Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja Maret Altnurme
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1228 X kaebus Eesti Kultuurkapitali otsuste tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Eesti Kultuurkapital, esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.02.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja 21.12.2022 vastuväited kohtu tegevusele ja 03.01.2023 taotlus rahuldamata. Jätta vastustaja 30.12.2022 taotlus rahuldamata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1228 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda, välja arvatud kaebajale antud menetlusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-1228 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Eesti Kultuurkapitalile 22.02.2021 taotluse eraldada loominguline stipendium maalimistegevuseks. Eesti Kultuurkapital eraldas 11.03.2021 otsusega X-le loomingulise stipendiumi 180 eurot, võttes aluseks Jõgevamaa ekspertgrupi 11.03.2021 koosoleku protokolli nr 5/2021-04M ja selle lisa 1. Eesti Kultuurkapital teavitas 18.03.2021 e-kirjaga X stipendiumi eraldamisest, kuid märkis, et lepingu sõlmimist ja stipendiumi väljamaksmist takistab asjaolu, et taotlusele ei ole lisatud X, vaid teise isiku pangakonto number. X-l paluti lepingu vormistamiseks esitada enda pangakonto number. X jäi vastustes taotluse juurde kanda stipendium tema õe pangakontole. Stipendium on seni välja maksmata.
2.X esitas 22.02.2021 taotluse eraldada loometöötoetus ilukirjandusliku teksti kirjutamiseks. Eesti Kultuurkapital jättis 11.03.2021 otsusega loometöötoetuse andmata. Jõgevamaa ekspertgrupi 11.03.2021 koosoleku protokolli nr 5/2021-04M lisas 1 on märgitud, et X taotlus ei leidnud konkurentsi olukorras ekspertidelt piisavat toetust (ekspertide hääled jagunesid 1 poolt ja 4 vastu). X teavitati keelduvast otsusest 14.06.2021.
3.X esitas 19.05.2021 taotluse eraldada loominguline stipendium maalinäituse ettevalmistamiseks, paludes kanda toetus oma õe pangakontole. Eesti Kultuurkapital palus 08.08.2021 e-kirjas lisada taotlusele X pangakonto number, viidates Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitatud raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1. X saatis vastuseks taotluse, millele oli lisatud tema õe pangakonto number. Eesti Kultuurkapital jättis 17.06.2021 otsusega taotluse rahuldamata, märkides, et taotlust ei menetleta isikliku pangakonto andmete esitamata jätmise tõttu. Otsuse aluseks oli Jõgevamaa ekspertgrupi 11.06.2021 koosoleku protokoll nr 12/202104M ja selle lisa 1.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded on järgmised: tühistada Eesti Kultuurkapitali 11.03.2021 otsus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus loometöötoetuse saamiseks; kohustada vastustajat maksma 11.03.2021 otsuse alusel välja loominguline stipendium 180 eurot; tühistada Eesti Kultuurkapitali 17.06.2021 otsus ja kohustada vastustajat kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti läbi vaatama; mõista kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot vastustaja õigusvastaste otsuste ja toimingutega põhjustatud tervisekahjustuse tekitamise eest. Kaebaja esitas vastustajale korduvalt pangakonto numbri, kuid vastustaja keeldus 11.03.2021 otsusega määratud loomingulist stipendiumi välja maksmast, sest pangakonto omanik on kaebaja õde. Kaebaja on selgitanud, miks ta soovib stipendiumi maksmist oma õe pangakontole: kaebajal on sügav füüsiline puue ja õde on sisuliselt (kuigi mitte juriidiliselt) kaebaja hooldaja. Stipendiumi kandmine õe pangakontole on kaebaja tahe ja vastustajal ei ole õigust sellesse sekkuda. Vastustaja tõlgendab vääralt Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-i 5.5.1, sest selles ei reguleerita, kelle pangakontole võib stipendiumi kanda. Eesti Kultuurkapitali iseteeninduses saab taotleja määrata, millisele pangakontole ta soovib stipendiumi saada. Riigi antava toetuse kandmine kolmanda isiku pangakontole on tavapärane praktika ja vastustaja võib hiljem kontrollida, kas summat kasutati sihtotstarbeliselt. Kaebajat diskrimineeritakse sotsiaalmajandusliku seisundi ja puude tõttu. Loometöötoetuse andmata jätmine põhjusel, et kaebaja soovis toetuse kandmist oma õe pangakontole, on õigusvastane. Kaebaja taotlus oli nõuetekohane. Kaebajat ei teavitatud 2(12)
3-21-1228 nõuetekohaselt toetuse andmisest keeldumisest. Vastustaja 11.03.2021 otsuses puuduvad sisulised põhjendused. Õigusvastane on ka vastustaja 17.06.2021 otsus jätta loominguline stipendium määramata. Taotlus vastas raha jagamise reeglitele. Kui taotlus ei olnud nõuetekohane, oleks pidanud andma tähtaja selle puuduste kõrvaldamiseks. Otsuses puuduvad sisulised põhjendused. Vastustaja õigusvastaste otsuste tõttu on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju. Vastustaja põhjustas kaebajale sügavaid hingelisi üleelamisi, ärevust ja unehäireid, mille tõttu halvenes kaebaja igapäevane toimetulek. Vastustaja sekkus intensiivselt ja meelevaldselt kaebaja eraellu, kirjutades kaebajale ette, kuidas ta peab oma elu elama. Kaebaja arvestas stipendiumiga oma kunstialase tegevuse korraldamisel ning selle saamata jätmine tekitas ebastabiilsust ja hirmu tuleviku ees. Vastustaja tegevuse tõttu pidi kaebaja pöörduma psühhiaatri poole. Kaebaja soovib 500 eurot selle eest, et vastustaja ei ole seni välja maksnud loomingulist stipendumi 180 eurot, ja 500 eurot selle eest, et vastustaja ei rahuldanud 17.06.2021 otsusega kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust.
5.Eesti Kultuurkapital palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja otsuste vaidlustamisel saab tugineda üksnes menetluslikele rikkumistele. Otsustel ei ole selliseid puudusi, mis mõjutasid lõpptulemust. Vastustaja tegevuse eesmärk on jagada sihtotstarbelisi eraldusi, s.o riigi raha jagatakse seaduses sätestatud eesmärkidel ja konkreetsete tegevuste toetamiseks (Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) § 1 lg 1). Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.5.1 kohaselt maksab Kultuurkapital raha välja eralduse saajale kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kuna raha eraldamine toimub riigieelarve vahenditest, peab see olema läbipaistev ja eesmärgipärane. Raha eraldajal on õigus kehtestada tingimusi, tagamaks, et eraldatavat raha kasutatakse eesmärgipäraselt ja eraldatud vahendid antakse sellele isikule, kellele need on määratud tema taotluses toodud eesmärgil (KultKS § 2 lg 4). Kuna loomingulise stipendiumi ja loometöötoetuse eraldamisel puudub taotlejal aruandekohustus, tuleb vastustajal tagada kontrollikohustus avaliku raha jagamise üle muul moel. Seetõttu on raha jagamisele kehtestatud tingimus, et raha makstakse eralduse saajale. Vastustaja halduspraktika on selline juba 2015. ast alates. Neid põhimõtteid on kaebajale korduvalt selgitatud. Vastustaja on teinud ühel korral ekslikult makse kaebaja õe pangakontole. Eksitus on selgitatav sellega, et vastustajal tuleb lühikese aja jooksul ette valmistada ja teha tuhandeid makseid. Kaebajal ei ole õigust nõuda sellise eksimuse kordamist. Vastustaja on varem eraldanud kaebajale nii loometöötoetust kui ka neljal korral loomingulist stipendiumi, mis on makstud kaebaja pangakontole, v.a üks ekslik makse kaebaja õe pangakontole. Vastustaja infosüsteemis olev väli täiendava pangakonto lisamiseks on mõeldud selleks, et lisada saaks eralduse saaja täiendava konto, mitte kolmanda isiku konto numbri. Kõnealune nõue ei riku kaebaja õigusi ega mõjuta tema toimetulekut puude tõttu. Kaebajal on pangakonto ning vastustajale teadaolevalt (kaebaja saadetud e-kirjast tulenevalt) saab kaebaja õde seal teha kõiki vajalikke toiminguid. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema toimetulek puude tõttu väheneks, kui stipendium makstaks kaebaja enda kontole. Kaebusest ei ole aru saada, millisel põhjusel peaks raha jagamise üldkord võimaldama raha välja maksmist kolmandale isikule, mitte eralduse saajale. Läbipaistvuse ja seaduslikkuse põhimõttega ei oleks kooskõlas näiteks raha kandmine kolmanda isiku pangakontole, et toetuse saajal oleks võimalik vältida vastava summa arvelt kohustuste sundtäitmist, hoiduda kõrvale kohustustest või näidata teatud hüvede saamiseks oma sissetulekuid väiksemana. Stipendiumi väljamaksmiseks peavad vastustaja ja kaebaja sõlmima lepingu, mistõttu ei teki pelgalt stipendiumi määramise otsusest vastustajale kohustust toetus välja maksta. Vastustaja ei teavitanud kaebajat 11.03.2021 otsusega loometöötoetuse eraldamata jätmisest ettenähtud tähtaja jooksul, kuid kaebajal ei saanud sellest tekkida õigustatud ootust toetuse välja 3(12)
3-21-1228 maksmiseks. Ekspertide kaalutlusotsuse kohaselt ei leidnud kaebaja taotlus konkurentsis piisavalt toetust. Kuna kaebajal tekib õigus eralduse välja maksmisele alles pärast vastustajaga lepingu sõlmimist, ei saanud kaebajal tekkida enne konkreetse otsuse kättesaamist ning ammugi mitte enne lepingu allkirjastamist õiguspärast ootust loometöö toetuse välja maksmise või selle suuruse osas. Vastustajal on loometöötoetuse eraldamisel suur kaalutlusõigus ning vastustaja ei ole teinud kaalutlus- ja vormivigu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja esitas 19.05.2021 taotluses oma õe pangakonto andmed ja vastustaja andis kaebajale võimaluse täiendada taotlust enda pangakonto andmetega. Kaebaja esitas selle peale 08.06.2021 dokumendi, milles jäi seisukohale, et vastustaja peab maksma kaebaja loometööks taotletava stipendiumi tema õe pangakontole. Vastustaja võimaldas kaebajal taotluse puuduse kõrvaldada ja kuna kaebaja jäi endale kindlaks, ei olnud kaebaja 19.05.2021 taotlust võimalik rahuldada, sest see ei vastanud raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1. Isegi kui kaebaja 19.05.2021 taotluse menetlemisel tehti mingeid menetluslikke vigu, ei saanud need kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemist. Vastustaja kohtleb kaebajat vaidlusaluses küsimuses võrdselt kõigi teiste taotlejatega. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, sest vastustaja tegevus on olnud õiguspärane. Kaebaja väited temale tervisekahjustuste tekkimise kohta on paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust raha eraldamiseks. Kaebaja mitmed taotlused on jäänud ka varem rahuldamata. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi viisil, mis saaks olemuslikult kaasa tuua kaebuses kirjeldatud tervisekahju tekkimise. Seetõttu puudub vastustaja tegevuse ja väidetava kahju vahel põhjuslik seos. Kaebajal oli võimalik esitada isikliku pangakonto andmed ja sellega kahju tekkimist ära hoida. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaks mittevaralise kahju rahas hüvitamist.
6.Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2022 otsusega kaebaja taotlused ja vastuväited rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Loomingulise stipendiumi maksmine vastustaja 11.03.2021 otsuse alusel Vastustaja 11.03.2021 otsusega määratud loomingulist stipendiumit ei ole välja makstud, sest kaebaja ei esitanud enda, vaid teisele isikule kuuluva pangakonto numbri. Vastustaja tegevuse eesmärk on mh kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (KultKS § 1 lg 1). Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra p 3.1.1 kohaselt eraldatakse loomingulisi stipendiume füüsilistele isikutele loometööle pühendumise eesmärgil (11.03.2021 kehtinud redaktsioon, vastustaja 31.01.2022 vastuse lisa 1). Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.5.1 kohaselt maksab vastustaja raha välja eralduse saajale. Nimetatud normidest koostoimes tuleneb, et saadud toetust või stipendiumi tuleb kasutada vastavalt selle eesmärgile. Stipendium on ette nähtud üksnes taotleja enda loometöö rahaliseks toetamiseks. See eesmärk ei ole täidetud, kui stipendium makstakse mõne teise isiku kontole (nt antakse heategevuseks). Kolmandale isikule makstav stipendium ei toetaks konkreetselt kaebaja pühendumist loometööle. Kui stipendium on makstud kolmanda isiku pangakontole, on üksnes sellel isikul nõudeõigus panga vastu pangakontole laekunud raha väljamaksmiseks. Vastustajalt ei saa mõistlikult eeldada kontrollimist, kas kaebajal on mingil õiguslikul alusel nõudeõigus kolmanda isiku vastu. Kuigi kaebaja võib oma pangakontole laekunud stipendiumit hiljem kasutada igasugusteks kulutusteks, peab vastustajal olema võimalik veenduda, et stipendium laekub kaebaja vara hulka. Stipendium, mis ei laeku kaebaja vara hulka, ei saa toetada kaebaja loometööle pühendumise eesmärki. Stipendiumit ei ole alust kanda ka kaebajat hooldava pereliikme pangakontole, sest nii saaks see osaks pereliikme varast. Isegi eestkoste korral (mida 4(12)
3-21-1228 kaebajale kohtule teadaolevalt ei ole määratud) peaks eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna (perekonnaseaduse § 183 lg 3). Kaebajat ei ole diskrimineeritud tema puude tõttu. Kaebaja ei väida, et vastustaja kannab puudeta taotleja toetuse mõne muu isiku pangakontole. Puue võib tähendada, et inimese suhtes tuleb teha kohandusi, et tal oleks võimalik teiste inimestega samaväärselt ühiskonnaelus osaleda. Praktikas saab puudega inimese hooldajale või eestkostjale tagada juurdepääsu pangakontole volikirja, kohtumääruse või seaduse alusel. Kaebaja on kinnitanud, et tema õel on juurdepääs kaebaja pangakontodele. Kaebaja pangakontodelt nähtuvad majandustehingud (kaebuse lisad 4 ja 29). Seega puudub kaebaja puhul vajadus kohanduseks seoses loomingulise stipendiumi maksmisega. Kaebajat ei ole diskrimineeritud ka tema sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevalt. Sotsiaalmajanduslik seisund kirjeldab üksikisiku või perekonna suhtelist asetust ühiskonnas ja on määratletud selliste teguritega nagu haridustase, amet, sissetulek, majanduslik heaolu, maja või auto omamine, vanus, rahvus, elukoht, perekonnaseis jne. Asja materjalidest ei nähtu, et stipendiumi maksmine kolmanda isiku pangakontole sõltuks neist asjaoludest. Mõnikord võib isik olla huvitatud toetuse või stipendiumi saamisest mõne teise isiku kontole seetõttu, et tema enda kontod on nõuete tõttu arestitud ja kontole laekuva summa vastu pöörataks mõni sissenõue (vt ka kaebuse lisa 31). Sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevaks ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa aga lugeda olukorda, kus isikul ei võimaldata sissenõudja nõude vältimiseks oma sissetulekuid mujale suunata. Vastustaja võimalik varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda sellise halduspraktika jätkamist. Seetõttu ei ole oluline, kas ja mitu korda on varem toetust makstud kaebaja õe arveldusarvele või milliseid pangakontosid on taotlust esitades infosüsteemis võimalik sisestada. Loometöötoetuse eraldamata jätmine vastustaja 11.03.2021 otsusega Kaebaja loometöötoetuse taotlus vaadati sisuliselt läbi, kuid Jõgevamaa ekspertgrupi protokolli nr 5/2021-04M lisa 1 kohaselt jäeti see rahuldamata, sest taotlus ei leidnud konkurentsis piisavalt toetust (vt taotlus nr M04-101/0067, järjekoht 7). KultKS § 16 lg 6 sätestab, et Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali nõukogu otsuseid ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui on rikutud sama paragrahvi 3. ja 5. lõiget. KultKS § 16 lg 3 sätestab, et nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. KultKS § 16 lg 5 kohaselt nõukogu otsused protokollitakse ja tehakse Kultuurkapitali juhatajale teatavaks ühe nädala jooksul. KultKS § 161 lg 2 alusel kohaldatakse maakondliku ekspertgrupi töökorra kohta sama seaduse §-s 16 sihtkapitali nõukogude kohta sätestatut. Otsuste vaidlustamise kohta ei ole KultKS §-s 161 erisusi ette nähtud. KultKS § 1 lg 31 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades KultKS-i erisusi. KultKS § 16 lg 6 sisaldus juba seaduse algtekstis, mis võeti vastu 01.06.1994 ja jõustus 01.07.1994. Sel ajal puudus Eesti õiguskorras haldusmenetluse põhimõtteid kodifitseeriv õigusakt ja haldusmenetlust kujundas valdavalt kohtupraktika. KultKS § 1 lg 31 jõustus alles 01.08.2002. KultKS § 16 lg-test 3, 5 ja 6 koosmõjus tuleneb, et seadusandja on pidanud võimalikuks vastustaja otsuste vaidlustamist menetluslike või vormiliste rikkumiste tõttu. Vastustaja tegevus stipendiumite ja toetuste andmisel on suures osas diskretsiooniline. See tähendab, et vastustajal on piiratud vahendite jagamisel äärmiselt lai kaalutlusõigus otsustamaks, millist kunstnikku, esinejat või sportlast toetada. Sellised sisulised kaalumisotsused ei ole kohtumenetluses objektiivselt kontrollitavad (vt ka Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03 ja 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16; HKMS § 158 lg 3).
5(12)
3-21-1228 Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja praeguses asjas nõuda üksnes menetlus- ja vorminõuete järgimise kontrollimist. Osas, milles vastustajal on kaalutlusõigus, eelkõige nõuetele vastavate taotluste seast kandidaatide valimine, puudub kohtuliku kontrolli võimalus otsuse sisulise õigsuse üle täielikult. Eesti Kultuurkapitalil on väga lai kaalutlusõigus, kellele toetust anda. Kuna toetust antakse kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamiseks, ei ole sellised otsused objektiivselt kohtu poolt hinnatavad. Kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorum. Arvestades ka konkreetse hinnangulise otsuse õigusliku regulatsiooni hõredust, hindamist spetsiifiliste õigusväliste teadmiste, mitte õiguslike kriteeriumide alusel ning seda, et üksikisikul puudub subjektiivne õigus saada Eesti Kultuurkapitalilt toetust, vaid toetust antakse avaliku huvi edendamiseks, puudub kohtul praeguse asja olemusest tulenevalt võimalus kontrollida sisulist hindamist (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14). Kaebaja taotlust ei jäetud läbi vaatamata, vaid seda hinnati sisuliselt ja otsustati jätta rahuldamata. Küsimus sellest, kas toetus tulnuks eesti kultuuri säilitamiseks ja edasiarendamiseks anda ühele või teisele loomeinimesele, ei ole õiguslik, vaid otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei sekku. Eeltoodust tulenevalt pole tähtsust ka põhjendustel, miks kaebaja kandidatuur ei osutunud valituks. Vastustaja 11.03.2021 otsust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Otsusest teavitamisega viivitamine ei mõjuta selle õiguspärasust ega tingi kaebaja taotluse rahuldamist. Loomingulise stipendiumi eraldamata jätmine vastustaja 17.06.2021 otsusega Kaebaja esitas 19.05.2021 loomingulise stipendiumi taotluse maalikunsti valdkonnas. Taotluses märgitud pangakonto number kuulub kaebaja õele. Kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o oma pangakonto andmete esitamiseks, viidates Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1. Kaebaja saatis juba esitatud andmed uuesti. Jõgevamaa ekspertgrupi 11.06.2021 protokolli nr 12/2021-04M lisa 1 kohaselt jäeti kaebaja taotlus rahuldamata häältega üks poolt ja neli vastu, sest ekspertgrupp ei menetle taotlusi, millele taotleja ei ole lisanud oma pangakonto andmeid (taotlus nr M04-102/0112 järjekoha nr 11). Kaebajale pidi olema juba 19.05.2021 taotlust esitades teada, et toetuse saamiseks on vaja esitada tema enda pangakonto andmed. Kaebaja jäi 08.06.2021 vastuses taotluse juurde kanda toetus oma õe pangakontole. Sama puuduse kõrvaldamiseks ei pea andma tähtaega korduvalt. Haldusmenetlus isiku taotluse alusel toimub reeglina kahes etapis: kõigepealt hinnatakse taotluse nõuetele vastavust, sh kontrollitakse, kas esitatud on nõutavad andmed ja dokumendid, tasutud riigilõiv, taotlus allkirjastatud vms; kui taotlus on nõuetekohane, siis otsustatakse sisuliselt, kas taotlus rahuldada. Praegusel juhul leidis vastustaja, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, ei hinnatagi taotlust sisuliselt. Protokolli lisas 1 on toodud minimaalsed põhjendused, miks taotlust ei vaadatud sisuliselt läbi. Arvestades konkursi alusel antavate toetuste menetlemise eripära, võibki protokollis olla kajastatud üksnes põhiline kaalutlus, mida on võimalik hiljem kohtumenetluses avada. Eespool on selgitatud, et kaebajal oli kohustus esitada oma pangakonto andmed ning see nõue ei ole kaebajat diskrimineeriv. Puudub mõistlik kahtlus, et otsuse on teinud Jõgevamaa ekspertgrupp hääletamise teel. Ka on läbi viidud eelnev haldusmenetlus, s.o kaebajale anti võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Puudub vajadus taotluse menetlemise kohta täiendavalt isikuid üle kuulata. Kahjunõue Kuna vastustaja tegevus on õiguspärane, puudub kahjunõude rahuldamise esmane tingimus ehk vastustaja tegevuse õigusvastasus (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Kaebajal puudus õigustatud ootus, et tema loomingulist tegevust peetakse toetuse vääriliseks. Kaebajale pidi olema arusaadav, et toetuse saamiseks tuleb esitada oma pangakonto andmed, vastasel korral 6(12)
3-21-1228 võidakse jätta toetus andmata või välja maksmata. Seetõttu on alusetu kaebaja ootus, et loominguline stipendium on tulemas. Igasugust pettumust haldusorgani tegevuses ei pea rahaliselt hüvitama. Kaebajal oli võimalik taotluse puudus lihtsasti kõrvaldada. Kaebaja väidetud tagajärjed ei ole proportsioonis vastustaja tegevuse, kaebajalt nõutu ega keskmise isiku vaatest mõistlikult ettenähtavaga. Seega ka õigusvastase tegevuse möönmisel tuleks jätta rahaline hüvitis välja mõistmata (RVastS § 13 lg 1 p-d 1, 3 ja 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohtu otsus on lakooniline ja erapoolik. Kaebaja õigused jäid kaitsmata, sest kohtud ei andnud kaebajale riigi õigusabi. Vastustaja on varem maksnud stipendiumi kaebaja õe pangakontole ega ole seda tagasi nõudnud. Kohtu arutlus stipendiumi sihtotstarbelisest kasutamisest on arusaamatu. Kaebaja saab stipendiumi kasutada ka siis, kui see kantakse tema õe pangakontole. Sisuliselt on halduskohus süüdistanud kaebaja õde etteulatuvalt kaebaja raha varguses. Seaduse järgi on keelatud ainult teise pensionisamba summade kandmine teise isiku pangakontole, kuid nt sotsiaaltoetuste puhul on see tavapärane. Kaebaja andis vastustajale esitatud taotlustes volituse, et toetus kantakse kaebaja õe pangakontole. Kaebajal on õigus oma omandit vabalt käsutada ja kasutada. Vastustaja püüab kaebajale ette kirjutada, kuidas ta peab oma rahaasju korraldama, ning halduskohus läks kriitikavabalt sellega kaasa. Vastustaja alandas süüliselt kaebaja inimväärikust, kahjustas tema tervist ja rikkus kaebaja eraelu puutumatust. Mittevaralise kahju tekkimist tuleb praegusel juhul eeldada.
8.Eesti Kultuurkapital palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate selgituste juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. KultKS § 1 lg-st 1 ja § 2 lg-st 4 ning raha jagamise üldkorrast tuleneb vastustajale õigus näha ette stipendiumi või toetuse maksmine üksnes kaebaja isiklikule pangakontole. Kaebaja õe pangakontole on loominguline stipendium kantud ainult ühel korral ja see toimus eksituse tõttu. Sellest ei ole kaebajal tekkinud õigustatud ootust. Kaebajal ei ole õigust nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist. Kaebaja ei ole välja toonud mingit põhjendust või takistust, mille tõttu ei saaks toetust või stipendiumi välja maksta tema enda pangakontole. Seega on kaebaja väited otsitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Ringkonnakohus määras 03.10.2022 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning lõplike avalduste esitamise tähtajaks 21.12.2022 ja teise menetlusosalise avaldustele vastamise tähtajaks 30.12.2022. Kaebaja esitas oma lõplikud seisukohad 21.12.2022. Vastustaja vastas neile 30.12.2022, paludes mh jätta tähelepanuta ja tagastada kaebaja 21.12.2022 seisukohad, mis väljuvad apellatsioonkaebuse esemest. Kaebaja palus 03.01.2023 seisukohas tagastada vastustaja 30.12.2022 menetlusdokument, sest see on esitatud hilinenult.
10.Mõlema menetlusosalise taotlused vastaspoole menetlusdokumentide (osaliseks) tagastamiseks jäävad rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja vaidlustas apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata, ning palus uue otsusega kaebuse rahuldada. Kaebaja selgitas 30.03.2022 esitatud menetlusdokumendis, mida ringkonnakohus käsitas apellatsioonkaebusena, et ei nõustu mh halduskohtu otsuse p-dega 10–16 (p 8, lk 4). Neis punktides hindas halduskohus vastustaja 11.03.2021 otsusega määratud loomingulise stipendiumi välja maksmata jätmise ja 11.03.2021 otsusega loometöötoetuse eraldamata jätmise õiguspärasust. Samuti vaidles kaebaja vastu 7(12)
3-21-1228 halduskohtu järeldustele, mis puudutasid kahjunõuet. Seega kokkuvõttes vaidlustas kaebaja halduskohtu otsuse täies ulatuses, nagu on märgitud ka ringkonnakohtu 13.04.2022 määruses. Kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud väited keskenduvad eeskätt sellele, kas toetuse saab jätta eraldamata või välja maksmata põhjusel, et kaebaja soovib toetust saada oma õe pangakontole ning kas sellega on talle tekitatud mittevaralist kahju. Muus osas tuleb eeldada, et kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Seega ei ole kaebaja 21.12.2022 menetlusdokumendis oma apellatsioonkaebust laiendanud, vaid valdavalt korranud 30.03.2022 menetlusdokumendis esitanud seisukohti. Vastustaja 30.12.2022 seisukoha tagastamiseks ei ole alust, sest see on esitatud vastuseks kaebaja 21.12.2022 menetlusdokumendile ringkonnakohtu 03.10.2022 määruses märgitud tähtaja jooksul.
11.Kaebaja esitas 21.12.2022 menetlusdokumendis vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, sest ringkonnakohus ei ole kaasa aidanud kompromissi sõlmimisele ega võimaldanud kaebajale riigi õigusabi korras advokaati, kes kaitseks kaebaja õigusi.
12.Kaebaja vastuväited jäävad rahuldamata. HKMS § 154 lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse vältel tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil menetlusosaliste kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib mh esitada menetlusosalistele kompromissi projekti või kutsuda menetlusosalised isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitusmenetluse läbiviimiseks. Viidatud normist ei tulene, et kohus peaks tegema kompromissi saavutamiseks alati mingeid eraldi menetlustoiminguid. Kohus peab hindama, kas kompromissi saavutamine on võimalik ja mõistlik. Praegusel juhul on pooltel põhimõtteline vaidlus küsimuses, kas vastustaja võib maksta loomingulise stipendiumi kaebaja õe pangakontole. Arvestades menetlusosaliste seniseid avaldusi ja menetluse käiku, sh kokkuleppe mittesaavutamist halduskohtus, ei pidanud ringkonnakohus tõenäoliseks, et apellatsioonimenetluses saab lahendada vaidluse kompromissiga. Seetõttu ei olnud otstarbekas teha eraldi menetlustoiminguid, nt pakkuda välja kompromissi projekti või korraldada kohtuistungit, et veenda pooli lõpetama asja kokkuleppel, sest see oleks venitanud tarbetult asja menetlust ning tekitanud pooltele täiendavat aja- ja rahakulu (vt ka HKMS § 2 lg 2).
13.Kohtud on praeguses haldusasjas korduvalt hinnanud kaebaja vajadust kvalifitseeritud õigusabi järele ja leidnud, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega ise hakkama (vt Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 ja 01.12.2021 määrused, Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 ja 17.12.2021 määrused ning Riigikohtu 18.01.2022 määrus). Viimati jättis ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse 13.04.2022 määrusega läbi vaatamata, sest tegu oli korduva avaldusega (määrus jõustus edasi kaebamata). Kaebaja ei ole toonud 21.12.2022 menetlusdokumendis välja mingeid uusi asjaolusid, mille tõttu tuleks ringkonnakohtul ümber hinnata oma varasem seisukoht kaebajale riigi õigusabi andmise küsimuses. II
14.Pooltel on esiteks vaidlus selle üle, kas Eesti Kultuurkapital jättis õiguspäraselt kaebajale 11.03.2021 otsusega eraldatud loomingulise stipendiumi 180 eurot välja maksmata põhjusel, et kaebaja soovib stipendiumi maksmist oma õe pangakontole.
15.Vastustaja tugineb Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-le 5.5.11, mis sätestab järgmist: „Kultuurkapital maksab otsusega määratud raha eralduse saajale välja kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest, kui lepingus, käesolevas korras või erikorras ei ole sätestatud teisiti.“ Volitusnorm üldkorra kehtestamiseks tuleneb 01.01.2015 jõustunud KultKS § 2 lg-st 4. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse
3-21-1228 muutmise seaduse eelnõu 683 SE seletuskirja2 järgi oli volitusnormi sätestamise eesmärk koondada ühte Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitatavasse dokumenti kõigi Kultuurkapitali makstavate preemiate, stipendiumite ja toetuste maksmise alused, samuti nende taotlemise ja taotluste menetlemise ning toetuste tagasinõudmise kord, et muuta reeglid taotlejatele selgemaks ja läbipaistvamaks. Vastustaja kinnitusel on üldkorra p-i 5.5.1 alates selle kehtestamisest 2015. a-l sisustatud selliselt, et raha makstakse välja üksnes eralduse saaja isiklikule pangakontole, kui üldkorras ei ole sätestatud teisiti. Loomingulise stipendiumi välja maksmise kohta ei ole üldkorras ette nähtud erinorme. Vastustaja selgituse järgi tagab loomingulise stipendiumi maksmine selle saaja isiklikule pangakontole riigi raha kasutamise läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse, samuti peab vastustaja oluliseks, et avalikest vahenditest eralduse saanud isiku tulusid saaks arvesse võtta juhul, kui isik peab teiste riiklike toetuste maksjale tõendama oma sissetulekuid või täitma kohustusi kolmandate isikute ees (vt vastustaja 18.06.2021, 03.02.2022 ja 21.02.2022 seisukohad).
16.Ringkonnakohus leiab, et raha jagamise üldkorra p 5.5.1 sõnastus ei välista iseenesest eralduse väljamaksmist mõne muu isiku kui eralduse saaja pangakontole, kui eralduse saaja on seda taotlenud. Kõnealuse normi sisustamine selliselt, et eraldus makstakse välja üksnes selle saaja isiklikule pangakontole, jääb aga praegusel juhul vastustaja kaalutlusõiguse piiridesse. Vastustajal oli KultKS § 2 lg 4 alusel õigus kehtestada toetuste maksmise tingimused. Vastustaja on andnud mõistliku selgituse, miks ta peab kõnealust nõuet oluliseks. Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja kinnitust, et ta on sisustanud raha jagamise üldkorda alates 2015. a-st ühte moodi. Samuti pole alust kahelda vastustaja selgituses, et kuigi 2020. a-l maksti eraldus ühel korral välja kaebaja pereliikme pangakontole, oli see taotluste suurest hulgast ja ajasurvest tingitud inimlik eksitus. Kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt selle eksimuse kordamist.
17.Ei saa välistada, et mõnel erandlikul juhul võib tingimus maksta loominguline stipendium välja vaid selle saaja isiklikule pangakontole olla ebaproportsionaalne. Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga, sest kaebaja ei ole välja toonud mingeid objektiivseid takistusi, miks loomingulist stipendiumi ei saa tema pangakontole kanda. Takistuseks ei saa olla kaebaja puue, sest vastustaja on maksnud 2018. ja 2019. a-l toetusi kaebaja pangakontole (vt vastustaja 03.01.2022 vastuse lisad 1–3, dtl 690–692) ning kaebaja ei ole ära näidanud, et tema tervislik olukord ja sellest tulenev võimekus oma pangakontot ise kasutada on vahepeal märkimisväärselt muutunud. Kohtule esitatud menetlusabi taotlustest on samuti näha raha liikumised kaebaja pangakontol, sh laekuvad kaebaja pangakontole näiteks Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa makstavad sotsiaaltoetused. Seega tuleb eeldada, et kaebaja saab pangakontol ise tehinguid teha, sh kasutada vastustaja eraldatud loomingulist stipendiumit, või korraldada vajalike tehingute tegemise mõne pereliikme abil. Vastustaja on kaebajale haldusmenetluses selgitanud, et toetus makstakse välja üksnes tema isiklikule pangakontole, mistõttu ei saanud see tingimus olla kaebajale ootamatu või arusaamatu.
18.Eeltoodut arvestades ei ole kaebajale vastustaja 11.03.2021 otsusega määratud loomingulise stipendiumi välja maksmata jätmine õigusvastane ja halduskohus jättis kohustamisnõude õigesti rahuldamata. III
19.Vastustaja jättis 17.06.2021 otsusega rahuldamata kaebaja 19.05.2021 taotluse loomingulise stipendiumi saamiseks, sest kaebaja ei esitanud isikliku pangakonto andmeid.
20.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja taotlus ei olnud nõuetekohane, kaebajale anti tähtaeg taotluse puuduse kõrvaldamiseks koos piisavate selgitustega ja kuna kaebaja puudust ei
3-21-1228 kõrvaldanud, võis jätta selle sisuliselt hindamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse p-des 17–19 toodud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
21.Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.3 alusel võib vastustaja jätta sisuliselt hindamata taotluse, mille puudused on kõrvaldamata ja mis ei vasta seetõttu taotlemise või eralduse tegemise tingimustele. Vastustajalt oleks põhjendamatu nõuda sellise taotluse sisulist (nt kultuurialase väärtuse) hindamist, mille puhul on ette teada, et eralduse andmine või maksmine ei ole võimalik. Kaebajalt tema isikliku pangakonto andmete nõudmine oli õiguspärane samadel põhjustel, mida ringkonnakohus selgitas eespool.
22.Eeltoodut arvestades ei ole kaebajale vastustaja 17.06.2021 otsusega loomingulise stipendiumi määramisest keeldumine õigusvastane ning puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. IV
23.Kaebaja mittevaralise kahju nõude aluseks on asjaolu, et vastustaja ei ole nõus maksma loomingulist stipendiumit kaebaja õe pangakontole (500 eurot selle eest, et vastustaja ei ole välja maksnud 11.03.2021 otsusega määratud loomingulist stipendiumi 180 eurot ning 500 eurot selle eest, et vastustaja jättis 17.06.2021 otsusega tema loomingulise stipendiumi taotluse rahuldamata).
24.Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et stipendiumi isiklikule pangakontole kandmise nõude esitamine oli praegusel juhul õiguspärane, on täitmata mittevaralise kahju hüvitamise üks eeldusi – vastustaja toimingu või haldusakti õigusvastasus (RVastS § 7 lg 1).
25.Seega jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja mittevaralise kahju nõude rahuldamata. V
26.Vastustaja jättis 11.03.2021 otsusega rahuldamata kaebaja 22.02.2021 taotluse saada loometöötoetust, sest Jõgevamaa ekspertkomisjoni 11.03.2021 koosolekul tehtud otsuse kohaselt ei leidnud kaebaja taotlus konkurentsi olukorras ekspertidelt piisavalt toetust (hääled jagunesid üks poolt ja neli vastu). Nimetatud otsus on kaebuse esemeks. Ka halduskohus hindas kohtuotsuse p-des 14–16 selle haldusakti õiguspärasust. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu otsuse täies ulatuses. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida halduskohtu otsuse õigsust ka selle haldusakti osas, kuigi kaebaja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses loometöötoetuse määramata jätmisega seoses halduskohtu otsusele sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et pooled jäävad selles küsimuses varem esitatud seisukohtade juurde.
27.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad vastustaja otsuse kohtuliku kontrolli ulatust, üksnes osaliselt.
28.KultKS § 16 lg-d 3, 5 ja 6 ning § 161 ei piira kohtu võimalust kontrollida kaebajale loometöötoetuse määramata jätmise kooskõla KultKS-s ja vastustaja kehtestatud raha jagamise kordades sätestatud nõuetega. KultKS § 16 lg 6 kohaselt ei vaidlustata sihtkapitali nõukogu otsuseid, v.a kui sihtkapitali nõukogu ei olnud otsustusvõimeline kohal viibinud liikmete vähesuse tõttu või nõukogu otsuseid ei ole protokollitud ja tehtud teatavaks Kultuurkapitali juhatajale. KultKS § 161 lg 2 alusel laieneb see säte ka maakondliku ekspertgrupi otsustele. Nende sätete mõte ei ole piirata eralduse taotleja võimalust vaidlustada tema taotluse kohta tehtud otsust, vaid välistada Eesti Kultuurkapital nõukogu või juhataja võimalus ümber hinnata struktuuriüksuste (s.o sihtkapitalide ja maakondlike ekspertkomisjonide – vt KultKS §-d 10 ja 101) pädevuses olevate ja nende tehtud sisulisi otsuseid, nt toetuse andmist konkreetsele projektile või isikule, v.a kui see on teistmoodi ette nähtud. Seda järeldust toetab asjaolu, et Eesti Kultuurkapitali nõukogul on samuti pädevus teha teatud rahastamisotsuseid, kuid tema 10(12)
3-21-1228 otsuse vaidlustamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud (vt Eesti Kultuurkapitali nõukogu, juhataja ja struktuuriüksuste pädevuse kohta KultKS § 10 lg 2, § 101 lg 2 p 1, § 11 lg 2 p-d 3 ja 6, § 13 lg 4, § 14 lg 3 p 2 ja § 163; raha jagamise üldkorra p-d 1.3 ja 5.4).
29.Kohus saab täies mahus kontrollida, kas Eesti Kultuurkapital järgis taotluse menetlemisel vormi- ja menetlusnõudeid, samuti näiteks otsuseid, millega keeldutakse eralduse tegemisest Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-s 1.9 toodud üldistel alusel (võlgnevus Kultuurkapitali ees, aruande esitamise kohustuse rikkumine, pankroti- või likvideerimismenetluse algatamine, kehtiv registrist kustutamise hoiatus) või samalaadsetel alustel, mis puudutavad konkreetset eralduse liiki (nt raha jagamise üldkorra p 2.1.1 – projektitoetuse mitteeraldamine juba toimunud üritusele või ehitus- ja remonditöödeks; p-d 2.1.2 ja 2.2.2 – omafinantseeringu või kaasfinantseerimise nõude mittetäitmine; teatud eralduse tegemine üksnes füüsilisele või juriidilisele isikule). Samuti saab kohus täies ulatuses kontrollida maakondlike ekspertgruppide töökordades sätestatud konkreetseid nõudeid taotlejale ja taotlusele, nt Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra (vastustaja 31.01.2022 vastuse lisa, dtl 968 jj) puhul seda, kas vastustaja on õigesti kohaldanud p-s 2.1.3 toodud loetelu tegevustest, millele ei anta projektitoetust. Kui taotlus ei vasta nõuetele, sh kui esinevad eralduse andmist selgesõnaliselt välistavad alused, võib Eesti Kultuurkapital jätta taotluse sisuliselt hindamata (olles asjakohasel juhul enne andnud taotlejale võimaluse puudus kõrvaldada; vt raha jagamise üldkorra p-d 5.2.3 ja 5.3.1). Taotluse läbi vaatamata või rahuldamata jätmine eespool toodud alustel ei eelda kunstiliste, esteetiliste vms ekspertteadmisel põhinevate hinnangute andmist, vaid faktilise olukorra hindamist ja õigusmõistete sisustamist. See aga on kohtuvõimu põhifunktsioon (vt ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14).
30.Taotluse sisuline hindamata jätmine koos põhjendusega tuleb protokollida (raha jagamise üldkorra p 5.3.1). Eespool selgitatud kohtuliku kontrolli ulatust arvestades tuleb vastustajal protokollida selliste otsuste põhjendused vähemalt määral, et sellest selguks taotluse sisuliselt hindamata jätmise peamine põhjus. Kohtuvaidluse tekkimise korral on vastustajal võimalik esitada täiendavad põhjendused ja tõendid.
31.Asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja 22.02.2021 taotlust loometöötoetuse saamiseks on hinnatud sisuliselt. Taotluse sisulise hindamise põhialuseks on raha jagamise üldkorra p 5.3.2 kohaselt eelkõige kultuuri- ja spordialane väärtus, mille raames võidakse arvestada taotluses kirjeldatud projekti, tegevuse, eesmärgi vms olulisust, vajalikkust, tulemuslikkust, usaldusväärsust, uuenduslikkust või jätkusuutlikkust ja muid kriteeriume. Raha jagamise üldkorra p 5.3.3 järgi lähtutakse taotluste sisulisel hindamisel laekunud taotluste analüüsist ja jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. Taotlus rahuldatakse kas täielikult või osaliselt või jäetakse rahuldamata, arvestades mh erikordades sätestatud tingimusi. Taotluste kohta tehtud otsused tuleb raha jagamise üldkorra p 5.3.5 kohaselt protokollida ja teha nädala jooksul teatavaks Eesti Kultuurkapitali juhatajale. Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra p-s 1.2 on määratletud selle ekspertgrupi tegevuse eesmärgid ning toetatavad valdkonnad, tegevused ja isikud. Üldistatult on eralduse tegemise aluseks taotleja või taotluse seotus Jõgevamaaga. Loometöötoetus eraldatakse loomeinimesele sellise töö tegemiseks, mille tulemusena sünnib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos (korra p 2.3.1). Taotlus peab sisaldama autori loomingulist elulookirjeldust, loodava teose detailset kirjeldust, taotleja või teose seost Jõgevamaaga ning teose loomise ajakava (korra p 2.3.4). Võttes arvesse loometöötoetuse andmist puudutava regulatsiooni hõredust, taotluse sisulise hindamise põhinemist õigusvälistel teadmistel ja kogemustel ning seda, et taotlejal puudub subjektiivne õigus saada Eesti Kultuurkapitalilt loometöötoetust, saab kohus taotluse sisulise hindamise puhul kontrollida vaid seda, kas vastustaja on tegutsenud meelevaldselt (vrd Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13, 14 ja 16; 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.2). 11(12)
3-21-1228
32.Puudub vaidlus kaebaja seotusest Jõgevamaaga. Kaebaja 22.02.2021 taotluse kohaselt (05.06.2021 kaebuse lisa 1, dtl 28 jj) soovis ta loometöötoetuse abil valmis kirjutada uurimustöö maakonna ääremaastumisest ja maapiirkonna elu arendamisest. Saab mõistlikult eeldada, et kaebaja töö tulemusel oleks valminud autoriõiguse alla kuuluv teos. Taotluses on olemas kaebaja elulookirjeldus ja teose loomise ajakava. Neil asjaoludel saab järeldada, et maakondliku ekspertgrupi 11.03.2021 koosoleku protokollis sisalduv hinnang „ekspertide kaalutlusotsuse kohaselt ei leidnud taotlus konkurentsis piisavalt toetust“ (vt vastustaja 18.06.2021 vastuse lisa 1, järjekorra nr 7, dtl 159 jj) rajaneb maakondliku ekspertkomisjoni liikmete (maakonna kultuurivaldkonnas tegutsevate isikute – vt KultKS § 161 lg 1) ekspertteadmistel põhinevatele kunstilistele ja esteetilistele kaalutlustele. Selline otsustus toetub erialaühenduste määratud ekspertide autoriteedile ja usaldusväärsusele ning sisaldab ekspertkomisjoni liikmete subjektiivseid hinnanguid, mille põhjendamine õiguslike mõõdupuude järgi ei pruugi alati olla võimalik. Kaebaja taotluse rahuldamist toetas hääletustulemuste järgi üks ja vastu oli neli ekspertkomisjoni liiget. Ekspertkomisjoni protokollist selgub, et Jõgevamaa ekspertgrupile laekus 2021. a I jaotuseks taotlusi kokku 74 468,46 euro ulatuses ning taotlusi oli võimalik rahuldada kokku 34 720 euro ulatuses. Protokolli lisa kohaselt oli taotlusi paljudest erinevatest valdkondadest, mitmed taotlused ei leidnud hääletuse tulemusel ekspertkomisjonilt üldse toetust ja paljudele taotlejatele eraldati taotluses märgitust väiksem summa. Sellest saab järeldada, et ekspertkomisjoni liikmed on taotlusi oma ekspertteadmisele tuginedes sisuliselt hinnanud ja võrrelnud ning hääletanud selle põhjal konkreetse taotluse toetamise poolt või vastu, arvestades mh jagatava raha hulka. Puudub mõistlik alus arvata, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata muudel kui kunstilistel kaalutlustel. Kaebaja pole seadnud kahtluse alla ekspertide pädevust ega erapooletust või toonud välja muid asjaolusid, mis ilmselgelt võinuksid mõjutada temale loometöötoetuse eraldamise taotluse rahuldamata jätmist. Loometöötoetuse andmisest keeldumise õiguspärasust ei mõjuta see, kas kaebajat teavitati sellest haldusaktist õigeaegselt, nagu ka halduskohus asjakohaselt selgitas.
33.Eelneva põhjal ei ole praegusel vaidluse asjaoludel alust tühistada vastustaja 11.03.2021 otsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja 22.02.2021 taotlus saada loometöötoetust. VI
34.Kokkuvõttes jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
35.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras vabastatud 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest. See kulu jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kumbki menetlusosaline ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlusi ja kuludokumente muude menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad apellatsiooniastme võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
36.Kaebaja taotlust ja vaidluse asjaolusid arvestades tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(digitaalselt allkirjastatud)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.