Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-1071 3. veebruar 2022 Kadri Palm X kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 ja 5. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4876-2 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Maksu- ja Tolliametile 28. juunil 2021 korduvalt esitatud dokumendid: a) konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõte (dtl 337-349); b) 18. veebruari 2021. a vastutusotsus (dtl 277-297); c) Paltec Invest UÜ (kustutatud) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise määramise taotlus (dtl 317), d) Paltec Invest UÜ (kustutatud) ajutise pankrotihalduri aruanne (dtl 309-316).
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu poolt 27. mail 2021. a kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti
veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas selliselt, et maksuhalduril on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid. Esialgse õiguskaitse abinõud kehtivad kuni haldusasjas nr 3-21-1071 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
5.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X, Y ja W nimi ning kaebaja, OÜ Aurex ja AV Group OÜ (kustutatud) pangakontode numbrid asendada tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. märtsil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).
3-21-1071 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 18. veebruari 2021. a vastutusotsusega nr 137/01067-16 X (kaebaja) tasuma Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlga 34 067,62 eurot (dtl 112-132).
2.MTA jättis 5. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 6-1/4876-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 104-111, 382-385).
3.Kaebaja esitas 18. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 ja 5. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4876-2 tühistamiseks (dtl 84-89). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse MTA 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 täitmise peatamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 19. mai 2021. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 91-92).
5.Kaebaja esitas 22. mail 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas selgitas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust (dtl 135-136).
6.Vastusena kohtumäärusele esitas MTA 27. mail 2021 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta (dtl 148-150).
7.Tartu Halduskohus võttis 27. mai 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA, kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 152-155). Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas MTA 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas selliselt, et maksuhalduril on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid.
8.MTA esitas 28. juunil 2021 vastuse kaebusele (dtl 157-161).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb MTA 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 ja 5. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4876-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
3-21-1071
9.1.Vaidlustatud haldusaktid on nii materiaalselt kui formaalselt õigusvastased. Haldusorgan on oluliselt rikkunud haldusmenetlusõigust.
9.2.Vaidlustatud haldusaktides puuduvad põhjendused, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel nõutakse kaebajalt Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõla tasumist. Vastutusotsuses on tegelikult kirjeldatud AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõla kujunemist ja kaebaja rolli selles, kuid puuduvad mistahes põhjendused ja viide õiguslikule alusele, kuidas AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõlga saab käsitleda Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlana ja millisel alusel vastutab selle eest kaebaja. Kaebaja arvates tulnuks vastutusotsus, millega kolmandalt isikult nõutakse AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõla tasumist, teha enne AV Group OÜ (kustutatud) õigusvõime lõppemist.
9.3.Vaidlustatavas vastutusotsuses ei ole Riigikohtu juhistest lähtuvat põhjenduskäiku, milles on selgelt ja arusaadavalt välja toodud võõra maksuvõla eest vastutavale isikule etteheidetav käitumine, selle põhjuslik seos maksuvõla tekkimisega ja isiku vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis süü asjaolud. Kaebaja möönab, et vastutusotsuses on kohustuslikult tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid pealiskaudselt käsitletud kui süü elemente, kuid kaebaja arvates ei selgu vaidlustatavatest haldusaktidest, mis on kaebajale konkreetselt etteheidetav süüline tegu, mida saab seostada MKS §-s 8 sätestatud kohustuse rikkumisega.
9.4.Juhatuse liikme seadusest tulenev solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on käenduselaadne õigussuhe. Käenduse andmine on oma olemuselt tagamistehing. Seega lõpeb võlaõigusseaduse (VÕS) § 177 lg 2 kohaselt äriühingu juhatuse liikme kui seadusliku esindaja solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest kohustuse (maksuvõla) ülevõtmisel.
9.5.Maksuhaldur on eelnimetatud asjaolud, õigusnormi (VÕS § 177) ja Riigikohtu seisukohad, millest koosmõjus tuleneb, et juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest lõpeb äriühingu õigusvõime lõppemise ja maksuvõla ühendavale ühingule üleminekuga, HKMS § 185, 164 ja 165 lg 1 p 4 rikkumisega täielikult arvestamata jätnud, kohaldanud ebaõigesti MKS § 40 lg-t 1 ja jätnud kohaldamata VÕS § 177 lg 2, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni.
9.6.Vaideotsuse p-s 21 on maksuhaldur leidnud, et MKS § 8 lg 1 teises lauses sätestatu on kehtiv vaid seni, kuni juriidilisel isikul on vara, mille arvel maksukohustused täita ja kui juriidilisel isikul vara puudub, tekib juriidilise isiku seaduslikul isikul solidaarkohustus äriühingu maksuvõla eest MKS § 40 lg 1 alusel. Selline äärmuslikult lihtsustatud nägemus ei ühti ei omaksvõetud maksumenetluse- ega kohtupraktikaga. Maksukohuslasest juriidilisel isikul käibevahendite, mille arvel täita maksukohustus, puudumine ei saa automaatselt olla alus nõuda maksuvõla tasumist seaduslikult esindajalt.
9.7.Kaebaja leiab, et maksuhalduri metoodika summade, mis väidetavalt laekusid AV Group OÜ (kustutatud) majandustegevusest OÜ Aurex arvelduskontole, leidmiseks on kohatu. Nimelt on maksuhaldur vaideotsuse p-s 20 selgitanud, et leidis OÜ Aurex arvelduskontole laekunud summad AV Group OÜ (kustutatud) poolt KMD lisal INF kajastatud andmete alusel. See on eluliselt võimatu. Arvelduskontole laekunud summad saab kindlaks teha sama arvelduskonto väljavõtte põhjal. Kolmanda isiku poolt esitatud KMD lisa INF alusel seda teha ei saa.
9.8.Kaebaja esitab kaebuse lisana AV Group OÜ (kustutatud) ja OÜ Aurex arvelduskontode väljavõtted, mis olid aluseks vaidlustatava vastutusotsuse tegemisel ning maksuhalduri koostatud tabeli AV Group OÜ (kustutatud) müügiarvetest perioodil 2018 jaanuar kuni 2019 juuni (lisad 1-3). Nimetatud tõendite uurimisel ja neist nähtuvate asjaolude võrdlemisel on selge, et mitte ühegi AV Group OÜ (kustutatud) poolt esitatud arve alusel ei ole toimunud tasumist OÜ Aurex arvelduskontole. Maksuhalduri väide sellekohasest etteheidetavast käitumisest on vale. Seega on vale ka järeldus, millele maksuhaldur jõudis vaideotsuses – kaebaja juhtis AV Group OÜ-le (kustutatud) laekuma pidanud rahavood oma
3-21-1071 teise äriühingu pangakontole, et vältida maksude tasumist ja takistada maksuvõla sundtäitmist maksuhalduri poolt.
10.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Seejuures jääb vastustaja vastutusotsuses ja vaideotsustes esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.7. juuni 2019. a ühinemislepingu ja 25. juuni 2019. a ühinemisotsuse kohaselt ühines AV Group OÜ (ühendatav ühing) Paltec Invest UÜ-ga (ühendav ühing) ja ühinemise tulemusena kustutati AV Group OÜ äriregistrist 22. augustil 2019. Seega ei ole vaidlust selles, et toimus ühinemine äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1 tähenduses. Viidatud paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt lähevad ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. MKS § 35 näeb ette, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle kõik samast seadusest, maksuseadustest ja sama seaduse § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ja kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Seega läks seoses ühinemisega AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõlg üle Paltec Invest UÜ-le (kustutatud).
10.2.Maksuvõlg tekkis AV Group OÜ-l (kustutatud) ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige ning asjaolu, et ühinemise tõttu liikus maksuvõlg Paltec Invest UÜ-sse (kustutatud), ei vabasta kaebajat vastutusest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et situatsioon, kus maksuotsuse adressaadiks olnud äriühing on vastutusotsuse tegemise ajaks ühinenud teise äriühinguga, ei välista vastutusotsuse tegemist. Ilmselgelt oleks see, kui maksuvõlglase ühinemine teise äriühinguga välistaks vastutusotsuse tegemise maksuvõla põhjustanud isiku suhtes, äärmiselt ebamõistlik, sest see avaks pahatahtlikult käituvale algse äriühingu juhatuse liikmele väga lihtsa võimaluse vastutusotsuse ohust vabanemiseks.
10.3.Kaebaja käsitlus aktsessoorsest kõrvalkohustusest on ebaõige. Seadusest tulenev vastutus äriühingu maksuvõla eest ei ole võrreldav käendusega ning selle kehtimisele ei kohaldu VÕS § 177, nagu leiab kaebaja. Seetõttu on alusetu kaebaja seisukoht, nagu oleks maksuhaldur ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 177 lg 2. Täiesti ebaselgeks jäävad vastustajale aga kaebaja viited HKMS-i sätetele.
10.4.Eriti ilmekalt nähtub AV Group OÜ (kustutatud) majandustegevusega seotud rahade liigutamine läbi OÜ Aurex pangakonto kaebaja isikliku pangakonto väljavõttest (lisa failid 9-12). Sellest nähtub, et OÜ-lt Aurex kaebaja pangakontole (selgitusega „maj raha“) raha laekumisele järgneb AV Group OÜ (kustutatud) tehingupartneritele raha kandmine, mida kinnitab selgituses olev viide „AV G arve“. Sarnaselt toimub ka AV Group OÜ (kustutatud) töötajatele (lisa fail 22) töötasu ja lähetusrahade maksmine (selgituses „AV G palk“, „AV G lähetus“). Näiteks 15. oktoobril 2018 OÜ-lt Aurex kaebaja pangakontole 4500 euro laekumisel (selgitus „maj raha“) järgneb sellele osaühing KODUMETS arve tasumine ja väljamaksed füüsilistele isikutele, kõigi nimetatud maksete selgitused viitavad, et tegemist on AV Group OÜ (kustutatud) nimel tehtavate maksetega (lisa fail 11 lk 2). Sarnaselt on
18.juunil 2018 OÜ-lt Aurex kaebajale laekunud maksele 500 eurot selgitusega „maj raha“ koheselt järgnenud samas summas väljamakse Wale, selgitusega „AV G palk“ (lisa fail 9 lk 10). Sellised raha liikumised kontol on väga sagedased ning vastustaja hinnangul kinnitavad need maksuhalduri seisukohta, et AV Group OÜ (kustutatud) majandustegevusest laekuvaid vahendeid liigutati läbi OÜ Aurex ja kaebaja pangakontode, muutes need teadlikult maksuhaldurile kättesaamatuks.
10.5.OÜ Aurex pangakontolt kaebaja isiklikule pangakontole kantud raha ei kasutatud täies ulatuses äriühingu majandustegevuse tarbeks. Maksuhaldur on vastutusotsuses välja toonud, et pärast AV Group OÜ-ga (kustutatud) seotud kulutuste kandmist jäi kaebaja
3-21-1071 käsutusse 70 878,15 eurot. Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et kaebaja juhtis AV Group OÜ-le (kustutatud) laekuma pidanud rahavood enda teise äriühingu pangakontole ja isiklikule pangakontole, vältides sellega ka maksuvõla sundtäitmist. Sellest tulenevalt on õige ja põhjendatud ka maksuhalduri järeldus, et kaebaja on teadlikult hoidnud kõrvale äriühingu maksukohustuste tasumisest, olenemata sellest, et äriühingul oli tegelikkuses rahalisi vahendeid maksukohustuste täitmiseks. Eelnevat arvestades on põhjendatud ka maksuhalduri seisukoht, et kaebaja rikkus tahtlikult AV Group OÜ (kustutatud) maksukohustuste tasumiskohustust. Kaebaja väide, nagu oleks maksuhalduri metoodika AV Group OÜ (kustutatud) majandustegevusest OÜ Aurex kontodele laekunud summade leidmisel olnud kohatu, on otsitud ja alusetu. Vastustaja hinnangul üritab kaebaja sihilikult jätta muljet vastutusotsuse ebaselgusest.
10.6.Olukorras, kus äriühingul on vahendeid maksude tasumiseks, on juhatuse liikme otsustus mitte tasuda maksudeklaratsioonis välja arvutatud maksusummat ning kasutada äriühingu vahendeid, mille arvelt oleks olnud võimalik maksude tasumine, mingisugusel muul otstarbel, tahtlik tegevus. MKS § 40 lg 4 ja VÕS § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele tahtlus peab olema suunatud, ei pea olema mitte see, et tekkivat maksuvõlga ei täideta mitte kunagi (ehk teisisõnu ei pea eesmärk olema maksukohustusest faktiline vabanemine), vaid MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumise õigusvastaseks tagajärjeks on juba see, et seaduse kohaselt tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata.
10.7.Maksuvõlg, mille tasumist nõutakse, tekkis maksustamisperioodidel veebruar 2018 kuni aprill 2019, seega kaebaja arvates enne etteheidetava teo tegemist. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht jääb ebaselgeks. Maksuhaldur loeb kaebajale etteheidetavaks teoks kogu vaatlusaluse perioodi maksuvõla tekkimise põhjustamise, kuid kaebaja väite põhjal võib eeldada, et tema seostab seda ekslikult arvelduskonto arestimise ajaga.
10.8.Maksuhaldur on andnud täiesti selge hinnangu äriühingu võõrandamise põhjustele, leides, et äriühingu osa võõrandamise eesmärgiks oli maksukohustustest vabanemine. Seega maksuhaldur ilmselgelt pole pidanud tõeseks kaebaja väidet võõrandamise põhjusest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et äriühingu võõrandamine võib viidata soovile maksukohustuste täitmisest vabaneda ning vastustaja hinnangul on see antud juhul ka toimunud.
10.9.Vastustaja nõustub põhimõtteliselt kaebajaga, et maksukohustuslane ei pea eelistama maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid praegusel juhul võib kaebaja käitumisest järeldada, et ta on AV Group OÜ (kustutatud) juhina täiesti teadlikult jätnud pikaajaliselt, s.o rohkem kui aasta vältel, äriühingu maksukohustused täitmata ning maksuvõla kasvades äriühingu võõrandanud. Sellisel puhul ei saa rääkida enam majandustegevuse huvides tehingupartnerite eelistamisest, vaid tegemist on sihiliku maksude tasumata jätmisega.
10.10.Äriühingu uus juhatuse liige Y on enda väitel dokumendid hävitanud (vt toimiku fail 8). Ta põhjendab hävitamist sellega, et Paltec Invest UÜ täisosaniku registrist kustutamise tõttu polnud mõtet dokumente alles hoida. Vastustaja hinnangul on selgitus dokumentide hävitamise kohta ebaveenev, arvestades asjaolu, et Paltec Invest UÜ ei olnud registrist kustutatud. Lisaks oli AV Group OÜ-l väidetavalt olnud palju nõudeid teiste äriühingute vastu. Nõuete tõendamiseks oleks dokumentatsiooni säilitamine olnud igati vajalik. Seega võib järeldada, et tegemist oli üksnes ettekäändega, et mitte esitada maksuhaldurile AV Group OÜ (kustutatud) dokumente. See omakorda kinnitab maksuhalduri hinnangut, et võõrandamine ja juhatuse liikme vahetus toimus selleks, et takistada maksuvõla sissenõudmist. Nii võib järeldada, et äriühingu maksukohustuse vältimine on toimunud eesmärgipäraselt ning kaebaja tegevus on olnud tahtlik.
10.11.Ilmne on eelnevast järelduvalt ka põhjuslik seos – kui kaebaja ei oleks AV Group OÜ (kustutatud) juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust ega hoidnud kõrvale
3-21-1071 maksukohustuste täitmisest, oleks äriühingu maksuvõla tekkimine olnud välditav. Samuti poleks sellisel juhul tekkinud ka maksuvõlaga kaasnenud intressi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Pooled vaidlevad praeguses asjas selle üle, kas MTA on pannud kaebajale vaidlustatud haldusaktiga õiguspäraselt kohustuse tasuda Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlga 34 067,62 euro ulatuses.
12.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus õiguspärane ja kaebaja poolt esitatud vastuväited ei anna alust lugeda vastutusotsust õigusvastaseks ega vii vastutusotsuse tühistamiseni. Kohus nõustub vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. Kohtu hinnangul on vastutusotsuse tegemise formaalsed eeldused täidetud.
13.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine on tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 11. detsembri 2019. a otsus asjas nr 317-2235, p 11 ja seal viidatud praktika).
14.Kaebajat on 18. veebruari 2021. a vastutusotsusega kohustatud tasuma Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlga summas 34 067,62 eurot, mis koosneb maksustamisperioodidel veebruar 2018 kuni aprill 2019 AV Group OÜ (kustutatud) KMD ja TSD maksudeklaratsioonide alusel arvestatud maksukohustustest 28 427,89 eurot ja intressist 5639,73 eurot (dtl 114, 217-222). Seega võlg ei tulene maksuotsusest, vaid äriühingu poolt esitatud maksudeklaratsioonidest. Maksuhaldur on vastutusotsuses selgitanud, et tal puudub alus kahelda deklareeritud andmete alusel tasumisele kuuluva maksukohustuse õigsuses (dtl 113-114). Kohus nõustub vastustajaga. Tulenevalt MKS § 85 lg-st 4 on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Maksukohustused tulenevad maksuseadustest ning arvutatakse maksudeklaratsioonide alusel.
15.Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ja tugineb maksukohustuse olemasolule. Kohtu hinnangul on õiguspärane kaebajalt intressisumma väljamõistmine, kuna see on arvutatud vastutusotsusega nõutavalt põhimaksusummalt. MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata.
3-21-1071
16.Vastutusotsuse tegemise seisuga oli Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlg 345 074,19 eurot, seega nõuti kaebajalt vaid osalist maksuvõla tasumist, seda osas, milles võla põhjustas kaebaja poolt juhitud äriühing AV Group OÜ (kustutatud).
17.Asja materjalidest nähtub, et 7. juuni 2019. a ühinemislepingu ja 25. juuni 2019. a ühinemisotsuse kohaselt ühines AV Group OÜ (ühendatav ühing) Paltec Invest UÜ-ga (ühendav ühing) ja ühinemise tulemusena kustutati AV Group OÜ äriregistrist 22. augustil 2019 (dtl 370-380).
18.Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõlga saab käsitleda Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlana. Samuti ei saa selle võla eest vastustada kaebaja. Kaebaja arvates tulnuks vastutusotsus, millega kolmandalt isikult nõutakse AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõla tasumist, teha enne AV Group OÜ (kustutatud) õigusvõime lõppemist.
19.Kohus selgitab, et ühinemislepinguga läksid AV Group OÜ (kustutatud) varad, sh kohustused üle Paltec Invest UÜ-le (dtl 376-377). Ühinemislepingu p-s 2.2.6. on kirjas, et AV Group OÜ-l on seisuga 7. juuni 2019 maksuvõlg 29 580,55 eurot (dtl 373). Ühinemislepingu p-i 8 kohaselt läksid ühendatavate ühingute vara, sh kohustused üle ühendavale ühingule pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse (dtl 376-377). Ka ÄS § 391 lg 4 sätestab, et äriühingute ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega eksisteeris pärast ühinemist kohtu hinnangul jätkuvalt äriühing, kellel on maksuvõlg, mille põhjustas kaebaja ning järelikult on vastutusotsuse tegemise eeldused jätkuvalt täidetud. Põhjendatud pole seetõttu kaebaja väited, et puuduvad mistahes põhjendused ja viide õiguslikule alusele, kuidas AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõlga saab käsitleda Paltec Invest UÜ (kustutatud) maksuvõlana ja millisel alusel vastutab selle eest kaebaja. Kaebaja tõlgenduse korral võimaldaks pelgalt äriühingute ühinemine tekkinud maksukohustusest vabaneda. See ei oleks kooskõlas õigusjärgluse olemuse ega vastutuskohustuse eesmärkidega.
20.Ka Tartu Ringkonnakohus on 5. veebruari 2019. a otsuses asjas nr 3-17-692 p-s 13 selgitanud, et situatsiooni, kus maksuotsuse adressaadiks olnud äriühing on vastutusotsuse tegemise ajaks ühinenud teise äriühinguga, ei ole loetletud vastutusotsuse tegemist välistavate aluste seas ka MKS § 96 lg-s 6, mis kinnitab samuti, et selline olukord ei välista vastutusotsuse tegemist. Ilmselgelt oleks see, kui maksuvõlglase ühinemine teise äriühinguga välistaks vastutusotsuse tegemise maksuvõla põhjustanud isiku suhtes, ka äärmiselt ebamõistlik, sest see avaks pahatahtlikult käituvale algse äriühingu juhatuse liikmele väga lihtsa võimaluse vastutusotsuse ohust vabanemiseks. Need ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas.
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et praeguses asjas reguleeris kohustuste üleminekut VÕS § 177 lg 2 ning et selle sätte alusel teda kohustavad kõrvalkohustused lõppesid. Maksumenetluses reguleerivad nõuete ja kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele MKS §-d 35–37. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. Selliseks seadusest tulenevaks õigusjärgluseks, mille puhul lähevad üle kõik õigused ja kohustused, on eelkõige juriidiliste isikute ühinemisel ja jagunemisel tekkiv õigusjärglus. Lisaks on maksuõiguses võimalik nõuete ja kohustuste üleminek pärimisega (MKS § 36) või ettevõtte üleandmise korral (MKS § 37). Äriühingute ühinemisel läheb ühendatava äriühingu võlg MKS § 35 alusel üle ühendavale
3-21-1071 äriühingule. Seega, kuigi AV Group OÜ kustutati ühinemise tulemusel äriregistrist 22. augustil 2019, läks tema maksuvõlg seaduse alusel üle ühendavale äriühingule Paltec Invest UÜ ning maksuvõlg ei kustunud. Riigikohus on 12. veebruari 2020. a määruses asjas nr 3-19-1672 p-s 19 selgitanud, et asjaolul, et maksuvõlg tuvastati pärast ühinemist, ei ole tähendust, kuna maksukohustus tekib seaduse, mitte maksuotsuse alusel.
22.Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohta, et vastutusotsus peab olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha mõistab kohus selliselt, et Riigikohus pidas oluliseks maksuvõla jätkuvat olemasolu vastutusotsuse tegemise ajal. Kui maksuvõlg on jätkuvalt olemas, hoolimata sellest, et see on tänu algse äriühingu ühinemisele läinud üle teisele äriühingule, on see nõue jätkuvalt täidetud. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebaja järeldusega, et vastutusotsus tulnuks teha enne AV Group OÜ (kustutatud) õigusvõime lõppemist 22. augustil 2019.
23.Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et vaidlustatavast vastutus- ega vaideotsusest ei selgu, mis on kaebajale konkreetselt ette heidetav süüline tegu, mida saab seostada MKS §-s 8 sätestatud kohustuse rikkumisega. Maksuhaldur on kaebaja hinnangul napisõnaliselt tõdenud, et kaebaja on jätnud maksude tasumiskohustuse täitmata, aga milles see konkreetselt seisneb, see vastutusotsusest ei selgu. Kaebajale heidetakse ette nii maksude tasumiskohustuse rikkumist kui maksude tasumiskohustuse korraldamata jätmist. Kaebajale ei ole arusaadav, kas tal oli maksuhalduri arvates kohustus esindatava juriidilise isiku nimel isiklikult maksuvõlg tasuda, või pidi ta juriidilise isiku maksuvõla tasumist mingil moel „korraldama“.
24.Kohus selgitab, et kui maksud deklareeritakse, kuid jäetakse tasumata, rikutakse tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1. Nimetatud sätte kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustusest tulenevad summad tasuma selleks määratud kontole. MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus korraldada juriidilise isiku maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, hõlmab ka kohustust korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud õigeaegselt ja täielikult.
25.Asja lahendamisel on oluline välja selgitada, kas kaebaja soovis rikkuda AV Group OÜ (kustutatud) kohustust tasuda makse. Õigesti deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksude puhul ei saa eristada tahtlust maksustamisperioodide kaupa, sest tulenevalt MKS § 105 lg-st 6 on kohustuste täitmise järjekord imperatiivselt sätestatud. Küll aga tuleb kontrollida, kas vastutusotsusega etteheidetav teadlik õigusvastane käitumine (tegevus või tegevusetus) tõi kaasa (põhjuslik seos) vastutusotsuse adressaadi eesmärgina tasumiskohustuse rikkumise. Kui nõutavate maksude tasumine polnud objektiivselt võimalik muul põhjusel, puudub kohustuse rikkumise ja vastutusotsusega nõutava maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos (vt ka Riigikohtu 27. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-1876, p-d 13 ja 14).
26.Maksuhaldur leiab, et AV Group OÜ (kustutatud) maksustamisperioodide veebruar 2018 kuni aprill 2019 maksudeklaratsioonide alusel arvestatud tööjõumaksud ja erijuhtude tulumaks kogusummas 14 554,43 eurot ning käibemaks summas 13 918,46 eurot jäi tasumata põhjusel, et kaebaja hoidis teadlikult kõrvale maksukohustuste tasumisest, kuigi äriühingul oli tegelikkuses rahalisi vahendeid maksukohustuse tasumiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja rikkus tahtlikult AV Group OÜ (kustutatud) maksukohustuste tasumiskohustust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub vastustajaga.
3-21-1071
27.MKS § 40 lg-s 4 on sätestatud, et tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse VÕS § 104 lg-des 3-5 sätestatust. Tahtlus tähendab VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud otsuse nr 3-17-2235/52 p-s 13, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovima nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 14; 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 20; 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 16; 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 18).
28.Maksuhaldur tuvastas, et perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 30. juuni 2019 laekus OÜ Aurex arvelduskontodele AV Group OÜ (kustutatud) tehingupartneritelt kokku 223 281,55 eurot, millest kaebaja isiklikule arvelduskontole kandis OÜ Aurex kokku 186 900 eurot selgitusega „maj raha“. Kaebaja isiklikult arvelduskontolt tasuti AV Group OÜ (kustutatud) tehingupartneritele 100 877,06 eurot ning töötasudena AV Group OÜ (kustutatud) töötajatele maksti välja 15 144,80 eurot (kaebaja arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx perioodide 1. juuli kuni 30. september 2018. a (dtl 171-187), 1. oktoober kuni 31. detsember 2018 (dtl 188-199) ja 1. jaanuar kuni 30. juuni 2019 (dtl 200-213) kohta). AV Group OÜ (kustutatud) tehingupartnerid ja koondsummad on nähtavad tabelist vastutusotsuse lehekülgedel 5-6 (dtl 116-117). Maksuhalduri seisukohta toetab ka AV Group OÜ (kustutatud) ostuarvete koonddokument, kus on kuude lõikes välja toodud 2018-2019 müüjate nimi, müüja arve käibemaksuta, müüja käibes näidatud summa, ostja arve käibemaksuga ja ostja sisendkäibemaksus arvestatud summa (dtl 214).
29.Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et võttes arvesse, et perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 30. juuni 2019 laekus AV Group OÜ (kustutatud) tehingupartneritelt kokku 223 281,55 eurot OÜ Aurex kontole, millest 186 900 eurot laekus omakorda kaebaja isiklikule kontole, siis on ilmne, et kaebaja teadliku tegevuse tulemusena jäid äriühingu maksukohustused õigeaegselt tasumata.
30.Kaebaja väidab, et esitas juba koos vaidega tõendid, mis kinnitavad, et OÜ-l Aurex on iseseisev majandustegevus ja kõik laekumised tema pangakontole on toimunud tema poolt tema tehingupartneritele esitatud arvete alusel. Kaebaja esitas kohtule AV Group OÜ (kustutatud) ja OÜ Aurex arvelduskontode väljavõtted, millede võrdlemisel on kaebaja hinnangul selge, et mitte ühegi AV Group OÜ (kustutatud) poolt esitatud arve alusel ei ole toimunud tasumist OÜ Aurex arvelduskontole (OÜ Aurex konto nr EE172200221028744143 väljavõtted perioodide 1. jaanuar kuni 30. juuni 2018 (dtl 2-11), 1. juuli kuni 31. detsember 2018 (dtl 1235), 1. jaanuar kuni 30. juuni 2019 (dtl 36-59) kohta ning AV Group OÜ konto nr xxxxxxxxxx väljavõtte perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 30. juuni 2019 kohta (dtl 61-73)). Seega on vale ka järeldus, et kaebaja juhtis AV Group OÜ-le (kustutatud) laekuma pidanud rahavood oma teise äriühingu pangakontole, et vältida maksude tasumist ja takistada maksuvõla sundtäitmist maksuhalduri poolt. Kohus kaebajaga ei nõustu.
31.MTA tuvastas, et AV Group OÜ (kustutatud) arvelduskonto arestimisega lõppes ka enamus arveldusi arvelduskontol. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on maksumenetluses MTA-le
3-21-1071 selgitanud, et pärast AV Group OÜ (kustutatud) konto arestimist, kasutas äriühing kaebaja isiklikku arvelduskontot (MTA protokolli küsimus 15 „Millist arvelduskontot kasutas AV Group OÜ perioodil 02.2018 kuni 04.2019 arveldamiseks?, s.o perioodil kui äriühingu arvelduskontod olid maksuhalduri poolt arestitud? (dtl 230); kaebaja vastus küsimusele nr 15 „Kasutasin arvete tasumiseks oma erakonto“ (dtl 331)). Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja ei oleks kasutanud isiklikku ega OÜ Aurex arvelduskontot AV Group OÜ (kustutatud) majandustehingute korraldamiseks, oleks AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõla tasumine olnud võimalik. Põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et OÜ Aurex ja kaebaja isikliku arvelduskonto kasutamise eesmärgiks oli vältida maksuvõla sundtäitmist läbi maksuhalduri arestitoimingute ning seeläbi sai võimalikuks maksukohustusest kõrvale hoidmine.
32.OÜ Aurex pangakontolt kaebaja isiklikule pangakontole kantud raha ei kasutatud täies ulatuses äriühingu majandustegevuse tarbeks. Maksuhaldur on vastutusotsuses välja toonud, et pärast AV Group OÜ-ga (kustutatud) seotud kulutuste kandmist jäi kaebaja käsutusse 70 878,15 eurot. Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et kaebaja juhtis AV Group OÜ-le (kustutatud) laekuma pidanud rahavood enda teise äriühingu pangakontole ja isiklikule pangakontole, vältides sellega ka maksuvõla sundtäitmist. Sellest tulenevalt on õige ja põhjendatud ka maksuhalduri järeldus, et kaebaja on teadlikult hoidnud kõrvale äriühingu maksukohustuste tasumisest, olenemata sellest, et äriühingul oli tegelikkuses rahalisi vahendeid maksukohustuste täitmiseks. Eelnevat arvestades on põhjendatud ka maksuhalduri seisukoht, et kaebaja rikkus tahtlikult AV Group OÜ (kustutatud) maksukohustuste tasumiskohustust. Kaebaja väide, nagu oleks maksuhalduri metoodika AV Group OÜ (kustutatud) majandustegevusest OÜ Aurex kontodele laekunud summade leidmisel olnud kohatu, on otsitud ja alusetu.
33.Riigikohtu praktikas on mööndud makseraskustes äriühingu juhatuse liikme võimalust teatud piirides valida, millist äriühingul lasuvat kohustust täita. Kui makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (Riigikohtu 3. detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-19-104, p 10; 19. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 17).
34.Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul võib kaebaja käitumisest järeldada, et ta on AV Group OÜ (kustutatud) juhina täiesti teadlikult jätnud pikaajaliselt, s.o rohkem kui aasta vältel, äriühingu maksukohustused täitmata ning maksuvõla kasvades äriühingu võõrandanud. Sellisel puhul ei saa rääkida enam majandustegevuse huvides tehingupartnerite eelistamisest, vaid tegemist on sihiliku maksude tasumata jätmisega.
35.MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lg 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Paltec Invest UÜ-le (kustutatud) on pankrott välja kuulutatud Harju Maakohtu 24. septembri 2020. a pankrotimäärusega asjas nr 2-20-12807 (dtl ). Seega oli MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus täidetud ja MTA-l oli õigus teha kaebajale 18. veebruaril 2021 vastutusotsus. MTA-l puudus võimalus maksuvõlga sisse nõuda äriühingu vara arvelt.
3-21-1071
36.MTA on tuvastanud, et AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõla tekkimise ja kaebaja süülise tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja ei oleks AV Group OÜ (kustutatud) juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust ega oleks hoidnud teadlikult kõrvale maksukohustuste tasumistest olukorras, kus AV Group OÜ-le (kustutatud) laekus majandustegevusest tulu ja äriühingul oli piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks, oleks AV Group OÜ (kustutatud) maksuvõla tekkimine olnud välditav ning kaebaja oleks saanud tasuda maksustamisperioodide veebruar 2018 kuni aprill 2019 maksuvõla 28 427,89 eurot.
37.Arusaamatud on kaebaja etteheited HKMS § 185, § 164 ja § 165 lg 1 p-i 4 rikkumisega seoses. HKMS § 185 näeb ette apellatsioonkaebuse menetlemisel menetlussätete kohaldamise. HKMS § 164 sätestab selle, mis märgitakse kohtuotsuse kirjeldavas osas ning § 165 lg 1 p 4 sätestab, et kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Seega puudutavad need õigusnormid kohtumenetlust ning vastustaja ei ole neid sätteid rikkunud.
38.Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et MTA 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 on õiguspärane ning alused selle tühistamiseks puuduvad. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 5. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4876-2 tühistamiseks. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
39.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
40.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 750 eurot (dtl 133) ja esialgse õiguskaitse taotluselt 15 eurot (dtl 138). Menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei ole kaebaja ega vastustaja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule esitanud. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
41.Kohus palus 27. mai 2021. a kaebuse menetlusse võtmise määruse resolutsiooni p-s 3 edastada vastustajal haldusmenetluse toimiku materjalid, mida ei ole kohtuasja materjalides (dtl 152). Seejuures selgitas kohus määruse põhjendustes, et korduvalt ei ole vaja esitada neid dokumente, mis on juba kohtuasja materjalides. Sellele vaatamata on vastustaja kohtule edastanud dokumente, mis on kaebaja poolt juba koos kaebusega 18. mail 2021 ja puuduste kõrvaldamise avaldusega 22. mail 2021 edastatud. Topeltdokumendid koormavad toimikut asjatult ja tuleb tagastada.
42.Kaebaja esitas kohtule AV Group OÜ (kustutatud) konto nr xxxxxxxxxxx väljavõtte perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 30. juuni 2019 kohta (dtl 61-73). Seetõttu tuleb tagastada MTA poolt 28. juunil 2021 kohtule edastatud konto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljavõte sama perioodi kohta (dtl 337-349). Kaebaja on 22. mail 2021 esitanud kohtule vaidlusaluse vastutusotsuse (dtl 112-132), mistõttu tagastab kohus vastustajale korduvalt esitatud vastutusotsuse (dtl 277-297).
3-21-1071
43.Samuti on MTA esitanud kohtule kaks eksemplari Paltec Invest UÜ (kustutatud) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise määramise taotlust (dtl 307, 317) ning Paltec Invest UÜ (kustutatud) ajutise pankrotihalduri aruannet (dtl 299-306, 309-316), millest üks eksemplar tuleb tagastada.
44.HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Selle sätte alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Kuna Tartu Halduskohtu 27. mai 2021. a jõustunud määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras MTA 18. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01067-16 täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas selliselt, et maksuhalduril on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid, jõustumiseni, jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 3-21-1071 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel.
45.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja, Y ja W nimed ning kaebaja, OÜ Aurex ning AV Group OÜ (kustutatud) pangakontode numbrid asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.