Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-21-2533 osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7‒9 sätestatud nõuded; ning täiendati korraldust nr 305 p-ga 151, mille kohaselt lisaks p-s 14 sätestatud alustele võib 12‒18-aastane isik tegevuses osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi antigeen-RTD või RT-PCR testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja või üldapteegi tegevusloa omaja (SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi puhul). SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne ja SARS-CoV-2 RT-PCR test kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.

2(9)

3-21-2533 Õiguskaitse mittekohaldamine võib kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole mõistlik. Kaebajate tegevuse täielik sulgemine või märkimisväärne piiramine (arvestades tegutsemist vaid öötundidel) tähendab kaebajate majandustegevuse lõppu või pankrotti, samuti kõigi töötajate koondamist. Nakkusohutust ja nakkusohutute inimeste vaba liikumist on võimalik realiseerida läbi seni pika aja jooksul vastustaja poolt tunnustatud meetodite (testimine, arstitõendid, COVID-passid). Vastustaja ei põhjenda ega tõenda, kuidas saab nakkusohutute inimeste põhiõiguste piiramine ja kaebajate ettevõtlusvabaduse piiramine olla objektiivselt põhjuslikus seoses haiglavõrgu võimekusega. Terved inimesed ei saa haiglavõrku ega avalikke teenuseid koormata. Vastustaja ei esitanud andmeid, et meelelahutusasutustes öistel tundidel oleksid inimesed rohkem ohus. Testimise negatiivne tulemus tähendab, et viiruseosakesi pole „piisavalt“ ja tegemist on nakkusohutu ehk viirusevaba inimesega. Vastustaja seisukoht, et nakkusohutust ei olegi võimalik tõendada, on absurdne. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 6 annab vastustaja korraldusele kui üksikaktile oluliselt laiema kohaldamisala, kui Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 3 1 ette näeb. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS § 104 lg 2 p 8) kohaselt on VVS konstitutsiooniline seadus. Kuna NETS § 28 lg 6 laiendab oluliselt valitsuse õigust anda korraldusi, sh lubades anda korraldusi olulise ühiskondliku mõjuga piirangute kehtestamiseks, on tegemist olemuslikult PS § 104 lg 2 p 8 kohaldamisalasse kuuluva vastustaja tegevust reguleeriva seadusega. Sadade tuhandete Eesti inimeste põhiõiguste piiramine kuulub riigi põhikorra seisukohast olulisimate riigielu küsimuste hulka. Kuivõrd parlamendis laiendati 13.05.2020 meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega selgelt VVS § 30 lg-s 31 sätestatud korralduse andmise õigust, pidi poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ent hääletas 47. Seega on seadusemuudatus vastu võetud põhiseadusevastaselt. PS-i eiramine annab kohtule eraldi õiguse kohaldada esialgset õiguskaitset, sest piirangud on kehtestatud põhiseadusevastaselt.

Vabariigi Valitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajate eesmärgiks on esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebusega saavutada olukord, kus meelelahutusasutused võivad hilisõhtul ja öösel lahti olla, sinna saaksid isikud nii negatiivse koroonatesti, vaktsiinipassi kui ka läbipõdemistõendi alusel ning need isikud ei peaks meelelahutusasutuses kandma maski ega olema hajutatult. Kehtestatud piirangud on proportsionaalsed ja põhjendatud, volitusnorm põhiseaduspärane ning taotluse rahuldamine kahjustaks oluliselt Eesti elanike õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi, sh seaks täiendava ebamõistliku ja põhjendamatu koormuse haiglavõrgule. Alati, kui nakatumiste ja haiglaravi vajavate patsientide hulk on langenud, on asutud kohe leevendama ka piiranguid. Vastustaja on piiranguid pidevalt muutnud ja ajakohastanud ning teeb seda ka edaspidi. Piirang, mille järgi ei või kell 23.00‒06.00 kliendid meelelahutusasutuses viibida, ei keela kaebajate tegevust täielikult, kuid selle mõju saab pidada oluliseks, kuna kaebajad on just öisele ajale keskenduvad meelelahutusasutused. Teised vaidlusalused piirangud mõjutavad kaebajaid oluliselt vähem. Hajutatus ja maskinõue on elementaarsed nakkushaiguste ennetusmeetmed ning vaktsineeritud ja koroonaviiruse läbipõdenud inimeste arv, kes saavad meelelahutusasutusi külastada, kasvab pidevalt. Kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike, sest koroonaviiruse tõkestamise eesmärgil öise meelelahutuse piirangu kehtestamine on avaliku huvi ja Eesti inimeste õiguste ning vabaduste kaitsmiseks hädavajalik ja kaebaja suhtes proportsionaalne meede. 3(9)

3-21-2533 Koroonaviirus on uudne eriti ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See levib kiiresti ja ulatuslikult isegi olukorras, kus selle leviku tõkestamiseks on piirangud ning selle kulg on raske või isegi eluohtlik. Eriti probleemne on koroonaviiruse väga kerge nakkuvus mh aerosoolleviku kaudu, st et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. Vastustaja kehtestas vaidlustatud meetmed korraldusega nr 373 ajal, mil koroonaviiruse leviku risk oli väga kõrge ja haiglaravi koormuse olukord kriitiline. Eestis on suures osas katkenud plaaniline statsionaarne haiglaravi ja abita jääb väga palju inimesi. Lisaks ei suudeta vastu võtta enam ka kõiki koroonahaigeid, kes seda vajaks, mistõttu tõuseb viirusesse suremus. Vastustajal oli kohustus viiruse leviku takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse vähendamiseks karmistada oluliselt koroonaviiruse vastu võitlemise meetmeid ja piiranguid. Seda soovitas vastustajale ka Terviseamet. PS § 14 nõuab riigi aktiivset tegutsemist isikute põhiõiguste kaitseks. Riik ei saa vaadata erinevaid põhiõigusi isoleeritult ja keskenduda vaid ühe põhiõiguse kaitsele. Lisaks ettevõtlusvabadusele (PS § 31) ja tervise kaitse õigusele (PS § 28 lg 1) peab riik arvestama ka haridust omandavate lastega ja nende tulevikuga, aordilaiendi operatsiooni vajava pereema ootustega, depressioonis isoleeritult elava vanaisaga, elutähtsate teenuste osutamise võimekusega. Ekslik on seisukoht, et piirangud koolis, toidupoes ja ööklubis peaksid olema ühesugused. On selge, et näitusesaalid on oluliselt nakkusohutumad kui paigad, kuhu sageli koguneb palju juhukontakte ja kus tegevuse olemuse juurde kuuluvad tants, lähikontakt ja enamasti ka riskikäitumist soodustav alkohol. Riigi toimivuse seisukohast on apteegid, toidupoed ja elutähtsate teenuste toimivus olulisem, kui öine meelelahutus. Varasem olukord, kus inimkontakte üksnes piirati osaliselt ja erinevates tegevustes, sh meelelahutusões, sai osaleda kas koroonapassi või negatiivse testitulemuse alusel, ei olnud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piisav – viiruse levik nendes oludes aina kasvas ja haiglavõrk oli kokku kukkumas. Kaebaja seisukoht, et kui inimene on koroonapassiga või andnud enne ööklubikülastust negatiivse koroonatesti, siis on ta nakkusohutu, on ebaõige. Vastustaja selgitas korralduse nr 373 seletuskirjas, et ka vaktsineeritud inimestel on teatud risk haigestuda ja nakkust edasi kanda. Testimine võimaldab määrata ainult viiruse geneetilise materjali olemasolu, mitte selle nakatumisvõimet. Negatiivne testitulemus tähendab, et proovi andmise hetkel ei olnud organismis piisavalt viirusosakesi, kuid inimene võib olla juba nakatunud ning muutuda nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Samuti on pärast proovi andmist võimalik kokku puutuda viirusekandjaga ja nakatuda. Negatiivsest testist saadav kindlustunne on petlik. Öise meelelahutuse piiramine vähendab inimkontakte ja takistab viiruse levikut. Piirangud aitavad vähendada koroonaviiruse levikut ja leevendada koormust haiglasüsteemile. Haiglavõrgu koormuse stabiliseerumisel ja langemisel arutab vastustaja piirangute leevendamist. Kaebus on perspektiivitu, sest piirangud on põhjendatud ja proportsionaalsed. Volitusnormid on põhiseaduspärased, sh piisavalt määratletud. Seadusandja on NETS § 28 lg-s 6 võimaldanud kehtestada piirangud üldkorraldusega. Üksikakti vorm annab isikutele oluliselt paremad võimalused oma õiguste kaitseks – seda on võimalik kohtus vaidlustada. Kaebaja nõue, et uudse nakkushaiguse vastu meetmete kehtestamise volitusnorm oleks sama määratletud ja täpne kui maksude kehtestamise volitusnormid ning jätma vastustaja rolliks vaid piirangute selgitamise, nõuaks seadusandjale selgeltnägija võimeid, kes kehtestab juba volitusnormis täpsed meetmed ja piirangud. Teadmised uue nakkushaiguse kohta muutvad pidevalt (nt levikuviisid). Piirangute kehtestamine delegeeriti kiire reageerimise võimaldamiseks, arvestades viiruse iseloomu ja leviku taset. Uudse nakkushaiguse piirangute kehtestamise volitusnorm on tegelikkuses määratletud, sest sisaldab isegi meetmeid, mida valitsus võib rakendada, samuti nende kehtestamise eesmärgi ja piirid. 4(9)

3-21-2533 Vastustaja kehtestas vaidlustatud meetmed alles siis, kui teised meetmed, st tegevuses osalemise lubamine vaktsiinipassi ja negatiivse koroonaviiruse testi tulemuse alusel ei toonud kaasa viiruse leviku peatumist. Seega on inimkontaktide piiramine mitteesmavajalikes tegevustes vältimatult vajalik.

3-21-2533 tõrjumisele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus nr 3-21-2030, p 13; 08.11.2021 määrus nr 3-21-2163, p 9). Kui kaebajatel on tekkinud vastustaja väidetavalt õigusvastasest tegevusest varaline kahju, saavad kaebajad esitada konkreetsetele majandusnäitajate analüüsidele tugineva kahju hüvitamise nõude, sh arvestades riigi poolt ettevõtluse piirangute leevendamiseks kehtestatud võimalikke toetusmeetmeid ja nende kasutamise võimalusi. Praegusel juhul prevaleerib avalik huvi elanikkonna tervise ja elu kaitsele kaebajate ettevõtlusvabaduse ees. Kaebajate viide meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 165SE, mis võeti vastu 13.05.2020, ei ole asjakohane, sest alates 01.06.2021 kehtib NETS § 28 lg 6 sõnastuses, mis kehtestati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (eelnõu 347SE ). Viimane võeti 12.05.2021 vastu 56 poolthäälega. Seega ei ole viide volitusnormi selgele põhiseadusevastasusele põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Vabariigi Valitsus palub 10.12.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

6(9)

3-21-2533 Vastustaja jääb 10.11.2021 ja 06.12.2021 esitatud seisukoha juurde. Öise meelelahutuse piirangu ja teiste kaebajate vaidlustatud piirangute esialgse õiguskaitse korras peatamine rikuks ülemääraselt kaalukat avalikku huvi, mille kaitsmiseks on piirangud kehtestatud. Korralduse nr 373 kehtestamise ajal oktoobri lõpus oli koroonaviiruse leviku risk väga kõrge ning haiglavõrgu koormus äärmiselt kriitiline. Arvestades, et öine meelelahutus ei ole inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vältimatu ning selle tegevuse äärmiselt kõrget nakkusohtlikkust, kehtestas vastustaja öisele meelelahutusele viiruse leviku tõkestamiseks, haiglavõrgu olukorra parandamiseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks ranged piirangud: vahemikus 23.00‒ 06.00 keelati teenuse osutamine inimkontaktide vähendamiseks, sest see on kõige efektiivsem viiruse tõrjemeede. Kahjuks ei näita negatiivne testitulemus ega vaktsineeritus inimese täielikku nakkusohutust, mistõttu ei ole need sama efektiivsed meetmed kui tegevuse keelamise meede. Korraldusega nr 373 kehtestatud meetmed, sh öise meelelahutuse piirang, on olnud tulemuslikud, sest nakatumine on Eestis võrreldes oktoobri lõpuga vähenenud ja haiglaravi koormus langenud, kuid olukord on stabiliseerunud üsna kõrgel tasemel ja viimaste päevade trend näitab haiglavõrgu koormuse kasvamist. Täiendav oluline murekoht on see, et novembri lõpus on avastatud koroonaviiruse uus omikron tüvi, mille osas on teada, et ta levib varasematest tüvedest oluliselt kiiremini, kuid tema teiste omaduste osas on veel teaduslik ja meditsiiniline selgusetus (muu hulgas osas, kuidas vaktsiinid või läbipõdemine tagavad kaitse tüve osas ning kuivõrd tõsist haigust see põhjustab). Omikron tüvega seotud teadmatuse tõttu soovitab ka Euroopa Komisjoni juures olev Terviseohutuse Komitee jätkata riikidel ettevaatusprintsiibi rakendamist ning mittefarmatseutiliste piirangute kohaldamist, sealhulgas erinevate pidude vältimist. Vastustaja pidas asjakohaseks teadlaste, arstide ja ekspertide soovitusi kuulata ning otsustas seetõttu 09.12.2021, et öise meelalahutuse piirangut ei saa veel leevendada. Säärase otsuse tegemisel võttis vastustaja arvesse ka seda, et kuna kalendriaasta hakkab lõppema, on inimestel suurenenud pidutsemisvalmidus, mistõttu võiks öise meelelahutuse piirangu kaotamine kaasa tuua inimeste ohutunnetuse kadumise ja olukorra, kus jõuludeks oleks nakatumisnäitajad ja haiglavõrgu koormus taaskord sedavõrd kõrged, et peaks hakkama inimkontakte tänasega võrreldes veelgi ulatuslikumalt piirama ehk riiki rohkem sulgema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2533 Vaidlusalune korraldus on olemuselt prognoosotsus (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-171545, p 26) ning pidevalt täienevatel teadusandmetel põhinevate prognooside muutumine või täpsustumine ei muuda varem tehtud prognoosotsust iseenesest õigusvastaseks (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 27; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). Hinnata tuleb seda, kas vastustaja prognoos oli otsuse tegemise aja seisuga põhjendatud ja sellest lähtudes valitud meetmed proportsionaalsed. Kohustamiskaebuse esitamise võimaluste kohta on ringkonnakohus andnud põhjalikud selgitused 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 9‒11 ning jääb jätkuvalt nende juurde.

3-21-2533 võrreldes küllaltki leebed piirangud märksa rangematega (nt asutuste ja ettevõtete sulgemine, üleüldised liikumispiirangud, piiride sulgemine ja reisipiirangud, kohustuslik vaktsineerimine). Vajaliku haiglaravita jäävate inimeste tervisepõhiõiguse riive oleks kaugelt tõsisem, võrreldes kaebajate ettevõtlusvabaduse riivega. Meelelahutusasutustes on paratamatult inimestevaheliste (lähi)kontaktide arv suurem ning pikalt siseruumis viibides ja alkoholi tarbides võib väheneda ohutusmeetmete rakendamine. Kaebajate väited koroonapassiga või enne meelelahutusasutuse külastust negatiivse testi andnud klientide nakkusohutusest on vaieldavad. Vastustaja on korralduse nr 373 seletuskirjas selgitanud, et ka vaktsineeritud ja läbipõdenud inimestel on teatav risk haigestuda ja nakkust edasi kanda mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Kontaktide vähendamine – millist eesmärki öisel ajal meelelahutusasutuses viibimise keeld kindlasti teenib – on kõige kindlam meede piirata viiruse levikut. Arvestades ka, et öine meelelahutus ei kuulu inimeste esmavajaduste hulka, pole praeguses pandeemiaolukorras (lisaks uus omikron tüvi ja teadlaste prognoosid, et eesootavate pühade ja koolivaheaja järgselt on Eestis nakatumus taas väga kõrge) põhjust pidada vaidlustatud meedet ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, ei saa vastustaja jääda ootama äärmiselt kaalukate huvide kahjustamist, vaid tal tuleb tegutseda proaktiivselt ja rakendada ennetavaid meetmeid. Halduskohus peab samuti arvestama esialgse õiguskaitse määruses ettenähtavaid tagajärgi ja kui kaalukausil on ühelt poolt äriühingu ettevõtlusvabaduse piirangud ning teiselt poolt muude ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine, peab kohus veenduma, et kaebajate õiguste esialgseks kaitseks kohaldatud abinõud ei kahjustaks ülemääraselt avalikke huve. Seega on ettevaatuspõhimõttele tuginemine esialgse õiguskaitse menetluses huvide kaalumise käigus kohane. Eelneva tõttu on halduskohus õigesti leidnud, et praegusel juhul prevaleerib avalik huvi elanikkonna tervise ja elu kaitsele kaebajate ettevõtlusvabaduse ees.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.