CLUB ML OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 82 ja punkt 10 alapunkti 4 ning Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 punkt 1 alapunkti 7 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – CLUB ML OÜ, volitatud esindaja advokaat Katrin Paulus Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Ave Henberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Krista Fischeri tabelid“, „Majandusaasta aruanne 2021“, „MLounge & Bar“, „MLounge & Bar2“, „MTR1“, „MTR2“, „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“, „Äriregister“, „Üritus1“, „Üritus2“, „Üritus3“, „Üritus4“ ja „Üritus5“.
Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
Jätta CLUB ML OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Vabariigi Valitsuse (vastustaja) 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 10 nägi Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil ette mitmeid meetmeid ja piiranguid erinevates tegevustes osalemiseks. Muu hulgas sätestati ap-s 4, et avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7–9 sätestatud nõuded. Punkt 7 nägi ette avalikus siseruumis hajutatuse nõude. Punkt 8 nägi ette avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse, v.a teatud erandid (p 81). Punkt 82 nägi ette, et p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kl 23.00–06.00. Piirangut ei kohaldatud p 14 ap-des 5 ja 6 sätestatud juhul (tegevusega seotud või tegevuse eest vastutav isik). Viidatud normid kehtestati (mh uues sõnastuses) Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusega nr 362 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 362) ning Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korraldusega nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ (korraldus nr 373) ja hakkasid kehtima 25.10.-01.11.2021. Muu hulgas tunnistati korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 alates 25.10.2021 kehtetuks korralduse nr 305 p 15, mis nägi täiskasvanud isikutele ette võimaluse osaleda kontrollitud tegevustes negatiivse Covid-testi alusel.
2.CLUB ML OÜ (kaebaja), JMKLD OÜ ja Hea Õhtu OÜ esitasid 04.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 305 osaliseks tühistamiseks, vaidlustades p 82, p 10 ap 4 lauset 1 meelelahutusteenuse osutamise osas koostoimes p-dega 7 ja 8, ja p 151. Kohus võttis 05.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
3.Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldusega nr 82 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ tunnistati korralduse nr 305 p 82 alates 15.03.2022 kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 02.04.2022 määrusega nr 108 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ tunnistati korralduse nr 305 II ja III osa alates 03.04.2022 kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistati korraldus nr 305 alates 15.04.2022 kehtetuks.
4.Kaebaja, JMKLD OÜ ja Hea Õhtu OÜ esitasid 08.04.2022 kaebuse muutmise avalduse, mida muutsid täiendavalt 23.05.2022, taotledes korralduse nr 305 p 82 ja p 10 ap 4 koostoimes p-dega 7 ja 8 ning korralduse nr 362 p 1 ap 7 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus lubas 24.05.2022 määrusega kaebuse nõudeid muuta.
5.Hea Õhtu OÜ esitas 14.04.2022 kaebusest loobumise avalduse. Kohus võttis 24.05.2022 määrusega selle vastu ja lõpetas tema osas asja menetluse.
6.JMKLD OÜ esitas 05.01.2023 kaebusest loobumise avalduse. Kohus võttis 13.01.2023 määrusega selle vastu ja lõpetas tema osas asja menetluse.
2(23)
3-21-2533
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:
7.1.Kaebaja peab Rakveres vesipiibukohvikut ja ööklubi MLounge & Bar aadressil Pikk tn 2/4-6, mis on avatud kl 20-06. Tegemist on täiskasvanutele mõeldud meelelahutusasutusega. Vaidlustatud normid rikuvad oluliselt tema õigust ettevõtlusvabadusele. Kaebaja ettevõtte lahtiolekuajad jäävad öötundidele ja kaebaja teenib peamise käibe just öötundidel, seega puudub tal võimalus ettevõtlusega tegeleda ja ettevõtlus sureb välja. Piirangud on ebaproportsionaalsed ja põhiseadusevastased.
7.2.Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) toodud volitusnorm on liiga laialivalguv, rikub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning annab sisuliselt seaduse tasandil piirangute kehtestamise õiguse vastustajale. Tegemist on põhiseadusevastase olukorraga. Vastustajal puudub sisuline pädevus niivõrd laiaulatuslikke piiranguid kehtestada. NETS § 28 lg 6 annab vastustaja korraldusele laiema kohaldamisala kui Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 31 seda ette näeb. Viimane lubab vastustajal kehtestada korralduse alusel ülesandeid valitsusasutustele. Järgitud ei ole konstitutsioonilise seaduse vastu võtmisel parlamendi poolthäälteenamuse nõuet.
7.3.Vaidlustatud normid on õigusvastased, sest nende kehtestamisel pole läbi viidud kaebaja tegevusala põhist analüüsi. Põhjendused on üldsõnalised ja ebapiisavad. Samuti pole vastustaja teinud kaebajale kättesaadavaks andmeid, mille alusel on piirangud kehtestatud. Tegemist polnud vältimatult vajalike piirangutega. Hinnatud pole igat piirangut eraldi ja kõiki samaaegselt seatud piiranguid kogumis.
7.4.Piirangutel on negatiivne mõju kaebajale ja tema töötajatele. Kaebaja majandustegevus sisuliselt peatub alates 01.11.2021 kuni piirangute lõppemiseni. Tegevuse ümberorienteerumine päevasele ajale ei ole võimalik, sest kliendid ei käi päevasel ajal ööklubides. Samuti ei olnud kaebajal võimalik paaripäevase etteteatamistähtajaga enda tegevust ümber organiseerida või alustada tegevust mõnel muul ajal. Piirangud on viinud kaebaja sisuliselt pankroti äärele ja kaebajal puuduvad rahalised vahendid investeeringute tegemiseks. Kaebaja peab koondama kõik töötajad, sest neile pole võimalik uut tööd pakkuda. Arvestada tuleb ka kaebaja tegevusala tsüklilist iseloomu ja seda, et kaebaja ettevõte teenib olulise käibe just aastalõpu pidude korraldamisest. Vastustaja ei ole kehtestanud toetusmeedet.
7.5.Korralduse seletuskiri on vaid 5 lk pikk. Suurem osa on üldteada informatsiooni üle kordamine. Rikutud on põhjendamis- ja kaalumiskohustust. Vastustaja pole põhjendanud, mis põhjusel peab just õhtusel ajal siseruumides vähendama inimeste vahelisi kontakte, kuid need inimesed suudavad tagada nakkusohutuse tõendamise ja kaebaja suudab ettevõtjana tagada kõigi hoolsusmeetmete rakendamise. Vastustaja pole põhjendanud, miks on senised meetmed olnud ebapiisavad ja miks nüüd tuleb meelelahutusasutused täielikult sulgeda. Vastustaja pole eristanud nakkusohutuid ja nakkusohtlikke inimesi. Vastustaja pole põhjendanud, miks ei ole võimalik seni turvaliseks ja usaldusväärseks peetud teste kasutada. Vastustaja pole põhjendanud leebemate meetmete ebapiisavust.
7.6.Piirangutel pole põhjuslikku seost nakatumise vähenemisega. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas saab nakkusohutute klientide liikumise piiramine olla avalikes huvides. Nakkusohutu inimene ei koorma tervishoiusüsteemi ega saa nakatada teisi. Vastustaja lubab teste kasutada riiki sisenemisel ja koolides. Vastustaja ei soovi möönda vaktsineerimiskampaania läbikukkumist ja üldise testimisekohustuse sisseseadmise vajadust. Testimise lubatavuse osas puudub põhjus vanusegruppide eristamiseks. Suur nakatumiste arv oli alaealiste osas ja vanemate kui 60-aastaste hulgas. Tegemist ei ole kaebaja klientuuriga. 3(23)
3-21-2533
Kaebaja kliendid ei kuulu riskigruppi. Seega on tõenäosus, et keegi kaebaja tegevuses nakatub, väike. Proportsionaalne oleks seada piirangud riskigruppi kuuluvatele isikutele.
7.7.Vastustaja korraldus on vastuoluline ka selles osas, et keelab kaebajal sisse lubada Covidtõendiga inimesed, kuigi seni on neil lubatud ilma testimiskohustuseta vabalt ringi liikuda. Covid-tõendiga lubatakse päevasel ajal ringi liikuda, kuid alates kl 23 mitte. Inimese nakkusohutus ei sõltu kellaajast.
7.8.Korralduse nr 305 seletuskirja kohaselt langes meelelahutusasutuste nakatumiste osakaal üle 2 korra. Järelikult ei ole kaebaja tegevusala põhine piirangute kehtestamine põhjendatud ja on ülekohtune, sest meelelahutussektoris on hoolsusmeetmeid kohaselt rakendatud ja teistes sektorites nakatumiste kasvamine ei tähenda, et kaebaja ei suuda tagada tema tegevuskoha nakkusohutust ega järgida hoolsusmeetmeid. Kaebaja tegevus on olnud siiani Terviseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tähelepanu all. Kõik järelevalveorganid, sh kohalik omavalitsus, on kaebaja tegevust koroonaviiruse ohjeldamisel kiitnud ja tunnustanud. Kaebajale ei ole etteheiteid olnud. Hoolsusmeetmete rakendamine on vältinud meelelahutusasutustes koroonakollete tekkimist. Vastustaja ei ole tõendanud, et meelelahutusasutused oleksid vastutavad viiruse kiirema või laialdasema leviku eest. Kaebajat koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes päevasel aja tegutsevate teenuseosutajatega (restoranid, kinod, teatrid, kaubanduskeskused).
7.9.Teised piirangud mõjutasid samuti kaebaja ettevõtlust, sest kaebaja ettevõte oli avatud alates kl 20.
7.10.Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab preventiivne huvi. Covid-viirus on muutunud endeemiliseks. Esineb suur tõenäosus, et kaebaja õigust riive võib sügisel korduda. Arvestades Covid-viiruse leviku tsüklilisust, on ebatõenäoline, et kaebus jõutakse lahendada enne seda, kui piirangud kaotatakse. Riive on juba kordunud, piirangud esinesid nii 2020. a kui ka 2021. a. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse esitamist sarnastes asjades aktsepteeritud.
7.11.Puudub teave, milline oleks olnud kaebaja majanduslik seis ilma öise meelelahutuse keeluta. Kaebaja majanduslik edukus ei ole vastustaja korralduste õiguspärasuse mõõdupuuks.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Öist meelelahutuse piirangut võib pidada kaebajale oluliseks, kuid teised piirangud on leebed. Hajutatus ja maskinõue on elementaarsed nakkushaiguse ennetusmeetmed. Vaktsineerimine, läbipõdemine ja negatiivne testitulemus ei muuda isikut täiesti nakkusohutuks, mistõttu on erinevate inimkontakte hõlmavate tegevuste lubamisel täiendavate viiruse levikut tõkestavate ennetusmeetmete nõudmine hädavajalik.
8.2.Öise meelelahutuse piirangu kehtestamine oli avalikes huvides, Eesti inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmiseks hädavajalik ning kaebaja suhtes proportsionaalne. Koroonaviirus on eriti ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on uus ja muteeruv viirus, mille kohta teave pidevalt muutub, mille levik on viinud 2 korral krahhi äärele Eesti tervishoiusüsteemi ning mida arstid ja teadlased alles õpivad tundma. Viirus levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle kulg on raske või isegi eluohtlik. Probleemne on viiruse väga kerge nakkuvus ja selle levik aerosoolleviku kaudu, st viirus võib elada õhus kuni 3 tundi. Viiruse saamiseks ei pea viibima lähestikku samas ruumis. Sellele puudub efektiivne ja kättesaadav ravi Euroopa Liidus. Haiglate ravivõimekuse piir Eestis on juba ammu kätte jõudnud, kuna enamikes haiglates on ajutiselt peatatud suurem osa mitte-Covid patsientide plaanilisest ravist. NETS § 28 lg-d 2, 3, 5, 6 ja 8 volitavad Terviseametit ja vastustajat uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendama palju erinevaid meetmeid, sh liikumisvabaduse piiranguid, asutuste ja ettevõtete
4(23)
3-21-2533
tegevuse sulgemist või piiramist. Meetmete ja piirangute rakendamisel tuleb lähtuda nakkushaiguse ohuhinnangust ja ettevaatusprintsiibist ning kehtestada üsna ranged ja ennetavad meetmed ja piirangud. Seega on seadusandja vastustajat avaramalt volitanud, mis on ka loomulik, sest haiguse osas ei ole kellelgi palju teada, mistõttu ei oska ka seadusandja ammendavat meetmekataloogi ette näha. Lisaks on teatud ettevaatlikkus võõra ohtliku asja osas asjakohane, et mitte tagantjärgi avastada, et meetmeid võeti liiga vähe ja haiglasüsteem on täiesti kokku kukkunud.
8.3.Korralduse nr 373 kehtestamise ajal oli koroonaviiruse leviku risk väga kõrge ja haiglaravi koormuse olukord ääretult kriitiline. Eestis oli suures osas katkenud plaaniline statsionaarne ravi ja abita jäi palju inimesi. Lisaks ei suudetud vastu võtta kõiki koroonahaigeid, kes seda vajanuks, mistõttu tõusis viirusesse suremus. Tervishoiutöötajad olid kurnatud. Neil põhjustel oli vastustajal vältimatu kohustus viiruse leviku takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse vähendamiseks karmistada oluliselt koroonaviiruse vastu võitlemise meetmeid ja piiranguid. Seda soovitas ka Terviseamet. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14 nõuab riigi aktiivset tegutsemist isikute põhiõiguste kaitseks ja kohustab vaatama ka pikka perspektiivi. Riik peab hindama, et kui täna ettevõtjate ja inimeste igapäevategevustele piiranguid ei kohaldata, kas siis pikas perspektiivis maksab see ettevõtlusele kätte, kuna haigestumus ja haiglaravi koormus tõuseb, riigi toimepidevus katkeb ning puudub üldse keskkond ettevõtluseks. Ühtlasi ei saa riik vaadata erinevaid põhiõigusi isoleeritult ja keskenduda vaid ühe põhiõiguse kaitsele, vaid näha tuleb erinevaid põhiõigusi ja nende kaitse vajadust, sest üksnes see tagab ühiskonna toimivuse.
8.4.Erinevate tegevuste iseloomud on erinevad ja erineva nakkavusega tegevuste osas ühesuguseid piiranguid kehtestada oleks ebaproportsionaalne. Erinevalt ööklubidest on nt muuseumid ja näitusesaalid vähem nakkusohtlikud, kuna enamasti jalutavad ühest-kahest tuttavast koosnevad inimeste grupid rahulikult maskiga. Teatris ei ole probleemi maskikandmisega, istutakse rahulikult ühel kohal. Ööklubidesse koguneb sageli palju juhukontakte, tegevuse olemuse juurde kuuluvad tants, lähikontakt ja riskikäitumist soodustav alkohol. Tantsides eemaldatakse mask. Hajutatust on raske tagada. Toimub aktiivne tegevus (nt rääkimine, köhimine, hingeldamine, laulmine). Ööklubides viibitakse sageli pikemat aega ja sinna tullakse eesmärgiga sotsialiseeruda. Seega on tegevuste erinevus viiruse nakkavuse seisukohalt ilmselge. Erapidude või tööpäeva jätkupidude osas ei teki juhukontakte, seal puutuvad sageli kokku inimesed, kes ka muul ajal kokku puutuvad, mistõttu ei teki uusi juhukontakte. Lisaks on öisel ajal avalikus kohas toimunud kontakte raske tuvastada ja neid hiljem viiruse leviku tõkestamiseks eneseisoleerida. Teiseks ei saa kõiki tegevusi tähtsustada ühesuguselt. Nt inimeste esmavajaduste ja riigi toimivuse seisukohalt on apteegid, toidupoed ja elutähtsate teenuste toimivus olulisem kui nt öine meelelahutus. Laste esmavajaduseks ja tuleviku aluseks on haridus. Vastustajal tuli kehtestada meetmed, mille eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vältimise kaudu piirata viiruse levikut. Seda põhjusel, et varasem olukord, kus inimkontakte üksnes piirati osaliselt ja erinevates tegevustes, sh meelelahutuses sai osaleda Covid-tõendi või negatiivse testi tulemuse aluse, ei olnud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piisav. Viirus nendes oludes aina kasvas ja haiglavõrk oli kokku kukkumas. Arvestades, et öine meelelahutus ei ole inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vältimatu ja eriti selle tegevuse äärmiselt kõrget nakkusohtlikkust, kehtestati öisele meelelahutusele ranged piirangud. Piirangute põhjused on avatud nii korralduses toodud seletuses kui ka eraldi seletuskirjas. Tegemist oli konkreetse ja sihitud meetmega, mis kehtis ajutiselt ja mille põhjendatust hinnati korralduse nr 305 p 19 järgi üle vähemasti iga 2 nädala tagant.
8.5.Ka vaktsineeritud inimestel on teatud risk haigestuda ja nakkust edasi kanda mittevaktsineeritutele ja riskirühmadele. Vaktsiinide peamine eesmärk on hoida ära rasket põdemist ja haiglasse sattumist ning seeläbi koormust haiglavõrgule. Kuigi vaktsiinid
5(23)
3-21-2533
vähendavad oluliselt ka inimese nakkusohtlikkust, siis tänased vaktsiinid ei muuda inimest veel 100% nakkusohutuks.
8.6.PCR ega antigeeni koroonatesti negatiivne tulemus ei garanteeri inimese täielikku nakkusohutust, ammugi ei vähenda see inimese nakatumise riski nakkusohtliku inimesega kokkupuutel. Negatiivne testitulemus tähendab üksnes seda, et proovi andmise hetkel ei olnud organismis piisavalt viiruseosakesi. Inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba nakatunud, viirus võib vahepeal organismis paljuneda ja inimene võib muutuda nakkusohtlikuks pärast proovi andmist. Enimlevinud peiteaeg on 5 päeva. Koroonaviirusega nakatunud inimene on nakkusohtlik 2 päeva enne sümptomite teket. Samuti võib inimene nakatuda pärast proovi andmist (testi võis teha 48-72 tundi varem) ja muutuda lühikese aja jooksul nakkusohtlikuks. Seepärast ei näita mitu päeva enne tegevust tehtud test inimese nakkusohutust. Terviseamet ei ole toetanud öisel ajal kohapeal toimuvat enesetestimist ilma sõltumatu osapoole kontrollita. See poleks usaldusväärne ega ohutu, kuna positiivse testi ilmnemisel võib inimene olla oma kaaslasi juba testimiskohas nakatanud. Ühelgi juhul ei oleks see meede sama efektiivne kui inimkontaktide täielik keelamine. Võrdlus riigipiiri ületamisega ei ole asjakohane. Riigipiiri ületamise järgselt on isikul eneseisolatsiooni kohustus kodus või hotellis. Kui isik tegi testi, võis ta osaleda igapäevastes tegevustes, nt käia tööl, koolis, poes jne. Test andis isikule õiguse osaleda eelkõige madala nakkusohuga igapäevaste esmavajaduste rahuldamiseks vajalikes tegevustes. Ka alaealised said testi alusel osaleda nende esmavajaduste seisukohalt olulistes teenustes, sh koolis.
8.7.Arvestades, et koroonaviiruse levikutase oli oktoobri lõpuks Eestis äärmiselt kõrge ja haiglate koormus üle kriitilise piiri, oli vastustajal vältimatult tarvis kehtestada lisaks meetmed, mis vähendaks oluliselt inimkontakte, mh piirata meelelahutust, sest eelnevad kehtestatud meetmed (Covid-tõendid, testid) ei olnud enam tulemuslikud. Öise meelelahutuse piiramine vähendab vaieldamatult inimkontakte ja takistab sellega viiruse levikut. Piirangud ei ole ebatõhusad ega põhjendamatud. Need aitavad kaasa eesmärgile vähendada koroonaviiruse levikut, leevendada koormust haiglasüsteemile, et ravi saaksid kõik, kel seda vaja, ja tagada ühiskonna toimepidevust. Terviseameti epiidülevaadetest nähtub, et nakatumine vanusegrupis 20-44 eluaastat oli kõrge. Kuigi noored ei satu tihti haiglasse, ei ole see välistatud. Perioodil 01.09.-16.10.2021 sattus koroonaviiruse tõttu haiglasse 241 inimest vanuses 20-49. Tegemist on haiglaravi võimekust arvestades olulise numbriga, mistõttu aitab viiruse leviku piiramine noorte hulgas vähendada ka haiglaravikoormust. Noored ei ela ühiskonnas isoleeritult, vaid kannavad viirust laiali ka riskigruppi kuuluvatele isikutele. Pigem on noored sotsiaalsed, st suhtlevad aktiivselt perekonna, tuttavate ja lähikondsetega, mistõttu on nad efektiivsed viiruse levitajad. Viirus võib nakatada juba 2 päeva enne sümptomite teket, seega võib noor pahaaimamatult levitada seda riskigruppi kuuluvatele isikutele, kes võib väga suure tõenäosusega sattuda haiglasse ja suurendada haiglaravikoormust. Seetõttu on tarvis piirata ka noortele suunatud tegevusi ja esmalt sääraseid, mis ei ole hädavajalikud esmavajaduste rahuldamiseks ega riigi toimimiseks. Riik tegeleb riskigruppide kaitsemeetmetega, sh kodus vaktsineerimisega. Üheks meetmeks on ka viiruse üldise leviku tõkestamine ühiskonnas ja selleks on vaja seada piiranguid ka noorte tegevusele. Noorte suhtlust riskigruppi kuuluvate inimestega keelata ei saa, sest see eraldaks riskigrupid veel rohkem ühiskonnast, kahjustaks ühiskonna sidusust ja nõudest kinnipidamist oleks väga keeruline kontrollida.
8.8.Koroonaviiruse leviku olukord on Eestis nii kriitiline, et selle tõkestamine ja haiglaravi koormuse vähendamine on kriitiliselt vajalik. Iga välditud nakatanu ja haiglaravipatsient on haiglaravi koormuse leevendamisel kriitilise tähtsusega ja loob eelduse haiglate koormuse stabiliseerimiseks ja sellega kaugemas plaanis ka ühiskonna vähemalt vaktsineeritutele täielikuks taasavamiseks.
6(23)
3-21-2533
8.9.Novembri lõpus hakkas levima uus omikron tüvi, mille osas on teada, et see levib varasematest tüvedest oluliselt kiiremini, kuid tema teiste omaduste osas valitseb veel ebaselgus. Omikron tüvega seotud teadmatuse tõttu soovitas ka Euroopa Komisjoni juures olev Terviseohutuse Komitee jätkata riikidel ettevaatusprintsiibi rakendamist ja mittefarmatseutiliste piirangute kohaldamist, sh erinevate pidude vältimist.
8.10.Seda, et piirangud oli efektiivsed, näitab koroonaviiruse leviku taseme langus 06.12.2021 seisuga. Arvestades koroonaviiruse levikutaseme ajutist langust, pidas vastustaja võimalikuks võtta 16.12.2021 vastu korralduse nr 445 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine“ (korraldus nr 445), milles kehtestas erandi, et öist meelelahutuse piirangut ajavahemikul 31.12.2021 kl 23 kuni 02.01.2022 kl 06-ni ei kohaldatud. Kuna vastustajale oli teada juba 16.12.2021, et levima on hakanud uus omikron tüvi ning nakatumine selle ja aastavahetuse erandi tõttu hakkab suure tõenäosusega tõusma, siis öise meelelahutuse piirangut ja teisi vaidlustatud piiranguid kehtetuks tunnistada veel ei saanud. 2021.-2022. aastavahetuse öise meelelahutuse leevendus tõi kaasa viiruse leviku kasvu. 2022. a veebruari statistika näitab, et koroonaviiruse ja haiglavõrgu olukord oli ka siis väga keeruline, mistõttu ei olnud võimalik 2022. a alguses piiranguid kehtetuks tunnistada. Piirang tunnistati kehtetuks alles 15.03.2022, sest sellest ajast oli näha koroonaviirusest tingitud haiglaravikoormuse ja viirusesse nakatumise selge püsiv langustrend, mis viitas, et ohtu haiglasüsteemi ja riigi toimepidevusele enam polnud. Teised piirangud tunnistati kehtetuks 15.03.2022 ja 03.04.2022.
8.11.Volitusnormid on põhiseaduspärased, sh piisavalt määratletud. Piirangute kehtestamine üldkorraldusena ehk formaalses mõttes üksikaktiga oli õiguspärane. Esiteks on seadusandja NETS § 28 lg-s 6 sellise võimaluse sõnaselgelt ette näinud. Teiseks ei kahjusta see vorm piirangute mõjualasse jäävate isikute õigusi, vaid annab neile parema võimaluse oma õiguste kaitseks, kuna selle peale on võimalik kaebusega halduskohtusse pöörduda. Määrus sellist kaebevõimalust ei anna. Selleks, et uudse nakkushaiguse vastu meetmete kehtestamise volitusnorm oleks sama määratletud ja täpne kui maksude kehtestamise volitusnormid ning jätma vastustaja rolliks vaid piirangute selgitamise, peaks seadusandja olema selgeltnägija, kes kehtestab juba volitusnormis täpselt sihitud meetmed ja piirangud. Uudse nakkushaiguse olemuseks on see, et teadmised selle kohta pidevalt muutuvad ning piiranguid on vaja kohandada ja disainida konkreetse haiguse osas, arvestades konkreetse aja parimat teadmist ja viiruse leviku olukorda. Just seepärast ongi piirangute kehtestamine delegeeritud Terviseametile ja vastustajale, et saaks reageerida kiiresti (nii piiranguid leevendades kui rangemaks muutes) ning viiruse iseloomu ja leviku taset arvestavalt. Hädaolukorrad (sh nakkushaiguse epideemia) on kiireloomulised ja tegevused tuleb ellu viia võimalikult kiiresti. Tegelikkuses on uudse nakkushaiguse piirangute kehtestamise volitusnorm määratletud, sest nimetab piirangute kehtestamise eesmärgi (uudse nakkushaiguse leviku tõkestamine), kehtestamise vormi (üksikakt, vastustaja puhul korraldus) ja isegi meetmed, mida vastustaja võib rakendada. Terviseameti ja vastustaja ülesanne on seega ohu esinemisel seaduses nimetatud meetme konkreetsetele oludele kohandamine, arvestades vastava ajahetke teadmisi haiguse ja selle leviku osas ning proovides piiranguid kehtestada nii vähe kui võimalik. Seda, et vaidlustatud piirangud on kehtestatud põhiseaduspäraste NETS-i volitusnormide alusel korrektselt korraldusega, on tunnistanud ka Riigikohus 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4.
8.12.Kaebaja viited maksuvaidlustele ei ole asjakohased. Riigikohus on leidnud, et kohtutel on äärmisel piiratud õigus kontrollida avalik-õiguslike tasude materiaalset põhiseaduspärasust, kuna vastasel korral sekkutaks oluliselt parlamendi eelarvepädevusse. Kuna materiaalne põhiõiguste riive kontroll sisuliselt puudub, peab kohus oluliseks formaalse poole rõhutamist, 7(23)
3-21-2533
sest see on ainus, mis allub kohtulikule kontrollile (nt Riigikohtu 12.02.2017 otsus asjas nr 3-3-1-48-16, p 41). Vastustaja korraldustega kehtestatud koroonaviiruse tõrjumise meetmed alluvad kohtulikule kontrollile nii formaalse kui materiaalse poole osas, mistõttu ei pea neid meetmeid kindlasti samal määral seaduse tasemel kehtestama kui avalik õiguslikke tasusid ega pea nende kehtestamise volitusnorm määratletuselt vastama maksude volitusnormi nõuetele. Avalik-õiguslike tasude kehtestamine ja nakkushaiguse piirangute kehtestamine on ka täiesti erineva iseloomu ja vajadusega regulatsioonid, mistõttu saavad ja peavad olema erinevad ka nende kehtestamise viis seaduses ja nende volitusnormid. Avalik-õiguslikke tasusid iseloomustab püsivus ja stabiilsus, mistõttu on nende kehtestamine ammendavalt seaduse tasemel võimalik. Nakkushaiguse tõkestamiseks võetavad meetmed muutuvad pidevalt, sest teadmised haigusest, selle ravi ja ennetusvõimalustest, haiguse leviku ohutasemest muutuvad pidevalt ning piiranguid on vaja seetõttu kogu aeg kohandada.
8.13.NETS § 28 lg 6 kehtiv redaktsioon võeti vastu 56 poolthäälega, mistõttu on täidetud Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõue. Samas piisas selle vastuvõtmiseks ka lihthäälteenamusest. Kui järgida kaebaja käsitlust, et VVS-i järgi saab vastustaja anda määrusi ja korraldusi vaid sisemõjuga ning välismõjuga korraldus eeldab volitust Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastu võetud seaduses, siis muudab see kõik seadused, mis volitaks olenemata sisulisest teemast vastustajat mõneks välismõjuga tegevuseks määruse või korralduse vormis, konstitutsiooniliseks seaduseks, st enamik Eesti õiguskorda kujutaks endast konstitutsioonilisi seadusi. Selline käsitlus on vale, sest tegelikult näevad VVS §-d 26, 27 ja 30 juba täna vastustaja ühe töövormina ette välismõjuga korralduste ja määruste andmise ning see on tuletatav ka PS § 87 p-st 6. Vastustaja ülesanne ja õigus ongi anda just välismõjuga määrusi ja korraldusi ning pigem erandjuhtudel kasutada sama vormi sisemiste suhete reguleerimiseks. VVS § 26 järgi peavad määrused ja korraldused vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. HMS § 51 järgi on üksikakt avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusakt, mis on suunatud isikute õiguste reguleerimisele, mitte sisemise töökorralduse kehtestamisele. Seega on tegemist välismõjuga õigusaktidega. Riigikohus on mitmes lahendis VVS § 26, § 27 lg-t 1 ja § 30 lg-t 1 sisustades leidnud, et vastustaja määrused ja korraldused on üldreegli järgi välismõjuga õigusaktid. Peamiseks vaidluseks on hoopis olnud, kas tuleb anda välismõjuga üldvõi üksikakt. VVS § 27 lg 3 ja § 30 lg 31 loovad VSS §-st 26, § 27 lg-st 1 ja § 30 lg-st 1 eriregulatsiooni ning lubavad viidatud sätetes nimetatud juhtudel vastustajal anda lisaks välismõjuga korraldustele ja määrustele ka sisemise mõjuga määrusi ja korraldusi. Kui seadusandja volitab vastustajat mõnd konkreetset küsimust korralduse või määruse vormis reguleerima, ei pea ta seda tegema konstitutsioonise seadusega, vaid piisab lihthäälteenamusega vastu võetud seadusest, v.a kui eelnõus olev sisuline teema nõuab PS § 104 järgi koosseisu häälteenamust. NETS ei reguleeri PS § 104 teemasid, vaid inimeste tervise kaitsmise küsimusi.
8.14.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et piirangute vajalikkust ei hinnatud konkreetse kaebaja osas. Esiteks läheb see väide vastuollu kaebaja argumendiga, et koroonapiirangud tuleks kehtestada õigustloova aktiga: sel juhul oleks piirangute abstraktsuse tase veelgi üldisem ja nad oleks veelgi vähem sihitud. Teiseks erinevate viiruse leviku takistamise meetmete rakendamine viisil, kus peaks kaaluma iga üksiku ettevõtja tegevuse, tema osutatava teenuse eripära, ruumilisi tingimusi ja lahendusi ning piisavust viiruse leviku takistamise seisukohalt, ei ole nakkushaiguse epideemia olukorras ressursimahukuse tõttu praktiliselt võimalik. Vastustaja on leidnud kesktee ja kehtestanud piirangud sektoripõhiselt, arvestades konkreetses sektoris toimuva tegevuse iseloomu. Üldkorralduse iseloom ongi see, et ta kohaldub suuremale hulgale konkreetsete tunnuste alusel kindlaks määratavatele isikutele ja on sihitud kõigi sarnaste tunnustega isikutele.
8.15.Enamik vaidlustatud korralduste punkte ei puuduta kaebaja õigusi. Kaebaja väitis, et öise meelelahutuse keelamise tõttu tema tegevus peatus. Kui kaebaja tegevus oli peatatud, siis 8(23)
3-21-2533
ei saanud teised piirangud kaebajat mõjutada. Seega ei ole kaebus nende osas esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja see tuleks jätta läbi vaatamata. Öise meelelahutuse piirang kehtis 4,5 kuud 01.11.2021–14.03.2022 ja selle hulka jäi ilmselgelt ööklubinduse madalkuud (jaanuar-veebruar). Kaebajal oli võimalik tegutseda ja tulu teenida aastavahetusel. Äriregistri ja 2021. a majandusaasta aruande andmetel on kaebaja peamiselt majutusettevõtja, keda ei saanud öise meelelahutuse piirang mõjutada. Piiratud oli üksnes kaebaja kõrvaltegevuse – meelelahutusteenuse osutamine ja sedagi vaid osaliselt. Kaebaja 2021. a müügitulu oli 84 748 eurot ja ta lõpetas 2021. a kasumiga 12 128 eurot. Ka öise meelelahutuse piirangu järgselt oli kaebaja tegutsev ettevõtja, kelle käive nt 2022. a III kvartalis oli 30 153 eurot. Vaidlusalused piirangud olid põhjendatud ja proportsionaalsed ega omanud kaebajale ülemäärast mõju.
8.16.Tuvastamisnõue ei aita kaasa kaebajate õiguste kaitsele. Kuigi koroonaviirus on korduv ning võib tekkida ka täiesti uusi ja ühiskonda peatuma jäävaid nakkushaigusi, siis ei õigusta see kaebaja preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna viirus on pidevas muutumises ja ka teadmised viirusest, selle ravi ja ennetusmeetmed on muutumises, siis on sisuliselt võimatu, et eksisteerib samasugune faktiline olukord, mille pinnalt vastustaja teeb tulevikus piirangute kehtestamise otsuse. Kui kohus heidab vastustajale ette kaalumisviga, siis sarnast kaalumissituatsiooni ei tule vastustajal väga suure tõenäosusega enam kunagi ette, mistõttu ei aita kohtulahend kaasa kaebaja preventiivsele huvile. Nakkushaiguste tõrjemeetmete osas tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed sõltuvad tugevalt konkreetse aja faktilisest olukorrast, mistõttu järeldus, et ühel ajal kehtestatud piirang on õigusvastane, ei ütle midagi uue perioodi osas, kus faktiline olukord on hoopis teistsugune. HMS-ist, NETS-ist ja ka PS-ist tulenevad kaalumis- ja hindamiskohustused on vastustajale teada, selleks ei ole efektiivne läbida iga korralduse iga punkti osas kohtumenetlusi lihtsalt isiku teoreetilisest huvist saada teada, kas piirang oli õiguspärane. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebus lubatav.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse lubatavus
9.Vastustaja arvates ei ole tuvastamiskaebus lubatav, sest see ei kaitse kaebaja õigusi. Kaebaja taotles esialgses kaebuses vaidlustatud normide tühistamist. Pärast vaidlusaluste normide kehtetuks tunnistamist läks kaebaja üle tuvastamisnõudele. Seega oli kaebust võimalik edasi menetleda ja menetlust ei tulnud lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Tuvastamiskaebusele üleminekut sellises olukorras võimaldab HKMS § 152 lg 2. Kohtupraktikas peetakse tuvastamisnõudele üleminekut olukorras, kus haldusakt muutub kohtumenetluse ajal kehtetuks, lubatavamaks kui esialgse tuvastamiskaebuse esitamist, et vältida kaebajale tekkinud menetluskulude ja ajakulu asjatuks muutumist. Kohus ei nõustu vastustajaga, nagu puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga ja kohtupraktikas on peetud seda tuvastamiskaebuse esitamisel aktsepteeritavaks põhjendatud huviks. Koroonaviirus on Eesti ühiskonnas levinud alates 2020. a-st ja selle aja jooksul on viiruse leviku tõkestamiseks seatud mitmel korral erinevaid meetmeid. Samuti oli teada, et viirus ei ole ühiskonnast kadunud ja selle levik käib periooditi. Seetõttu võis kaebaja tuvastamiskaebuse esitamisel lähtuda eeldusest, et uued piirangud võidakse kehtestada ka järgnevaks hooajaks ja need võivad hakata uuesti tema õigusi piirama. Puudus põhjus oletada, et vastustaja ei kehtesta tuleval hooajal uuesti samasisulisi piiranguid. Kuigi asjaolud (viiruse leviku tingimused, viiruse uued tüved, haiglavõrgu koormus, teadmised viirusest, vaktsineerituse tase, ravi olemasolu jne) võivad olla teised, võivad piirangud olla samad. Seetõttu ei saa välistada, et praeguses asjas esitatud tuvastamiskaebuse kohta tehtud lahend võib olla asjakohane ka tulevaste piirangute üle 9(23)
3-21-2533
otsustamisel, nt kui asja lahendamise käigus leiab kinnitust, et vastustaja ei ole piirangute kehtestamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega või huve õigesti kaalunud. Seetõttu ei nõustu kohus vastustajaga, et tuvastamiskaebust ei saa menetleda.
10.Samuti ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et vaidlusalused piirangud ei saanud kaebaja õigusi riivata. Majandustegevuse registri1 andmetel peab kaebaja toitlustusettevõtet MLounge & Bar. Tegevusalana on näidatud toitlustamine. EMTAK-koodidena 5610 restoranid ja liikuvad toitlustuskohad ning 5629 muu toitlustamine. Avalike veebiandmete2 kohaselt on MLounge & Bar tantsu- ja ööklubi, mille lahtiolekuaegadeks on neljapäev kl 23-05, reede kl 09-17 ja 20-06 ning laupäev kl 20-06. Kaebaja on ka kaebuses välja toonud, et tegemist on vesipiibukohviku ja ööklubiga, mis on avatud kl 20-06. Seega saavad tema majandustegevust piirata meetmed ja piirangud, mis kehtivad nii päevasel kui ka öisel ajal. Kohus nõustub sellega, et äriregistrist nähtuvad kaebaja ettevõtte kohta teised andmed. Äriregistris3 on kaebaja tegevusalaks märgitud külalistemajad (EMTAK-kood 55103) ja 2021. a majandusaasta aruande4 kohaselt on kaebaja põhitegevuseks külalistemajad EMTAK 55103, toitlustusteenust pakkuv vähemalt 5 majutusruumiga majutusettevõte. Seega on äriregistrist nähtuvad andmed vastuolulised majandustegevuse registrist nähtuvate andmete ja kaebaja seletustega. Kaebaja ei ole seda vastuolu selgitanud. Samas puudub põhjus kahtluse alla seada asjaolu, et kaebaja pidas ööklubi. Seda näitavad Facebooki veebilehel mitmete kaebaja ettevõttes toimunud ürituste postitused juba varasemast, s.o enne öise meelelahutuse piirangu kehtestamise ajast5. Võimalik, et kaebaja pidas piirangute tõttu mitut ettevõtet.
11.Kaebaja 2021. a majandusaasta aruanne näitab, et kaebaja majandustegevus oli kasumlik. Kaebaja on jätkanud ööklubi pidamisega ka pärast piirangute kehtestamist6 ja sujuvalt ka pärast piirangute lõppemist7. Kaebaja ei pidanud majandustegevust peatama, nagu ta kaebuses väitis. Samas tuleb pidada usutavaks, et ööklubi lahtioleku aja ja öise tegevuse piiramine saab mõjutada ööklubi sissetulekut, mille tegevus on orienteeritud öise meelelahutuse pakkumisele. Seega puudub alus väita, et öisel tegevuspiirangu puudus kaebajale mõju. Isegi kui kaebaja tegevus oli aasta lõikes kasumlik, ei välista see võimalust, et kasum võinuks ilma piirangu kehtimiseta olla veelgi suurem. Seega kuigi piirangutel ei olnud kaebaja majandustegevust lõpetavat iseloomu, ei saa piirangutest tulenevat riivet kaebajale välistada. Kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ja puudub alus jätta kaebust läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1). Vastustaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusaluste normide õiguspärasus
12.Kaebaja taotles korralduse nr 305 p 82 ja p 10 ap 4 koostoimes p-dega 7 ja 8 ning korralduse nr 362 p 1 ap 7 õigusvastasuse tuvastamist.
12.1.Korralduse nr 305 p-ga 82 seati piirang, mille järgi ei võinud korralduse nr 305 p-s 10 sätestatud korraldatud tegevustes, mis toimusid avalikus siseruumis, osa võtta ajavahemikus kl 23.00–06.00. Kuna kaebaja pidas oma majandustegevuse raames mh ööklubi, siis piiras selline kellajaline tegevuspiirang tema ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja sissetulekuid, sest ööklubi tegevusaeg toimub öisel ajal. Kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja tegeles ööklubi pidamisega ka piirangute kehtimise ajal, muutes ööklubi avamisaegu. Kuid arvestades
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „MTR1“ ja „MTR2“. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „MLounge & Bar“ ja „MLounge & Bar2“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Äriregister“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Majandusaasta aruanne 2021“.
Vt nt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Üritus1“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „Üritus2“, „Üritus3“ ja „Üritus4“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Üritus5“.
10(23)
3-21-2533
ööklubi eesmärki, ei olnud kaebaja ööklubi külastatavus varasemal kellaajal tõenäoliselt sama suur kui ilma piiranguteta ajal ja sissetulek oli väiksem. Piirang kehtis 01.11.2021–14.03.2022.
12.2.Korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 tunnistati alates 25.10.2021 kehtetuks korralduse nr 305 p 15, mis nägi täiskasvanud isikutele ette võimaluse osaleda kontrollitud tegevustes negatiivse Covid-testi alusel. Pärast korralduse nr 305 p 15 kehtetuks tunnistamist said korraldatud tegevustes osaleda p-des 14 ja 151 sätestatud tingimustele vastavad isikud, st alla 12-aastased isikud ilma piiranguteta, 12-18-aastased isikud Covid-testi negatiivse tulemuse alusel ning täiskasvanud isikud vaktsineerimist, läbipõdemist või sellega võrdsustamist tõendava dokumendi alusel või arsti otsuse alusel, mis kinnitab vaktsineerimise vastunäidustatust. Järelikult piirati vaktsineerimata ja läbipõdemata täiskasvanud isikute võimalust osaleda meelelahutusteenuse saamisel. Selline piirang sai mõjutada kaebaja ettevõtlusvabadust ja sissetulekuid, sest piiras sobivate klientide arvu.
12.3.Korralduse nr 305 p 10 ap 4 nägi ette meetmed ja piirangud mh meelelahutusteenuse osutamisele. Täidetud pidid olema III osas toodud nõuded ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7-9 sätestatud nõuded. Kaebaja ei ole vaidlustanud p-s 9 sätestatud nõudeid, seega kohus neid ei käsitle. Punkt 7 sätestas hajutatuse nõude ja p 8 kaitsemaski kandmise kohustuse. Korralduse nr 305 III osas (p-d 13-17) olid sätestatud kontrollitud tegevuste korraldamisega seotud piirangud ja meetmed. Punkt 13 sätestas maksimaalse isikute arvu, keda võib nii sisekui välistingimustes ühe kalendripäeva jooksul teenindada (6000 ja 12 000). Punkt 14 sätestas tingimused isikutele, kes võisid kontrollitud tegevustes osaleda (alla 12-aastased piiranguteta, 12-18-aastased haigustunnusteta õpilased ilma piiranguteta üksnes p 10 ap-s 1 loetletud tegevustes (sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe), täiskasvanud isikud vaktsineerimist, läbipõdemist või sellega võrdsustamist tõendava dokumendi alusel või arsti otsuse alusel, mis kinnitab vaktsineerimise vastunäidustatust, tegevusega seotud isikud ja tegevuste eest vastutavad isikud ja hädaabitööde tegijad ilma piiranguteta). Punkt 151 sätestas 12-18-aastaste isikute võimaluse osaleda kontrollitud tegevustes Covid-testi negatiivse tulemuse alusel. Punkt 16 sätestas tegevuse eest vastutava isiku kohustuse kontrollida p-des 14 ja 151 sätestatud asjaolusid, kontrollida tõendi ja testi tegemise ehtsust ning tuvastada isikusamasust. Punkt 17 sätestas isikuandmete säilitamisega seotud tingimused.
12.3.1.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas hajutatuse tagamine ja maski kandmise nõue (p-d 7 ja 8) tema õigusi rikuvad. Kaebuse põhjendamine on kaebaja kohustus. Kohus ei saa hakata kaebaja asemel kaebust põhjendama ja tema õiguste riivet oletama. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et isikute arv, kes oleksid soovinud kaebaja meelelahutusasutust külastada, oli suurem kui kaebajal oli hajutatuse nõude tõttu võimalik teenindada ning ta jäi seeläbi klientidest ja tulust ilma. Kohtu jaoks ei ole selline asjaolu ilmselge, arvestades, et kaebaja ööklubi asub Rakveres, mille elanike arv ei ole suur. Samuti ei ole kaebaja viidanud klientidele, kel ei võimaldanud ööklubisse sisse pääseda, sest nad keeldusid maske kandmast. Kuigi ilmselgelt ei saa välistada, et need piirangud said kaebaja majandustegevust mingil määral mõjutada, ei ole kaebaja piirangutest tulenevat riivet ega selle ulatust kuidagi põhjendanud, mistõttu ei saa kohus kaebaja riive intensiivsust hinnata ja kaebus tuleb juba sel põhjusel jätta selles osas rahuldamata. Kohtu hinnangul peab advokaadist esindajale olema kaebuse põhjendamise (HKMS § 38 lg 1 p 7) vajadus selge ilma, et kohus peab hakkama seda talle meelde tuletama. Advokaadist esindaja puhul võib eeldada, et ta on teadlik menetlusnormidest ja oskab nõuetele vastava kaebuse koostada. Seetõttu ei leia kohus, et peaks praegusel juhul kaebuse menetlusnõuetele vastavuse osas järeleandmisi tegema.
12.3.2.Punktist 13 tuleneva piirang ei saanud suure tõenäosusega kaebaja õigusi riivata. Kaebaja ei ole seda riivet põhjendanud ega ära näidanud, milline on tema poolt ühe 11(23)
3-21-2533
kalendripäeva jooksul teenindav klientide arv. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja Rakveres asuvas ööklubis käiks üle 6000 kliendi kalendripäevas. Seetõttu tuleb kaebus seda piirangut puudutavas osas jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
12.3.3.Kaebaja põhjendas oma õiguste riivet seoses ööklubi pidamisega. Ta ei ole viidanud sellele, et tegeleks majutusteenuse pakkumisega, ei ole sellele majandustegevusele avalduvaid riiveid välja toonud ega põhjendanud. Alaealised ei ole isikud, kes käiksid vesipiibukohvikus või ööklubis, seetõttu ei saa alaealistele kehtivaid piiranguid (p 14 ap 2, p 151) pidada kaebaja majandustegevusele riivet omavaks. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas alaealistele kehtivad piirangud tema majandustegevust mõjutaks ja tema õigusi riivaks, siis jätab kohus kaebuse selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
12.3.4.Kaebaja ei ole vaielnud vastu nõudele, et vaktsineeritud, läbipõdenud ja nendega võrdsustatud isikutel või vaktsineerimisele vastunäidustust omavatel isikutel oleks võimalik kontrollitud tegevustes osaleda (p 14 ap 3 ja 4). Kaebaja on vastupidi leidnud, et kuna tegemist on isikutega, kes ei saa ise nakatuda ega teisi nakatada, siis ei saa neile inimestele seatud piirangud olla põhjendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tegemist oleks tema majandustegevust riivava piiranguga. Seetõttu jätab kohus kaebuse selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
12.3.5.Kaebaja ei ole vaielnud vastu kohustusele kontrollida tegevuses osalejale seatud piirangute täidetust (p 16), vaid on vastupidi argumenteerinud, et ka negatiivse Covid-testi teinud isikul peab olema võimalus kontrollitud tegevustes osaleda ja veelgi enam vaktsineeritul, kes ei ole nakkusohtlik. Seega on kaebaja pidanud testi ja vaktsineerimise kontrollimise kohustust aktsepteeritavaks, mitte tema õigusi riivavaks. Kaebaja ei ole põhjendanud vastupidist, seetõttu tuleb kaebus jätta selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
12.3.6.Kaebaja ei ole põhjendanud oma õiguste riivet seonduvalt klientide isikuandmete säilitamisele kehtivate nõuetega (p 17). Selline riive ei ole kohtu jaoks ilmselge. Seetõttu tuleb kaebus jätta selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
12.4.Eeltoodud põhjendustel ei analüüsi kohus korralduse nr 305 III osas seatud piirangute õiguspärasust ja kaebus jääb selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus käsitleb edaspidi vaid korralduse nr 305 p-st 82 (öise meelelahutuse piirang) ja korralduse nr 362 p 1 ap-st 7 (täiskasvanutele kehtiv keeld osaleda kontrollitud tegevustes negatiivse Covid-testi alusel) tulenevaid piiranguid.
13.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole piirangute kehtestamist põhjendanud ega kaalunud ega ole ära näidanud andmeid, mille alusel on piirangute kehtestamisel lähtutud. Asjaolud, põhjendused ja kaalutlused on välja toodud nii korralduses nr 362 ja korralduses nr 373 (millega kehtestati korralduse nr 305 p 82) endis kui ka nende seletuskirjades8. See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, et tähenda, et vastustaja poleks piirangute kehtestamist põhjendanud. Nagu kohus juba oma esialgse õiguskaitse määruses välja tõi, ei ole oluline, kui mitmel lehel on põhjendus esitatud. Oluline on põhjenduse olulisus ja asjakohasus. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt korraldustes ja nende seletuskirjades toodud põhjendused ja kaalutlused asjakohased ja olulised ning õigustasid vaidlusaluste piirangute kehtestamist. Piirangud ei olnud ebaproportsionaalsed. Mitmeid kaebaja tõstatatud küsimusi on korraldustes või seletuskirjades selgitatud. Kuna kaebaja ei ole soovinud või osanud vastustaja põhjendusi ise leida, siis toob kohus siinkohal välja olulisemad neist.
13.1.Korralduse nr 362 selgitustes on toodud, et korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. PS § 28 lg 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Kaitsealas on see, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut, samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Liikumisvabadust võib piirata mh teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada Covid-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et Covid-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kuid võib levida ka saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Eesti koroonaviiruse leviku riskitase on väga kõrge. Haigestumus on kasvutrendis. Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanuserühmades 5–9 ja 10–14 aastat ning nende vanemate seas vanuses 35– 39 ja 40–44 aastat. Suurem kasv oli vanuserühmas 80 aastat ja vanemad (62% võrra), 70– 74 aastat (54% võrra) ja 20–24 aastat (38% võrra). Sel nädalal saadeti haiglatele suunis piirata plaanilist ravi ja rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade. 42. nädalal eskaleeritakse voodikohtade arvu. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt kõrge haigestumisega on Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Järgmistel nädalatel on oodata nakatumise kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib oodata keskmiselt umbes 1400 nakatunut päevas ja 10 000 nakatunut nädalas. Haigestunute kasvu foonil, eriti eakate inimeste seas, kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Ilma lisapiirangute rakendamiseta võib oodata, et haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel kuni 450ni, oktoobri lõpuks kuni 500ni ja novembri keskpaigaks kuni 600ni (maksimaalne võimekus on hinnanguliselt 700). Terviseamet ja Vabariigi Valitsust nõustav Teadusnõukoda soovitavad kehtestada rangemad ühiskondlikud meetmed viiruse leviku kontrollimiseks. Lisameetmed ja -piirangud kehtestatakse vaktsineerimata isikute suhtes, sest sellel sihtrühmal on oluliselt suurem tõenäosus haigestuda ning sattuda haiglaravile. Seetõttu jäetakse korraldusest välja riigisiseste piirangute osas tegevustes osalemine SARS-CoV-2 testi negatiivse tulemuse alusel. Meetme eesmärk on vähendada viiruse levikut ning selle survet haiglate koormusele eelkõige vaktsineerimata isikute osas, kes moodustavad ravi vajavatest isikutest enamuse. Samuti on vaktsineerimata isikud hõivanud intensiivravi kohad ja nende hulgas on suremus kõrge. Muudatus puudutab eelkõige vähemalt 18-aastaseid isikuid, kellele on tagatud võimalus tasuta vaktsineerimiseks. Tegevuses võib osaleda üksnes juhul, kui vaktsineerimise kuur on läbitud ning saavutatud korralduses sätestatud juhul maksimaalne kaitse. Arvestades korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus. Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, nt arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. PS § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks NETS-iga. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, on 13(23)
3-21-2533
korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt PS §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.
13.2.Korralduse nr 362 seletuskirjas on lisaks eeltoodule selgitatud, et korralduse kohaselt saavad edaspidi kontrollitud tegevustes osaleda viiruse vastu vaktsineeritud või läbipõdenud. Erinevalt varasemast ei võimaldata tegevustes osalemist enam antigeen-RTD või RT-PCR testi tulemuste alusel. Nakkuse piiramise eesmärgi kõrval on olulisel kohal vähendada raskelt haigestuvate isikute arvu. Kuna vaktsineerimata või läbipõdemata isikute raskelt haigestumise risk on oluliselt kõrgem ning samas on vaktsineerimata isikute hulk väiksem kui vaktsineeritute või läbipõdenud isikute hulk, on põhjendatud piirata just nende ligipääsu tegevustele, kus neil on oht haigestuda. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud, suure inimeste hulgaga ja ülerahvastatud siseruumides, kus viibitakse pikema aja vältel. Aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ja liikuda enam kui 1 m kaugusele. Mida lähemal inimesed üksteisele on, seda tõenäolisem on viiruse levik. Korralduses ettenähtud muudatuste tegemisel lähtutakse hüppelisest nakkuse levikust ning suurest haiglaravi vajajate arvust. 41. nädala (11.– 17. oktoober) jooksul lisandus 7999 haigusjuhtu. Seisuga 18.10.2021 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1087,2. Terviseamet ennustab järgmistel nädalatel kasvu jätkumist. Võrreldes 41. nädalaga suurenes uute juhtude arv 23,9% võrra. Alates septembrist 2021. a kasutusel oleva riskimaatriksi järgi, mis arvestab hospitaliseerimist, on koroonaviiruse leviku riskitase kõrge. Haigestunute kasvu foonil kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv, seda eriti eakate inimeste seas. Seisuga 18.10.2021 viibib haiglaravil 408 Covid-19 patsienti, neist intensiivravil 33 patsienti, juhitaval hingamisel 17. Ainuüksi 41. nädalal hospitaliseeriti 348 inimest (võrreldes 40. nädalaga suurenes 43,8% võrra). Sellele eelneval, 40. nädalal, hospitaliseeriti 242 inimest (võrreldes 39. nädalaga suurenes 21,6% võrra). Hospitaliseeritutest 72% olid vaktsineerimata isikud (jäi samaks kui 39. nädalal). Seisuga 18.10.2021 on haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 69 aastat, 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal moodustab 75,5%. Haiglatesse jõuavad peamiselt vaktsineerimata inimesed. Hetkel haiglaravi vajavatest inimestest (413) on vaktsineerimata 247, mis moodustab kõikidest haiglaravi vajavatest inimestest 59,8% (neist sümptomaatilise Covidi tõttu 207 inimest), ning vaktsineerimiskuur on pooleli 12, mis moodustab kõikidest haiglaravi vajavatest inimestest 2,9% (neist sümptomaatilise Covidi tõttu 4 inimest). Samuti on suremus valdavalt vaktsineerimata isikute hulgas. 41. nädalal suri Covid-19 tõttu 30 inimest, neist 70% ei olnud vaktsineeritud. 18.10.2021 seisuga on Eestis vaktsineeritud 772 500 (58,13%) inimest, kellest vaktsineerimiskuur on lõpetatud 729 190 (54,87%) inimesel. Korralduses ettenähtud kitsendus piirab vaktsineerimata isikute ja nende, kes ei ole Covid-19 haigust läbi põdenud, osalemist kontrollitud tegevustes ehk tegevustes, üritustel ja teenustel, kus osaleb rohkem isikuid ning kus on suurem tõenäosus viiruse levikuks. Isegi kui vaktsineerimata isik tõestab testi alusel, et tema ise ei ole nakkusohtlik, siis teised üritusele tulnud isikud võivad olla talle ohtlikud – asümptomaatilised viirusekandjad. Korralduse eesmärk on tagada, et mida rohkem isikuid on vaktsineeritud, seda avatum saab olla ühiskond, väheneb koormus haiglatele, plaanilisele ravile ning koormus majandusele. Selleks on vajalik vältida vaktsineerimata isikute võimalikku rasket haigestumist, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning taastada haiglate normaalne toimimine ja plaaniline ravi. Professori Krista Fischeri andmete kohaselt on vaktsineerimata ja läbipõdemata isikul 4 korda suurem tõenäosus koroonaviirusega nakatuda kui vaktsineeritud inimesel. Vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus Covid-19 nakatudes haigust raskelt põdeda ja seetõttu sattuda haiglasse. Teiseks aitab selline korraldus vähendada 14(23)
3-21-2533
koormust haiglatele, sest raskelt haigestunuid, kellele on vajalik osutada spetsiaalselt ravi ning rakendada täiendavaid meetmeid, on vähem. Tänu sellele on võimalik tagada iga abivajaja, sõltumata tema meditsiinilisest probleemist, ligipääs arstiabile. Meetme vajalikkus tuleneb praegusest suurest survest tervishoiusüsteemile, mida mõjutab oluliselt madal vaktsineerituse tase. Eesti teadlased on avaldanud korduvalt seisukohta, et SARS-CoV-2 viiruse näol on tegemist väga kiiresti leviva viirusega, mis tõttu sellest nö täielik vabanemine ei ole realistlik, ning ainus viis tagada praeguse parima teadusliku teadmise juures inimeste tervise kaitse on vaktsineeritus. Sellest tulenevalt on põhjendatud ühelt poolt vaktsineerimise edendamine, kuid teiselt poolt nende isikute kaitseks, kes ei ole ennast vaktsineerinud ning kellel on oht raskelt haigestuda, piirata osavõttu tegevustest, kus võib olla nakatumise oht. Selliste inimeste grupp kahaneb järjest. Vaktsineerimata isikutele ei piirata esmatarbeteenustele ligipääsu. Nad saavad jätkuvalt soetada meelepäraseid kaupu ning tarbida olulisi teenuseid. Piiratakse ligipääsu just sellistele tegevustele, mis ei ole esmatähtsad, kuid mille raames võib esineda hõlpsasti nakatumist. Selleks, et tagada abivajavate isikute ligipääs arstiabile, on vajalik ajutiselt piirata teiste isikute võimalusi tarbida meelelahutust ning osaleda seltskondlikes tegevustes. Eelkirjeldatud võimaluste piiramine on praegust kriitilist epidemioloogilist olukorda ja tervishoiualase hädaolukorra väga kõrget riskitaset arvestades mõõdukas.
13.3.Korralduse nr 373 seletuses on toodud, et sellega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad kaalukad eesmärgid. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et Covid-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Eesti koroonaviiruse leviku riskitase on väga kõrge. Haigestumus on kasvutrendis. Nakatamiskordaja R püsib üle Eesti 1,13 piires. Rekordilised haigestumuse näitajad 100 000 elaniku kohta registreeriti Põlvamaal (2231,5) ja Pärnumaal (2174,4). Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv kõikides vanuserühmades. Suuremat kasvu täheldati vanuserühmas 75–79 aastat (47% võrra), 0–4 aastat (46% võrra), 65–69 aastat (43% võrra) ning 80 aastat ja vanemad (39% võrra). Endiselt on suurim nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuserühmas 10–14 aastat. Viimase 2 nädala jooksul on iga viies tuvastatud Covid-19 juhtum nakatunud laps vanuses 5–14 aastat. Praeguste prognooside kohaselt jääb R mõneks ajaks üle 1. Järgmistel nädalatel on oodata haigestumise kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib prognoosida keskmiselt umbes 1600– 1700 nakatunut päevas ja rekordilised üle 11 000 nakatunu nädalas. Haigestunute kasvu foonil, eriti eakate inimeste seas, kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Eelnevale kogemusele tuginedes võib koolivaheajal täheldada laste nakatumise langust, kuid pärast koolivaheaega on prognoositav haigestumise ja R-i kasv. Terviseamet ja Teadusnõukoda soovitavad kehtestada rangemad ühiskondlikud meetmed viiruse leviku kontrollimiseks. Kehtestatakse üle valdkondade kellaajaline tegevuspiirang, mis tähendab, et tegevus tuleb lõpetada kl 23.00-ks ja piirang kehtib järgmise päeva kl 06.00-ni. Piirang ei kehti nt kaubandustegevusele. Arvestades korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. PS § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks NETS-iga. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Korralduses kehtestatud 15(23)
3-21-2533
piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt PS §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi eesmärgil. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.
13.4.Korralduse nr 373 seletuskirjas on lisaks eeltoodule selgitatud, et olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Eeskätt on põhjendatud piirata nende isikute kokkupuutumisi teiste isikutega, kes kas nakatuvad või levitavad nakkust kergemini. Praeguses olukorras on eeskätt vaktsineerimata isikutel suurem tõenäosus nakatuda ning ka levitada nakkust, kui on seda vaktsineeritud isikutel. Peamine viis, mille kaudu inimesed Covid-19 viirusega nakatuvad, on kokkupuude nakkust kandvate hingamisteede vedelikega. On 3 peamist kokkupuuteviisi: 1) väga peente respiratoorsete piiskade või aerosoolina, 2) respiratoorsete tilkade ja osakeste sadestumise teel suu, silma või nina limaskestadele otsepritsmete ja piserduse tõttu ning 3) limaskestade puudutamise teel kätega, mis on määrdunud otseselt viirust sisaldavate hingamisteede vedelikega või kaudselt viirusega kaetud pindade katsumise kaudu. Kontaktülekanne võib olla otsene, nt nakatunud isiku kätelt, või kaudne. Piiskülekanne toimub kokkupuutel suurte nakkuslike respiratoorsete osakestega, mis sisaldavad viiruslikku materjali sümptomaatiliselt isikult, kellel on haiguse hingamisteede sümptomid (nt köhimine või aevastamine) või kes räägib või laulab. Neil asjaoludel võib respiratoorseid piisku sisaldav viirus jõuda vastuvõtliku inimese suu, nina või silmadeni ning põhjustada infektsiooni. Seetõttu on korralduses sätestatud meetmete ja piirangute asjakohasust hinnatud just nimetatud asjaoludest lähtuvalt. Korralduses ettenähtud muudatuste tegemisel lähtutakse hüppelisest nakkuse levikust ning suurest haiglaravi vajajate arvust. Seisuga 25.10.2021 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1353,3. 42. nädala jooksul lisandus 9988 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 24,9% võrra. Terviseamet ennustab järgmistel nädalatel haigestumise kasvu jätkumist. Alates septembrist 2021. a kasutusel oleva riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase kõrge. Haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel üle 550, oktoobri lõpuks kuni 600-ni ja novembri keskpaigaks kuni 700-ni. Nakatamiskordaja R püsib üle Eesti 1,13 piires. Haiglaravi vajanud patsientide arv ületas 42. nädalal 500. Seisuga 25.10.2021 viibib haiglaravil 516 Covid-19 patsienti, neist intensiivravil 39 patsienti, juhitaval hingamisel 23. 42. nädalal hospitaliseeriti 429 inimest (võrreldes 41. nädalaga suurenes 23,3% võrra). 42. nädalal tuvastatud üle 60-aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 13,4% (41. nädalal 14,0%). Eelmisel,
41.nädalal hospitaliseeriti 348 inimest. Seisuga 25.10.2021 haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat (18.10.2021 oli samuti 69 aastat, ei muutunud), 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal moodustab 74,0% (18.10.2021 oli 75,5%, märgatavalt ei muutunud). Võrreldes eelmise nädalaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 50–59-aastaste inimeste osakaal. Samas on vähenenud 70–79-aastaste osakaal. Isikud vanuses üle 80 aasta moodustavad endiselt 1/3 haiglaravil olevatest patsientidest. 42. nädalal suri 38 inimest vanuses 54–95 aastat, keskmine vanus 80 aastat (kasvutrend võrreldes 41. nädalaga 18,8%), neist 28 inimest (73,7%) ei olnud vaktsineeritud. 25.10.2021 seisuga on Eestis vähemalt üks kord vaktsineeritud 782 111 inimest (58,80% elanikkonnast) ja täiskasvanute hõlmatus 68,60%, sh 60-aastaste ja vanemate hõlmatus 74,13%. Täielikult vaktsineeritud on 750 780 inimest (eelmisel nädalal 16(23)
3-21-2533
728 023 inimest ehk muutus võrreldes eelmise nädalaga on +3,13%). Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 18 188 (eelmisel nädalal 7901) inimest ja 2 lisa- või tõhustusdoosi 42 (eelmisel nädalal 30) inimest. Korraldusega ei ole lubatud isikutel viibida tegevuse asukohas ajavahemikus kl 23.00–06.00. Piirang on kehtestatud NETS § 28 lg-s 5 sätestatud alusel. Lahtioleku ja tegevuste läbiviimise aja piirang kehtestatakse ühetaoliselt kõikidele tegevustele ja teenustele. Piirangu eesmärk on võimaldada ettevõtetel jätkata tegutsemist, kuid vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja vähendada selliste inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle. Piirang on seatud alates kl 23.00, millest tulenevalt ei ole sel olulist mõju suurele hulgale kauplustele, teenusepakkujatele ega üritustele. Samas on teatav mõju restoranidele ning suurem mõju öölokaalidele, ööklubidele, baaridele ja teistele meelelahutus- ja lõbustusasutustele, mis on ennekõike avatud õhtusel ja öisel ajal. Seejuures tuleb aga arvesse võtta, et just seda tüüpi tegevuste raames toimub hulgaliselt juhukontakte ning on keeruline tagada hajutatust. Seejuures ei ole nakatumise eelduseks otsene kontakt. Kuigi pääs sellistesse asutustesse ja üritustele on võimaldatud vaid isikutele, kes tõendavad, et on viiruse vastu vaktsineeritud või Covid-19 haiguse läbi põdenud, on ka neil isikutel teatav risk kõnealuse viirusega nakatuda ning kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Kellaajalisel piirangul on arvestatav majanduslik mõju eelkirjeldatud tegevuste korraldajatele. Samas kaalub nende tegevuse piiramise üles avalik huvi elu ja tervise kaitsele olukorras, kus tervishoiu toimepidevus on ohustatud ning isikutel puudub või on oluliselt piiratud ligipääs plaanilisele ravile.
14.Lisaks on vastustaja põhjendanud vaidlusaluste piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Kohus nõustub vastustaja nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. Sel põhjusel kajastas kohus vastustaja põhjendusi kirjeldavas osas põhjalikumalt.
15.Ettevõtlusvabadus on seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus (PS § 11). Inimeste elu (PS § 16) ja tervise (PS § 28) kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga kaalukad õigused ja avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega tema valitud valdkonnas. Seetõttu kaaluvad nende eesmärkide saavutamiseks ja Covid-viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud ja meetmed üles kaebaja ettevõtlusvabadusele tekkiva riive. Mh kaitsevad Covid-viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ka kaebaja enda õigusi ja huve – aitavad vältida tema töötajate nakatumist, viiruse väga laiaulatusliku leviku korral hakkaksid kliendid ise kaebaja ettevõtte külastamist vältima või ei saaks haigestumise tõttu seda külastada, viiruse laiaulatuslik levik tooks kaasa tõrked majanduses ning vajaduse kehtestada veel rangemaid ja pikemaajaliselt kehtivaid piiranguid kuni ühiskonna sulgemiseni.
16.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustajal puudus pädevus vaidlusaluste korralduste kehtestamiseks. Piirangud on kehtestatud NETS § 28 lg-te 2, 5, 6 ja 8 alusel, mis võimaldavad vastustajal uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piirata ettevõtete tegevust ja kehtestada liikumisvabaduse piiranguid. Covid-viirus on uudne ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle kulg võib olla raske või eluohtlik (NETS § 2 lg 1 p 3). Sellel puudub ravi ja selle levik võib ületada haiglate ravivõimekust (NETS § 2 lg 2 p 2). Seda, et ka seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas mh Covid-viirust, näitab meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE esimese lugemise seletuskiri (lk 3)9. NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt võib piiranguid kehtestada ka vastustaja
korraldusega. Järelikult on vastustajal olemas seaduslik alus piirangute ja meetmete kehtestamiseks ning seda vaidlusaluste korraldustega.
17.Arvestades viiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud piiranguid seada kiiresti. Lisaks tuleb arvestada, et piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta, olenevalt viiruse leviku ulatusest ja uute ilmnenud viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega. Erinevalt Riigikogust on vastustajal olnud võimalik kiiremini ja paindlikumalt reageerida. Riik ei saanud viivitada piirangute kehtestamisega või jätta need üldse kehtestamata, võimaldades viirusel ühiskonnas ohjeldamatult edasi levida ja surmaga lõppevaid haigestumisi kaasa tuua, põhjustada tervishoiusüsteemi kokkukukkumist ja avalike teenuste osutamise katkemist. Riigil on kohustus kaitsta inimeste elu ja tervist ning inimestel on õigus seda riigilt nõuda. Seega ei olnud piirangute kehtestamine rahvatervise kaitsmise eesmärgil üksnes vastustaja õigus, vaid kohustus (PS §-d 13-14).
18.Kohus nõustub vastustaja põhjendustega Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste välisjõudu puudutavas osas. Kaebaja antud tõlgendus VVS-ile on selgelt ekslik. Vastustaja ülesanne ongi seadusandja määratud poliitilist tahet praktikas ellu viia. Seda ei ole võimalik teha vaid sisemist jõudu omavaid akte andes. Riigikogu on andnud vastustajale volituse piirangute kehtestamiseks korralduse vormis ja seda ei saa pidada kuidagi kaebaja õigusi rikkuvaks. Erinevalt määrustest jm õigustloovatest aktidest on korraldusi kui haldusakte võimalik halduskohtus vaidlustada. Seega on paremini tagatud isikute õiguste kaitsmise võimalus. NETS ei ole PS § 104 järgi seadus, mille Riigikogu peaks võtma vastu koosseisu häälteenamusega. Igal juhul ei ole asjakohane kaebaja viide meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 165 SE10, mis võeti vastu 13.05.2020, sest alates 01.06.2021 kehtib NETS § 28 lg 6 sõnastuses, mis kehtestati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (eelnõu 347 SE11). Viimane võeti 12.05.2021 vastu 56 poolthäälega12. Seega ei ole viide volitusnormi põhiseadusevastasusele põhjendatud.
19.Riigikohus kontrollis 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4 korralduse nr 305 ja selle muutmise korralduste andmise õiguslike aluste NETS § 27 lg 3 ning § 28 lg-te 2, 5‒6 ja 8 põhiseaduspärasust ning leidis need olevat PS-iga kooskõlas. Riigikohus hindas samu NETS-i norme ja vastustaja volitust kehtestada ajutisi piiranguid Covid-viiruse tõkestamiseks. Riigikohus oli seisukohal, et vastustaja ei ületanud volitusnormidest tulenevat õigust piirangute kehtestamiseks. Riigikohus möönis, et hoolimata korralduste pikemaajalisest kehtimisest oli neil siiski ajutine iseloom. Praktikas hindas vastustaja pidevalt oma korraldusi ümber, leevendas, kaotas ja taaskehtestas meetmeid, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja piirangutega kahjustatavatest õigusväärtustest. Riigikohtu arvates pole alust väita, et piirangud, mida vaidlusalused normid vastustajal kehtestada võimaldavad (nt liikumisvabaduse piiramine), oleksid põhimõtteliselt sobimatud nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks, järelikult tuleb meetmeid pidada sobivateks. Samuti ei ole piiranguid alust pidada ebavajalikeks või ebamõõdukateks. Riigikohus rõhutas, et riigi kaitsekohustuse täitmine uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul võib eeldada laia ulatusega volituste kehtestamist. Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on kaalukad
eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise vajaduse.
20.NETS § 28 lg-s 6 on seadusandja andnud vastustajale volituse kehtestada nakkushaiguse leviku tõkestamiseks erinevad liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Selliste piirangute sisu ja ulatuse kindlaks määramisel, sh erandite kehtestamisel, on vastustajal avar kaalutlusõigus. Selle kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on leida tasakaal meetmetest isikutele tekkivate piirangute intensiivsuse ja taotletava eesmärgi – milleks on nakkushaiguse leviku kontrolli all hoidmine ja eelkõige selle haiguse leviku tõkestamine määral, mis võib ohtu seada tervishoiusüsteemi toimepidevuse – saavutamise eeldusliku tõhususe vahel. Kaalutlusõigus tähendab õigust valida üks mitme põhimõtteliselt lubatava ja võimaliku lahenduse vahel. Kaalutlusõiguse tulemusel tehtud otsus ei pruugi olla, iseäranis mitte tagasivaatelise hinnangu alusel, võimalikest kõige parem või kõige tulemuslikum. Kaalutlusotsus on õiguspärane, kui selle tegemisel on mõistlikult arvesse võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja huve ning nende mõistliku kaalumise tulemusena valitud lahendus, mis ei ole ilmselgelt meelevaldne. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et Covid-haiguse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed on oma laadilt kaitsemeetmed, mille eesmärk on vältida viiruse levikuga seotud tulevasi arenguid. Selliste meetmete kehtestamine saab tugineda vaid prognoosidele selle kohta, milliseks need arengud ühe või teise lahenduse kasuks otsustamise korral kujunevad. Iseäranis sellisel juhul, nagu käesolevas olukorras, kus tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega, mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla üheselt teada, kas või kuivõrd tõhus üks või teine põhimõtteliselt võimalik lahendus oleks. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks sellest, et see on põhimõtteliselt eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud põhimõtteliselt meelevaldsetest kaalutlustest. Seega on aktsepteeritavad kõik meetmed ja piirangud, mille efektiivsust pole põhjust seni teadaolevate andmete pinnalt ilmselgelt välistada. Riik ei saa jääda uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ära ootama, kuni teadusandmed ja teadmised haiguse osas täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse, tervishoiusüsteem kokkukukkumise ning ühiskonna ja majandusruumi täieliku sulgemise. Sellises olukorras tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta kasutusele meetmed ja piirangud, mis võivad tõenäoliselt efektiivsed olla. Seejuures ei pea valima kõige leebemaid meetmeid, mille efektiivsus võib olla kaheldav. Valida tuleb meetmed, mis suudavad eelduslikult seatud eesmärke saavutada. See, et mõni meede või piirang võib hiljem selgunud asjaoludest tulenevalt olla veelgi efektiivsem või mõni meede/piirang osutuda ebaefektiivseks, ei muuda kasutusele võetud meetmeid ja piiranguid iseenesest õigusvastasteks. Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid piiranguid/meetmeid, mis ei saa olemasolevate teadmiste järgi mitte mingil juhul efektiivsed olla ega seatud eesmärke saavutada. Samuti on ilmne, et valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millised oleksid olnud arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus. Vastustaja on piirangute/meetmete kehtestamisel lähtunud Terviseameti ja Teadusnõukoja arvamustest ja soovitustest ning Terviseameti avaldatud epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud vastustajale aktuaalsemat ülemaailmset teaduslikku teavet Covid-viiruse kohta. Seega on piirangu kehtestamisel olemas ka teadlikult põhjendatud alus.
21.Kohtu hinnangul olid vastustaja kasutusele võetud piirangud asjakohased ja eesmärgipärased, sest võimaldasid viiruse levikut vähendada. Covidi näol on tegemist nakkushaigusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Järelikult on meetmed ja piirangud, mis on suunatud inimestevahelise lävimise piiramisele, asjakohased ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku tõkestamiseks. Öise
19(23)
3-21-2533
meelelahutuse piirang oli suunatud lähikontaktide vähendamisele. Seega ei saa piirangut pidada mingil juhul ebasobivaks. Seda, et piirang oli sobiv, on võimalik järeldada ka tagantjärgi, sest vastustajal õnnestus viiruse levikut teatud ulatuses kontrolli all ja ühiskonda avatuna hoida.
22.Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ööklubi klientide vanuse osas. Viirus levib teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka haiglaravil on erinevas vanuses inimesi13. Ka juhul, kui ööklubi klientuur on oma vanusest tulenevalt tugevama tervisega ja seetõttu suudavad viirusele suuremat vastupanu osutada, ei välista see igal juhul nende poolt viiruse edasikandmist oma lähedastele, sh riskigruppi kuuluvatele isikutele. Seejuures on Terviseameti koroonaviiruse andmestikust14 näha, et pärast öise meelelahutuse piirangu kehtivuse ajutist peatamist aastavahetuse ajaks tuvastati suurem nakatumine just ööklubiealiste inimeste hulgas. Seega vaatamata sellele, et noored ei kuulu riskigruppi, võivad nad suure tõenäosusega siiski nakatuda, mõningal juhul sattuda ka haiglasse või lausa intensiivravile või surra. Suuremat ohtu kujutavad nad viiruse levitajatena.
23.Isegi kui nakatumisi ööklubides oli vähem kui mujal, olid need siiski olemas ja iga asjakohane meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud ja vajalik.
24.Piirangud olid vajalik. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga testimise ebaefektiivsuse osas. Sama seisukohta on Terviseamet avaldanud ka teistes halduskohtus menetletud Covidasjades (nt asjas nr 3-21-3037). Terviseameti selgitas viidatud asjas 21.03.2022 esitatud seisukohas15, et negatiivne test ei tähenda, et isik on igal juhul nakkusohutu. SARS-CoV-2 RNA määramine hingamisteede materjalist PCR meetodil on Covid-19 diagnoosi kinnitamiseks kõige tundlikum diagnostiline meetod, millega on võimalik tuvastada viiruse olemasolu juba haiguse väga varajases faasis. Positiivne PCR testi tulemus viitab viiruse olemasolule proovi andmise ajal. Negatiivne PCR testi tulemus viitab sellele, et isik ei olnud proovi andmise ajal nakatunud. Antigeeni kiirtestid ei ole tundlikkuselt ja täpsuselt võrreldavad PCR meetodil tehtavate testidega. Mõned antigeeni testid võivad näidata positiivset tulemust alles mitu päeva hiljem kui PCR test. Antigeeni kiirtestid võimaldavad tuvastada viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge – tavaliselt 4-5 päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik aga juba enne sümptomite teket ja veel 10 või enam päeva pärast sümptomite tekkimist. Seega ei ole võimalik väita, et negatiivse antigeeni testi andnud isik ei saa mingil juhul olla teistele nakkusohtlik. Antigeeni kiirtesti positiivne tulemus näitab üldjuhul, et inimene on viirusega nakatunud. Negatiivse antigeeni kiirtesti tulemuse põhjal aga ei saa väita, et isik viirusega nakatunud ei ole. Samas tuleb tähele panna, et negatiivne testi tulemus ei taga, et isik on nakkusohutu ka pärast testi tegemist. Omikron tüvi levib 2-5 korda kiiremini kui varasemalt ringelnud viiruse delta tüvi ja omikron tüvega nakatumise korral on sümptomite ilmnemine kiirem. Seega võivad negatiivse testi andnud isikud nakatuda ja haigestuda vahetult pärast testi tegemist ja olla 48-72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud. Teadusnõukoda on samuti leidnud, et tõendite taastamine varasemal kujul, kus antigeeni testi tõend kehtis 48 tundi ja PCR-testi tõend 72 tundi, ei ole omikron tüve leviku tingimustes mõistlik. Lisaks võivad testid mõningatel juhtudel anda valetulemusi ja näidata isikut nakkusohutuna, kuigi tegelikult on isik juba nakkusohtlik16. Seega ei saa testitegemise võimalust pidada sama efektiivseks meetmeks viiruse leviku tõkestamisel.
Vt vastustaja 10.11.2021 esitatud lisa; vt kt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruseandmestik.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.
Vt vastustaja 22.12.2022 esitatud lisa 2.
20(23)
3-21-2533
25.Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et 12-18-aastastel lubati negatiivse testi alusel korraldatud tegevustes osaleda. Ühelt poolt ei olnud alaealistel võimalik osaleda korraldatud tegevustes, mis toimusid pärast kl 23. Teiselt poolt tehti alaealistele testimise osas erand praktilistel ja asjakohastel põhjustel. Korralduse nr 373 seletuskirjas on korraldusse nr 305 p-i 151 lisamist selgitatud sellega, et alla 18-aastastel on olnud võimalik end vaktsineerida lühema perioodi jooksul ning neile ei kehtinud varem mingeid piiranguid kontrollitud tegevustes osalemiseks. Seega oleks kontrollitud tegevustes osalemise piiramine vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõendamisega liiga järsk meede. Lisaks tuleb arvestada, et vaktsineerimiskuuri läbimiseks on vajalik kahe doosi manustamine, mille vaheline aeg on Pfizeri vaktsiini puhul 6 nädalat. Seega kui isik saab piirangute kehtivuse ajal 12-aastaseks, ei saa ta kiiremini kui 6 nädala jooksul end täielikult vaktsineerida ja seeläbi on temast mittetulenevalt piiratud tema ligipääs kontrollitud tegevustele. Täiskasvanutel on olnud võimalik vaktsineerida end piiranguteta alates 2021. a kevad-suvest, seega on neil olnud piisavalt aega, et piirangute kohaldumist enda suhtes vältida.
26.Korralduse nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimestevaheliste ebaoluliste kontaktide vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi. Samas oli korraldusega nr 362 isikute, kes ei olnud vaktsineeritud ega läbipõdenud, liikumisvabaduse piiramine põhjendatud vajadusega vältida haiglaravikoormuse kasvu, sest mittevaktsineeritud ja mitteläbipõdenud olid tõenäolisemad haigla- ja intensiivravi vajajad.
27.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et asjatute juhukontaktide vähendamise kaudu viiruse levikut tõkestada. Seda enam tegevustes, mis võivad olla viiruse leviku seisukohalt ohtlikumad kui teised.
28.Kohus ei pea kehtestatud piiranguid ebaproportsionaalseks. Nagu kohus eespool välja tõi, on inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus (arstiabi kättesaadavus) oluliselt kaalukamad õigused ja huvid kui kaebaja soov teenida tulu tema valitud majandustegevuse raames. Piirangud oli kehtestatud mh ka kaebaja huvides. Samuti oli kaebajal võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma. Tema tegevus taastus kohe pärast piirangu kehtivuse lõppemist. Kaebaja teenis kohe pärast piirangu lõppemist märkimisväärselt tulu. Seega oli piirang tema suhtes ajutine ega omanud majandustegevust väljasuretavat mõju. Inimeste elule ja tervisele võinuks nakatumine tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.2022. aastavahetusel, kui vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati. Ekslik on kaebaja arusaam, et tema majanduslik edukus ei ole vastustaja korralduse õiguspärasuse mõõdupuuks. Kohus leiab vastupidi, et kaebaja majanduslik edu näitab, et piirang ei olnud kaebaja õiguste suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades õiguste ja huvide kaalukusega, mida kaitsta sooviti.
29.Kohus nõustub kaebajaga selles, et viirus levib kellaajast sõltumata nii päevasel kui öisel ajal, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb inimeste riskikäitumine, mis suurendab viiruse leviku ohtu. Ööklubilises tegevuses on 21(23)
3-21-2533
lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt kinos, teatris, kontserdil), kus hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja hoitakse oma tuttavate või perekonna seltskonda ning kantakse maske. Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu tantsimine, mis suurendab väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise kaugust. Öine meelelahutus on seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi, mis ei soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud muudest nõuetest kinnipidamist ja nõrgendavad organismi vastupanuvõimet viirusele. Jookide joomine ja tantsimine ei soosi ka maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks ongi otsida lähedust ja juhukontakte võõraste inimestega erinevalt päevasel ajal peetavatest pidudest, mida reeglina peetakse tuttavate inimeste seltsis. Öise meelelahutuse eesmärgiks ei ole hoida kinni hajutatuse nõudest. Seega ei saa kuidagi nõustuda väitega, et öise meelelahutuse piiramine ei soodusta mingil tingimusel vastustaja seatud eesmärkide täitmist ega võimalda viiruse levikut tõkestada.
30.Öine tegevuspiirang seati valdkonnaüleselt. Seega ei olnud lubatud alates kl 23.00 ka muude korraldatud tegevuste elluviimine siseruumides, mida varem sel kellaajal osutati. Nii ei olnud võimalik hoida avatuna ka restorane, baare, teatreid, kinosid, kontserte, spordiklubisid jms. Järelikult ei ole kaebajat kuidagi erinevalt ega ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik oma tegevusaega varasema kellaaja peale muuta ja seeläbi majandustegevusega piiratud ulatuses tegeleda ning tulu teenida.
31.Kuigi öise meelelahutuse piirang peatati 2021.-2022. aastavahetuse ajaks, ei tähenda see, et piirang ei olnud enam vajalik. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud peatamist aastavahetuse tähistamise traditsiooniga, mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole piirangute kinnipidamist võimalik tõhusalt kontrollida. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud, et uus omikrontüvi on agressiivse levikuga, millel on üle 30 mutatsiooni. ECDC ja WHO eksperdid hindasid, et tegemist võib olla viiruse tüvega, millel on suurenenud ülekandumisvõime ja võime koroonaviiruse spetsiifilisest immuunsusest hoolimata nakatumist põhjustada. Omikrontüve leviku riski prognoositi väga kõrgeks ja arvati, et vaktsiinide efektiivsus on selle tüve suhtes väiksem. Järsk tõus nakatumistes suurendaks märgatavalt ka raskelt haigestumiste hulka ja sellega kaasnevat koormust haiglavõrgule. Neil põhjustel ei pidanud vastustaja võimalikuks piiranguid 2022. a alguses leevendada, vaid jätkata seni kehtinud meetmetega.
32.Vastustajal oli eesmärk seada vaidlusalused piirangud ajutiselt, kuid kuna puudus võimalus ette näha, kui kaua aega viiruse leviku ohjeldamiseks ja tervishoiuolukorra stabiliseerimiseks kulub, siis ei näinud vastustaja ette piirangute lõppkuupäeva. Järelikult kehtestati vaidlusalused piirangud kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Korralduse nr 305 p 19 nägi ette piirangute hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja vastustaja on seda ka teinud17. Selline vajaduse ülehindamine ei tähenda tingimata seda, et iga üksiku piirangu peab uuesti kehtestama või iga üksiku piirangu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust uuesti hindama ning põhjendama. Piirangute vajaduse ülehindamine (eriti arvestades, millise tihedusega seda tehti) võib tähendada ka seda, et vastustaja analüüsib uut tekkinud olukorda, viiruse levikut, nakatumiste ja surmajuhtumite arvu, vaktsineerituse taset, haiglavõrgu koormust ning otsustab, kas see toob kaasa vajaduse kehtivaid piiranguid leevendada või karmistada, et soovitud eesmärke saavutada (vastustaja kasutatud riskitasemed18). Kui epideemiline olukord ei olnud piirangu kehtestamise aja seisuga võrreldes muutunud või oli muutunud veel kehvemaks, siis puudus sisuline põhjus põhjendada piirangute jätkuvalt kehtima jätmise vajadust. Selline vajadus oli ilmselge. Nagu olukord näitas, muutus jaanuaris 2022 viiruse leviku olukord järsult halvemaks ja piirangute kehtetuks
tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022, kui haigestumine hakkas vähenema19. Terviseamet oli 10.12.2021 samuti arvamusel20, et kehtestatud piiranguid, sh öise meelelahutuse piirangut, ei ole omikrontüve laia leviku tõttu põhjust leevendada.
33.Kohus nõustub vastustajaga, et piirang oli ajutine. Neli ja pool kuud kehtinud piirangut ei saa pidada ajutisuse nõuet rikkuvaks või alaliseks ning seda nii tagasivaates kui ka piirangu kehtimise ajal. Kuigi kaebajal puudus piirangu kehtimise ajal teadmine, kui kaua piirang täpsemalt kehtib, ei saanud tal tekkida arvamust, et piirang jääbki alaliselt kehtima. Vastustaja käitumine alates Covid-viiruse levima hakkamisest 2020. a algusest näitab, et viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud on olnud alati ajutised ja olukord on leevenenud kevad-suve hooajaks. Kohus ei leia ka, et piirang oleks kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja selgitas oma seisukohtades, millised olid 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline olukord, nakatumiste arv, hospitaliseeritute arv, vaktsineerituse tase, millest lähtudes piirangute kehtestamise ja kehtima jätmise üle otsustati. Kohtu hinnangul õigustavad need piirangute kehtestamist ja kehtima jätmist. Viiruse leviku väga lühiajaline ja ajutine leevenemine 2021. a detsembri lõpus ja 2022. a jaanuari alguses ei andnud põhjust piiranguid leevendada või kehtetuks tunnistada, sest oleks toonud kaasa hoopis vastupidised tagajärjed. Püsivamate tagajärgede saavutamiseks pidi epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja näitama viiruse leviku vähenemist pikema aja jooksul.
34.Mitme piirangu ja meetme samaaegne kehtimine ei muutnud kaebaja õiguste riivet ebaproportsionaalseks. Piirangud võimaldasid erineval moel viiruse levikut tõrjuda, samas ühiskonda võimalikult suures ulatuses avatuna hoida. Piirangute kehtimisele vaatamata ei olnud kaebaja majandustegevus takistatud ja tal oli võimalik selle käigus tulu teenida.
35.Kohus ei leia, et kaebaja suhtes kehtinud piirang oli ebaproportsionaalne selle tõttu, et talle ei makstud selle eest hüvitist. Piirangu kehtestamise ajaks oli Covid-viiruse levik muutunud juba sedavõrd laiahaardeliseks ja inimeste haigestumine sedavõrd suureks, et piirangute kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati laiaulatuslikult ja erinevatele isikute gruppidele, seejuures ei makstud kellelegi piirangute talumise eest mingit hüvitist. Tegemist oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga, seetõttu oli kõigil ühiskonna liikmetel ka talumiskohustus seatud piirangute suhtes, et viiruse levik oleks võimalik kontrolli alla saada ja ühiskond uuesti normaalselt toimima hakata. Hüvitist ei makstud ka teistele ettevõtjatele, samuti mitte isikutele, kelle liikumisvabadust enim piirati (mittevaktsineeritud, karantiinikohustusega lähikontaktsed).
36.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja korralduse nr 305 p-ga 82 ja korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 seatud piirangud ei olnud õigusvastased. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
37.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vt vastustaja 22.12.2022 esitatud lisa 1; kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Krista Fischeri tabelid“. Vastustaja 10.12.2021 esitatud lisa 2.
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.