Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 11.05.2023, Tartu 3-21-1622 AS A&P Mets ja OÜ AP Metsatööd kaebus Keskkonnaameti 14.06.2021. a ja 16.06.2021. a ettekirjutuste osalise õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsus Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ja OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - AS A&P Mets Kaebaja/vastuapellant - OÜ AP Metsatööd Volitatud esindaja Maiu Paloots Vastustaja/apellant - Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde väljavõte Euroopa linnuatlasest koos tõlkega ja 14.06.2021. a e-kirjad ning Keskkonnaameti juhis pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimiseks.
2.Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha uus otsus, millega jätta esitatud kaebus tervikuna rahuldamata ning poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.
3.Jätta OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 11.05.2023, arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Keskkonnaamet (KeA) tegi 14.06.2021 OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le
ettekirjutuse nr 2291 (kd I, tl 8-9) peatada puude ja põõsaste langetamine Valgamaal Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel (vaidlusalune kinnistu) lindude pesitsemise kaitseks. Raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt kuni 17.06.2021 (k.a). Raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest lubas KeA teavitada hiljemalt 17.06.2021. KeA tuvastas 11.06.2021, et vaidlusalusel kinnistul teostatakse raietöid. Maaüksuse eraldistel 1-5, 8-10, 19-20, 26-27 ja 29 lageraie ning eraldistel 12, 15-17, 21 ja 23 harvendusraie teostamiseks on registreeritud kehtivad raiet lubavad metsateatised. Kuna teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, on raiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa. Metsaregistri andmetel on vaidlusaluse kinnistu omanik Forest Reserves OÜ. KeA juhtivinspektor andis 11.06.2021 suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine esialgu kuni 17.06.2021 raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameistrile. Vastustaja viitas looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p 1 ja 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) art 1 ja 5, loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1. Vastustaja leidis, et tahtlust tuleb mõista karistusseadustiku (KarS) § 16 tähenduses. Vastustaja tegi OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le hoiatuse ja selgitas, et juhul kui jätkatakse puude ja põõsaste langetamist ning lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, rakendatakse sunniraha 5000 eurot.
2.KeA tegi 16.06.2021 ettekirjutuse nr 2291 (kd I, tl 12-13) mitte teostada raiet (puude ja põõsaste langetamine) vaidlusalusel kinnistul lindude pesitsemise ajal kuni 31.07.2021 (k.a). Ettekirjutus edastati OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le 17.06.2021. Ettekirjutuse kohaselt laekus 10.06.2021 KeA-le kaebus raietegevuse kohta lindude pesitsusperioodil vaidlusalusel kinnistul. Kaebust kontrolliti 11.06.2021 ja anti korraldus raietööd peatada. Suuline korraldus vormistati 14.06.2021 kirjalikult ettekirjutusena. KeA loodushoiutööde büroo spetsialist teostas 13.06.2021 paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et eraldised 1-5 moodustavad ühtse vana metsaga ala, millel registreeriti suur lindude liigiline mitmekesisus. Vaatluse tulemusel tuvastati eraldistel 1-5 suur-kirjurähni ja mets-lehelinnu kindel pesitsus, metsvindi ja väike-kärbsenäpi tõenäoline pesitsus. Vastustaja hindas veel üheksa linnuliigi pesitsuse tõenäoliseks selle põhjal, et kuuldi laulvat isaslindu pesitsuseks sobivas biotoobis. Lisaks vaadeldi linde vaidlusaluse kinnistu teistel osadel ja leiti mitmete linnuliikide tõenäoline ja võimalik pesitsus. Ettekirjutuses toodi välja tuvastatud linnuliikide pesitsusperioodid eraldiste kaupa ja leiti, et planeeritud ja teostamata raied eraldistel 1-5, 12, 15-17, 21 ja 23 tuleb peatada kuni 31. juulini. KeA viitas samadele õiguslikele alustele nagu 14.06.2021. a ettekirjutuses ja selgitas täiendavalt, et kohtupraktikas on peetud põhjendatuks peatada raie ka juhul, kui pesade olemasolu ei ole otseselt tuvastatud, kuid on põhjust eeldada nende olemasolu. KeA otsustas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse sunniraha 5000 eurot.
3.AS A&P Mets ja OÜ AP Metsatööd esitasid 16.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. AS A&P Mets põhjendas oma kaebeõigust sellega, et ta omandas vaidlusaluse kinnistu omanikult Forest Reserves OÜ-lt kasvava metsa raieõiguse (kd I, tl 21-22) ning ettekirjutus takistas selle teostamist. Kohus võttis kaebuse menetlusse KeA 14.06. ja 16.06.2021. a ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebajad täpsustasid menetluse käigus (tl 166), et soovivad ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamist osaliselt, s. o metsaeraldiste 1-5 osas. Kaebajad taotlesid ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist LKS § 55 lg 61 osas.
Kaebajad leidsid, et ettekirjutused on õigusvastased. 16.06.2021. a ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang ei ole kontrollitav. Ettekirjutustes puudub sisuline kaalutlus, ei ole hinnatud raiepiirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Ettekirjutuste tegemisel ei ole kaalutud alternatiive ja kaebajate huve.
3.1.Õigusaktid ei keela raie teostamist lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raieid ei ole piiratud keskkonnaministri määrusega (metsaseadus (MS) § 40 lg 10). Metsateatiste kinnitamine tähendab, et raie teostamine vaidlusalusel kinnistul on vastustaja hinnangul kooskõlas õigusaktidega. Täiendavaid tingimusi seoses loomade sigimisperioodiga sätestatud ei ole. Seni ei ole raietöid käsitletud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamisena ning lindude tahtliku häirimisena. KeA käsitleb LKS § 55 lg-t 6 1 põhjendamatult rangemalt, kui oli selle kehtestamise eesmärk. Ei ole mingit põhjust, miks peaks ohu ennetamisel ehk olukorras, kus ei ole rikkumist toime pandud, lähtuma KarS §-st 16. Ka linnudirektiivi kohaselt on inimtegevus mõistlikes piirides võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel.
3.2.Raiete keelamine abstraktse ohu vältimiseks juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata ei ole õiguspärane. KeA kinnitas metsateatised perioodil 21.04.-30.04.2021 ilma täiendavate tingimusteta raie teostamise aja kohta ja need kehtivad aasta jooksul. Vastavalt metsateatisele ja raieõiguse võõrandamise lepingule võib raiet teostada igal ajal. Kaebajad ei ole raie tegemisel rikkunud õigusaktide nõudeid. Ei ole proportsionaalne, et sama haldusorgan ca 1,5 kuud pärast metsateatiste kinnitamist keelab raie üksnes põhjendusega, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde ja on reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa. 14.06.2021. a ettekirjutuses esitatud põhjendused seoses raie peatamisega on üldised, puuduvad juhtumipõhised põhjendused. Ettekirjutuses puudub viide konkreetsetele teadustöödele, millele tuginedes on haldusorgan esitanud väite, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe ha kohta; ei ole märgitud, mis linnud vaidlusalusel kinnistul võivad pesitseda ega kindlaks tehtud, kas vaidlusalusel kinnistul mõni lind ka pesitseb; ei ole tuvastatud, et kaebajad oleksid rikkunud LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 nõudeid; ei ole arvestatud kinnitatud metsateatistega; ei ole kaalutud kaebajate huve ega võimalikke alternatiive. KeA on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes vaatamata 11.06.2021 toimunud kohapealsele kontrollile otsustamisel olulised asjaolud välja selgitamata/lükanud nende väljaselgitamise edasi. Kaebajate hinnangul on haldusorgan 14.06.2021. a ettekirjutuses asunud ennetama abstraktset ohtu. Ettekirjutuses viidatud KorS § 28 lg 1 ei anna alust abstraktse ohu tõrjumiseks.
3.3.Ettekirjutuse aluseks olev hinnang peab olema kontrollitav. Kaebajad taotlesid paikvaatlusega seotud dokumentide ja ettekirjutuses märgitud lindude pesitsuskoordinaatide edastamist. KeA selgitas, et pesakohtade koordinaate määratud ei ole (kd I, tl 25) ja edastas spetsialisti poolt koostatud hinnangu (tl 26). 16.06.2021. a ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada, et kogu spetsialisti hinnang on kopeeritud ettekirjutuse teksti, nagu hiljem selgus. Keskkonnameti juhise kohaselt järgitakse pesitsuskindluse määramisel rahvusvahelise linnuatlase üldtunnustatud metoodikat. Spetsialisti hinnangust ega ettekirjutusest ei nähtu, mis metoodikat on paikvaatlusel kasutatud. Hinnang pole kontrollitav ja on äärmiselt üldine. Näiteks on eraldisi 1-5 hinnatud koos, mitte eraldi.
3.4.Ettekirjutuse tegemisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusakti andmisele sätestatud nõudeid. Sisulist kaalutlust 16.06.2021. a ettekirjutusest ei nähtu. Ettekirjutuses nimetatud kohtumäärust, millega kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse, ei saa võrdsustada jõustunud kohtuotsusega või käsitleda pretsedendina, mis keelab mistahes lindude häirimise. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu eelotsustes kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/197 tõlgendas Euroopa Kohus lindude häirimise keeldu mitte linnudirektiivi vaid loodusdirektiivi (elupaigadirektiivi) tähenduses. Loodusdirektiivi eesmärk ei ole kaitsta kõiki
looduslikke linnuliike, vaid üksnes ühenduse tähtsusega liike s.h haruldasi liike, kelle kaitseks tuleb moodustada kaitseala. Haldusorgani tegevus peab olema adressaadile võimalikult ettenähtav. Haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust, antud juhul ootust teha metsaraiet vastavalt kinnitatud metsateatistele igal ajal. Kui raieid mingil perioodil teha ei oleks lubatud, ei oleks kaebajad raieid planeerinud ja sellega seotud kulutusi teinud. KeA ei ole praeguses asjas ega laiemalt uue halduspraktika kohaldamisel arvestanud maa- või raieõiguse omanike õigusi ja huve. KeA käitus ebaproportsionaalselt, keelates kogu metsateatistega hõlmatud ala ulatuses puude langetamise kuni 31.07.2021. Asjaolusid ei ole sisuliselt kaalutud, täielikult on jäetud kaalumata kaebajate huvid ja metsateatistest tulenevad õigused metsa majandamisel ning jäetud hindamata võimalikud alternatiivlahendused. Lisaks ei ole kaebajaid ära kuulatud.
3.5.KeA asus ettekirjutuses avaldamata dokumentide alusel ettekirjutusi kohtumenetluses tagantjärele põhjendama. Vastustaja esitatud objekti kontrollimise protokoll koostati tagantjärele, selles esitatud pesitsuse koordinaatide õigsust ei ole enam võimalik kontrollida.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 14.06.2022. a otsusega kaebuse osaliselt: tuvastas KeA 16.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse vaidlustatud osas ja jättis rahuldamata KeA 14.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebajate taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks LKS § 55 lg 61 suhtes (resolutsiooni p 3); jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (resolutsiooni p 4); mõistis KeA-lt kaebajate kasuks välja menetluskulud kokku summas 15 eurot (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused:
4.1.Kohus lahendab kaebuse nõudes tuvastada KeA 14.06. ja 16.06.2021. a ettekirjutuste õigusvastasus osas, millega peatati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel eraldistel 1-5.
4.2.LKS § 55 lg 61 sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2). Viidatud normid näevad mõlemate keeldude puhul ette ka erandeid, kuid nende esinemisele pooled ei tugine. LKS § 702 lg 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet LKS nõuete täitmise üle vastustaja ehk KeA. KorS § 28 lg 1 alusel on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks ja sama sätte lg 2 järgi peatatakse tegevus või rakendatakse kaitseabinõu ettekirjutusega. LoKS § 60 lg 2 alusel teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle vastustaja ehk KeA.
4.3.Kohus mõistab 14.06 ja 16.06.2021. a ettekirjutusi nii, et need on antud KorS § 28 lg 1 tähenduses ohu tõrjumiseks. Seda kinnitas ka vastustaja. Vastustaja ei väida, et toimunud on korrarikkumine (kaebajad on tahtlikult hävitanud või kahjustanud pesa või tahtlikult häirinud pesitsevat lindu). Vastustaja väidab, et raie jätkamise korral oleks eeltoodu suure tõenäosusega toimunud. Tegemist ei olnud ka pelgalt ohukahtlusega (KorS § 5 lg 6) ehk olukorraga, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Kohtu hinnangul on vastustaja mõlema ettekirjutuse puhul õigesti kindlaks teinud ohu esinemise. KorS § 5 lg 2 sätestab, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.
4.4.Vastustaja lähtus esimeses ettekirjutuses sellest, et vaidlusalusele kinnistule on väljastatud mitmed lageraiet ja harvendusraiet lubavad metsateatised ning suure tõenäosusega pesitsevad nendel metsaeraldistel linnud, kuna teadusuuringute põhjal pesitseb igas metsas vähemalt üks paar linde hektari kohta. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad asunud seisukohale, et viimane väide oleks iseenesest vale, vaid heidavad vastustajale ette 14.06.2021. a ettekirjutuses viite puudumist teadustööle. Vastustaja esitas kohtule tõendi selle kohta, et teaduskirjanduses väidetakse, et Eesti metsades pesitseb ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300 linnupaari (kd I, tl 127) ning 2022. a valminud teadusartikli käsikirja (kd I, tl 145-162, tabel 2 tõlge tl 163-165), milles kaardistati lindude pesitsustihedust alates 1950ndatest aastatest ja mille kohaselt on lindude pesitsustihedus ühel hektaril erinevates metsades väheste eranditega ühest oluliselt suurem. Kohtu hinnangul saab ka viimati nimetatud tõendiga arvestada. Vastustaja ei too sellega sisse uut asjaolu ettekirjutuse põhjendamiseks, vaid tõendab algselt aluseks võetud asjaolu. Artikkel võis küll valmida pärast ettekirjutuse tegemist, kuid põhineb pikaajaliselt kogutud andmetel, s.h 2021. a andmetel. Seega oli vastustaja 14.06.2021. a ettekirjutuses esitatud väide õige. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja algselt konkreetsetele teadusuuringutele ei viidanud. Tegemist ei ole abstraktse ohu tõrjumisega juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata. Asjaoludest, et eraldistel 1-5 ehk kokku 5,99 ha suurusel alal oli käimas lageraie ning metsas pesitseb vähemalt üks paar linde hektari kohta, saab järeldada ohu esinemist KorS § 5 lg 2 mõistes. Seda, et hinnang 1 paar linde 1 ha kohta lähtub üldisest keskmisest, tasakaalustab eraldiste suhteliselt suur kogupindala ning raietegevuse peatamise lühike tähtaeg.
4.5.Teises ettekirjutuses lähtus vastustaja sellest, et 13.06.2021 tegi vastustaja metsaeraldistel 1-5 kindlaks kahe linnuliigi kindla pesitsuse ja vähemalt kahe linnuliigi tõenäolise pesitsuse. Kohus märgib, et üheks neist oli III kaitsekategooria liik väike-kärbsenäpp. 16.06.2021. a ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et eraldisi 1-5 käsitleti ühtse alana. Vastustaja on seda põhjendanud (kd I, tl 26). Eraldistel 1-5 (kokku 5,99 ha) soovisid kaebajad teha lageraiet ja seal tuvastati lindude pesitsus. Raie jätkamine metsaeraldistel 1-5 pärast seda, kui tuvastati lindude kindel ja tõenäoline pesitsus, oleks tähendanud LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumist. Pooled ei vaidle selle üle, et kui puu või põõsas langetatakse, siis sellel olev pesa hävib ning munad või pesast lahkumata pojad hukkuvad. Ohu ärahoidmiseks keelati puude ja põõsaste raiumine pikemaks ajaks - pooleteiseks kuuks – ehk tuvastatud linnuliikide pesitsusperioodi lõpuni. Vaidlusalust kinnistut kontrollis 11.06.2021 vastustaja juhtivinspektor M. Raudsepp ja lindude pesitsemise tuvastas 13.06.2021 vastustaja loodushoiutööde spetsialist T. Evestus. Menetlustoimingud dokumenteeriti objekti kontrollimise protokolliga nr 11067 (kd I, tl 125) ja hinnanguga lindude pesitsemisele (kd I, tl 28). Vastustaja selgitas (tl 68-69), et juhtivinspektor märkas kohapeal asjaolusid, millest sai järeldada lindude pesitsemist, kuid kuna tal puudus vastav pädevus, paluti see asjatundjal üle kontrollida.
4.6.Kohtu hinnangul on 11.06.2021 ja 13.06.2021 menetlustoimingute dokumentatsioon piisavalt usaldusväärne. 11.06.2021 objekti kontrollimise protokolli on Objekti Kontrollimise Andmekogu Süsteemi (OKAS) väljavõtte kohaselt (kd I, tl 187) 15.06.2021 kinnitanud M. Raudsepp ja 16.06.2021 kooskõlastanud T. Tiirats, kes on KeA kodulehe järgi järelevalve osakonna Valgamaa büroo juhataja, s.o objekti kontrollinud juhtivinspektori vahetu juht. Asjaolus, et haldusmenetluse töödokument koostatakse täies mahus hiljem ja et see sisaldab andmeid erinevate objekti kontrollimise tegevuste kohta, ei ole midagi tavapäratut ega õigusvastast. 13.06.2021 toimunud menetlustoimingutel tuvastatu on haldusakti põhjendustena ära toodud 16.06.2021. a ettekirjutuses. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust allkirjastada iga menetluse raames koostatud töödokument või edastada need koheselt isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus pesitsuste kindlakstegemisel rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast (kd I, tl 128), kuid pidas erinevalt metoodikast õigeks lugeda
tõenäoliseks ka nende linnuliikide pesitsus, kelle ühekordne laul fikseeritakse pesitsusperioodi kõrghetkel. Vastav seisukoht on esitatud ka vastustaja koostatud „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhises“ (kd I, tl 29-30). 16.06.2021. a ettekirjutuses on vastavalt vastustaja eelnevale seisukohale ja juhisele metsaeraldistel 1-5 märgitud tõenäoliseks või kindlaks 13 linnuliigi pesitsus. Metsaeraldistel 1-5 tuvastati metoodikat järgides kahe linnuliigi kindel pesitsus ehk pesad, mis võisid puude ja põõsaste raiumise jätkamisel hukka saada. Kokkuvõttes puudub kohtul alus arvata, et vastustaja tuvastas pesitsused alusetult või meelevaldselt. Menetlustoimingud on teinud vastustaja töötajad. KeA tegevusvaldkonnaks on loodus- ja keskkonnakaitse ning järelevalve raietööde läbiviimise õiguspärasuse ning lindude äratundmise ja nende pesitsemise kindlakstegemise saab lugeda vastustaja põhitegevuse hulka kuuluvaks. On usutav, et vastustaja koosseisus on vastavate eriteadmistega töötajad, kes tegutsesid neile antud pädevuste raames. Kohus ei nõustu seetõttu kaebajate etteheitega, et ettekirjutused on tehtud üldisele keelule tuginedes ja konkreetseid asjaolusid ei ole hinnatud.
4.7.Vastustaja nimetab ettekirjutuste õigusliku alusena nii KorS § 28 lg 1 kui ka LoKS § 7 lg 1 p 3. Kohtu hinnangul annavad need normid õigusliku aluse 14.06. ja 16.06.2021. a ettekirjutuste tegemiseks. LoKS § 7 lg 1 p 3 sisaldus juba praeguse loomakaitseseaduse esimeses, 13.12.2000 vastu võetud ja 01.07.2001 jõustunud redaktsioonis, s.o kehtestati enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Sätte kohaldamise eelduseks on see, et tegemist on looduses vabalt elavate lindude sigimisperioodiga ja metsatööd peatatakse lindude hukkumise vältimiseks. Sätte kohaldamine ei eelda, et kaebaja oli lindude pesitsemisest teadlik või et kaebajal oli tahtlus pesitsemist kahjustada. KorS § 28 lg 1 kohaldamiseks peab olemas olema muus õigusaktis sisalduv norm, mille rikkumist korrakaitseorgan soovib ära hoida. Selleks on praegusel juhul LKS § 55 lg 6 1. Tegemist on sättega, mis on Eesti õigusesse sisse viidud linnudirektiivi ülevõtmiseks. Linnudirektiivi art 5 alusel tuleb liikmesriigil võtta vajalikud meetmed kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (punkt b) ning lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (punkt d). Direktiivi art 1 nimetatud linnuliikideks on kõik looduslikult esinevad linnuliigid nende liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.
4.8.Eesti kohtute ja Euroopa kohtu praktikas tunnustatakse seisukohta, et Euroopa Liidu õigust (s.h üle võetud õigust) tõlgendades ei saa selles kasutatud mõistetele omistada tähendust siseriiklikust õigusest lähtudes. See tähendab, et mõistet „tahtlik“ ei saa praegusel juhul sisustada lähtudes Eesti õigusest, vaid lähtuda tuleb teistest Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Kohtu lahenditest. Vastustaja viitas Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusele liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19. Selles asjas oli üheks kohtule esitatud küsimuseks, kas linnudirektiivi art 5 punktides a–d ja [elupaigadirektiivi] art 12 lg 1 punktides a–c kasutatud mõisteid „tahtlik tapmine“, „tahtlik häirimine“ ja „tahtlik hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus tegevuse eesmärk ei ole ilmselgelt liigi isendite tapmine või häirimine (näiteks metsandus või maa-arendus), peab keeldude kohaldamiseks esinema tegevuse tõttu oht kahjustada liigi kaitsestaatust. Kohus märkis, et kuna vaidluse all olnud Rootsi õigusaktiga võeti üle nii linnudirektiivi art 5 punktid a–d kui ka elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktid a–c ja nende sätete sõnastus kattub, siis piirdub kohus elupaigadirektiivi tõlgendamisega (otsuse punkt 18, 46-48). Kohus leidis, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktis a-c nõutud tahtlikkuse tingimuse täitmiseks peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse olemasolu. Elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktides a–c ette nähtud keelud
on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine (otsuse punkt 51, 53). Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut arvestades LKS § 55 lg 61 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Euroopa Kohus on sel viisil tõlgendanud elupaigadirektiivi ning viidanud sellele tõlgendusele olukorras, kus küsimuse all on linnudirektiivi vastavate sätete tõlgendamine. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kohaldada saab KarS § 16 sätestatud tahtluse definitsiooni. KarS § 1 lg 1 ütleb, et karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse sama seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. See tähendab, et KarS § 16 tuleb kohaldada hindamaks, kas isik on tahtlikult toime pannud väärteo, kuid see ei ole kohaldatav haldusmenetluses, riikliku järelevalve teostamisel või Euroopa Liidu õigusest üle võetud normide tõlgendamisel.
4.9.Kaebajad peavad oluliseks, et raietööde tegemise õigus tulenes kinnitatud metsateatistest. Kohtu hinnangul ei takistanud see asjaolu ettekirjutuste tegemist ja ei muuda neid õigusvastaseks. Ei saa väita, et kaebajatel tuleb lähtuda ainult nendest seaduses sätestatud piirangutest, mis on kajastatud ka metsateatises. MS § 41 lg 7 alusel kontrollib KeA küll metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele, kuid kontrolli eseme hulka ei kuulu raie teostamise aeg. Metsateatise kehtivusaeg on üks aasta ning teatises ei märgita kavandatavat tööde tegemise aega. Kohus nõustub sellega, et metsateatise kontrollimisel puuduvad tõsikindlad andmed igal metsaeraldisel pesitsevate lindude kohta ja lindude võimaliku pesitsemise väljaselgitamine metsateatise kontrollimise raames ei ole võimalik. Keskkonnaametil ei ole õigusaktist tulenevat kohustust selgitada metsateatise kinnitamisel välja kõiki võimalikke õigusaktidest tulenevaid piirangud. Vastustaja esitas tõendi selle kohta, et metsaregistrisse sisenemisel kuvatakse üldine hoiatus lindude pesitsusaja kohta ja soovitus sel ajal töid mitte teha (kd I, tl 74). Kohus peab usutavaks, et selline soovitus pidi ka kaebajatele olema teada. Eeltoodu vastab ka kaebajate väitele, et vastustaja oleks saanud kohaldada ettekirjutusest leebemaid abinõusid. Vastustaja oli viidatud soovituse avaldamisega seda juba püüdnud teha.
4.10.Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ja et metsatöödega, eriti lageraiega võidakse hävitada pesi või häirida pesitsust, pidi kaebajatele kui metsandusvaldkonna ettevõtjatele teada olema. See tähendab, et LKS § 55 lg 61 toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebajate kui raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas vastustaja on vastavad piirangud kirjalikult esitanud. Kaebajad ei ole välja toonud, et nad enne 11.06.2021 suulise korralduse saamist arvestasid lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või võtsid kasutusele sellega seotud meetmeid. Vastupidi, suulise korralduse saamise ajaks olid kaebajad juba AS-le A&P Mets võõrandatud raieõiguse alusel suuremal osal vaidlusaluse kinnistu metsaeraldistel lageraied teostanud ja alustanud lageraiet ka metsaeraldisel 1 (kd I, tl 125). Kaebajad pidid arvestama võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja reageeringu.
4.11.Kaebajate õigusi ei saa rikkuda see, millisel ajendil järelevalvemenetlus algatatakse ja kas ettekirjutusi tehakse ka teiste samal ajal raiet teostanud isikute suhtes. Kohtuasja materjalide põhjal oli kaebajate suhtes algatatud järelevalve ajendiks vastustajale esitatud kaebus. Vastustajal on kohustus reageerida muuhulgas võimalikele kaebustele ja teavitustele.
Niisugune halduspraktika on levinud ka teistes valdkondades ja seda ei saa käsitleda isikute ebavõrdse kohtlemisena. Kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist. Seda on vastustaja kinnitanud ja seda võib järeldada ka vaidluse asjaoludest. Vastustaja eeldust, et isikud teostavad metsateatiste alusel raieid reeglina kooskõlas seadustega, sealhulgas LKS 55 lg 61 sätestatuga, võib pidada mõistlikuks. Kõigi metsaeraldiste pesitsuseelne lauskontroll oleks ilmselgelt ressursimahukas, ebamõistlik ja ei oleks sisuliselt põhjendatud.
4.12.Asjaolu, et vastustaja halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused olid õigusvastased. Vastustaja selgitas, et varasem leebem halduspraktika ei andnud tulemusi ja ei olnud enam avaliku korra tagamiseks piisav. Vastustaja on oma eesmärgina välja toonud selle, et lindude pesitsusaladel kehtiks pesitsuse ajal valdavalt raierahu. Kohus ei saa hinnata seda, kuidas vastustaja oma tegevust üldisemalt korraldab või kuidas oleks vastustajal otstarbekam tegutseda oma eesmärkide saavutamiseks. 2021. a kevadel metsanduses tekkinud olukord ei ole esma- või ainukordne. Mitmetes haldusõiguse valdkondades (s.h maksuõiguses, planeerimis- ja ehitusõiguses, vangistusõiguses) on esinenud seda, et haldusorgan muudab oma praktikat (s.h õigusnormi tõlgenduse muutumise tõttu) või hakkab resoluutselt sekkuma rikkumistesse, mida ta varem on talunud. On mõistetav, et selline olukord tekitab pahameelt ja vaidlusi. Kohtupraktika on nendes vaidlustes kindlaks kujunenud ning vaidlusi on läbivalt lahendatud nii, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.
4.13.Kaebajad heidavad vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole kaalunud nende huve ja võimalikke alternatiivseid lahendusi ning ei ole kaebajaid ära kuulanud. 14.06.2021. a ettekirjutus anti tähtajaga 17.06.2021. Kui ettekirjutus tehti algselt suuliselt 11.06.2021, siis oli keelu kehtivusaeg kuus päeva. Arvestades seda, et 11.06.2021 oli reede, ei saa pidada ettekirjutuse vormistamist sellele järgneval tööpäeval ehk esmaspäeval õigusvastaseks. Ettekirjutuses on öeldud, et keelatud on puude ja põõsaste langetamine. Seega ei keelanud vastustaja kõiki MS § 28 lg 1 nimetatud tegevusi metsas. Vastustaja selgitas, et ettekirjutus tehti kiireloomulisena, kuna ohustatud õigushüve oli kaalukas ning ettekirjutusega viivitamise korral ei oleks kahjulikku tagajärge (raie teostamist) enam võimalik olnud ära hoida. Kohtu hinnangul ei tingi kaebajate nimetatud puudused 14.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasust. HMS § 40 lg 3 p 1 lubab jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Need tingimused olid 14.06.2021.a ettekirjutuse puhul täidetud. Ettekirjutuse põhjendused on küll napid, kuid piisavad selle faktilise ja õigusliku aluse mõistmiseks (HMS § 56 lg 2). Ettekirjutus kehtis lühikest aega.
4.14.16.06.2021. a ettekirjutuse puhul on kaebajate etteheited ärakuulamise ja kaalutlusõiguse teostamise osas põhjendatud. Esimese ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks vastustaja saanud välja selgitada isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada ning nad ära kuulata. Kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab AS A&P Mets. Samuti ei nähtu 16.06.2021. a ettekirjutusest kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamist ja kaalumist. On ilmselge, et mitte igasugune inimeste metsas viibimine ja liikumine ei tähenda LKS § 55 lg 61 keeldude rikkumist. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebajatel oli võimalus teha MS § 28 lg 1 p-des 2-4 nimetatud töid. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu selgelt, et kaebajatele jäi õigus teha raiet ettevalmistavaid või lõpetavaid töid. Kuna kaebajaid ära ei kuulatud, siis ei ole teada, kas kaebajad olid teadlikud teatud tööde lubatavusest ning kas ja milliseid töid oleks kaebajad soovinud teha. HMS § 40 lg 1 järgi peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Niisugust võimalust kummalegi haldusakti adressaadile antud ei
ole.
4.15.Õige ei ole vastustaja seisukoht, et tal puudub LKS § 55 lg 6 1 rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Kohus ei nõustu sellega, et LKS kehtestab riigisiseselt linnudirektiivist rangemad nõuded. LoKS § 7 lg 1 p 3 kui ka KorS § 28 lg 1 annavad vastustajale õiguse teha ettekirjutus. See tähendab kaalutlusõiguse teostamist. KorS § 7 ja 8 näevad ette lähtuda riikliku järelevalve teostamisel proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest. Linnudirektiivi art 2 ütleb, et meetmete kehtestamisel tuleb arvestada ka majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. On tõsi, et keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas sageli ülekaalukaks avalikuks huviks. Kuid see põhimõte ei ole absoluutne ja ei välista vastustaja kohustust kaebajate huve välja selgitada ja neid kaaluda.
4.16.Vastustaja väitel ei oleks kaebajate etteheited mõjutanud tehtavat otsust. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu tuvastamiskaebuse lahendamisel tähtsust. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on selgitanud, et see reegel on kohaldatav tühistamiskaebuse lahendamisel, tuvastamiskaebusele säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse, kas haldusorgan on täitnud haldusakti andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte. Kui kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tuvastab õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja haldusakti õigusvastaseks tunnistamata. Tuvastades ärakuulamisõiguse rikkumise ja ebapiisavate kaalutluste esitamise haldusaktis, tuleb tuvastamiskaebus rahuldada (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-94-10, p 19).
4.17.Kohus jätab rahuldamata kaebajate taotluse algatada LKS § 55 lg 61 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Osas, milles see norm võtab üle Euroopa Liidu õiguse, ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve võimalik. Kohtu hinnangul ei ole Eesti seadusandja linnudirektiivi art 5 punkti d ülevõtmisel teadlikult kehtestanud direktiivist rangemaid nõudeid. Direktiiv keelab lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. LKS § 55 lg 61 punkt 2 tingimust „niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline“ ei sisalda. Samas LKS § 55 lg 61 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirjast (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 212 SE teise lugemise seletuskiri) ei nähtu rangemate nõuete kehtestamise tahet või selle eesmärki või põhjendust. Eelnõu viitab üksnes linnudirektiivi ülevõtmise vajadusele. See tähendab, et puudub siseriiklikult kehtestatud õigusnorm, mille sisulist kooskõla põhiseadusega saaks hinnata. Seadusandja soovi linnudirektiivi art 5 punkti d teist osa mitte üle võtta ei saa tuletada sellest, et LKS § 55 lg 6 1 on sätestatud erandid kehtestatud keeldudest. Ka linnudirektiiv näeb ette võimaluse eranditeks (art 9) ning nende ülevõtmisega ongi LKS § 55 lg 61 sätestatud erandite puhul tegemist. Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kuigi kohus on LKS § 55 lõikele 61 asja lahendamisel tuginenud, ei sõltu vaidluse lahendus üksnes selle normi olemasolust või puudumisest. Vastustajal oli kohustus teostada kaalutlusõigust ning võimalus tõlgendada seda normi muuhulgas lähtudes üle võetud Euroopa Liidu õiguse sisust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Keskkonnaamet esitas 08.07.2022 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab halduskohtu 14.06.2021. a otsust üksnes osas, milles kohus rahuldas kaebuse ja tuvastas KeA 16.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse. Keskkonnaamet põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
5.1.Kohus heidab otsuse p-s 19 KeA-le ette, et 16.06.2021. a ettekirjutuses puuduvad kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt eraldistel 1-5 pesitsevate lindude arvu ja nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebajate huvi raietegevuse täielikuks lõpetamiseks on puude ja põõsaste langetamise keelamine umbes pooleteiseks kuuks proportsionaalne. KeA
möönab, et ettekirjutusest neid kaalutlusi otseselt ei nähtu, kuid Keskkonnaamet on neid kohtumenetluses selgitanud ning põhjendanud ka seda, et neid saab seetõttu ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. Nimelt on KeA kõnealuse ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades arvesse võtnud paikvaatlusel tuvastatud ja Mango kinnistul pesitsevaid linde ning nende pesitsusperioode; asjaolu, et paikvaatlusel tuvastatud linnuliigid on vaid osa kinnistul pesitsevatest lindudest; kinnistu eraldistel 1-5 kasvavad metsad kuuluvad Eesti linnurohkeimate pesitsuspaikade hulka; kevadised raied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju ning metsalindude üldine arvukus väheneb; eraldistel 1-5 on kavandatud lageraied, mis omavad metsalinnustikule suurt negatiivset mõju; lisaks raie peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja sama efektiivseid kaebajat vähem koormavaid alternatiive; raiet lubavad metsateatised kehtivad 12 kuud ning annavad õiguse raie teostamiseks pika aja jooksul (s.o 9 kuud) ka peale lindude pesitsusaega. Lisaks lähtub KeA oma töös kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Ka halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 20 märkinud, et on tõsi, et keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas sageli ülekaalukaks avalikuks huviks. Ülaltoodust nähtuvalt on KeA ettekirjutuse tegemise proportsionaalsust kaalunud ning kaalumise tulemusena pidanud raie peatamist 1,5 kuuks põhjendatuks. Kohtupraktika kohaselt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Kuigi KeA on kohtumenetluses nendele kaalutlustele tuginenud, ei ole halduskohus nendega arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud. Seega on kohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamise kohustust ning alusetult leidnud, et ettekirjutuse tegemisel ei ole KeA teostanud kaalutlusõigust.
5.2.Keskkonnaamet ei ole väljakujunenud metoodikat muutnud vaid on seda vastavalt Euroopas tunnustatud võimalustele kohandanud. KeA on võimaliku pesitsuskindluse ülendamist põhjalikult selgitanud ning seejuures viidanud ka Euroopa linnuatlasele. Kohus ei ole nende selgitustega arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud ning on seega rikkunud HKMS § 165 lg 1 p 4 sätestatud põhjendamise kohustust. Euroopa linnuatlases on selgitatud, et näiteks liigi, mille puhul registreeriti ruudus ainult laulvad isased samas asukohas kahenädalase vahega (=tõenäoline pesitsemine atlase kategooria järgi), võidi hinnata “kindlaks pesitsejaks”, kui oli teada, et liik on piirkonnas arvukas pesitseja, ning vastupidi, “võimalikuks pesitsejaks” kui pesitsemine piirkonnas on olemasolevate teadmiste kohaselt vähetõenäoline. Seega on Euroopa linnuatlase kohaselt lubatud kohalikele andmetele tuginedes nii pesitsuskindluse ülendamine kui ka alandamine. Käesoleval juhul on pesitsuskindlust ülendatud punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja, aedpõõsalinnu, salu-lehelinnu ja väike-lehelinnu puhul. Need liigid saab Euroopa linnuatlase mõistes lugeda Eestis tavaliseks (s.o rohkesti pesitsevateks), kuna need esinevad >75% linnuatlase ruutudes (vt vastustaja 18.10.2021. a vastus, lisa 8, alapunktid „Levik Eestis“) ning need on metsaeraldise mastaabis territoriaalsed (st liigid, kes kaitsevad oma territooriumi, laul on neil vahendiks territooriumi asustatusest teistele liigikaaslastele teada anda ning nende laulu konkreetsel eraldistel kuuldes saab eeldada, et liik pesitseb just sellel eraldisel). Kuna käesoleval juhul on pesitsuskindlus ülendatud juba pesitsushinnangus, siis arvestati võimalikust tõenäoliseks pesitsejaks kvalifitseeritud linde tõenäoliste pesitsejatena ka ettekirjutuse tegemise ajal. Seega on KeA ettekirjutuse tegemisel lisaks suurkirjurähni, mets-lehelinnu, metsvindi ja väikse-kärbsenäpi pesitsustele põhjendatult tuginenud ka ülendatud pesitsuskindlusega punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja, aed-põõsalinnu, salu-lehelinnu ja väike-lehelinnu pesitsusele.
5.3.Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud väärale seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu selgelt, et kaebajatele jäi õigus teha raiet ettevalmistavaid või lõpetavaid töid ning kuna kaebajaid ära ei kuulatud, siis ei ole teada, kas kaebajad olid
teadlikud teatud tööde lubatavusest ega ka see, milliseid töid oleks kaebajad soovinud teha. Ettekirjutusega anti korraldus mitte teostada raiet (puude ja põõsaste langetamine) Valga maakonnas Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel lindude pesitsemise ajal kuni 31.07.2021 (k.a). Seega on arusaadav, et ettekirjutuse kehtivuse perioodil oli keelatud puude ja põõsaste langetamine ning ülejäänud MS § 28 lg 1 kohased raietegevused, s.o langetatud tüvede laasimine, järkamine ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu olid lubatud. Ei saa olla kahtlust, et kaebajad kui pikaaegselt metsandusvaldkonnas tegutsenud äriühingud said aru, et MS § 28 lg 1 p-des 2-4 loetletud tööde tegemine on ettekirjutuse kehtivuse ajal lubatud. Võimalust jätkata tüvede laasimise ja järkamise ning metsamaterjali kokkuveoga selgitati langil viibinud harvesteri juhile kohapeal suuliselt ning OÜ AP Metsatööd metsameistrile telefoni teel. Seda kinnitab ka Mango kinnistu objekti kontrollimise protokoll, milles on märgitud, et jätkata võib puude laasimise, järkamise ning metsamaterjali kokkuveoga. Lisaks on tavapärane, et tüved laasitakse ja järgatakse ning metsamaterjal koondatakse ja veetakse kokku kohe pärast puude ja põõsaste langetamist. Kuna pärast 11.06.2021 raie peatamiseks suulise korralduse andmist puid ega põõsaid enam ei langetatud, on alust arvata, et 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemise ajaks olid kõik vajalikud MS § 28 lg 1 p-de 2-4 kohased raietööd eraldistel 1-5 juba lõpetatud ning seega ei olnudki kinnistul võimalik neid töid enne järgmist puude ja põõsaste langetamist teha.
5.4.Halduskohus on otsuse p-s 20 põhjendamatult leidnud, et õige ei ole vastustaja seisukoht, et tal puudub LKS § 55 lg 6 rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Keskkonnaamet nõustub kohtuga selles, et ettekirjutuse tegemisel tuleb nii LoKS § 7 lg 1 p-st 3 kui ka KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt valida LKS § 55 lg 6 1 rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks proportsionaalne meede. Raie peatamise proportsionaalsust selles tähenduses on ülaltoodust nähtuvalt ka kaalutud. Küll aga ei nõustu KeA sellega, et LKS § 55 lg 61 p 2 võimaldaks selles sättes nimetatud erandite puudumisel eraldi kaaluda, kas häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. KeA on oma seisukohta põhjalikult selgitanud (18.10.2021. a vastus) ning jääb selle juurde. Ka Tallinna Halduskohus on 08.06.2022. a otsuses asjas nr 3-21-1582 sellise käsitlusega nõustunud ning leidnud, et kuna linnudirektiivi art 5 kohaselt tuleb p-des ae sätestatud meetmed kehtestada siseriikliku õigusega, siis tuleb siseriiklike nõuete kehtestamisel arvestada mh olulise mõjuga. LKS § 55 lg 61 p-s 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja mis seega ei kujuta endast olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange nimetatud erandite alla, tuleb seega lugeda LKS-i kohaselt oluliseks häirimiseks. Seega olukorras, kus LKS § 55 lg 6 1 p 2 kohane tahtlik häirimine või häirimise oht on tuvastatud, ei ole vajalik enam hinnata, kas see häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline, vaid võib koheselt asuda kaaluma, kas ja millise korrakaitselise meetme rakendamine on KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt põhjendatud. Ülaltoodule tuginedes on halduskohus KeA hinnangul vääralt tõlgendanud ja kohaldanud LKS § 55 lg 6.
5.5.Vaidlustatud otsuse p-s 19 leiab kohus, et esimese ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks ja selle aja jooksul oleks vastustaja saanud välja selgitada isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada, ning nad ära kuulata. Kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab AS A&P Mets. KeA hinnangul ei ole etteheited menetlusosaliste õigesti kindlaks tegemata ja ära kuulamata jätmise kohta põhjendatud. Tuginedes asjaolule, et KeA ei ole õigesti teinud kindlaks menetlusosalisi, on kohus väljunud kaebuse piiridest. Kuna kaebajad ei ole ettekirjutuste vaidlustamisel menetlusosaliste õigesti kindlaks tegemata jätmisele tuginenud, siis ei ole see asjaolu HKMS § 41 lg 2 kohaseks kaebuse aluseks. Kuigi ettekirjutusest ei nähtu, et AS A&P Mets oleks haldusmenetluses menetlusosalisena tuvastatud, on AS A&P Mets menetluse algusest peale olnud haldusmenetlusse faktiliselt kaasatud. Äriregistrist nähtuvalt on AS A&P
Mets OÜ AP Metsatööd enamusosanikuks ning kaebajad kasutavad sama e-posti aadressi. Käesoleval juhul kinnitas OÜ-le AP Metsatööd tehtud 14.06.2021. a ettekirjutuse kättesaamist AS A&P Mets esindaja 14.06.2021. a e-kirjaga. Sellest kirjavahetusest nähtub, et 14.06.2021. a ettekirjutus on muuhulgas saadetud OÜ AP Metsatööd äriregistrisse kantud e-posti aadressile [email protected], mis on AS A&P Mets kodulehelt nähtuvalt ka selle äriühingu tavapärases kasutuses olevaks e-posti aadressiks. Seega sai AS A&P Mets raie peatamisest ja sellega seonduvast haldusmenetlusest teada hiljemalt 14.06.2021 ja tal oli võimalik KeA-d enne järgmise ettekirjutuse tegemist teavitada, et raie peatamine puudutab ka tema kui Mango kinnistu raieõiguse omandaja õigusi, kuid seda ta ei teinud. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Keskkonnaameti hinnangul on käesoleval juhul raieõiguse tegelik omanik jäänud välja selgitamata kaebajatest tulenevatel asjaoludel. KeA tegi 11.06.2021 kontrolli teostades kindlaks, et Mango maaüksuse omanikuks on Forest Reserves OÜ ning metsaregistrist nähtuvalt oli ka metsateatised esitanud Forest Reserves OÜ volitatud esindaja. Seega metsaregistrist raieõiguse omandamise asjaolu AS A&P Mets poolt ei nähtunud. Samuti tuvastati 11.06.2021 kontrolli käigus harvesteri operaatori A. Kohvi ja OÜ AP Metsatööd metsameistri ütlustele tuginedes, et raietöid teostas Mango kinnistul raieõiguse alusel OÜ AP Metsatööd. Kuna raieõiguse võõrandamine on tavapärane tehing ning nii harvesteri operaator kui ka metsameister mõlemad kinnitasid sama asja, ei olnud KeA-l alust kahtlustada, et kinnistu raieõigus oleks võõrandatud tegelikult kellelegi teisele. Isegi kui KeA-l oleks pidanud selline kahtlus tekkima, sõltub tegeliku raieõiguse omaniku õigesti tuvastamine eelkõige menetlusosalistest.
5.6.14.06.2021. a ettekirjutusest nähtub, et puid langetanud harvesteri operaator andis juhtivinspektor M. Raudseppale raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameistri telefoninumbri. Juhtivinspektor võttis 11.06.2021 telefoni teel ühendust isikuga, kes väitis, et ta on Mango maaüksusel raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameister ning andis talle suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel esialgu kuni 17.06.2021. Nimetatud telefonivestluses metsameister raie peatamisele vastuväiteid ei esitanud ning palus saata kõik asjaga seotud dokumendid OÜ AP Metsatööd e-posti aadressile. Ülaltoodust nähtuvalt toimetati 14.06.2021. a ettekirjutus mõlemale kaebajale samal päeval kätte. Seega teadsid mõlemad kaebajad hiljemalt 14.06.2021, et esialgne raie peatamise korraldus kehtib kuni 17.06.2021 ning hiljemalt selleks ajaks otsustatakse raie teostamise jätkamine või selle edasise peatamise vajadus. Seega oli kaebajatel võimalik 14.06.2021 kuni 17.06.2021 esitada vastustajale arvamus ja vastuväited raie peatamisele. Ülaltoodule tuginedes leiab KeA, et kaebajatel oli võimalik raie peatamise kohta arvamusi ja vastuväiteid esitada ning seega on kohus ebaõigesti leidnud, et ärakuulamisõigust on rikutud.
6.05.08.2022 esitas OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab halduskohtu 14.06.2022. a otsust osas, millega esitatud kaebus jäeti rahuldamata ja leiti, et vastustaja 14.06.2021. a ettekirjutus on õiguspärane.
6.1.Kaebaja ei nõustu sellega, et halduskohus õigustab KeA uut halduspraktikat. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad alates 01.02.2009. Kuni 2021. a kevadeni ei ole KeA käsitlenud metsateatisega lubatud metsaraiet eelduslikult looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku/kavandatud hävitamise ja kahjustamisena ning lindude tahtliku/kavandatud häirimisena, tuginedes väitele, et igal metsahektaril pesitseb üks linnupaar. Halduskohus ei ole hinnanud, kas lindude pesitsusaegne kaitse, mida KeA on asunud läbi viima järelevalvemenetluses ettekirjutustega, on eesmärgipärane ja proportsionaalne, arvestades, et seadusandja on näinud lindude arvukuse kaitsmiseks ette võimaluse raiete peatamiseks MS-s. Kaebaja nõustub, et KeA peab kaebustele ja teavitustele reageerima, kuid reageering ei pea olema raiet lausaliselt peatav ettekirjutus. KeA oleks võinud kaebajale selgitada, et õigusaktid raiet ei keela ja kui linnustiku arvukus vajab sekkumist, kohaldatakse MS-s ettenähtud raiete piiramist. Kui kaebusega seoses on vajalik kontrolli läbiviimine, peab kontroll olema koheselt
asjakohane, st tehakse kohe kindlaks kõik otsustamiseks vajalikud asjaolud, sh lindude pesitsemine.
6.2.Ka nn esmases ettekirjutustes nõutav viiepäevane raie peatamine, et asuda otsima kinnistul pesitsevaid linde, on raie peatamine, millega raie teostajale vaieldamatult kaasneb kahju (tööülesanneteta jäänud töötajad ja seisvad metsalõikusmasinad). Kohus leiab otsuses, et KeA ei keelanud kõiki tegevusi metsas, kuid jätab arvestamata, et näiteks metsalõikusmasin ei ole masin, mida saab kasutada puude kokku vedamisel, samad ei ole ka masina operaatorid jne. Juhtumipõhiste asjaolude väljaselgitamine alles pärast ettekirjutuse tegemist, et asuda ettekirjutust põhjendama, ei ole kohane. Kui avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda, tuleb viivitamatult välja selgitada ka kõik asjaolud ja ei ole mõistlikku põhjendust, miks ei teinud KeA juhtumipõhiseid asjaolusid kindlaks juba esimesel paikvaatlusel, objekti kontrollil.
6.3.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et juhindudes KorS § 2 lg 2 ei ole ta teinud piisavalt ohu tõrjumiseks ja see saab olla aluseks KeA sekkumisele. Mango kinnistu raieala on enne raiete alustamist vaadatud visuaalselt üle ja linnupesasid ei tuvastanud. Kui tuvastatakse raieeelsel ülevaatusel linnupesad, tehakse otsused järgmiste tööde tegemise ja ajastuse kohta vastavalt reaalsele olukorrale. Kui tuvastatakse linnupesad, siis jäetakse pesapuu/põõsas ja selle ümbrus raiumata.
6.4.Kaebaja palus KeA-l esitada enda töös spetsialistide poolt paikvaatluse läbiviimisel kasutatav paikvaatluse metoodika või juhend. Seda ei ole KeA esitanud. KeA selgitas, et linnuatlase ruudu asemel on lindude tuvastamise paikvaatluse ruumiühikuks eraldis, kuid näiteks 16.06.2021. a ettekirjutuses ei ole lindude pesitsust välja toodud eraldiste põhiselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebajad ei ole arvestanud pesitsusajaga metsatööde planeerimisel (raied pesitsusajal ei ole keelatud) ja jätnud kasutusele võtmata sellega seotud meetmed, mistõttu pidid nad arvestama võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja reageeringu.
6.5.Kaebaja ei nõustu, et 14.06.2022. a ettekirjutuse tegemiseks on KeA kindlaks teinud ohu esinemise. Korrarikkumise oht saab tuleneda LKS § 55 lg-s 6 1 sätestatud keeldude rikkumise ohust. LKS § 55 lg 61 sätestab lindude tahtliku häirimise ja hävitamise keelu. Tahtlik pesade, munade, linnupoegade hävitamine eeldab linnupesade olemasolu. Kuni ei ole tuvastatud reaalselt pesitsevaid linde, ei saa rääkida nende lindude tahtliku hävitamise ohust KorS § 5 lg 2 mõttes. Ohukahtlus ja konkreetne oht on kaks erinevat õigusmõistet. 14.06.2021. a ettekirjutusest lindude pesitsemist Mango kinnistul ei nähtu. Tuginedes üldisele väitele, et alal võivad pesitseda linnud, ei saa ettekirjutusega raiete tegemist keelata. LKS § 55 lg 61 p 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. LKS § 55 lg 61 p 2 ja linnudirektiivi eesmärk ei ole tingimusteta kaitsta igat lindu. Linnudirektiivi art 2 kohaselt tuleb hoida liikide arvukust tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. KeA ei ole esitanud hinnangut, mis on lindude arvukuse tase, mis vastaks ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. Seega, kuni ei ole konkreetseid linnupesasid alal tuvastatud, ei saa rääkida lindude/pesade tahtliku hävitamise ja häirimise konkreetsest ohust, mida ettekirjutusega püütakse ära hoida ja KorS § 28 kohaldamiseks alust ei ole. LoKS § 7 lg 1 p 3 annab õiguse raiete keelamiseks üksnes loomade hukkumise vältimiseks, mitte häiringute vältimiseks. Ka pärast asjaolude kontrollimist saab LoKS § 7 lg 1 p-i 3 rakendada üksnes lindude hukkumise vältimiseks, mitte lausaliselt lindude häirimise vältimiseks.
6.6.Õigeks ei saa pidada halduskohtu järeldusi Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusest liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19 (eelotsus). Euroopa Kohus on sisustanud tahtluse mõistet
loodusdirektiivi (mitte linnudirektiivi) art 12 lg 1 tähenduses. Eelotsus ei kohusta KeA-d LKS § 55 lg 61 tõlgendusi muutma, sest elupaigadirektiiv ja linnudirektiiv ei ole samasisulised ja erinevad on ka nende kaitse-eesmärgid. KeA on ka ise selgitanud, et loodusdirektiiv seab võrreldes linnudirektiiviga lindude rangema kaitse. Linnudirektiivi art 14 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka rangemaid kaitsemeetmeid, kuid sellisel juhul peab see olema seadusandja poolt õigusakti andmisel kaalutletud ja kõiki aspekte (sh majanduslikke) arvestav valik. Halduskohus on käsitledes linnudirektiivi jätnud hindamata Euroopa Kohtu kohtujurist J. Kokotti 10.09.2020. a ettepaneku. J. Kokott leidis, et kui loodusdirektiivi rangem tõlgendus kanda täielikult üle linnudirektiivile, ohustavad inimtegevust märkimisväärsed piirangud. Tuvastamaks, mis on linnudirektiivi eesmärk ja mil viisil tahtlust peaks kohaldama, on kohtujurist oma ettepanekus selgitanud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad direktiivi 2009/147 art 5 p-des a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. Linnudirektiivi keelde ei saa seega samastada elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktides a-c ettenähtud keeldudega.
6.7.Kuigi halduskohus leiab, et ettekirjutuses viidatud normid nõuavad kaalutlusõiguse teostamist, jätab kohus tähelepanuta, et 14.06.2021. a ettekirjutuses kaalutluse teostamist, mis põhjendaks raiete peatamist kuni 17.06.2021, ei sisaldu. Raie peatamine ka lühiajaliselt, ühtegi juhtumipõhist asjaolu välja selgitamata, hindamata ja kaalumata, samuti lähtudes ebaõigetest normidest ei saa olla õiguspärane. Kaebajate huve 14.06.2021. a ettekirjutuses kaalutud ei ole.
6.8.HMS § 40 lg 1 järgi peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited, kuid niisugust võimalust kummalegi kaebajale antud ei ole. 14.06.2021. a ettekirjutusest ei nähtu, miks arvamusi ja vastuväiteid esitada ei võimaldatud.
7.Vastuses Keskkonnaameti apellatsioonkaebusele leitakse, et see ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.1.16.06.2021. a ettekirjutuses puuduvad proportsionaalse otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud (tuvastatud linnupesade või tõenäoliste pesitusalade paiknemine ja tuvastatud lindude tavapärased pesitsusajad eraldise põhiselt, esinevate linnuliikide häiringutundlikkus jm), sest neid ei ole välja selgitatud. Ettekirjutuses on tõenäoliste pesitsejatena esitatud linnud, kelle tõenäolist pesitsust ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud. Ettekirjutusest ei nähtu kaebajate huvide ja alternatiivide kaalumist, samuti nende ärakuulamist.
7.2.Ei saa nõustuda seisukohaga, et haldusakti võib asuda põhjendama alles pärast selle vaidlustamist kohtus ja selline haldusakti tagantjärgi põhjendamine on igal juhul aktsepteeritav. Alles kohtumenetluses esitatud asjaolud ei ole enam kontrollitavad. Hinnangust lindude pesitsemisele ei nähtu pesitsuskindluse määramist eraldiste põhiselt vaid eraldised 1-5 on liidetud üheks alaks. Kui võimalikke pesitsuskohtade koordinaate ei ole fikseeritud, ei ole võimalik kontrollida KeA väidete ja kaalutluse õigsust, et raie peatamine 1,5 kuuks lausaliselt kõigil eraldistel oli põhjendatud ja proportsionaalne. Haldusakti andmiseks on vajalik välja selgitada kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja neid asjakohaselt hinnata. Haldusakti põhjendusest peab selguma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Asjakohased saavad olla üksnes konkreetse juhtumi eripära arvestavad kaalutlused, mis peavad haldusakti adressaadile nähtuma ettekirjutusest ja olema vajadusel ka kontrollitavad. Kui haldusakti adressaat ja kohus ei saa olla veendunud, et kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus haldusorgan ka haldusakti andmisel, tuleb tuvastada ettekirjutuse õigusvastasus.
7.3.KeA esitatud linnuatlase metoodika kohaselt on linnulaulu põhjal võimalik määrata tõenäoline pesitsus, kui kindlal territooriumil registreeriti laulu vm territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Esitatud metoodikast ei nähtu pesitsuskindluse ülendamise võimalust. Ka Keskkonnaameti kodulehel olevast juhisest „Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine“ ei nähtu pesitsuskindluse ülendamise võimalust. Laulev isalind ei tähenda automaatselt tõenäolist pesitsust. Tõenäolise või kindla pesitsuse tuvastamiseks oleks pidanud samas kohas läbi viima kordusvaatluse nädalase ajavahega. Kui Keskkonnaamet teeb paikvaatlusi eraldiste põhiselt, siis peab ka selguma, mis eraldisel millised asjaolud tuvastati. Kui ei ole fikseeritud lindude kindlaid pesitsuskohti, ei ole võimalik ettekirjutuse tegemisel ka kaaluda/hinnata, kas mõnel eraldisel või eraldise osal oleks võimalik raiet jätkata. Nii ei nähtu ka 16.06.2021. a ettekirjutusest, kas mõnel eraldisel oleks saanud raiet jätkata.
7.4.Kuigi kaebaja oli teadlik, et võib raiutud puud koondada ja metsast välja vedada, ei nähtu ettekirjutustest, et KeA selgitaks, mis tegevusi võib kinnistul jätkata. Ettekirjutusi ei tehta üksnes metsandusvaldkonnas pikaajaliselt tegutsevatele äriühingutele vaid ka teistele raiujatele ja põhjendatud on ettekirjutuses täpsemalt selgitada, mis tegevused on lubatud. Alternatiivide kaalumine ei saa hõlmata üksnes raiutud puude koondamist ja äravedu. Enne raiete peatamist peab KeA hindama ka seda, kas osadel eraldistel või eraldiste osadel oleks võimalik raiet jätkata.
7.5.HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seda ei ole KeA teinud. Ärakuulamist ei asenda 11.06.2021. a telefonivestlus ja 14.06.2021. a ettekirjutuse edastamine. KeA ei saanud 11.06.2021 teostada ärakuulamist 16.06.2021. a ettekirjutusega seoses, sest sellel ajahetkel ei olnud KeA teinud selgeks ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid (lindude pesitsemine, pesade paiknemine), rääkimata vastava info avaldamisest ettekirjutuse adressaatidele. Ka 14.06.2021. a ettekirjutusest ei nähtu asjakohast infot lindude pesitsemise, pesade paiknemise jne kohta.
8.Vastuses esitatud vastuapellatsioonkaebusele märkis vastustaja järgmist. 8.1.Kohus on otsuse p-s 17 põhjendatult leidnud, et asjaolu, et vastustaja halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused on õigusvastased ja selgitanud, et 2021. a kevadel metsanduses tekkinud olukord ei ole esma- või ainukordne. Ka on KeA halduskohtus ise selgitanud, mis tingis käesoleval juhul halduspraktika muutmise ning miks see ei anna alust lugeda ettekirjutusi õigusvastasteks ja ebaproportsionaalseteks (vastustaja 18.10.2021. a vastus kaebusele). KeA selgitas, et kuni 2021. a kevadeni on juhitud raierahu pidamise vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, bänner metsaregistris jne), kuid see ei tähenda, et LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelde oleks kuidagi teisiti tõlgendatud või raiete võimalikku ohtlikkust lindudele eitatud (vastustaja 31.05.2022. a vastus). Kas konkreetne tegevus kujutab endast LKS § 55 lg 6 1 kohast tahtlikku tegevust saab hinnata iga juhtumi põhiselt eraldi. Kaebaja kohustus LKS-s toodud keelde järgida tulenes nimetatud seaduse kehtivusest, mitte sellest, kas haldusorgan varem järelevalvet tegi või mitte. LKS § 55 lg 61 pd 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole vahepeal muudetud. Seega õiguskuuleka metsamajandaja tegevuses poleks pidanud varasemaga võrreldes midagi muutuma, kuna asjassepuutuv õigusnorm ei muutunud. Suurenes üksnes võimalus tegevuse seiskamiseks tõhustunud riikliku järelevalve tõttu ajal, kui viidatud LKS-i sätte alusel tulnuks pesitsusrahu pidada.
8.2.Kohus on otsuse p-s 6 põhjendatult leidnud, et praeguse vaidluse lahendamisel ei puutu asjasse, et keskkonnaminister saab MS § 40 lg 10 alusel määrusega piirata raie tegemist mitme rindega puistus ja segapuistus ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini ning seda tehtud ei ole. Võimalus kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve meetmeid. Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete üle
teostab LKS § 70 g 1 alusel riiklikku järelevalvet KeA, kellel on kohustus LKS § 55 lg-s 6 1 sätestatud keeldude rikkumise või rikkumise ohu korral võtta korrakaitseseaduses sätestatud meetmed rikkumise või ohu kõrvaldamiseks. Sellise regulatsiooni korral võiks proportsionaalsuse küsimus eelkõige tõusetuda olukorras, kus KeA kehtestab täiendava piirangu lisaks ministri kehtestatud piirangule. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei ole, siis ei olnud ka kohtul vajalik hinnata ettekirjutuse proportsionaalsust MS § 40 lg 10 valguses.
8.3.Kohus on otsuse p-s 16 põhjendatult leidnud, et kaebajate õigusi ei saa rikkuda see, millisel ajendil järelevalvemenetlus algatatakse ja kas ettekirjutusi tehakse ka teiste samal ajal raiet teostanud isikute suhtes. Kaebajate suhtes algatatud järelevalve ajendiks oli vastustajale esitatud kaebus. Vastustajal on kohustus reageerida kaebustele ja teavitustele. Niisugune halduspraktika on levinud ka teistes valdkondades ja seda ei saa käsitleda isikute ebavõrdse kohtlemisena. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne põhiõigus ning seda on võimalik seaduse alusel ning teiste ühiskonnas oluliste huvide ja õiguste kaitseks piirata. Kaebaja ei saa võrdsuspõhiõiguse rikkumist põhjendada väitega, et LKS § 55 lg 6 1 kehtib kõigile tegevusvaldkondadele, kuid piiranguid ja keelde rakendatakse üksnes metsandussektorile. Riigikohus on selgitanud, et ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (RKHK 06.12.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-53-04, p 13). Seega isegi, kui KeA oleks jätnud LKS § 55 lg 6 1 teistes tegevusvaldkondades põhjendamatult rakendamata, siis ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et LKS § 55 lg 61 jäetakse rakendamata ka tema suhtes.
8.4.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist. Seda on vastustaja kinnitanud ja seda võib järeldada ka vaidluse asjaoludest. KeA selgitas, et raie peatatakse vaid juhtudel, kui kontrollimisel tuvastatakse LKS § 55 lg 6 1 rikkumine või rikkumise oht (vastustaja 31.05.2022. a vastus). Seda seisukohta kinnitab ka 2021. a statistika. Nimelt esitati 2021. a kevad-suvisel perioodil metsaraiete kohta kaebusi 159, millest 102 puhul tehti objekti kontroll. Esialgseid peatamisi tehti 49 ning pärast paikvaatlusi tehti pikemaid peatamisi 40. Esitatud kaebusest kontrolliti kohapeal vaid neid, mille puhul oli ohu tõrjumine veel võimalik, s.o raie või puude langetamine ei olnud täielikult lõpetatud ning mille asjaolud (sh asukoht) olid selged. Samuti oli nimetatud 159 kaebuse hulgas palju korduvaid kaebusi sama raie kohta. Kõigil kohapealsetel kontrollidel ei olnud alust raiet asjaolude täiendavaks kontrollimiseks peatada. Näiteks, kui toimus veel ainult materjali koondamine ja kokkuvedu; raietööde teostajad peatasid raie vabatahtlikult; langil ega selle ümbruses ei olnud näha ega kuulda linde jms. Kõiki esialgselt peatatud raieid ei olnud pikemaajaliselt alust peatada, kuna paikvaatlusel ei olnud lindude pesitsus objektiivsetel asjaoludel tuvastatav. Sel viisil läbiviidud menetluse eesmärk oligi eelkõige tagada raiete peatamise proportsionaalsus ning vältida ekslikke peatamisi. Nii kindlustatakse, et kaebustele reageeritakse eelkõige konkreetse ohukahtluse korral ning raie peatamise vajadus läbib mitmeastmelise kontrolli.
8.5.Põhjendamata on kaebaja seisukoht, et kohus on talle alusetult ette heitnud, et ta ei ole teinud piisavalt ohu tõrjumiseks ja see saab olla aluseks KeA sekkumisele. Kohus on otsuse p-s 15 üksnes tsiteerinud KorS § 2 lg-d 2 ja 3, mis reguleerivad vastutust korrakaitse ülesande täitmisel ning nendele tuginedes põhjendatult järeldanud, et LKS § 55 lg-s 6 1 toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebajate kui raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas vastustaja on vastavad piirangud talle kirjalikult esitanud. Seda seisukohta kinnitab ka metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis) seletuskiri, millest nähtuvalt metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes. Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et kaebajad ei ole välja toonud, et nad enne 11.06.2021. a suulise
korralduse saamist arvestasid lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või võtsid kasutusele sellega seotud meetmeid, leidis kohus õigesti, et kaebajad pidid arvestama võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja reageeringu. Seega ei ole kohus vastupidiselt kaebaja väidetule leidnud, et KeA sekkumise aluseks oli asjaolu, et kaebaja ei ole teinud piisavalt ohu tõrjumiseks. Kohtuotsuse p-dest 7 ja 8 nähtub selgesti, et kohus on pidanud KeA sekkumise aluseks KorS § 5 lg 2 kohase ohu tuvastamist. 8.6.Vastupidiselt kaebaja väitele on kohus otsuse p-s 8 põhjendatult leidnud, et vastustaja on mõlema ettekirjutuse puhul õigesti kindlaks teinud ohu esinemise.
8.7.Lähtudes KeA vastustest ja selgitustest halduskohtus on asjakohatu kaebaja etteheide, et KeA ei ole esitanud hinnangut, milline on linnudirektiivi art 2 kohane arvukuse tase, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Kohustust vastava arvukuse taseme numbriliste näitajate kehtestamiseks ei tulene linnudirektiivist, ka ei ole selliste näitajate olemasolu LKS § 55 lg 61 rakendamise eelduseks. Küll aga on teada, et Eesti üldine metsalindude arvukus on langustrendis ning see ohustab bioloogilist mitmekesisust ja tasakaalu ning kujutab ohtu looduskeskkonnale (vastustaja 31.05.2022. a vastus).
8.8.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et LKS § 55 lg 61 alusel raie peatamine on lubatav üksnes juhul, kui tuvastatakse konkreetsed linnupesad. Pesade tuvastamine on pigem erandlik, kuna linnud on kohastunud oma pesi kiskjate eest hästi peitma, sest vastasel korral ebaõnnestuks nende pesitsemine. Lisaks on põhjalik pesade otsimine samuti häiringuks, mis võib põhjustada leitud pesade hülgamise. Seetõttu näeb ka rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika pesitsevate lindude tuvastamiseks ette muid mooduseid kui pesa tuvastamine. Eeltoodust nähtuvalt ei täidaks LKS § 55 lg-s 6 1 kehtestatud keeldude rakendamine üksnes olukorras, kus on tuvastatud linnupesa, lindude kaitse eesmärki ega oleks kooskõlas seaduse mõttega.
8.9.Kuigi erinevad kohtud on olnud erineval arvamusel selles osas, kas LKS § 55 lg 6 1 tahtluse tõlgendamisel saab tugineda KarS §-le 16 või mitte (Tallinna HK otsused asjades nr 3-21-1266, nr 3-21-1734 ja 3-21-1401; Tallinna RKK otsus asjas nr 3-21-1266 ja Tartu HK otsus asjas nr 3-21-1128), on nad kõik olnud ühel meelel, et LKS § 55 lg 6 1 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu tuleb mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu.
8.10.Asjas ei oma tähtsust, et kohus ei hinnanud kohtujuristi J. Kokotti 10.09.2020. a ettepanekut. Esiteks ei ole kohtujuristi ettepanek kohtule siduv, teiseks ei anna see alust asuda linnudirektiivi art-s 5 toodud keeldude tõlgendamisel teistsugusele seisukohale, kui nähtub eelotsusest kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19.
8.11.Asjakohatu on kaebaja väide, et 14.06.2021. a ettekirjutusest ei nähtu, miks arvamusi ja vastuväiteid esitada ei võimaldatud. Kohus on otsuse p-s 15 selgitanud, et ohustatud õigushüve oli kaalukas ning ettekirjutusega viivitamise korral ei oleks lageraie võimalikke kahjulikke tagajärgi enam võimalik olnud ära hoida ja sellele tuginedes põhjendatult leidnud, et HMS § 40 lg 3 p 1 lubab jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Asjaolu, et ettekirjutuses ei ole välja toodud HMS § 40 lg 3 p-le 1 tuginemise põhjendusi, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab uurimisprintsiibist lähtuvalt asja materjalide juurde vastustaja poolt esitatud väljavõtte Euroopa linnuatlasest koos tõlkega ja 14.06.2021. a e-kirjad ning OÜ AP
Metsatööd poolt kontrollimiseks.
esitatud
Keskkonnaameti
juhise
pesitsusrahust
kinnipidamise
10.Ringkonnakohus leiab, et Keskkonnaameti apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
11.Kuna KeA 14.06.2021. a ettekirjutus on ajaliselt varasem, siis käsitleb ringkonnakohus esmalt sellega seonduvalt esitatud vastuapellatsioonkaebust. Ringkonnakohus leiab, et 14.06.2021. a ettekirjutuse osas kaebust rahuldamata jättes ei eksinud halduskohus materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise selles osas. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu otsuse vastavate põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Vaidlust ei ole, et KeA koostas 14.06.2021. a ettekirjutuse seoses 11.06.2021 tuvastatud asjaoluga, et Mango maaüksusel toimusid raietööd. 11.06.2021 seisuga oli raietegevus KeA inspektori suulise korralduse alusel peatatud esialgu kuni 17.06.2021 ning 14.06.2021. a ettekirjutusega peatas KeA asjaolude kontrollimiseks raietööd samuti kuni 17.06.2021 (k.a).
11.2.OÜ AP Metsatööd väitel ei teostatud raiet eesmärgiga (tahtlusega/kavatsetult) hävitada või kahjustada linnupesi ja häirida linde. Ringkonnakohus nõustub sellega, et pole usutav, et kaebajad plaanisid raiet kindla eesmärgiga linnupesi kahjustada ja linde häirida. Samas ei olnud KeA-l raiete peatamiseks vaja kaebajate sellist tahtlust tuvastada. KeA peatas raied KorS § 28 lg 1 alusel tekkinud ohu tõrjumiseks. Raiete peatamiseks piisas mööndusest, et raiete teostamine võib kaasa tuua linnupesade kahjustamise ja lindude häirimise ohu. Nimelt tuleneb LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 keeld looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlikuks häirimiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks, samuti lindude tahtlikuks häirimiseks, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. LKS-i täiendati § 55 lõikega 6 1 looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I 2008, 34, 211), mille eelnõu 212 SE seletuskirja kohaselt viidi LKS seeläbi vastavusse Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979. a direktiiviga 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv). LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kordavad sõna-sõnalt linnudirektiivi art 5 punkte b ja d. Seetõttu on määrav, millise tõlgenduse on Euroopa Kohus linnudirektiivi eelviidatud sätetele andnud. Lisaks linnudirektiivile tuleb asjakohaseks pidada ka Euroopa Kohtu tõlgendusi, mis on antud Nõukogu 21.05.1991. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaigadirektiiv). Elupaigadirektiivi art 12 näeb ette linnudirektiiviga sarnase keelu häirida tahtlikult direktiivi lisas märgitud loomaliike, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal (b), kuid samuti keelu kahjustada või hävitada nende paljunemis- või puhkepaiku (d).
11.3.Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusest liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19 nähtub, et Euroopa Kohus on elupaigadirektiivi art 12 tõlgendanud nii rabakonna kui ka metsise, herilaseviu ja kanakulli elupaikade võimaliku ohustamisega seoses ning ka eelotsusetaotluse esitanud riik ei ole siseriiklikus õiguses elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi kohaldamisalasse kuuluvatel liikidel vahet teinud ning on hõlmanud neid samade keeldudega (vt p-d 46, 48). Seega olenemata asjaolust, et lindude häirimine on keelatud linnudirektiivi ja loomade häirimine elupaigadirektiivi all, on Euroopa Kohtu kummagi direktiivi asjakohaste sätete (linnudirektiivi art 5 ja elupaigadirektiivi art 12) tõlgendused kasutatavad ka käesoleva kohtuasja raames. Viidatud kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et selleks, et oleks täidetud elupaigadirektiivi art 12 lõike 1 p-s a nõutud tahtlikkuse tingimus, peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse
olemasolu. Sama kehtib selle direktiivi art 12 lg 1 p-des b ja c sätestatud keeldude puhul (p 51). Elupaigadirektiivi art 12 lg 1 p-des a-c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad ka sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (p 53). Kohus asus seisukohale, et elupaigadirektiivi eesmärkide saavutamiseks on vaja, et pädevad ametiasutused oleksid võimelised ära hoidma tegevust, mis kahjustab selle direktiiviga kaitstud liike, ja seda olenemata sellest, kas asjaomase tegevuse eesmärk on nende liikide tapmine ja häirimine või mitte (p 76).
11.4.Halduskohtu tõlgendus järgib ringkonnakohtu hinnangul Euroopa Kohtu lahendis väljendatud põhimõtteid. Asjaolu, et Euroopa Kohtu kohtujuristi J. Kokotti 10.09.2020. a ettepanek tahtluse osas Euroopa Kohtu seisukohast erines ning toetas rohkem kaebajate positsiooni, ei tähenda, et halduskohus oleks pidanud eelistama J. Kokotti tõlgendust. J. Kokott asus oma ettepanekus seisukohale, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad direktiivi 2009/147 art 5 p-des a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. Euroopa Kohus on siiski ka hilisemas otsuses jäänud truuks lindude häirimise keelu rangele tõlgendusele. Seda kinnitavad näiteks kohtu seisukohad kohtuasjas C-432/21. Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsuses kinnitatakse taas, et elupaikade direktiivi art 12 lg 1 p-des a-c sätestatud keelud võivad olla kohaldatavad sellisele tegevusele nagu metsamajandus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine, häirimine ega munade tahtlik hävitamine või korjamine (p 78). Samas kohtuasjas leiti seoses elupaikade direktiivi art 12 lg 1 p-des a ja c ette nähtud keeldudega, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on nende liikide isendite püüdmise või tapmise tahtlikkuse tingimus täidetud ka siis, kui teo tegija üksnes möönis niisuguse püügi või tapmise võimaluse olemasolu ning sama järeldus kehtib linnudirektiivi art 5 p-de b ja d kohta (p 44). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei eksinud, kui tõlgendas LKS § 55 lg-t 61 viisil, et sättes kajastatud tegevus (pesade ja munade hävitamine või kahjustamine või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimine) on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Antud asjaoludel pidid kaebajad möönma, et kevadised metsamajandustööd, sh raied võivad tappa ja häirida metsas pesitsevaid linde, sh hävitada nende pesi ja mune.
11.5.KeA tugines ettekirjutuses KarS §-s 16 sätestatud tahtluse definitsioonile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KarS-s sätestatud tahtlus ei ole haldusmenetluses, riikliku järelevalve teostamisel kohaldatav. Euroopa Liidu õigusest üle võetud normide tõlgendamisel on asjakohane tugineda Euroopa Kohtu poolt normidele antud tõlgendusele. Kuna KeA andis samas KarS §-i 16 tõlgendades LKS § 55 lg-s 6 1 sätestatud tahtlusele samasuguse sisu nagu seda tegi Euroopa Kohus eelnevalt viidatud lahendites, ei jõudnud KeA ettekirjutuses siiski ebaõigele tulemusele. Seetõttu ei too üksnes eksliku õigusliku aluse kasutamine kaasa vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust. Seda, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, on leidnud ka Riigikohus (RKHK 03.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-1022, p 22; 26.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-28-16, p 14; 11.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 14).
11.6.Vaidlustatud ettekirjutuses põhjendas KeA ohtu häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist ning pesa hävitamist või kahjustamist sellega, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Kohtumenetluses esitas KeA andmed, et uuringute põhjal pesitseb Eesti metsades ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300
linnupaari ehk seega 3 paari linde 1 ha kohta1 (kd I, tl 127). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, et vastustaja ettekirjutuses konkreetsele teadusuuringule ei viidanud, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Ringkonnakohtu jaoks on samuti usutav, et viidatud teadusuuringust lähtus KeA ka ettekirjutuse andmise ajal. Eeltoodust lähtudes tegid KeA ja halduskohus õigesti kindlaks raietega seotud ohu esinemise.
11.7.Ringkonnakohus ei nõustu OÜ AP Metsatööd arvamusega, et ta ei pidanud arvestama võimalusega, et keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. KeA on halduskohtumenetluses selgitanud, et soovitus lindude pesitsusajal (perioodil 15. märtsist
31.juulini) metsas raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning see on nähtav ka bännerina metsateatiste registreerimisel (kd I, tl 74). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuvastas Keskkonnaamet 11.06.2021, et katastriüksuse 82401:001:0616 metsas toimuvad raietööd. Seega ei saanud kaebajad eeldada, et KeA nende tegevusele ei reageeri. OÜ AP Metsatööd väide, et KeA halduspraktika rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piiranguid rakendatakse üksnes metsandussektorile, ei ole asjakohane. Ringkonnakohus nõustub siinkohal HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse p-s 17 toodud põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et LKS § 702 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet LKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle KeA. LoKS § 60 lg 2 järgi teostab KeA riiklikku järelevalvet ka looduses vabalt elavate loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle. LoKS § 7 lg 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Kaebaja ei ole selgitanud, kelle suhtes pidanuks KeA eelviidatud sätet veel rakendama.
11.8.Kaebaja arvates jättis halduskohus hindamata, kas lindude pesitsuse kaitse on proportsionaalne meede olukorras, kus seadusandja on näinud ette riigi võimaluse raiete peatamiseks MS-is. Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne, et lindude pesitsusaegset kaitset on asutud korraldama ettekirjutuste menetluste kaudu. Kaebaja arvates on eiratud õigusaktide nõudeid ja põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja nende väidetega. MS § 40 lg 10 sätestab, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. Halduskohus on kaebajate väidet hinnanud ja õigesti leidnud, et võimalus kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve meetmeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ka on senises kohtupraktikas leitud, et kui minister määrust kehtestanud ei ole, tuleb lähtuda LKS § 55 lg-st 61 ning nimetatud norm kohaldub kõigi looduslikult esinevate lindude kaitseks (TlnHK 07.09.2020. a otsus asjas nr 320-605, p 42). Vaidlustatud ettekirjutus on ringkonnakohtu hinnangul piisaval määral põhjendatud ning täitmiseks arusaadav. Kuna raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt koos suulise korraldusega kuueks päevaks, ei saa ettekirjutuse negatiivset mõju kaebajate õigustele pidada ka ülemääraseks.
11.9.Kaebaja leiab, et „pesitsusrahu“ ja sellest tulenevat raiekeeldu õigusaktid ei sätesta. Kui raie käigus tuvastatakse linnupesad, jäetakse pesapuu ja selle ümbrus raiumata. Enne asjaolude tuvastamist ei saa rääkida konkreetsest, vaid üksnes abstraktsest ohust. Asjaolu, et metsas võivad teadustöödele tuginedes pesitseda linnud, ei ole sobiv ja piisav kaalutlus tegevuse peatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et linnudirektiivi art 5 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige lindude tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Elupaigadirektiivi art 12 järgi tuleb liikmesriikidel keelata loomaliikide tahtlik häirimine, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Nii LKS § 55 lg 6 1 p 2 kui LoKS § 7 lg 1 p 3
Elts J., Kuus A., Leiba, E. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, 2018, lk
räägivad selgelt poegade üleskasvatamise ajast ja sigimisperioodist. Seetõttu tuleb ka „pesitsusrahu“ mõista eeltoodud kontekstis. KeA-l kui LoKS § 60 lg 2 järgi riiklikku järelevalvet teostaval asutusel on LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. KorS § 2 lg 4 järgi on riikliku järelevalve eesmärgiks ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Nii Euroopa Kohtu eelnevalt viidatud lahenditest kui ka LoKS § 7 lg 1 p-st 3 saab järeldada, et metsatööd võivad ohustada looduses vabalt elavaid loomi. Seda kinnitavad ka teadusuuringud. KeA poolt halduskohtule 18.10.2021 antud selgitusest (vastus kaebusele) nähtub, et KeA lähtus raiekeeldu kehtestades teadusuuringutega tõestatud ohust Mango kinnistul pesitsevatele lindudele.
11.10.Teaduslikult on leitud, et kõige negatiivsem mõju linnustikule on lageraiel, sest raie käigus hävivad paratamatult maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes ning -võrades pesitsevate lindude munad või hukkuvad lennuvõimetud pojad; üksikute säilinud pesade kiskjate saagiks langemise või pesahülgamise tõenäosus kasvab. Eeltoodust tulenevalt leitakse, et kõige linnusõbralikum on pidada metsades kevadist linnurahu, kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades ning valida võimalikult vähe linnustikku häiriv raieliik. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et Mango kinnistul eraldistel 1-5 asuvad jänesekapsa, naadi ja angervaksa kasvukohatüübid kuuluvad laane-, salu- ja soovikumetsade koosseisu, mis on Eesti kõige linnurohkemad pesitsuspaigad (halduskohtule 18.10.2021 esitatud selgituse lk 8). RMK andmetele tuginedes ning eeldades, et erametsas kevadist raierahu ei peeta, hukkus raiehäiringute tõttu (raiedokumentide alusel) 2018. a kevadsuvel erametsades umbes 84 000 ja 2017. a 71 100 linnupoega2 (kd I, tl 68). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohtu jaoks veenev, et ettekirjutusega hõlmatud perioodil pesitses Mango kinnistul linde, keda kaebaja raietööd võisid reaalselt ohustada. ELTL art 191 lg 2 kohaselt on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse kõrge tase. Lisaks rajaneb see poliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete võtmise põhimõttel ja põhimõttel, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas (Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsus ühendatud kohtuasjades C-473 ja C-474/19, p 38). Ka eeltoodud printsiipidest lähtudes leiab ringkonnakohus, et KeA oli järelevalvet teostava isikuna õigustatud võtma lühemaks ajaks meetmeid ohu ennetamiseks ja asjaolude kontrollimiseks ka ilma eksperthinnanguta selle kohta, millised konkreetsed linnud alal pesitsesid.
11.11.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja argumenti pesapuu ja selle ümbruse raiumata jätmise kohta. Mango kinnistu eraldistel nr 1-5 (kokku 5,99 ha) asub metsamaa suhteliselt kompaktselt. Eelnevalt viidatud teadusuuringus selgitatakse, et linnud võivad munadega pesa hüljata juba väikese häiringu korral, kui mitte otsese pesapaiga hävimise tõttu, siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu 3, mis tekitab lindudele stressi. Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda sellega, et pesapuu ja selle ümbruse raiumata jätmine suudab kõrvaldada teiste ümberkaudsete puude raiumisest tekkivaid mõjusid. Ka Euroopa Komisjon leidis, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus kaitsealuseid liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma (Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C-432/21, p 57). Arvestades raiete olulist lindude pesitsemist häirivat mõju, ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga ka selles, et LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ei ole õige peatada raieid asjaolude kontrollimiseks.
11.12.Kaebaja leiab, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ainult niivõrd, kuivõrd see on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnudirektiivi art 5 p-i d tuleb tõlgendada koosmõjus art-ga 9. Artikkel 9 lubab liikmesriikidel teha teiste rahuldavate lahenduste puudumisel erandeid art 5 sätetest eelkõige järgmistel põhjustel:
M. Mägi (PhD) „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ Tartu 2019, lk-d 11, 21, 23, 26, 31.
Ibid, lk 31.
a) - rahva tervise ja ohutuse huvides; - lennuohutuse huvides; - vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele; - taimestiku ja loomastiku kaitseks; b) teadus- ja õppetöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja selleks vajaliku paljundamise eesmärgil; c) lubamaks range järelevalve tingimustes ja valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist. Ühtlasi on Euroopa Kohus leidnud, et kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid võivad teha erandeid linnudirektiivis ette nähtud keeldudest, peavad kajastuma piisavalt selgetes ja täpsetes riigisisestes õigusnormides (Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C432/21 p 73). LKS sätestab erandid § 55 lg 3 p-des 1-5: kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; elanikkonna ohutuse huvides; lennuohutuse huvides; kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; õppevõi teadusotstarbel. Kaebaja ei väida ühegi eelpool loetletud erandi esinemist. Järelikult prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude põhjuste ees ning tuleb lugeda käesoleval juhul oluliseks.
11.13.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu kaebajate huvide kaalumist ega ka kaalutlusi raiete peatamiseks kuni 17.06.2021 (k.a). Küll aga nähtub ettekirjutusest, et inspektor andis kohapeal raietöid teostanud isikule suulise korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal, esialgu kuni 17.06.2021 ning A. Kohv seda ka tegi. Samuti võttis inspektor 11.06.2021 telefoni teel ühendust OÜ AP metsameistriga ning andis talle samast korraldusest teada. Vastustaja apellatsioonkaebuses antud selgituse kohaselt mainitud isik ettekirjutuse tegemisele eelnenud telefonivestluses raie peatamisele alates 11.06.2021 vastuväiteid ei esitanud ja palus kõik asjaga seotud dokumendid saata OÜ AP Metsatööd e-meilile. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 11.06.2021 teostati Mango maaüksuse eraldistel 1-5 kohapealne raierahu kontroll, mille protokolli kohaselt (kd I, lk 125-126) oli maaüksusel näha lendamas erinevaid linnuliike, kuulda erinevat linnulaulu ja näha linde külastamas kasvavate puude võrasid ja oksahunnikuid. Eraldisel 2 tuvastati 3 võimalikku pesa. 13.06.2021 teostas KeA spetsialist täiendava paikvaatluse, mille käigus tuvastati eraldistel 1-5 suur lindude liigiline mitmekesisus ning lähtudes tuvastatud linnuliikide pesitsusperioodide lõppemise tähtaegadest tegi spetsialist ettepaneku peatada edaspidi raied kuni 31.07.2021. Seega ei pidanud KeA 14.06.2021. a ettekirjutuses kaebajate õiguste riivet põhjalikumalt analüüsima ja koosmõjus muude asjaoludega kaaluma. Samuti ei ole alust järeldada, et raiete lühiajaline peatamine 14.06.2012. a ettekirjutusega sai kaasa tuua kaebajate õiguste sedavõrd olulise riive, et KeA-l tulnuks selle ettekirjutuse tegemisel kaaluda raiete peatamist veel lühemaks ajaks kui 17.06.2021. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et 14.06.2021. a ettekirjutuses kaebajate huvide nimetamata ja kaalumata jätmine ei saanud 11.06.2021. a kohapealse kontrolli tulemusi ja ka inspektori telefonivestlust kaebaja metsameistriga arvesse võttes kaasa tuua ettekirjutuse õigusvastasust. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et KeA 14.06.2021. a ettekirjutuses ei esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse selle õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu jääb kaebaja vastuapellatsioonkaebus halduskohtu otsusele rahuldamata.
12.KeA 16.06.2021. a ettekirjutusega anti kaebajatele korraldus mitte teha raiet Mango kinnistul lindude pesitsemise ajaks kuni 31.07.2021 (k.a) ehk veidi enam kui 1,5 kuu vältel. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustaja tegi 13.06.2021 menetlustoiminguga (paikvaatlus) õigesti kindlaks ohu esinemise: paikvaatlusel tuvastati eraldistel 1-5 suurekirjurähni ja mets-lehelinnu kindel pesitsus ning metsvindi, väikse kärbsenäpi, punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja, aed-põõsalinnu, salulehelinnu ja väikelehelinnu tõenäoline pesitsus. Seejuures kuulub eraldistelt 4 ja 5 tuvastatud väike kärbsenäpp III kaitsekategooria selgroogsete loomade hulka. Eelnevast nähtuvalt pesitses Mango kinnistu 5,99 ha suurusel alal vähemalt 13 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku
hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Halduskohus ei seadnud kahtluse alla menetlustoiminguga kindlaks tehtud andmete usaldusväärsust. Ka pidas halduskohus põhjendatuks ettekirjutuses märgitud õiguslikke aluseid (KorS § 28 lg 1 ja LoKS § 7 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et vastustaja viitas ka 16.06.2021. a ettekirjutuse koostamisel ebaõigesti KarS §-le 16. Seda ei saa aga pidada puuduseks, mis tingiks ettekirjutuse õigusvastasuse (vt ka käesoleva otsuse p 11.5).
13.Halduskohus tuvastas siiski 16.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse põhjusel, et ettekirjutusest ei nähtunud kaalutlusõiguse teostamine, haldusmenetluses ei tehtud õigesti kindlaks menetlusosalisi ja ei täidetud nende ärakuulamiskohustust. Halduskohtu hinnangul puudusid otsuses kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt Mango kinnistu eraldistel 1-5 pesitsevate lindude arvu ja nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebaja huve on raiete keelamine umbes 1,5 kuuks proportsionaalne. Halduskohus leidis, et pesitsusaegne raietegevus ei ole täielikult välistatud ning leidis, et vastustaja poolt ei olnud õige ennetavalt otsustada, et igasugused tegevused metsas on välistatud. KeA on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus tuvastas ekslikult KeA poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmise ning kaebajate ära kuulamata jätmise. Ka leidis KeA, et ettekirjutusega pandud raie keeld seisnes üksnes puude ja põõsaste langetamise peatamises ega takistanud nö igasuguseid tegevusi. Kaebaja on omakorda seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et ettekirjutusest ei nähtu kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste (nt valikraie, harvendusraie võimalikkus) väljaselgitamist ja hindamist.
13.1.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ettekirjutuse andmisel ning kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste kaalumisel tuli KeA-l arvestada asjaoluga, et Mango kinnistul oli eraldistel 1-5 lageraie tegemiseks metsaregistris registreeritud kehtivat raiet lubavad metsateatised. MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsateatise kavandatavate raiete kohta KeA-le metsaomanik. KeA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on KeA-l õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks (MS § 41 lg 8). Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris (MS § 41 lg 8 1). Kohtupraktika järgi on KeA otsus raie registreerida (raieluba) haldusakt (RKHK 28.10.2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 9). Seega peatas KeA ettekirjutusega ajutiselt ligi 1,5 kuuks kaebaja suhtes koostatud haldusaktide täitmise. Samas puudus KeA-l nii metsateatiste registreerimisel kui ka ettekirjutuse koostamisel õiguslik alus muuta metsateatiste sisu, st kaebaja poolt kavandatud raie liiki. Soovimaks asendada raiet teiste raieliikidega pidanuks kaebajad esitama KeA-le uued metsateatised. Seega ei saanud KeA ettekirjutuse koostamisel kaaluda kaebajate poolt kavandatud raiete muutmist. 13.2. Ettekirjutusega anti korraldus mitte teostada raiet (puude ja põõsaste langetamine) Valga maakonnas Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel (katastritunnusega 82401:001:0616, kinnistu number 68940) lindude pesitsemise ajal kuni 31.07.2021 (kaasa arvatud). Seega on arusaadav, et ettekirjutuse kehtivuse perioodil oli keelatud üksnes puude ja põõsaste langetamine ning ülejäänud MS § 28 lg 1 kohased raietegevused, s.o langetatud tüvede laasimine (p 2), järkamine (p 3) ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (p 4) olid lubatud. Ringkonnakohtu arvates ei saa olla kahtlust selles, et ka kaebajad kui pikaaegselt metsandusvaldkonnas tegutsenud äriühingud said ettekirjutusest aru, et MS § 28 lg 1 p-des 2-4 loetletud tööde tegemine on ettekirjutuse kehtivuse ajal lubatud, kuna metsandusvaldkonnas tegutsevatena peaksid nad hästi tundma valdkondlikke õigusakte, sh MS § 28 lg-s 1 sätestatud raietööde liigitust. Samuti on
vastustaja olnud järjepidevalt seisukohal, et võimalust jätkata tüvede laasimise, järkamise ning metsamaterjali kokkuveoga selgitati juba 11.06.2021 langil viibinud harvesteri juhile kohapeal suuliselt ning metsameistrile telefoni teel, mida kinnitab ka Mango kinnistu objekti kontrollimise protokoll, milles on märgitud, et jätkata võib puude laasimise, järkamise ning metsamaterjali kokkuveoga. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus KeA-ga selles, et kui puid ei ole langetatud, ei ole võimalik ka langetatud tüvesid laasida, tüvesid järgata ega metsamaterjali koondada ja kokku vedada ehk teostada teisi raieks peetavaid töid peale puude ja põõsaste langetamise. Kaebaja ei ole vaidlustanud KeA poolt esile toodud asjaolu, et võttes arvesse metsatöömasinate efektiivse kasutamise vajadust on tavapärane, et tüved laasitakse ja järgatakse ning metsamaterjal koondatakse ja veetakse kokku kohe pärast puude ja põõsaste langetamist. Kuna pärast 11.06.2021 raie peatamiseks suulise korralduse andmist puid ega põõsaid enam ei langetatud, on alust arvata, et 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemise ajaks olid kõik vajalikud MS § 28 lg 1 p-de 2-4 kohased raietööd Mango kinnistu eraldistel 1-5 juba lõpetatud ning seega ei olnudki seal võimalik ega vajalik neid töid enne järgmist puude ja põõsaste langetamist teha.
13.3.Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud vastustaja poolt teadusuuringutele tuginedes esile toodud asjaolu, et Mango kinnistu eraldistel 1-5 asuvad jänesekapsa, naadi ja angervaksa kasvukohatüübid kuuluvad laane-, salu- ja soovikumetsade koosseisu, mis on Eesti kõige linnurohkemad pesitsuspaigad. Nagu ringkonnakohus juba varasemalt viitas, on teaduslikult leitud, et neis metsades tuleb igasugust raiet pesitsusperioodil vältida. Vaidlustatud ettekirjutuses ongi KeA käsitlenud metsaeraldisi 1-5 ühtse kompaktse vana metsaga alana ning tuvastanud sel alal suure-kirjurähni ja mets-lehelinnu kindla pesitsuse ning metsvindi, väikse kärbsenäpi, punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja, aed-põõsalinnu, salulehelinnu ja väike-lehelinnu tõenäolise pesitsuse. Seega puudub alus arvata, et eraldistel 1-5 lageraie teostamine kompaktsel metsa-alal pesitsevaid linde ei mõjuta. Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHK 07.06.2019. a otsus asjas nr 3-16-2061, p 13; 28.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et KeA lähtus halduskohtule esitatud põhjendustest ka ettekirjutuse koostamisel. Seda, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus kaitsealuseid liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma, on leidnud ka Euroopa Kohus (02.03.2023. a otsus asjas nr C-432/21, p 57).
13.4.Halduskohus ei nõustunud KeA seisukohaga, et viimasel puudus LKS § 55 lg 6 1 rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Kaalutlusruum tulenes halduskohtu arvamusel nii LoKS § 7 lg 1 p-st 3 kui ka KorS § 28 lg-st 1, mis annavad vastustajale õiguse ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohtu sellise käsitlusega on KeA iseenesest nõustunud, kuid ei nõustu sellega, et LKS § 55 lg 6 1 p 2 võimaldaks selles nimetatud erandite puudumisel eraldi kaaluda, kas häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Ringkonnakohus jääb selles osas varem väljendatud seisukoha juurde (käesoleva otsuse p 11.12) ning nõustub KeA seisukohaga. Kuna ringkonnakohtule ei ole äratuntav ning ka kaebaja ei väida ühegi LKS § 55 lg 6 1 p-s 2 toodud erandi esinemist, prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude (sh majanduslike) põhjuste ees ning tuleb lugeda oluliseks. Seega ei olnud KeA-l käesoleval juhul võimalik kaaluda, kas lugeda häirimine oluliseks või mitte.
13.5.Vaidlustatud otsuse p-s 19 leidis halduskohus muuhulgas, et kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab Mango kinnistul AS A&P Mets. Iseenesest on õige vastustaja väide, et kuna kaebajad ei ole esitatud kaebuses menetlusosaliste haldusmenetluses õigesti kindlaks tegemata jätmisele tuginenud, siis ei ole see asjaolu ka HKMS § 41 lg 2 kohaseks kaebuse aluseks.
Olenemata ettekirjutus(t)e adresseerimisest OÜ-le AP Metsatööd, kes teostas 11.06.2021. a seisuga Mango kinnistul raietöid ja Forest Reserves OÜ-le, kes oli Mango kinnistu omanik, kuid oli müünud kasvava metsa raieõiguse AS-le A&P Mets, millest KeA ettekirjutuste tegemise ajal ei teadnud, sest metsaregistrist raieõiguse müügiga seonduvaid asjaolusid ei nähtunud, esitasid ettekirjutuste peale halduskohtule kaebuse siiski just need äriühingud, kes väidavad, et raiete peatamisega 1,5 kuuks tekitati neile kahju. Tulenevalt asja materjalidest, sh 14.06.2021. a e-kirjadest nähtub, et tegelikult oli ka AS A&P Mets teadlik kõnealuse haldusmenetluse läbiviimisest seoses raietega Mango kinnistul, kuna äriregistrist nähtuvalt on AS A&P Mets OÜ AP Metsatööd enamusosanik ning mõlemad kaebajad kasutasid sama e-posti aadressi – [email protected]. Käesoleval juhul kinnitas OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le tehtud 14.06.2021. a ettekirjutuse kättesaamist 14.06.2021. a e-kirjaga AS A&P Mets esindaja. Samale e-posti aadressile saatis KeA ka 16.06.2021. a ettekirjutuse. Seega sai ka AS A&P Mets raie peatamisest ja sellega seonduvast haldusmenetlusest teada hiljemalt 14.06.2021 ja tal oli võimalik vastustajat enne teise ettekirjutuse tegemist näiteks teavitada sellest, et raie peatamine puudutab ka tema kui Mango kinnistul raieõiguse omandaja õigusi, kuid AS A&P Mets seda ei teinud. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul Mango kinnistu raieõiguse omanik jäänud vastustaja poolt välja selgitamata pigem kaebajatest tulenevatel asjaoludel, kuid see ei ole siiski rikkunud AS A&P Mets võimalust oma õigusi kaitsta. Eeltoodust nähtuvalt toimetati 14.06.2021. a ettekirjutus mõlemale kaebajale samal päeval kätte ja nad teadsid hiljemalt 14.06.2021, et esialgne raie peatamise korraldus Mango kinnistul kehtib kuni 17.06.2021 ning hiljemalt selleks ajaks otsustatakse teise ettekirjutusega raie teostamise võimalikkus või edasise peatamise vajadus.
13.6.Halduskohus nõustus otsuses kaebajate etteheidetega ärakuulamisõiguse osas. Halduskohus leidis, et 14.06.2021. a ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks vastustaja saanud kaebajad ära kuulata. Apellatsioonkaebuses leiab KeA, et kuna kaebajatele oli 14.06.2021 teada, et raie edasise peatamise vajadus otsustatakse hiljemalt 17.06.2021, oli neil selle kuupäevani võimalus esitada KeA-le arvamusi või vastuväiteid, kuid nad ei teinud seda. Kaebaja on omakorda seisukohal, et KeA ei saanud teostada ärakuulamisõigust seoses 16.06.2021. a ettekirjutusega, sest 14.06.2021 ei olnud KeA teinud selgeks hilisema ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid (lindude pesitsemine, pesade paiknemine jne), samuti ei olnud selge 16.06.2021 antava haldusakti sisu.
13.7.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et 11.06.2021. a telefonivestlusest või 14.06.2021. a ettekirjutusest ei saanud kaebajad teada 16.06.2021. a ettekirjutuse täpsemaid asjaolusid lindude pesitsemise kohta Mango kinnistu eraldistel 1-5. Siiski olid kaebajad veel enne 16.06.2021. a ettekirjutuse koostamist kursis raietööde peatamise üldiste faktiliste ja õiguslike alustega, kuivõrd neile oli varasemalt saadetud KeA 14.06.2021. a ettekirjutus ja raietööde teostaja peatas raie kohapeal juba 11.06.2021, vesteldes sellest muuhulgas telefoni teel ka OÜ AP Metsatööd metsameistriga. Ringkonnakohus märgib, et hoolimata 14.06.2021. a ettekirjutuses toodud vaidlustamisviitest ei kasutanud kaebajad võimalust esitada esmalt vaie KeA-le, et selgitada oma vastuväiteid raietööde peatamisele alates 11.06.2021. Samas peab HMS § 40 lg 1 järgi haldusorgan enne haldusakti tegemist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. KeA põhjendas 16.06.2021. a ettekirjutuses kaebajate ära kuulamata jätmist HMS § 40 lg 3 pga 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. KeA selgitas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik, kuna mida kauem raie peatamisega viivitatakse, seda kauem kestab linde häiriv tegevus ning
seega on ka tõenäolisem, et linnud pesa hülgavad ning pesitsemine ebaõnnestub (st munad või pojad hukkuvad). Ringkonnakohus peab KeA selgitust asjakohaseks ning käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades (lageraie teostamine Mango kinnistu eraldistel 1-5 olukorras, kus seal oli tuvastatud vähemalt 13 paari lindude, sh III kaitsekategooria linnu, pesitsus) põhjendatuks. Loodushoiutööde spetsialist koostas eksperthinnangu paikvaatlusel tuvastatud lindude ning raie peatamise aja kohta 14.06.2021 (kd I, tl 26). Pärast seda oli KeA-l vaid paar päeva selleks, et täita 14.06.2021. a ettekirjutuse resolutsioonis antud lubadus teavitada kaebajaid hiljemalt 17.06.2021 raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest, sh vormistada uus haldusakt raie jätkuvaks peatamiseks (kd I, tl 8). Vastasel korral oleks kaebajad olnud õigustatud raietöödega jätkama. KeA 14.06.2021. a ettekirjutuse õiguspärasuse on tuvastanud nii haldus- kui ringkonnakohus. KeA 16.06.2021. a ettekirjutus ei tuginenud spetsialisti konkreetsele hinnangule lindude pesitsemise kohta Mango kinnistu eraldistel 1-5, vaid tugines teaduslikule hinnangule lindude pesitsemise arvukuse kohta metsades. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellisel alusel isikute õiguste piiramine metsateatiste realiseerimisel võinuks suure tõenäosusega osutuda pikemaaegsel rakendamisel, st pärast 17.06.2021 õigusvastaseks. Seetõttu ei ole alust KeA-le ette heita ka seda, et 14.06.2021. a ettekirjutusega raietöid pikemaks ajaks ei peatatud.
13.8.Seonduvalt kaebajate huvide kaalumisega ettekirjutuses märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohtule selgitasid kaebajad, et AS A&P Mets ostis Forest Reserves OÜ-lt kui Mango kinnistu omanikult kasvava metsa raieõiguse, kuid KeA ettekirjutustest tulenevalt ei saa ta oma õigust teostada ning OÜ AP Metsatööd teostas Mango kinnistul raietöid. Seega tekitati raietööde peatamisega neile tõenäoliselt majanduslikku kahju, kuna raieõiguse omanikul jäi metsamaterjal saamata ja müümata ning raie lubamine pärast 31.07.2021 on seotud täiendavate kuludega, metsatööde teostaja aga ei saa töötajatele kavandatud tööd pakkuda, kuid kulud seoses metsamasinate liisinguga jne on pidevad. Mingeid täiendavaid argumente oma õiguste riive kohta kaebajad kohtumenetluses esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuses selgitas KeA, et ta võttis 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades arvesse paikvaatlusel tuvastatud Mango kinnistu eraldistel 1-5 pesitsevaid linde ja nende pesitsusperioode; asjaolu, et paikvaatlusel tuvastatud linnuliigid on vaid osa kinnistul pesitsevatest lindudest; kinnistu eraldistel 1-5 kasvavad metsad kuuluvad Eesti linnurohkeimate pesitsuspaikade hulka; kevadised raied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju ning metsalindude üldine arvukus väheneb; eraldistel 1-5 kavandatud lageraied omavad metsalinnustikule suurt negatiivset mõju; lisaks raie peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja sama efektiivseid kaebajaid vähem koormavaid alternatiive; raiet lubavad metsateatised kehtivad 12 kuud ning kaebajatele jäi ka pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel üheksa kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Lisaks selgitas KeA, et lähtub oma töös kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge (apellatsioonkaebuse p 2.3.2). Võttes arvesse ka KeA poolt halduskohtumenetluses 18.10.2021 esitatud põhjalikku selgitust koos viidetega teadustöödele, mis kinnitavad KeA väiteid ettekirjutuse koostamisel arvesse võetud asjaolude kohta, peab ringkonnakohus usutavaks, et KeA lähtus eeltoodud kaalutlustest ka ettekirjutuse koostamisel. Kuigi KeA ei hinnanud ettekirjutuse koostamisel kaebajate võimalikke majanduslikke huve, ei muuda ka nimetatud asjaolu ettekirjutust õigusvastaseks. Nimelt on ringkonnakohus juba varasemalt märkinud, et lindude häirimise keeld prevaleerib kõigi muude, st ka majanduslike põhjuste ees ning LKS-s loetletud erandite esinemist ei ole kaebajad väitnud. Seega puudus KeA-l alus kaaluda lindude häirimist koosmõjus kaebaja selliste huvidega, mida LKS ega direktiiv ei nimeta. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt seisukohal, et ka KeA 16.06.2021. a ettekirjutuses ei esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse nimetatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
14.Eeltoodud põhjendustel jääb OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsuse osas, milles kaebus rahuldati ning teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab AS A&P Mets ja OÜ AP Metsatööd kaebuse tervikuna rahuldamata.
15.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda. Samal põhjusel jäävad ka apellatsiooniastmes poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.