lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1228/40

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1228/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1228

Haldusasi

X kaebus Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks maksma välja 11. märtsi 2021. a otsuse alusel loominguline stipendium ja 11. märtsi 2021. a otsuse tühistamiseks loometöötoetuse osas; Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17. juuni 2021. a otsuse tühistamiseks ja Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti menetlema; mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Kultuurkapital

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p 4 peale haldusasjas nr 3-21-1228.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1228 resolutsiooni p 4 muutmata.

Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.X esitas 05.06.2021 ja 17.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebused liidetud haldusasjas nr 3-21-1228, mis jäid halduskohtu menetlusse nõuetes kohustada Eesti Kultuurkapitali (Kultuurkapital) maksma välja 11.03.2021 otsuse alusel loominguline stipendium 180 eurot; tühistada Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 11.03.2021 otsus, millega jäeti rahuldamata

3-21-1228 kaebaja loometöötoetus ilukirjandusliku teksti kirjutamiseks; tühistada Eesti Kultuurikapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17.06.2021 otsus; kohustada Kultuurkapitali kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti menetlema. Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule täiendava kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot (500 eurot loomingulise stipendiumi maksmata jätmise eest ja 500 eurot 17.06.2021 otsusega seoses) ning riigi õigusabi taotluse.

2.Tallinna Halduskohus võttis 01.12.2021 määrusega kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õiguseid, asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, mille suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6). Kaebaja on juba varem riigi õigusabi taotlenud ning kohtuasja asjaolud ei ole muutunud selliselt, mis tingiks riigi õigusabi andmise. Reeglina ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ainuüksi asjaolu, et haldusorganil on õigusteadmistega esindaja, ei tingi riigi õigusabi andmist. Tegemist on keskmisest lihtsama haldusasjaga, kus vaidluse asjaolud ega kohaldatav õigus ei nõua eriteadmisi. Kaebaja esitatud epikriis ei tõenda seda, et kaebaja ei oleks võimeline kohtule oma seisukohti väljendama või oma tegevust juhtima. Kaebaja on seni esitanud kohtule arvukalt seisukohti, mis kinnitavad seda, et sõltumata võimalikust terviserikkest on kaebaja võimeline kohtuga suhtlema ja oma tahet avaldama. Lisaks tuleb arvestada asjas varem juba ringkonnakohtu poolt 11.10.2021 määruses nr 3-211228 ja 07.10.2021 määruses nr 3-21-1626 märgitut. Nimetatud asjaolud, sh kaebuse eduväljavaated ei ole määruse tegemise aja seisuga muutunud. Seega jääb riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X palub 16.12.2021 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse resolutsiooni p 4 tühistada ja teha uus määrus, millega riigi õigusabi taotlus rahuldada. Halduskohtu määrus on üldsõnaline ja vastuolus halduskohtu enda seisukohtadega. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja suudab ise oma õigusi kaitsta. Kaebaja pole ise oma menetlusdokumente koostanud, vaid üksnes allkirjastanud ja kohtule saatnud. Kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal ise dokumente koostada ja kaebajal puuduvad juriidilised teadmised dokumentide vormistamiseks. Kaebajal on sügav vaimne puue (mäluprobleemid, õppimisvõime langus, vajab kõrvalist abi igapäevatoimetustega hakkamasaamiseks). Viide RÕS § 7 lg 1 p-le 5 ei ole samuti õige. Kohus on lasknud mitmel korral kaebajal asjas puudusi kõrvaldada. Kui kaebajat esindaks õigusteadmistega isik, siis suurendaks see kaebaja võiduvõimalusi haldusasja menetlemisel. Viide RÕS § 7 lg-1 p-le 6 läheb vastuollu asjas kogutud tõenditega. Kaebaja on avaliku elu tegelane, sest tegeleb maalimisega ja see on ka rahvusvahelise avalikkuse silmis palju tunnustust saanud. Samuti tegeleb kaebaja avalike aktsioonide läbiviimisega (nt kogus kaebaja 1100 allkirja miinimumpalga tõstmise nimel ja 4500 allkirja kütuseaktsiisi langetamiseks). Asjas esineb tungiv avalik huvi. Kui praegune haldusasi oleks lihtne, oleks see ammu saanud lõpplahendi ja vastustajal poleks olnud vajadust endale advokaati palgata. Seega on tegemist keerulise haldusasjaga. Kaebaja sissetulekust ei piisa advokaadi palkamiseks.

2(4)

3-21-1228 Kaebaja palub määruses asendada enda nimi initsiaalide või tähemärgiga ja mitte avalikustada enda isikuandmeid (isikukood, sünniaeg, aadress jne).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks taotleja vähemalt ajutine raske majanduslik olukord. Kaebaja esitatud majandusliku seisundi teatist arvesse võttes ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et oma majandusliku seisundi poolest vastab kaebaja riigi õigusabi saamise tingimustele ega ole suuteline tasuma professionaalse õigusabi eest.
6.Vaatamata asjaolule, et majanduslik eeldus riigi õigusabi andmiseks on täidetud, on halduskohus põhjendatult keeldunud 01.12.2021 määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebajale riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 01.12.2021 määruses esitatud põhjendustega ega korda neid täies ulatuses üle (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Kaebaja on taotlenud praeguses asjas riigi õigusabi korduvalt ning asjas ei nähtu uusi asjaolusid, mis tingiks riigi õigusabi andmise vajaduse ümberhindamise. Seetõttu jääb ringkonnakohus ka enda 11.10.2021 määruses nr 3-21-1228 ja 07.10.2021 määruses nr 3-211626 märgitu juurde. Vastuseks määruskaebusele leiab ringkonnakohus järgmist.
7.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised. Samas ei tähenda RÕS § 7 lg 1 p 1 kontekstis isiku võime kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-8, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). RÕS § 7 lg-st 3 ei saa järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada advokaadist esindaja riigi kulul igal juhul, kui vastaspoolt esindab juriidilise kõrgharidusega isik. Menetluslikku ebavõrdust võrreldes vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Praegusel juhul ei ole tegemist faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega, mille õigeks lahendamiseks oleks vajalik taotlejale riigi kulul õigusteadmistega esindaja määramine. Kaebajal on olemas varasem kogemus tsiviil- ja halduskohtumenetluses osalemisel ja ta on suuteline vormistama nõuetekohaseid menetlusdokumente. Seejuures on kohtul kohustus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et menetlusosalise avaldused ja tõendid ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kahjunõude vähese perspektiivi tõttu on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5), ning RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kuigi kõikides haldusasjades esineb avaliku huvi element, peab avalik huvi konkreetse mittevaralise kahju nõude vastu olema tavalisest oluliselt suurem, et oleks täidetud „tungiva avaliku huvi“ kriteerium. Intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks praeguses asjas ei nähtu. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, leides, et taotluse rahuldamata jätmisega on kaebajat tema 3(4)

3-21-1228 puude ja sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu diskrimineeritud ja teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Toetusest ilmajäämisega tekitatud negatiivsed tagajärjed on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad avalikkusele.

8.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
9.Kaebaja taotlusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Muid kaebaja isikuandmeid määrus ei sisalda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja