Keskkonnaõigus › Metsandus

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-1401 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

3-21-1401 Ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, LKS § 70 lg 1 ja LoKS § 60 lg 2 alusel.

3(14)

3-21-1401 7) Eraldisel 8 registreeriti rasvatihase (l), käbliku (l) ja pöialpoisi (l) võimalik pesitsus. Üldiselt on eraldis hõre. Piirneval kinnistul, eraldise 8 idaosas registreeriti mustpeapõõsalinnu tõenäoline pesitsus (R). Eraldisest 8 läände jääv metsaosa on raiumata ja sealt kostus mets-lehelinnu laul kahest erinevast kohast, lisaks laulurästa laul. Eraldisel 8 registreeriti noorel kuusel määramata linnuliigi pesa, mis ei olnud kasutuses. Aaviku katastriüksusel on registreeritud paljude linnuliikide võimalik pesitsemine, samuti tõenäoline pesitsemine. Katastriüksusel või sellega piirnevas metsaosas pesitseb kindlasti porr. Raiel on otsene häiriv mõju pesitsevatele lindudele, mistõttu on jätkuv raie lindude pesitsusajal vastuolus LKS-ga. Täiendava raiega hävitatakse lähikuudel tõenäoliselt 10 pesa, lisaks häiritakse läheduses pesitsevaid linnupaare. Arvestades, et eelnimetatud linnuliigid võivad pesitseda ka veel juuni lõpus ja juuli alguses, on Aaviku katastriüksusel registreeritud metsateatistega raie kuni 15.07.2021 vastuolus LKS-ga. Hiljem on pesitsus vähetõenäolisem, mistõttu on juuli lõpus ja augusti algul vaja pesitsuskindlust uuesti hinnata, kui see aeg kattub planeeritud raiega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. LoKS § 7 lg 1 p 3 ning LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 efektiivse rakendamise tagab vaid kiire ohu kõrvaldamine.

4(14)

3-21-1401 jätkata. Ettekirjutuses ei sisaldu inspektori poolt 26.05.2021 kontrollil vahetult tajutud asjaolusid. Koos 01.06.2021 ettekirjutusega oleks vastustaja pidanud esitama ka dokumendid, millele ettekirjutus tugineb. Ettekirjutuse tegemise aluseks olnud hinnang on allkirjastamata. See pole kontrollitav, on vastuoluline ja sisaldab oletusi. Eksperthinnangu koostajal ei olnud veendumust ühegi kindla pesitsuse osas. Tõenäoline pesitsus on tuvastatud eraldisel 14 (metsvint ja rasvatihane) ja 13 (käblik). Eraldistel 8, 11 ja 12 ei ole kindlat või tõenäolist pesitsemist tuvastatud. Sellele vaatamata on raietegevus peatatud kogu kinnistul. Pelgalt võimaliku pesitsuse tuvastamine ei anna alust raietöid peatada. Avalikult kättesaadavas teabes on KeA üksnes soovitanud kevadsuvisel perioodil raiet mitte teha ega ole selgitanud, et LKS § 55 lg 61 tahtluse sisustamisel tuginetakse KarS §-le 16. Kuskilt ei nähtu infot raiete võimaliku peatamise kohta. Kaebajat ei ole halduspraktika muutumisest teavitatud. Ettekirjutusest ei nähtu raietegevuse kohta esitatud kaebuse sisu. Ettekirjutuses eeldatakse, et linnud pesitsevad kuni 15.07.2021. Pesitsushinnangut koostades ei ole võimalik tõsikindlalt määrata, millal viimane linnupoeg pesast lahkub. KeA peaks metsateatistesse seadma tingimused, mille järgi peab metsaomanik järgima, et ei läheks vastuollu LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeluga. See võimaldaks raietööde aega ja selleks vajalikke ressursse paremini planeerida ja seadusest tulenevate piirangute ulatust paremini ette näha. Vastustajal oli võimalik kaebaja ära kuulata ja kutsuda ta paikvaatluse juurde.

3-21-1401 lisaks praktilistele takistustele ja ressursimahukusele ka sisuliselt põhjendatud. Järelevalve läbiviimine esitatud kaebuste alusel või pistelise kontrollina on ka teistes valdkondades laialt levinud praktika ega ole käsitatav isikute ebavõrdse kohtlemisena. Asjaolul, et kaebajale ei ole teada järelevalvemenetluse algatanud kaebuse täpne sisu, ei ole asjas tähtsust. Vastustaja on ettekirjutustega tuvastanud LKS § 55 lg-s 6 1 sätestatud keeldude rikkumise ohu. Kaebajale ei ole ette heidetud, et ta on tahtlikult lindude pesitsust häirinud, vaid on leitud, et raietööde jätkamisel võib selline tagajärg tõenäoliselt saabuda. Seega ei eeldanud KeA ettekirjutusi andes, et kaebaja oli varem pesitsusest teadlik ja rikkus LKS § 55 lg 6 1 p-e 1 ja 2. KeA tugines 28.05.2021 ettekirjutuse tegemisel KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. KorS § 5 lgst 2 tulenevalt on oht olukord, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. KeA hinnangul esines reaalne oht LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumiseks. Vastustaja põhjendas seda sellega, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Asjaolu, et vastustaja ei viidanud ettekirjutuses vastavale uuringule, ei tähenda, et väide oli lubamatu. Vastustaja täpsustas kohtumenetluses, et ettekirjutuses eksiti ning tegelikkuses pesitseb teadusuuringute kohaselt Eesti metsades keskmiselt 3 paari linde hektaril. Samale keskmisele tugines vastustaja ka 01.06.2021 ettekirjutuses uuringule korrektselt viidates. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Erisusi nn tavalistele lindudele pole seadusandja kehtestanud. Kuigi 28.05.2021 ettekirjutuses ei ole märgitud asjaolu, et KeA inspektor kuulis 26.05.2021 Aaviku kinnistul linde, ei kahtle kohus, et tegelikkuses see asjaolu tõepoolest esines ja sellega arvestati ettekirjutuse tegemisel, kuivõrd ka 29.05.2021 paikvaatluse tulemusel on tuvastatud, et kinnistul pesitses ja viibis mitmeid linde. Alates 26.05.2021 suulise ettekirjutuse tegemisest, mille käigus selgitati, et Aaviku kinnistul pesitsevad tõenäoliselt linnud, pidi kaebaja olema teadlik kinnistul tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja edasine raietegevus oleks olnud tahtlik tegevus LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 mõttes. Õige pole kaebaja seisukoht, et tahtluse jaatamiseks peab esinema olukord, kus keeldude rikkumine oli kaebaja eesmärgiks. Tahtluse koosseisu täitmiseks piisab, kui isik teadis, et tema tegevusega võib kaasneda sättes nimetatud keeldude rikkumine. Lähtumine KarS-st ei ole vastustaja suva, sest LKS §-s 74 3 on ette nähtud väärteovastutus keeldude rikkumise eest. EK on kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 selgelt leidnud, et linnudirektiivi kontekstis piisab kaudsest tahtlusest. Isegi kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, ei olnud seadusandja linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid direktiivi art 14 kohaselt võib kehtestada direktiivis sätestatust rangemaid kaitsemeetmeid. EK lahendid ei välista niisiis LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 tahtluse sisustamist kaudse tahtlusena. Lisaks on vastustaja tuginenud ka LoKS § 7 lg 1 p-le 3, mis näeb ette KeA õiguse peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Vastustaja tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et tegemist on lindude pesitsusajaga. Vastustajale 26.05.2021 teadaolevate asjaolude pinnalt tuvastatud oht oli piisav, et vastustajal oli alus kohaldada proportsionaalseid meetmeid selle tõrjumiseks. Perioodil 26.05.‒ 01.06.2021 ei saa raietööde lühiajalist peatamist pidada ebaproportsionaalseks ning 28.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane. KeA peatas 01.06.2021 ettekirjutusega puude langetamise Aaviku kinnistul kuni 15.07.2021. Vastustaja lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi loetakse pesitsejaks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele „tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine“ 6(14)

3-21-1401 vastavad tingimused. See oli põhjendatud, sest ettekirjutuste tegemise ajal polnud veel kinnitatud KeA enda juhist. Kuigi vastustajal oli võimalus kaebaja esindaja paikvaatlusele kaasata, ei mõjutanud see paikvaatluse alusel teostatud hinnangus pesitsuste tuvastamist. Porri osas on asjatundja tuvastanud eraldisel 14 kindla pesitsuse lähipiirkonnas, mitte konkreetsel eraldisel. Õige pole aga kaebaja järeldus, et ühtegi kindlat pesitsust ei ole tuvastatud. Paikvaatlusel konkreetsete pesade tuvastamine on pigem erandlik. KeA asjatundja tuvastas eraldisel 14 toitu viiva vanalinnu, mis tõendab porri kindlat pesitsust. Kuna ei saa lõpuni kindel olla, kas pesitsus toimub kinnistu piirides või mitte, ei saa ka väita, et raietööde jätkamine nimetatud pesitsust ei häiriks. Piisab sellisest kindla pesitsuse tuvastamisest, et oleks tuvastatud oht eraldisel raietöödega jätkamisel porri pesitsuse häirimiseks KorS § 5 lg 2 mõttes. Samal põhjusel on asjakohane ka eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu tõenäoline pesitsus. Hinnangule lisatud kaardilt on näha, et lind registreeriti eraldise nr 8 ja piirneva kinnistu piirialal. Kuna tema pesitsus registreeriti tõenäoliseks linnu rahutu käitumise alusel, on piisavalt tõenäoline, et tema pesa võib asuda ka Aaviku kinnistul. Asjaolu, et hinnang on allkirjastamata, ei oma ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Vastustaja leidis kohtumenetluses, et 29.05.2021 paikvaatlusel tuvastatud võimalikud pesitsused tuleb ümber kvalifitseerida tõenäolisteks pesitsusteks tulenevalt territoriaalse laulu fikseerimisest pesitsuse kõrgajal. See pole põhjendatud. Taoline võimaliku pesitsemise ümberkvalifitseerimine ei ole kooskõlas linnuatlase metoodikaga, mille kohaselt vajab ümberkvalifitseerimine kordusvaatlust 7 päeva möödudes. Haldusakti põhjendusi ei ole võimalik kohtumenetluses täiendada, kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud. On ilmne, et 01.06.2021 ettekirjutust ei antud teadmises, et kõikide võimalike pesitsuste asemel on tegelikkuses tuvastatud tõenäoline pesitsus. Ettekirjutuse tegemisel tuli lähtuda paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest. Asjakohatu oli teadusuuringute kohase keskmise pesitsustihenduse järgi oletada, mitu pesa metsatöödega hävitati ja mitu nendega jätkamisel veel hävitatakse. Seega sai vastustaja 29.05.2021 paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied Aaviku kinnistul vaid eraldisel 14 tuvastatud porri kindla pesitsuse, eraldisel 14 tuvastatud rasvatihase, eraldiste 11 ja 12 piiril tuvastatud metsvindi ning eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse tõttu. Kohaldatavad meetmed pidid olema proportsionaalsed. Kuigi asjakohatud on vastustaja kaalutlused seoses linnuliikidega, kelle osas tuvastati vaid võimalik pesitsus, on 01.06.2021 ettekirjutuse kehtivuse periood (kuni 15.07.2021) linnuatlase andmete põhjal sobilik ka nende linnuliikide pesitsuse kaitseks, kelle puhul tuvastati kindel pesitsus ja tõenäoline pesitsus. Ettekirjutuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks on proportsionaalne kogu kinnistul puude langetamise peatamine. Kindla ja tõenäolise pesitsuse põhjal ei saa väita, et igal eraldisel pesitses mitu paari linde. Ettekirjutuse tegemisel tuleb selgelt põhjendada valitud piirangute ulatust. Probleeme ei nähtu eraldistel 11, 12 ja 14, arvestades nende suurust ja tuvastatud pesitsuste paiknemist. Arvestades aga eraldise 8 pindala (2 ha), eraldise kuju (piklik ja põhjapoolt kitsenev) ning seal tuvastatud ühe tõenäolise pesitsuse asukohta (pigem eraldise lõunaosas ning idapiiril), ei nähtu ettekirjutustest, miks oli vaja raie peatada eraldisel tervikuna. Seega on 01.06.2021 ettekirjutus õigusvastane. Kohus ei otsusta vastustaja eest, millises osas on raie peatamine proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(14)

3-21-1401 Halduskohus tõlgendas vääralt LKS § 55 lg-t 6 , linnudirektiivi art-t 5 ja LoKS § 7 lg 1 p-i 3. Halduskohus jättis täielikult hindamata linnudirektiivi art-i 2 ja direktiivi eesmärgi. Lisaks jättis halduskohus ebaõigesti kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 ning kohaldas õigusvastaselt KarS §-i 16. See on vastuolus Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-17-13 (p 14). KarS §-i 16 ei ole rakendatud kooskõlas linnudirektiiviga.

Halduskohus jättis hindamata õiguskantsleri 05.07.2021 arvamuse, EK kohtujuristi J. Kokotti ettepaneku, KeA 15.09.2021 vastuse õiguskantslerile, Keskkonnaministeeriumi 20.09.2021 vastuse õiguskantslerile, keskkonnaministri 02.06.2021 kirja KeA-le. Lisaks tugines halduskohus otsuses ebaõigesti ja valikuliselt erinevatele uuringutele (Eesti Ornitoloogiaühingu 2019. a uuring „Ülevaade Eestis pesitsevate lindude arvukusest“ ning Marko Mägi 2019. a uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“). Halduskohus ei hinnanud ettekirjutuste vajalikkust. Ettekirjutustega raiete peatamise nõue ei tulene õigusaktidest, vaid tugineb üksnes KeA enda kujundatud praktikale, mille õigusvastasusele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler 05.07.2021 arvamuses. Kohus jättis hindamata, kas lindude pesitsemise kaitse, mida KeA on asunud ettekirjutustega läbi viima, on proportsionaalne meede olukorras, kus haldusorganil endal ei ole isegi selge lindude pesitsuse täiendava kaitse vajadus ning haldusorganil on võimalus kasutada muid avalikkusele ja omanikele ettenähtavaid, võrdset kohtlemist tagavaid ja oluliselt vähem ressursimahukaid meetmeid. Põhjendatud ei ole raiete peatamine ettekirjutustega abstraktse ohu tõrjumiseks isikute kaebuste või teadete alusel. Kohtuotsusest ei nähtu, millised asjaolud milliste tõendite alusel on kohus lugenud tuvastatuks. Kohus võimaldas KeA-l ettekirjutusi tagantjärgi põhjendada.

3-21-1401 müra võib 40 dB tasemel ulatuda 174–407 m kaugusele ning isegi piiratud müralevikuga mägises piirkonnas tehtud uuring kinnitas, et mootorsae müra ulatub vaikse ilmaga kuni 252 m kaugusele. Töötavate harvesteride ja väljaveotraktorite müratase on masinate juures 80–130 dB, mis on sarnane töötava mootorsae müratasemele 100–120 dB. On täheldatud, et vahelduva amplituudiga ja ettearvamatum mootorsae müra vähendab oluliselt emase linnu pesakülastuste arvu, samas kui monotoonsem niidukimüra (ka harvesteride ja väljaveotraktorite müra on pigem monotoonsem) vähendas peaaegu oluliselt emase pesal oldud aega. Lisaks mürale mõjub häirivalt ka saega töötava inimese või masinate püsiv kohalolek linnu territooriumil. Koosmõjus võivad need tegurid suure tõenäosusega põhjustada munemisperioodil pesa maha jätmise, haudumisperioodil munade jahtumise haudumiskatkestuste tõttu ning poegade toitmisel toitmissageduse vähenemise, mistõttu võivad pojad hukkuda. Suurbritannia Kuningliku Linnukaitse Selts koostöös Metsandusametiga on välja andnud juhise metsamajandamise negatiivsete mõjude vähendamiseks haruldastele linnuliikidele. Juhisest nähtuvalt võiks väikeste metsavärvuliste puhul pesa ja metsatööde vahele jääda umbes 100–300 m puhvertsoon. Seda soovitust võib laiendada enamikule Eestis leiduvatele metsavärvulistele, nende hulgas ka mustpea-põõsalinnule. Kuna eraldise 8 piir jääb enamuses osas mustpea-põõsalinnu tuvastamise kohast vähem kui 200 m kaugusele, oli põhjendatud arvata, et raietööd kujutavad pea terve eraldise 8 ulatuses pesitsusele ohtu. Lisaks tuleb võtta arvesse, et metsa majandamisel ja metsatööde tegemisel on eraldisepõhisest arvestusest lähtumine tavapärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1401 Kaebaja vaidleb taotlusele vastu, viidates tõendite ingliskeelsusele ning tuues esile, et vastustaja soovib vaidlustatud ettekirjutusi asuda kohtumenetluses täiendavalt põhjendama.

10(14)

3-21-1401 üleskutse sarnaselt riigimetsale ka erametsas lindude pesitsusperioodil raierahu pidada. See üleskutse avaldati ka Erametsakeskuse kodulehel 16.04.2021. Üleskutses sisaldub muu hulgas viide Keskkonnaministeeriumi juhendile „Märka lindu!“, milles on soovitatud vältida pesitsusajal raiet, iseäranis lageraiet, juhendis nimetatud linnurikkamates metsades ning lühidalt kirjeldatud erinevate raiete mõju linnustikule. KeA on oma tegevuses arvestanud 2021. a esimeses pooles tehtud kohtulahenditega (Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsus liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C474/19, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 3202652). Seega ka asjaolu, et võimalikust raie peatamisest sigimisperioodi ajal metsaomanikke juba metsateatiste registreerimisel ei teavitatud, ei välistanud sellekohase vajaduse esinemisel raie peatamist. Metsaomanik ning tema loal raiet tegev isik peab sõltumata järelevalvemenetluse algatamisest lindude pesitsusajal raie tegemisel arvestama pesade ja munade hävitamise ning lindude häirimise keeluga ja selle vältimiseks vajadusel katkestama raietegevuse. Asjas esitatud materjalidest ei järeldu, et KeA kohtleb samal ajal sarnastes puistutes lageraiet tegevaid metsatööde tegijaid ilmselgelt ebavõrdselt. See, et mõnele teisele samal ajal metsatöid teinud isikule ettekirjutust raie peatamiseks ei tehtud, kas selle tõttu, et tema tegevuse peale ei esitatud kaebust, sigimisperioodil tehtud raie oli juba enne KeA sekkumist lõpule viidud (nagu ka osade kaebaja metsaeraldiste puhul), või ei tuvastatud konkreetses puistus ühtegi pesitsust, ei muuda kaebajale tehtud ettekirjutusi õigusvastaseks. Vastustajal ei lasu kohustust kõiki raietöid järelevalvemenetluses kontrollida ning tal on õigus lähtuvalt otstarbekusest valida, millised raietööd allutatakse kontrollile. Järelevalvemenetlus on piiratud ressurss. Vastustajal on õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks (LoKS § 7 lg 1 p 3). Ringkonnakohus märgib siiski, et metsatööde tegijate võrdse kohtlemise paremaks tagamiseks on KeA-l võimalik seada metsateatiste registreerimisel kõrvaltingimusena keeld teha raietöid lindude pesitsemise perioodil, võttes arvesse metsaregistrisse kantud puistu liiki ja raievanust. Nende andmete põhjal on üldiselt võimalik hinnata, millised linnud konkreetsel eraldisel tõenäoliselt pesitsevad. Ettekirjutustega on raie peatatud LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rikkumise vältimiseks. Nende sätete kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2), välja arvatud hädakaitseks ning LKS § 55 lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel KeA loa alusel. Nimetatud keeldude rikkujaid võib karistada rahatrahviga (LKS § 743 p-d 1–4). Ettekirjutustes ei ole kaebajale nende keeldude rikkumist ette heidetud, küll aga on hoiatatud, et pärast pesitsusest teavitamist loetakse raietegevuse jätkamist tahtlikuks rikkumiseks. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, milline tegevus on käsitatav tahtlikuna LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 16 on asjakohane LKS §-s 743 sätestatud süütegude menetlemisel, mitte aga järelevalvemenetluses ennetava meetme rakendamisel eesmärgiga vältida lindude hävitamist sigimisperioodi ajal. LKS § 55 lg-ga 6 on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 79/409/EMÜ art 5, praeguse linnudirektiivi art 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid keelama mh lindude tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil (a), pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (b) ja lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (d). Nende keeldudega kaitstakse linnudirektiivi art-s 1 osutatud linnuliike ehk kõiki looduslikult esinevaid linnuliike ning nende paljunemis- ja puhkepaiku. Euroopa Kohus leidis 04.03.2021 otsuses liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19, et linnudirektiivi art 5 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas tegemist on linnuliikidega, mis on loetletud direktiivi I lisas või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon pikas perspektiivis väheneb 11(14)

3-21-1401 (otsuse p 44). Samuti leidis Euroopa Kohus, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 p-des a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse suhtes nagu metsandus ja maaarendus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (otsuse p 53). Tahtlikkuse tingimus on täidetud ka juhul, kui isik möönis tapmise või häirimise võimalust, näiteks mopeedidega sõitmine rannas hoolimata hoiatussiltidest kaitstud merikilpkonnade pesade kohta ning vesijalgrataste ja väikeste paatide kasutamine selliste randade merealal (otsuse p-d 51 ja 52). Loodusdirektiivi art 12 p-d a–c sarnanevad linnudirektiivi art 5 p-dega a, b ja d, kuid erinevalt viimasest kaitstakse loodusdirektiivi art-ga 12 konkreetseid liike, kes on loetletud sama direktiivi IV lisa p-s a. Kaebaja viitab eelnevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtujurist J. Kokoti ettepanekule, milles on leitud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi art 5 p-des a ja b sätestatud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele (ettepaneku p-d 90 ja 93). Linnudirektiivi art 5 p d alusel tuleb keelata lindude häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (ettepaneku p 100). Euroopa Kohus ei ole neid kohtujuristi seisukohti oma otsuses korranud ega neile ka viidanud, mistõttu ei ole need Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel siduvad. Ka kohtujurist ise on nentinud, et kuna Euroopa Kohus ja komisjon ei lähtu linnudirektiivi art 5 puhul tahtluse mõiste kitsast tõlgendusest, on asjakohane kanda selle mõiste tõlgendus seoses peaaegu identsete keeldudega, mis on sätestatud loodusdirektiivi art 12 lg-s 1, üle linnudirektiivi art-le 5 (ettepaneku p 78). Lisaks ei tulene kohtujuristi ettepanekust, et tegevuse puhul, mille eesmärgiks ei ole lindude kahjustamine, vaid seda ainult mööndakse, kehtiks lindude tapmise ning pesade ja munade hävitamise keelud ainult linnuliikide puhul, mis on ohustatud või mille populatsioon on langustrendis. Sellist vahetegu oleks puude langetamise puhul keeruline teha. Ka art-s 2 sätestatud taseme hoidmise või kohandamise vajadust arvestades puudub põhjus sisustada tahtlust erinevalt eelnevalt toodud Euroopa Kohtu tõlgendusest. Metsalindude puhul, kelle üldine arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas langustrendis (linnudirektiivi põhjenduste p 3), saab reeglina rääkida kas senise arvukuse säilitamisest või selle suurendamisest. Ka levinumate liikide puhul, kelle arvukus on absoluutnumbrina suhteliselt suur, esineb vajadus pesitsusaegseks kaitseks, arvestades, et paljude nende liikide arvukus on viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärselt vähenenud. Kevadsuvisel perioodil raie tegemisel linnurikkasse metsatüüpi kuuluvas metsas metsaomanik vähemalt möönab, et suure tõenäosusega hukub selle tegevuse käigus linnupoegi ja hävib munadega pesi. Üksnes sellest eeldusest lähtudes ei ole KeA siiski praegusel juhul raiet peatanud. Raie peatatakse sigimisperioodiks juhtudel, kus kontrolli tulemusel tuvastatakse LKS § 55 lg 61 rikkumine või rikkumise oht, st kindlate kriteeriumide järgi on eelnevalt tuvastatud pesitsus. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeld kehtib kõikide tegevuste puhul, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 toodud erandeid. Raielubade peatamine oli proportsionaalne. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meede on sobiv legitiimse eesmärgi (looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimine ehk olemasoleva looduskeskkonna jätkusuutliku arengu) saavutamiseks. Raie peatamine lindude sigimisperioodiks väldib nii pesade ja munade hävitamist kui ka lindude häirimist. Pesitsuste ebaõnnestumise korral jäävad saamata järglased, järglaste saamine on aga vajalik liigi arvukuse säilitamiseks ning lõppastmes jätkusuutliku looduskeskkonna kaitsmiseks. 12(14)

3-21-1401 Kõnealune meede on ka eesmärgi täitmiseks vajalik. Ringkonnakohus ei tea ühtegi muud meedet, millega saaks taotletava eesmärgi saavutada sama tõhusalt kui raie peatamisega. Üksikute puude jätmist raielangile ei saa pidada sama tõhusaks, kuivõrd raietegevusest tingitud häiringu (eelkõige müra) tõttu võivad pesitsused sellegipoolest ebaõnnestuda (pesa jäetakse maha) ning ühtlasi võivad väheneda lindude võimalused poegadele toidu hankimiseks. Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust. Raie peatamine terveks sigimisperioodiks on võrdlemisi intensiivse mõjuga meede, mis riivab nii omandipõhiõigust (PS § 32) kui ka ettevõtlusvabadust (PS § 31). Lindude kaitse seevastu on oluline eesmärk, mis tuleneb ka loodusdirektiivist ja linnudirektiivist. Aastast aastasse toimuvad kevadsuvised raied mõjutavad lindude arvukust. Lindude pesitsusperioodi ei saa muuta, küll aga on võimalik raie tegemiseks valida mõni muu aeg või vähemalt vältida kevadel linnurikastes metsades lageraie tegemist. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meetme kohaldamise otsustab korrakaitseorgan kaalutlusõiguse alusel, võimaldades arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega.

13(14)

3-21-1401

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.