ei oleks kaebajal kõiki AV Group OÜ kohustusi proportsionaalselt täites jätkunud raha selleks, et tasuda kõik kohustused täies ulatuses. Seega ei saa kaebaja vastutada ka maksuvõla eest täies ulatuses.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Ainuüksi asjaolust, et AV Group OÜ jättis alates 2018. a aprillist deklareeritud maksukohustused täitmata ning hakkas pangakonto arestimisel 2018. a mais kasutama äriühingu kohustuste (v.a maksukohustuste) täitmiseks kasutama isiklikku pangakontot, saab teha järelduse, et kaebaja eesmärgiks oligi jätta äriühingu maksukohustused täitmata. Kuna läbi tema pangakonto jätkati tehingupartnerite arvete tasumist ja töötajatele palga maksmist, saab asuda seisukohale, et rahavoogude ümbersuunamise eesmärgiks oli just maksukohustuste täitmise vältimine.
5.2.Apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastuolus kaebaja poolt vastutusmenetluses antud ütlustega. Kaebaja väitis vastutusmenetluses, et ettevõte ei olnud võõrandamise ajal kahjumis ning sellel oli bilansivälist vara. Apellatsioonkaebuses väidetakse aga, et AV Group OÜ-l puudus juba pangakonto arestimise ajal igasugune vara kohustuste täitmiseks. Viimane väide on väär, kuna AV Group OÜ jätkas ka pärast maksuvõlgade tekkimist ja pangakonto arestimist tegevust ning täitis läbi kaebaja pangakonto kõiki muid kohustusi, välja arvatud maksukohustusi.
5.3.AV Group OÜ oli väljastanud arveid Aurex OÜ-le kogusummas 105 469,91 eurot, kuid nende arvete tasumist ei nähtu ei Aurex OÜ pangakontolt ega kaebaja isiklikult kontolt. Kõik kanded, mis Aurex OÜ tegi kaebaja isiklikule kontole, olid selgitusega „maj raha“ (kokku 186 900 eurot). Tegemist ei ole tavapärase nn majandusrahaga, millega kaetakse töötaja isiklikest vahenditest tehtud kulusid, kuna tõendatud on, et 2017. aastal maksti kaebajale nn majandusraha keskmiselt 1000 eurot kuus.
5.4.Kaebaja tegevus viitab sellele, et ta üritas varjata Aurex OÜ-lt AV Group OÜ arvete alusel laekuvaid summasid.
5.5.Ei saa rääkida kohustuste täitmisest Aurex OÜ vara arvelt, nagu väidab kaebaja, kui AV Group OÜ-l oli Aurex OÜ vastu nõudeid üle 100 000 euro.
5.6.Kaebaja pangakontolt nähtub, et pärast Aurex OÜ-lt raha laekumist järgnes AV Group OÜ tehingupartneritele raha kandmine, mida kinnitab selgituses olev viide „AV G arve“. Sarnaselt toimub ka AV Group OÜ töötajatele töötasu ja lähetusrahade maksmine.
5.7.Pärast AV Group OÜ arve arestimist lakkasid maksed sellele peaaegu täielikult. Pole usutav, et pärast seda jätsid kõik isikud AV Group OÜ arved tasumata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
7.Apellatsioonimenetluses pole enam vaidlust mitmete küsimuste üle, mis olid tõstatud halduskohtus. Nii pole vaidlust nt selle üle, et AV Group OÜ maksuvõlg läks üle Paltec Invest UÜ-le; et maksuvõlg oli vastutusotsuse tegemise ajal olemas ning järelikult oli kaebajale vastutusotsuse tegemine lubatav. Seetõttu nõustub ringkonnakohus neis küsimustes, mida apellatsioonkaebusega vaidlustatud pole, halduskohtuga ning rohkem neil ei peatu.
8.Apellatsioonkaebuses on kaebaja põhiline väide lühidalt kokkuvõetuna see, et AV Group OÜ-l puudus raha maksude tasumiseks ning tõele ei vasta maksuhalduri seisukoht, justkui liikunuks AV Group OÜ rahavood läbi Aurex OÜ ning kaebaja kontode. Kaebaja kinnitusel kajastasid Aurex OÜ-le pangakontole makstud summad Aurex OÜ enda väljastatud arvete tasumist Aurex OÜ tehingupartnerite poolt, mitte AV Group OÜ arvete tasumist AV Group OÜ tehingupartnerite poolt. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses siiski maksuhalduri ja halduskohtuga järgmistel põhjendustel.
8.1.Kaebaja oli juhatuse liikmeks muuhulgas nii AV Group OÜ-s (käesolevaks ajaks kustutatud) kui Aurex OÜ-s (tl 64p, kd I). AV Group OÜ deklareeris 2018. a jaanuarist kuni 2019. a juunini müügiarveid kokku 271 633 euro ulatuses ning ostuarveid 129 643 euro ulatuses. Samas ei laekunud AV Group OÜ pangakontole pärast pangakonto arestimist 2018. a mais enam raha (tl 65, kd I). Teisisõnu – AV Group OÜ esitas küll suures summas müügiarveid, kuid neid arveid sellele äriühingule pärast pangakonto arestimist enam ei tasutud. Samal ajal laekus aga Aurex OÜ pangakontole 222 281,55 eurot. Sellest kandis OÜ Aurex kaebaja isiklikule arvelduskontole kokku 186 900 eurot selgitusega „maj raha“. Kaebaja omakorda tasus selles rahast 100 877,06 eurot AV Group OÜ tehingupartneritele ning 15 144,80 eurot töötasudena AV Group OÜ töötajatele (tl 65, kd I). Seega nähtub eelnevast, et AV Group OÜ majandustegevus iseenesest jätkus – väljastati suures summas müügiarveid ning kajastati deklaratsioonidel ka ostuarveid, samuti jätkasid töötajad töötamist. Ainsa majandustegevusele iseloomuliku asjaoluna lõppes aga pärast pangakonto arestimist arveldamine AV Group OÜ pangakontol, st peale väikeste erandite sellele enam tehingupartnerid ülekandeid ei teinud. On ilmne, et need asjaolud on omavahel seotud ning põhjendatavad sellega, et kaebaja soovis vältida arestitud pangkontolt summade mahaarvamist maksuhalduri kasuks ehk maksukohustuse täitmist. Pärast AV Group OÜ pangakonto arestimist hakkasid senised AV Group OÜ tehingupartnerid tasuma suuri summasid Aurex OÜ-le (kus juhatuse liige oli samuti kaebaja). Neist summadest enamus kanti edasi kaebaja isiklikule kontole ning sellest omakorda enamiku kulutas kaebaja selleks, et maksta palka AV Group OÜ töötajatele ning tasuda AV Group OÜ ostuarvete eest. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud maksuhalduri ja halduskohtu järeldus, et kaebaja suunas teadlikult AV Group OÜ rahavood, millest piisanuks maksukohustuse täitmiseks, ümber Aurex OÜ-le ning sealt omakorda enda isiklikule kontole ning tasus sellest valikuliselt vaid AV Group OÜ kohustusi töötajate ja müüjate ees. Ringkonnakohus ei näe sellisele olukorrale muud usutavat põhjendust. Sisuliselt võiks vastupidine seisukoht tähendada vaid seda, et AV Group OÜ müüs kaupu ja teenuseid pikka aega ilma nende eest tehingupartneritelt raha saamata. See pole usutav. Lisaks ei ole usutavat põhjendust sellele, miks jätsid sisuliselt kõik isikud, kellele AV Group OÜ kaupu või teenuseid müüs või osutas, nende eest alates 2018. a maikuust tasumata.
8.2.Kaebaja on üritanud apellatsioonkaebuses põhjendada seda olukorda väitega, et kaebaja otsustas mõlema äriühingu juhatuse liikmena täita Aurex OÜ vara eest muuhulgas ka AV Group OÜ kohustusi selleks, et vältida täiendavaid võlgnevusi teiste võlausaldajate ees, ning et Aurex OÜ-l kui peatöövõtjal (AV Group OÜ kohustused olid sageli seotud objektidega, kus tema oli alltöövõtja ning Aurex OÜ peatöövõtja) ei tekiks muresid tellijatega (tl 27, kd II). See põhjendus jätab aga lahti seletamata mitmed asjaolud, millele ringkonnakohus eelnevalt viitas. Nii ei esita kaebaja usutavat põhjendust selle kohta, miks katkes AV Group OÜ arveldusarvele ülekannete tegemine tema tehingupartnerite poolt just pärast seda, kui arve arestiti. Sellise kokkusattumuse juhuslikkus, eriti arvestades seda, et tehingupartnereid oli palju, ei ole usutav. Küll on aga see hõlpsasti selgitatav sellega, et kaebaja kui mõlema äriühinguga seotud isik suunab ise oma tehingupartnereid tegema ülekandeid teise äriühingu (Aurex OÜ) kontole. Seda eriti olukorras, kus mõlemad äriühingud on seotud samade objektidega. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et AV Group OÜ selline ebaloomulik majandustegevus – arveid väljastati, töötajatele tasuti, aga arvete eest tasu ei saadud – kestis võrdlemisi pikalt, alates konto arestimisest 2018. a mais kuni 2019. a juunini. Ei ole usutav, et äriühing võiks müüa kaupu või osutada teenuseid nii pikka aega, saamata sellest sisuliselt mingit
tulu. Küll on aga nii pikalt võimalik tegutseda siis, kui arved tasutakse tegelikult kolmanda isiku kaudu ning need jõuavad ikkagi äriühingu juhatuse liikmeni, kes saab nende arvelt tasuda äriühingu kulud, v.a maksud.
8.3.Seoses eeltooduga on asjakohane ka maksuhalduri tähelepanek, et kaebaja jätkas olukorras, kus tema esitatud arveid enam ei tasutud, ikkagi suurtes summades arvete esitamist isegi samadele äriühingutele. Nii esitas ta Eesti Aknakeskus OÜ-le arveid oktoobris ja ka novembris 2018 (vastus apellatsioonkaebusele, p 5.8). Ei ole usutav, et äriühing, kelle eelmist arvet ei ole tehingupartner seni tasunud, ei tee sellest probleemi ning osutab samale tehingupartnerile uuesti teenuse või müüb kaupa ning esitab uue arve. Kaebaja on küll hilisemas apellatsioonimenetluses selle vastustaja seisukohaga seoses väitnud, et AV Group OÜ tegi koostööpartneritega tehtud tööde osas tasaarvestusi ning on esitanud selle tõendamiseks ka tasaarvelduse AV Group OÜ ja Kane Metall AS vahel. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas on tasaarvestuse tegemine käesolevas kontekstis asjakohane põhjendus, miks jätkati ühele ja samale isikule arvete esitamist, kes varasemaid arveid tasunud ei olnud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus esitatud tasaarvelduse tõendit asjakohaseks. Tasaarvelduse tegemiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. See tõend kuulub kaebajale tagastamisele.
8.4.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja on väitnud apellatsioonkaebuses läbivalt seda, et AV Group OÜ-l puudusid rahalised vahendid (vt nt tl 26, kd II). Kaebaja ei selgita samas, kuidas saab äriühing, kellel puuduvad rahalised vahendid, ikkagi midagi toota või teenust osutada, kuivõrd arveid nende eest AV Group OÜ sel perioodil suurtes summades ikkagi väljastas. Ning nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, toimus see võrdlemisi pikal perioodil, st kauem kui aasta. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maksuhalduriga, kes on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et väide AV Group OÜ maksejõuetusest erineb kaebaja poolt vastutusmenetluses väidetust. Seal ütles kaebaja, et ettevõte ei olnud 2019. a juunis kahjumis, lisaks oli tal bilansivälist vara (vastus apellatsioonkaebusele, p 5.3). Tegelikkusega (et kaebaja jätkas majandustegevust ning esitas suures mahus ostuarveid) klapib paremini kaebaja poolt vastutusmenetluses öeldu, st et äriühing ei olnud varatu. On alust arvata, et apellatsioonimenetluses on kaebaja oma väiteid muutnud, sest ta püüab leida maksuhalduri poolt esile toodud asjaoludele mingitki seletust.
8.5.Veel märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esitanud ka selgitusi selle kohta, mida tegi AV Group OÜ olukorras, kus enam kui aasta vältel tema poolt esitatud suurtes summades arveid tehingupartnerite poolt ei tasutud, selleks, et need arved tasutud saaksid ning äriühing enda raha kätte saaks. Ei ole usutav, et tavapärases olukorras äriühing oma raha kättesaamiseks absoluutselt midagi ette ei võta. Et kaebaja selle kohta selgitusi pole andnud, viitab sellele, et AV Group OÜ ei võtnudki midagi ette selleks, et tema arved tasutud saaksid. See omakorda viitab sellele, et kaebaja ei soovinudki nende arvete tasumist, kuna ta oli vajalikud summad läbi Aurex OÜ juba kätte saanud ning vältinud samal ajal nende summade arestimist maksukohustuse katteks.
9.Kaebaja leiab, et välja oleks tulnud nõuda Aurex OÜ poolt väljastatud arved ning võrrelda neid Aurex OÜ pangakontole toimunud laekumistega, mille tulemusena oleks saanud jõuda järeldusele, et tasutud summad laekusid Aurex OÜ arvete alusel, st et tegemist oli selle äriühingu majandustegevusega.
9.1.Ringkonnakohus nendib, et kahetsusväärselt ei ole maksuhaldur pidanud vajalikuks sellele kaebaja seisukohale apellatsioonimenetluses selgesõnaliselt vastata.
Ringkonnakohus märgib siiski ise, et kaebajal oli nii AV Group OÜ juhatuse liikmena kui Aurex OÜ juhatuse liikmena võimalik väljastada arveid ka Aurex OÜ nimel ning kujundada lõppkokkuvõttes olukord, kus AV Group OÜ poolt tehtud tööde või müüdud kaupade eest tasuti lõppkokkuvõttes vajalikud summad Aurex OÜ arvete alusel ning Aurex OÜ kontole. See on iseäranis lihtne olukorras, kus Aurex OÜ oli peatöövõtja ning AV Group OÜ alltöövõtja ning mõlemad ettevõtted tegutsevad sisuliselt samas valdkonnas. Kaebaja võis teadlikult arvestada sellega, et AV Group OÜ koostatud arved jäävad tasumata (või neid isegi ei esitata koostööpartneritele), kuid vajalik rahavoog tuleb siiski läbi Aurex OÜ ning viimase poolt esitatud arvete alusel.
9.2.Seetõttu ei näe ringkonnakohus, et kaebaja poolt rõhutatud tõendid – Aurex OÜ poolt väljastatud arved (kaebaja on nende kohta esitanud ise apellatsioonimenetluses käibemaksudeklaratsioonide lisad) omaksid asja lahendamisel tähtsust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asja lahendamisel tähtsust. Kuna eeltoodud põhjenduste tõttu ei oma asjas tähtsust, kas Aurex OÜ väljastatud arved langevad kokku Aurex OÜ-le tehtud maksetega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid tõendeid asja materjalide juurde võtta. Vastavalt ei ole halduskohus neid tõendeid välja nõudmata jättes teinud asja lahendamisel menetlusviga.
10.Kuna ringkonnakohus jagab halduskohtu ja maksuhalduri seisukohta, et kaebaja suunas AV Group OÜ rahavoo Aurex OÜ kaudu edasi selliselt, et jättis teadlikult AV Group OÜ maksukohustuse täitmata, on maksuotsus põhjendatud. Täidetud on vastutusotsuse tegemise eeldused, sh on põhjendatud seisukoht, et kaebaja käitumine maksukohustuse rikkumisel oli tahtlik MKS § 40 lg 1 mõttes.
11.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses ka seda, et kui ringkonnakohus eeltoodud kaebaja seisukohtadega ei nõustu, siis tuleb arvestada ikkagi seda, et kaebajal ei olnud vahendeid selleks, et täita kõiki kohustusi täies mahus. Kaebaja leiab, et proportsionaalselt muude kohustustega teiste isikute ees oleks ta saanud tasuda maksuvõlga maksimaalselt 15,504,08 eurot. Kaebaja tugineb siin sellele, et kuna AV Group OÜ tegi alltöövõtu korras töid Aurex OÜ-le, väljastas esimene viimasele arveid 105 469,91 euro ulatuses ning kaebajale Aurex OÜ poolt kantud nn majandusrahade arvelt (kokku 186 900) eurot otsustati tasuda samas mahus AV Group OÜ arveid, nagu oli Aurex OÜ-l võlgnevust AV Group OÜ ees (105 469,91 eurot). Kaebaja leiab, et ülejäänud nn majandusraha (81 430,09 eurot) kuulus kaebajale endale nagu majandusraha tavapäraselt ning selle arvelt AV Group OÜ kohustuste tasumist ei saa kaebajalt nõuda (tl 28p, kd II). Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et kõik Aurex OÜ poolt tehtud kanded kaebaja kontole olid selgitusega „maj raha“ ning pole võimalik väita, et osa neist (täpsemalt 105 469,91 eurot) olid mõeldud konkreetselt AV Group OÜ kohustuste täitmiseks (vastus apellatsioonkaebusele, p 5.4). Ka ringkonnakohtu hinnangul on tegemist otsitud konstruktsiooniga, kus kasutatakse ära lihtsalt fakti, et ka Aurex OÜ kui kaebajaga seotud äriühing hoidus AV Group OÜ arvete tasumisest viimase pangakontole, vältimaks sinna kantud summade arestimist. Kui kaebaja väidetu tõesti paika peaks ja ta oleks soovinud neid summasid teadlikult kasutada just AV Group OÜ heaks, oleks ta kasutanud sel otstarbel kaebajale raha ülekandmisel selgituses mitte traditsioonilist märget „maj raha“, vaid täpsemat, AV Group OÜ-le viitavat selgitust. Nii oleks tal olnud hõlpsam oma väiteid hilisemas maksu- või vastutusmenetluses tõendada.
Lisaks meenutab ringkonnakohus siinkohal seda, et vastutusotsuses on välja toodud ka see, et kuivõrd Aurex OÜ ei kandnud kogu vaidlusalusel perioodil saadud raha (223 281,55 eurot) kaebaja kontole (sinna kanti 186 900 eurot), siis on maksuhalduril kahtlus, et nende summade vahe 36 381,55 eurot võeti välja sularahas ning võis jõuda kaebaja käsutusse. Nimelt oli vaidlusalusel perioodil võetud Aurex OÜ arvelduskontolt sularahas välja 73 415 eurot (tl 65p, kd I). Seda asjaolu arvestades, ning arvesse võttes ka seda, et kaebaja kontole jäi talle majandusrahana üle kantud 186 900 eurost pärast AV Group OÜ tehingupartneritele ja töötajatele maksmist alles veel 70 878,15 eurot (tl 65p, kd I) saab väita, et kaebaja käsutusse jõudnud AV Group OÜ vahendid olid maksukohustuse täitmiseks enam kui piisavad.
12.Kaebaja on taotlenud ka erinevate tõendite asja materjalide juurde võtmist ning tõendite väljanõudmist. Esiteks taotleb kaebaja lisaks ülal p-s 9.2. käsitletud tõenditele veel Aurex OÜ 2017. a arveldusarve väljavõtte vastuvõtmist, kuna see kajastab varasemaid majandusraha kandeid kaebajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas vajalik tõendada seda, et ka 2017. aastal tehti kaebajale nn majandusraha kandeid. Selle üle ei ole asjas vaidlust. Teiseks on esitanud kaebaja tabelid maksetest, mida on kaebaja enese arveldusarvelt teinud AV Group OÜ kohustuste täitmiseks. On võimalik järeldada, et see seondub kaebaja väitega, et vastutusotsus võib olla põhjendatud vaid osaliselt. Kuna ringkonnakohus ei nõustu kaebaja lähenemisega, et vaid osa maksukohustusest on põhjendatud (ülal p 8.3. ja p 11), ei ole ka selle tõendi juurdevõtmine HKMS § 62 lg 2 alusel vajalik. Maksukohustuse proportsiooni ei ole vaja asjas välja arvutada. Samad põhjendused kohalduvad ka kaebaja poolt esitatud kolmanda tõendite grupi kohta, milleks on AV Group OÜ arved Aurex OÜ-le. Nende juurdevõtmise vajadust põhjendab kaebaja samuti maksukohustuse proportsiooni väljaarvutamisega. Samuti taotleb kaebaja seda, et maksuhaldurilt nõutaks välja teave AV Group OÜ deklareeritud ostuarvete kohta ajal, mil tema arveldusarve oli arestitud. Võimalik on järeldada, et sellega soovib kaebaja tõendada seda, et ta on tasunud AV Group OÜ kohustusi (välja arvatud maksukohustusi) suuremas ulatuses, kui on kajastatud vastutusotsuses. Samuti on võimalik järeldada, et neid andmeid peab kaebaja jällegi oluliseks maksukohustuse proportsiooni väljaarvutamisel. Eelnevalt juba esitatud põhjendusel sarnase seisukoha kohta jääb ka see taotlus rahuldamata. Kokkuvõttes jäävad kõik kaebaja taotlused tõendite asja materjalide juurde võtmiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 4173 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.