Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ kaebus nõudega tühistada Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korraldus nr 398 ja 02.08.2022 korraldus nr 233
Menetlusosalised
Kaebajad – Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda, Raplamaa Loodushoiu MTÜ; esindaja TG Vastustaja – Kehtna vald, esindaja AL Kolmas isik – MTÜ Lumider, esindaja RM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ning Raplamaa Loodushoiu MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ning Raplamaa Loodushoiu MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-656 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda ning Raplamaa Loodushoiu MTÜ (kaebajad) esitasid 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.10.2022) Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korralduse nr 398 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ ja Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korralduse nr 233 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks. Korraldusega nr 398 väljastati projekteerimistingimused ehitise (teenindushoone) asukohaga Hiiemäe, Paluküla, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 29202:003:1501) püstitamise ehitusprojekti koostamiseks. Korraldusega nr 233 väljastati ehitusluba sama teenindushoone püstitamiseks.
2.Kaebajad esitasid 21.11.2022 esialgse õiguskaitse taotluse Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korralduse nr 233 ja selle alusel antud ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebuse eesmärgiks on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala soodne seisund ja Euroopa nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/42/EMÜ (loodusdirektiiv) järgimise tagamine, Paluküla Hiiemäe kui pärandkultuuriobjekti ja ajaloolise loodusliku pühapaiga terviklik kaitse ning rohevõrgustiku säilimine. Kehtiva ehitusloa alusel on kolmandal isikul võimalik alustada ehitustegevuse ja ettevalmistustöödega (sh mulla ja taimkatte eemaldamisega) Natura alal, millisel juhul muutub kaebajate ehitusloa peale esitatud tühistamiskaebus sisutuks. Kuna kavandataval Paluküla puhke- ja spordikeskusel on negatiivne mõju looduslikule pühapaigale, oleks keskuse ja selle osaks oleva teenindushoone rajamine vastuolus Kehtna valla üldplaneeringuga. Teenindushoone rajamisega Hiiemäe sihtkaitsevööndi piirile kaasneks külastuskoormuse kasv hiiemäel ja selle kõrval ning kaoks või väheneks võimalus külastada pühapaika segamatult. Lisandub valgusereostuse ja müra mõju nii ehitamisel kui hoone hilisemal kasutamisel. Kavandatava hoone kaugus pühapaigast on ligi 25 m. Ehitamine kahjustab nii Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke, looduslikku pühapaika kui ka rohevõrgustikku. Teenindushoone asukoht ei arvesta hiiemäe kui loodusliku pühapaiga vaimse ruumiga. Ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu menetlusse ei kaasatud pühapaiga eestkostjaid, sh Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda, mistõttu on kajastamata nende seisukoht ning hindamata suurema külastuskoormuse mõju pühapaiga külastajatele. Kaebus on perspektiivikas. Vastutaja lubas ehitamist Natura linnu- ja loodusalal projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel, mis on antud 2004. a-l kehtestatud detailplaneeringu alusel, mille keskkonnamõju hindamise ajal ei olnud Natura ala veel loodud ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ei viidud läbi Natura hindamist. Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla piiranguvööndis (piirneb Hiiemäe sihtkaitsevööndiga), millel vastustaja on lubanud ehitamist, on registreeritud nahkhiirlaste, tõmmu- või habelendlase (Myotis brandtii/mystacinus) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik, samuti III kaitsekategooria linnuliigi nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaik ja rukkiräägu (Crex crex) leiukoht. Kõik nahkhiirlased on Eestis kaitse all ja kuuluvad II kaitsekategooriasse ning on kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mistõttu on nendele liikide puhul kõrgendatud kaitsekohustus. Nahkhiirte elupaigale ehitamise ja ehitisega kaasnevate mõjude (sh valgusreostus) hindamist pole vastustaja üheltki nahkhiirtele spetsialiseerunud eksperdilt tellinud, mõjud on välja selgitamata ja arvesse võtmata nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa andmise seisuga, mis muudab mõlemad haldusaktid õigusvastaseks. Ehitusprojekti eelhinnangu alusel ei saa negatiivseid mõjusid välistada, kuna pole näidatud erialaspetsialisti osalemist ega hinnatud valgusreostuse mõju. Ehitusloa kehtivuse peatamata jätmisel on kaebajate hilisem õiguste kaitse oluliselt raskendatud. Ehitamisega alustamisel muutub tühistamiskaebus sisutuks, kuna hävitatud rohevõrgustiku osa ja kahjustatud Natura ala ei ole võimalik taastada. Taimestiku, nahkhiirlaste elupaikade ja Natura ala terviklikkuse taastumine võtaks aega aastakümneid või enamgi. Puudub avalik huvi, mis õigustaks kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on vaja kaaluda looduskaitselist avalikku huvi. Kaebus on esitatud avalikes looduskaitselistes huvides. Avalik huvi on ka pühapaigana kasutuses oleva pärandkultuuriobjekti ja ajaloolise Paluküla Hiiemäe kaitse.
Kehtna vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Ekspert PT (litsents KMH 0153) välistab teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangus negatiivse mõju Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa2(9)
3-22-656 Väätsa linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Seega võib jätta Natura hindamise tegemata, kuna tegevus ei mõjuta Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millele tuginedes saaks väita, et kavandatav tegevus omab negatiivset mõju Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Puudub vastuolu Kehtna valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.17.2 kirjeldatud põhimõttega, et puhke- ja virgestusmaal hoonete ehitamine on tingimuslik: lubatud on arendada majutus-, teenindusehitisi ja -rajatisi ning puhkemajanduslikke atraktsioone, juhul kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise võrgustiku alasid. Praegu on Paluküla piirkond inimestele liikumiseks avatud. Hiiemäel ja selle läheduses toimuvad erinevad üritused ja võistlused, mille osalejate arv ületab teenindushoone mahutavuse. Seega ei ole eluliselt usutav, et teenindusmaja külastatavus kahjustaks Natura kaitse-eesmärkide saavutamist. Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud ning pole alust arvata, et seda tehti keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga tutvumata. Ehitusloa menetluses puudus vajadus ning seadusest tulenev alus kaasata kaebajaid keskkonnamõju hindamise eelhinnangu menetlusse.
MTÜ Lumider palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kaebaja ei ole põhistanud kahjuliku tagajärje ohtu ega haldusakti tagasitäitmise võimatust ning kaebus on perspektiivitu. Õiguskaitse seadmisel on kolmandale isikule ilmselged tagajärjed, riivatud saab kolmanda isiku õigustatud ootus. Kolmas isik on kehtivast ehitusloast tulenevalt teinud kulutusi, projekteerinud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt põhiprojektiks, et korraldada riigihange, sõlmida ehitustööde teostamiseks leping. Kui kohaldatakse esialgset õiguskaitset, tekib kolmandal isikul varaline kahju 120 000 eurot, sest ta kaotab võimaluse saada kohtumenetluse jooksul ehitise realiseerimiseks toetusi. Seega kaotaks MTÜ Lumider juba kulutatud raha, mis on kulunud hoone projekteerimisele, ehituse alustamisele ja vabatahtliku töö teostamisele (kulu üle 5000 euro). Lisaks võivad tekkida muud kulud. MTÜ Lumider on alustanud ehitamise ettevalmistamist, käimas on riigihange.
5.Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ehitusluba on antud Hiiemäe katastriüksusele muu teenindushoone püstitamiseks. Katastriüksus asub Kõnnumaa maastikukaitsealal Paluküla piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määruse nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitseeeskiri) § 14 lg 3 kohaselt on Paluküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk maastikuilme ja pärandkultuurmaastiku säilitamine, elustiku mitmekesisuse kaitse, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Keskkonnaregistri andmetel asub ehitise asukoht II kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukohas ja III kaitsekategooria liigi nõmmelõoke (Lullula arborea) leiukohas. Nii Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja kui Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet jt. „Kõnnumaa maastikukaitseala, Aela maastikukaitseala, Kuimetsa maastikukaitseala, Kõnnumaa ja Vahastu mõisa hoiuala, üksikobjekti Imsi järve ning Kädva, Kiigemäe ja Saunametsa metsise püsielupaiga (Kõnnumaa loodusala) kaitsekorralduskava“ 2020) kohaselt kasutavad mõlemad kaitstavad nahkhiireliigid päevaste varjepaikadena hoonete katusealuseid, müürilõhesid, seinapragusid, puuõõnsusi. Külmemate ilmade saabumisel vajuvad nahkhiired talveunne, kasutades selleks keldreid ja koopaid. Projekteerimistingimustele tunnustatud eksperdi PT (litsents KMH 0153) poolt koostatud „Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ kohaselt ei ole teenindushoone kavandatavas asukohas paiknevad maakivi varemed nahkhiirtele sobilik päevane varjepaik ega poegimiskoloonia asukoht. Lisaks selgitab nahkhiirlaste kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet 3(9)
3-22-656 jt., „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ 2017), et suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine on Eesti nahkhiirtele väikese tähtsusega ohuteguriks. Eeltoodu kohaselt ei ole varemed nahkhiirtele sobivaks talvituspaigaks, poegimiskoloonia asukohaks või suviseks varjepaigaks. Isegi kui nahkhiired kasutavad varemeid suviste varjepaikadena, ei ole varemete rekonstrueerimine nahkhiirtele olulise tähtsusega ohuteguriks, pealegi säilitatakse osa varemetest ja võimalus varemeid osaliselt varjepaikadena kasutada võib säilida. Nõmmelõoke eelistab elupaigana kasutada valgusküllaseid paiku, milleks on nõmmed, nõmmemetsad, liivased raiesmikud. On väheusutav, et teenindusmaja ehitusega kahjustub oluliselt nõmmelõokese elupaik. Ehitusala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal. Ehitusseadustiku § 2 lg 6 kohaselt kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätteid. KeHJS § 6 lg 1 loetleb juhud, millal on kohustuslik viia enne tegevusloa andmist läbi keskkonnamõju hindamine, ja lg 2 juhud, millal tuleb otsustajal enne tegevusloa andmist anda eelhinnang, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 kohaselt tuleb eelhinnang anda mh selliste tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti (§ 15 p 8). KeHJS § 33 lg 1 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine teostada, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringule on keskkonnamõjude hindamine tehtud. Kuigi kaebaja on seisukohal, et KMH on vananenud ega arvesta Natura väärtustega, on ehitusloa aluseks olevatele projekteerimistingimustele koostatud eelhinnang, sh Natura eelhindamine tunnustatud eksperdi PT poolt. Vastavalt eelhinnangus toodud järeldustele ei põhjusta kavandatava teenindushoone rajamine antud asukohta olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangu koostaja ei pea KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise läbiviimist vajalikuks. Ehitusloa andmise aluseks oleva projekteerimistingimuste andmise menetluses on ehitamise mõju Natura 2000 väärtustele nõuetekohaselt hinnatud. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 6 kohaselt võib projekteerimistingimusi ja ehitusluba anda vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja on projekteerimistingimused ja ehitusloa kooskõlastanud ning teenindusmaja ehitust lubanud, nägemata ohtu alal olevatele loodusväärtustele. Kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt on Hiiemäe katastriüksusel ette nähtud puhke- ja virgestusmaa sihtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt käsitatakse puhke- ja virgestusmaana heakorrastatud haljas- ja metsaala koos teenindavate ehitistega (spordi-, puhke-, kogunemisehitised, külaplatsid jne). Üldplaneeringu kohaselt on puhke- ja virgestusmaale muu hulgas lubatud ehitada teenindusehitisi. Kuna antud alal toimub spordi- ja puhketegevus, on maakasutuse sihtotstarve üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneering näeb Hiiemäe katastriüksusele ette sihtotstarbeks 100% sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa sihtotstarve jaguneb kaheks: üldkasutatav maa ja ühiskondlike ehitiste maa. Vastustajal on võimalik kaaluda maa sihtotstarbe muutmist kasutusloa menetluses või kehtiva detailplaneeringu alusel muuta maa sihtotstarvet osaliselt üldkasutatavast maast ühiskondlike ehitiste maaks. Maakatastriseadus annab nendeks tegevusteks võimaluse, kuid kohtu hinnangul ühtib Hiiemäe katastriüksuse olemasolev sihtotstarve kehtiva üldplaneeringu sihtotstarbega ning tingimata muutmist ei vaja. 4(9)
3-22-656 Eeltoodu kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus väike, sest teenindusmaja ehitamisest tulenev oht kultuuripärandile ja loodusväärtustele on minimaalne. Esmapilgul ei ole vaidlustatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel tehtud selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise. Olenemata detailplaneeringu olemasolust oli pädeval asutusel õigus projekteerimistingimused väljastada. Projekteerimistingimustega ei muudeta detailplaneeringu olemust, vaid antakse tingimused detailplaneeringus kajastatud teenindushoone rajamiseks. Projekteerimistingimuste menetluses on hinnatud võimalikku olulist keskkonnamõju läbi eelhinnangu, muu hulgas on teostatud ka Natura eelhindamine. Projekteerimistingimused kooskõlastati Kõnnumaa maastikukaitseala valitsejaga ehk Keskkonnaametiga. Ehitusluba anti projekteerimistingimuste alusel. Ehitusloa väljastamiseks andis nõusoleku Kõnnumaa maastikukaitseala valitseja ehk Keskkonnaamet. Samas mõlemas menetluses olid esmapilgul ka mõned puudujäägid. Keskkonnaameti kirjast nähtub, et eelhinnangus pole kasutatud õigeid poollooduslike koosluste inventuuriandmed. Keskkonnaameti kirja lisas olevast selgitusest tuleneb, et teenindusmaa ehitusalal asub poollooduslik kooslus, millega on mõjude hindamisel jäetud arvestamata. Samas, arvestades poolloodusliku koosluse suurust võrreldes teenindusmaja suurusega ja asjaolu, et teenindusmaja ehitatakse asukohta, kus on olemas endise hoone varemed, ei too nimetatud poolloodusliku kooslusega arvestamata jätmine eelduslikult kaasa sellist olulist keskkonnamõju, mis tingiks keskkonnamõjude hindamise teostamise ja sellises ulatuses kaalutlusviga, mis tingiks projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise. Lisaks ei kaasatud ehitusloa menetluses piirinaabreid ega kaasamiseks soovi avaldanud kolmandaid isikuid. Nimetatud vead ei ole siiski niivõrd kaalukad, et tingiksid projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise, kuid kohtumenetluses tuleb nendega arvestada ja neid täiendavalt analüüsida. Ehitamisel ei ole olulisi negatiivseid mõjutusi kultuuripärandile ega loodusväärtustele, mille tagasipööramine või heastamine oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Samas võib kolmanda isiku kahju esialgse õiguskaitse kohaldamisel olla oluline kui mitte pöördumatu. Vastustaja on kolmanda isiku kasuks seadnud Hiiemäe kinnistule hoonestusõiguse, mille sisuks ja eesmärgiks on ehitada endise Liivaku talu asemele teenindushoone ja säilitada ning konserveerida osaliselt Liivaku talu varemed. Kolmas isik on saanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehelt saadava informatsiooni kohaselt LEADER programmist toetust ja riigihangete registri järgi algatanud lihthanke Paluküla teenindushoone ehitaja leidmiseks. On suur oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääb kolmas isik ilma toetusest ja nurjub ka riigihange. Tegemist on olulise kolmanda isiku huvide riivega. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkide säilimise osas on kõrgendatud avalik huvi. Ka Paluküla teenindusmaja ehitatakse avalikes huvides. Hiiemäe kinnistu on elanike seas populaarne külastuskoht, kus kasutatakse eelkõige seal asuvaid terviseradu ja korraldatakse üritusi. Hiiemäe kinnistu kasutamiseks puhke- ja virgestumaana on samuti kõrgendatud huvi, mistõttu on teenindusmaja ehitus avalikes huvides, külastajatele kasutamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on positiivne mõju kultuuri- ja loodusväärtuste kaitseks minimaalne, sest teenindusmaja ehitusega on nende oluline kahjustumine äärmiselt vähetõenäoline. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamisel oluline negatiivne mõju teenindusmaja ehitusele, sest on oht toetusest ilmajäämiseks ja teenindusmaja ehitusest loobumiseks. Kokkuvõtvalt ei aita esialgse õiguskaitse kohaldamine oluliselt kaasa kaebajate õiguste ning kultuuri- ja loodusväärtuste kaitsele, kuid seab pöördumatult ohtu kolmanda isiku ja vastustaja võimalused ehitada LEADER toetuse najal teenindusmaja. Seetõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5(9)
3-22-656
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebajad paluvad 27.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.12.2022 määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus leidis ebaõigesti, et teenindusmaja ehitamisest tulenev oht kultuuripärandile ja loodusväärtustele on minimaalne. Kinnistu hoonestamine ja hoone kasutamisel ümbritsevale looduskeskkonnale tekkiv lisakoormus on intensiivse mõjuga, mõjutatakse taimekooslusi ning kaitsealuste lindude (nõmmelõoke, rukkirääk) ja nahkhiirlaste (tõmmu- või habelendlane, põhja-nahkhiir) elutingimused halvenevad. Ehitusloa korralduses ja ehitusprojekti kohta tehtud eelhinnangus ei ole mainitud rukkiräägu esinemist kavandatava ehitise alal, mistõttu pole senine mõju hindamine olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) I lisa liikide osas asjakohane ning projekteerimistingimused ja ehitusluba ei vasta loodusdirektiivi art 6 nõuetele. Lisaks hoonele omab mõju hoone ümbruses võimalik parkimine, muru niitmine, tallamine, võimalikud lisarajatised (platsid, mänguplatsid). Kaalumata on hoone alternatiivsed asukohad Hiiemäe kinnistul. LEADER-meetme rahastuse osas ei esine nii ülekaalukas huvi, mis õigustaks rohevõrgustiku vastava osa hävitamist ja Natura 2000 võrgustiku ala, sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja linnudirektiivi I lisa liikide elupaikade kahjustamist. Loodusdirektiiviga seatakse looduskaitselised eesmärgid ettepoole sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest. Toetusraha ei õigusta ala üleekspluateerimist. KMH eelhinnangus on kasutatud vananenud andmeid, mis ei ole asjakohased. Puudub mõju hindamine rukkiräägu osas, kelle elupaik on praeguseks registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemis. KMH eelhinnangus on välja pakutud leevendusmeetmeid ei saa kindlaks määrata enne, kui negatiivset mõju on täielikult hinnatud ja kirjeldatud Natura hindamise käigus. KMH eelhinnangus ei ole asjakohaselt käsitletud mõju looduslikule pühapaigale. Arvestamata on jäetud Muinsuskaitseameti ettepanekuga piiride laiendamiseks, mille alusel algab loodusliku pühapaiga ala kavandatava hoone asukohast 20‒25 m kaugusel. Natura eelhindamine ja olenevalt selle tulemusest KMH peavad olema tehtud enne lõpliku otsuse langetamist, st enne projekteerimistingimuste väljastamist. KMH eelhinnangust ei ole selge, kuidas nahkhiirtele ei sobi varjumispaigaks müüritis ja naabruses paiknev vana kivikelder, kui liigi kaitse tegevuskavast tulenevalt on talvituspaigaks või suviseks varjepaigaks ka praod müürides ja keldrid. Külastuskoormuse kasvu on samuti KMH eelhinnangus eitatud. KMH eelhinnangu on koostanud ekspert PT, kes ei ole spetsialist elustiku valdkonnas. Eksperdi arvamus elupaiga sobimatuse kohta nahkhiirtele ei muuda olemasoleva elupaiga kaitsmise kohustust olukorras, kus nahkhiired on selle elupaigaks valinud. Kumulatiivseid mõjusid nahkhiirte elupaigale ega Natura alale ei ole välja selgitatud, käsitletud ega mõjude allikaid kaardistatud. Otse elupaiga peale ehitamine ei ole ainus nahkhiirlasi häiriv tegur, vaid selleks on ka tegevus elupaiga lähedal, iseäranis valgusreostus, mida on mööndud ka KMH eelhinnangus väljapakutud leevendusmeetmetes. Halduskohus ei ole asunud seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
Kehtna vald palub 10.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajad on esitanud määruskaebuses uusi argumente, mida ei ole esitatud halduskohtus ja mida ei saa määruskaebuse lahendamisel hinnata. Määruskaebuse väited on paljasõnalised. Kaebajad ei ole esitanud asjas tõendeid, mille alusel saaks väita, et teenindusmaja ehitamisega kaasneks oht looduskeskkonnale. Vastustaja on esitanud halduskohtule teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu, milles ekspert märkis: „Natura 6(9)
3-22-656 eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata kaitseeesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.“
MTÜ Lumider palub 10.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole põhistanud kahjuliku tagajärje ohtu ega haldusakti tagasitäitmise võimatust. Kaebus ei ole ülekaalukalt perspektiivikas. Ehitamisel pole olulisi negatiivseid mõjutusi kultuuripärandile ega loodusväärtustele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on kolmandale isikule ilmselged tagajärjed, riivatud saab kolmanda isiku õigustatud ootus ja tekib varaline kahju. Kolmas isik jäi esimeses kohtuastmes esitatud seisukohtade juurde. Kolmas isik on alustanud ehitamise ettevalmistamist, käimas on hange (viitenumber 258832), kus pakkumuste esitamise tähtajaks on 19.01.2023 kell 16.00. Ehitis on planeeritud täielikult Liivaku talu varemetele, säilinud vundamendi piirides ehitatakse 80 m2 suurune teenindusmaja, lisaks on planeeritud kultuuripärandina registreerida laudamüüride konserveerimine. Vastustaja on hoonestusõiguse andmisel kohustanud kolmandat isikut ehitama teenindushoonet ning andma selle seejärel tasuta vastustaja omandisse. Ehitusloa alusel ehitatav ehitis ei asu poollooduslikul alal, tegemist on endise ehitise aluse pinnaga, kus on säilinud maja vundament ja hoone müürid, hoone piirneb sõiduteega. Planeeritava ehitise asukohas on looduskeskkonnale kõige väiksem mõju. Vastustajale on teada kaebaja kirjeldatud piirangud ja alal olevad liigid ning nende kaitse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
10.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel arvestab kohus määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Vastavalt HKMS § 250 lg-le 2 peab esialgse õiguskaitse taotlus olema põhistatud.
11.Kaebus on esitatud ehitusloaga määratud ehitusalal ja selle ümbruses oleva kultuuripärandi ja looduskaitseliste väärtuste kaitseks. Kaebajad on seisukohal, et teenindushoone rajamine on vastuolus Kehtna valla üldplaneeringuga ning ehitamine kahjustab Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke ja rohevõrgustikku; teenindushoone rajamisega kaasneks külastuskoormuse kasv Paluküla Hiiemäel ja selle kõrval; tekib täiendav valgusreostus ja müra.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, kuid samas on ehitusloa alusel ehitatava teenindusmaja ehitamisest tulenev võimalik oht kultuuripärandile ja loodusväärtustele praegusel juhul minimaalne. Vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud.
13.Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt on Hiiemäe katastriüksuse ala kavandatud puhke- ja virgestusalana (p 2.3.17.1), kuhu on lubatud arendada mh teenindusehitisi juhul, kui need ei 7(9)
3-22-656 kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ega rohelise võrgustiku alasid. Vaidlust ei ole selles, et ehitusluba on väljastatud katastriüksuse osas, mis asub Kõnnumaa maastikukaitsealal Paluküla piiranguvööndis ning ala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusalaga ja Kõnnumaa-Väätsa linnualaga.
14.Kõnnumaa kaitse-eeskirja § 14 lg 3 kohaselt on Paluküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk maastikuilme ja pärandkultuurimaastiku säilitamine, elustiku mitmekesisuse kaitse, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Ehitise püstitamine Paluküla piiranguvööndis on lubatud üksnes kaitseala valitseja (s.o Keskkonnaameti) nõusolekul (kaitse-eeskirja § 15 lg 2 p 2). Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaamet andnud 15.11.2021 kirjaga nr 7-9/21/23120-2 nõusoleku projekteerimistingimuste ning 14.07.2022 kirjaga nr 7-9/22/13373-4 ehitusloa andmiseks Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone püstitamiseks. Teenindushoone on mõeldud terviseradade külastajate teenindamiseks (WC-d jms), mis rajatakse põhimõtteliselt lagedale maale sõidutee äärde (hoone asendiskeem, Kehtna valla vastus kaebusele, lisa 2.4) ja on mahult väike (kolmanda isiku täpsustatud andmetel 80 m2). Teenindushoone rajatakse praegu kasutuses oleva ebapiisava suurusega ajutise soojaku ja kuivkäimlate asemele.
15.Ehitusloa aluseks olevatele projekteerimistingimustele on ekspert PT poolt koostatud 20.02.2022 eelhinnang, sh Natura eelhindamine („Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“). Eelhinnangus on välja toodud, et Eesti Looduse Infosüsteem EELIS andmetel kattub ehitise asukoht II kaitsekategooria käsitiivaliste liikide tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) (KLO9116840), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9116839) ja III kaitsekategooria linnuliigi nõmmelõoke (Lullula arborea) (KLO9117153) leiukohtadega, kelle kaitse-eesmärgi sätestab kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 5. Eelhinnangu kohaselt on nimetatud liikide ja elupaikade kaitse Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk, aga ei ole Natura alade kaitse-eesmärk ning teenindushoone püstitamine ei avalda lähtuvalt selle paiknemisest, iseloomust ja mahust Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele olulist negatiivset mõju. Samuti ei too ehitise püstitamine kaasa kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade vähenemist või seisundi halvenemist, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on piirkonna olulisim arheoloogiamälestis Paluküla Hiiemägi, mille piiranguvööndi piir jääb u 130 m kaugusele kavandatavast teenindushoonest. Püstitatav ehitis ei paikne kinnismälestise nr 27194 „Ohvrikoht Hiiemägi“ kaitsevööndis (eelhinnangu joonis 6). Projekteerimistingimuste järgi on teenindushoone (ca 100 m2 koos terrassiga) planeeritud asetsema olemasoleva Liivaku talu (pärandkultuuri objekt) varemetele. Pärandkultuuri objekti varemeid ei lammutata, vaid neid eksponeeritakse ja kasutatakse ehitise osana (eelhinnangu joonis 3). Asja materjalidest nähtuvalt on talu varemete kõrval olev ala kasutusel parklana ja tegemist on tallatud alaga, uut parklat ei rajata. Samuti ei planeerita kahjustada/lammutada kinnisasjal asuvaid teisi pärandkultuuri objekte (talukoha kelder ja kaev). Kokkuvõttes ei põhjusta eelhinnangu järelduse kohaselt kavandatava teenindushoone rajamine ühegi keskkonnaelemendi suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju ning eelhinnangu koostaja ei pidanud seetõttu KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise (KeHJS § 33 lg 1 p 4) läbiviimist vajalikuks. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis annaks praeguses menetlusetapis alust väita, et kavandatava teenindushoone ehitamine omaks olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala ja Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele või kahjustaks rohevõrgustiku ala. Kaitseeeskirjast ei nähtu, et Kõnnumaa maastikukaitseala eesmärk oleks kaitsta rukkirääku. Ka 8(9)
3-22-656 EELIS-st ei nähtu, et Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärgiks oleks rukkirääk1. Kuigi teenindushoone valmimisel saab eeldada Paluküla puhke- ja spordikeskuse külastajate arvu tõusu, ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tekiks oht looduskeskkonnale ja olemasolev olukord oluliselt muutuks. Vaidlust ei ole, et Paluküla ja Hiiemäe piirkond on inimestele liikumiseks avatud, Hiiemäel toimuvad erinevad üritused ja võistlused, mille osalejate arv ületab vastustaja kinnitusel juba praegu teenindushoone mahutavuse. Seetõttu ei ole esitatud andmetel eluliselt usutav, et teenindushoone külastatavus ja lisanduv müra kahjustaks ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Niisiis ei saa esialgse õiguskaitse vajadust pidada kaalukaks.
16.Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks peetud kaebuse ilmselget perspektiivitust (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15 ja 28). Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et projekteerimistingimustes ja ehitusloas ei nähtu selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid nende tühistamise, kuid mõlemas menetluses esinesid mõned puudujäägid, millega tuleb kohtumenetluses arvestada ja neid täiendavalt analüüsida asja sisulise arutamise käigus. Seega puudub praegusel juhul põhjus pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
17.Igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Halduskohus on asjakohaselt kõrvutanud kaebajate kaitstavat huvi konkureeriva avaliku huvi ja kolmanda isiku õigustega ning hinnanud ehitusloa kehtivuse peatamisega kolmandale isikule tekkiva kahju oluliseks kui mitte pöördumatuks. Kehtna Vallavolikogu 21.02.2022 otsusega nr 1-2/24 on ehitise omaniku MTÜ Lumider kasuks seatud Hiiemäe kinnistule hoonestusõigus, mille kohaselt on hoonestaja kohustatud ehitama Hiiemäe kinnisasjale endise Liivaku taluhoone asukohale Paluküla terviseja matkaradade külastajaid teenindava hoone. MTÜ Lumider on saanud Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti kodulehelt leitava info kohaselt 2022. a-l LEADER-meetme raames antavat projektitoetust (toetus tegevuste teostamiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia raames kokku 129 996,85 eurot) ning riigihangete registri järgi on käimas lihthange Paluküla teenindushoone ehitaja leidmiseks (viitenumber 258832), kus pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 19.01.2023. Seetõttu on tõenäoline oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaotab kolmas isik õiguse toetusele ja nurjub riigihange, mida tuleb pidada oluliseks riiveks. Ilmselgelt esineb Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkide säilimise osas avalik huvi, kuid avalikes huvides on ka vaidlusaluse teenindusmaja ehitamine, mis on planeeritud kasutamiseks Paluküla puhke- ja spordikeskuse külastajatele. Eelneva põhjal ning võttes arvesse tagasihoidlikku esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuse perspektiive, kaaluvad kolmanda isiku õigused ja kaebajate huvile vastanduv avalik huvi üles kaebajate huvi säilitada olemasolev olukord. Ülekaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid ehitusloa kehtivuse peatamist, haldusasja materjalidest ei nähtu.